Kiri

Loomeliitude arvamus loomeliidu funktsiooni sisustamisel seoses loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse parandamisega Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Balletiliit, Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit kohtusid, et arutada kultuuriministeeriumi poolt koostatud kokkuvõtet kaasamisest ja lahendustest seoses loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse parandamisega. Kohtumisel leiti ühisosas loomeliidu funktsiooni sisustamisel järgmiselt: Loovisik ja loomeliit. Loovisiku mõistet tuleb laiendada ning see ei saa olla seaduses loetletud lõpetatud nimekirjana – elu muutub kiiremini kui seadus. Loovisikud võivad, aga ei pea olema ühendatud loomeliitudesse. Loomeliidud kannavad k ultuuri, sh esindavad kauneid kunste. Loovisikute loomeliiduna tunnustamise protsess on poliitiline otsus, millist kultuuri me riigina tahame. Loomeliit kui riigi partner. Loomeliidu roll peab suurenema ning muutuma „kummitemplist“ sisulisemaks. Liitudena muretseme, et loomeliitude roll loovisikute määramises ja sellega seoses ka toetuste jagamises ei kahaneks - keegi peale loomeliidu pole hetkeseisuga pädevam otsustama, kes on oma valdkonna professionaal ja kes mitte. Isegi kui kunstnik ei kuulu liitu, on kolleegid üksteise tegemistega kursis ning liidu d on püüdnud toetada ja koondada kõiki valdkonnas tegutsevaid aktiivseid tegijaid. P rofessionaalse loo visiku mõiste . Iga looja ei ole professionaal. Loomeliit kui professionaalseid loovisikuid koondav üksus on oma valdkonnas pädevaim hindama, millistele kriteeriumite vastab professionaalne loovisik. Loomeliit kui aktiivse/tegeva loovisiku määraja . Aktiivsust ei ole võimalik määrata universaalselt, kuna loomeprotsess on erinevatel loomealadel erineva pikkusega. Aga – seda saab hinnata loomeliit kui kolleegid kolleege. Sotsiaalsed garantiid, ravikindlustus jms. Mida antakse ja palju antakse saab selguda peale seda, kui on kokku lepitud, kellele antakse. Ligipääs sotsiaalsetele garantiidele saab tekkida loovisikul, kes on aktiivne/tegev. Loovisikule loometoetuse määramine . Tuleb otsustada, kuidas jagada seda vähest ressurssi . „ K es ees see mees“ lahendus ei täida oma eesmärki ning loomeliit on hetkel ainult „kummitempli“ rollis, õigust loometoetusest keelduda ei ole. K una loometoetus ei ole töötu abiraha, siis õigus seda määrata peab olema personaalsem. Toetust saab anda hetkelise s loomingulises pausis olevale kolleegile, kes nt kogub ennast peale keerulis t loomeperioodi, et alustada uut , aga mitte abirahana nn töötule. Loometoetuse eesmärk on loomingulisele inimesele anda hingetõmbeaeg, kui ta on oma hetkeressursi realiseerinud, saanud suure projekti valmis jne . Näiteks võiks l oometoetus t määrata nii, nagu seda teeb Eesti Kultuurkapital (KULKA) . L oomeliidu toetus. Kui Loomeliit võtab riigilt üle fun k tsioonid, siis tuleb tema tegevust vastavalt fina n tseerida . Töö ei saa toimuda vabatahtlikkuse alusel, töö peab olema tasustav. Loomeliitude nimel: Pille Kose (Eesti Lavastuskunstnike Liit) Margus Kasterpalu (Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit) Henry-David Varema (Eesti Heliloojate Liit) Triinu Upkin (Eesti Balletiliit) Helle Tiikmaa (Eesti Ajakirjanike Liit) Silver Riisalo (Eesti Maastikuarhitektide Liit) Anne Tamm-Kivimets (Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit) Kaia Kadai (Eesti Näitlejate Liit) Siret Campbell (Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit)