Hankija täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

NARVA LINNA HALJASALADE HOOLDUS TÖÖDE TÖÖVÕTULEPING nr 5.7-2/3715 /digiallkirja kuupäev/ Tellija : Nimi Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet Asutuse registrikood 75039729 Asukoht Peetri plats 3 , 20308 Narva Telefon + (372) 3599 155 E-post [email protected] Esindaja Natalja Šibalova , direktor Esinduse alus LMA põhimäärus Töövõtja: Ärinimi Stell Eesti AS Äriregistrikood 10031220 Asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn Telefon + (372) 6139107 E-post [email protected] Esindaja Mikk Sillamaa, juhatuse liige Esinduse alus Põhikiri Edaspidi nimetatud ka eraldiseisvalt „Pool“ või koos ja ühiselt „Pooled“, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi Leping ), võttes aluseks riigihanke „ Narva li nna haljasalade hooldustööd 20 24 -20 25 “ (viitenumber 271119 ) avatud hankemenetluse tulemused, alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu alusel Tellija tellib ja Töövõtja osutab Tellijale Narva linna avalike parkide ja haljasalade hooldustööde teenust 1 , 2, 3 p iirkon dades (edaspidi Piirkond ) , mis on määratud hankedokumentides, vastavalt riigihanke „ Narva li nna haljasalade hooldustööd 202 4 -202 5 “ tingimustele, Tellija juhistele ja Lepingu dokumentidele (edaspidi: Töö või Töö d ) . Töövõtja teostab töid ajaperioodil alates 1 . juunilt 202 4 . a kuni 31. detsembrini 202 5 . a (k.a). Juhul, kui hankelepingu sõlmimine viibib hankijast sõltumatutel asjaoludel, siis alates hankelepingu sõlmimisest ja kuni 31.12.202 5 . 1.2. Töödele kehtestatud nõuded , hooldusmahud on määratud riigihanke alus dokumentidega, eelkõige Tehnilise kirjeldusega, Lepingu dokumentidega ning Tellija juhistega. 1.3. Lisaks Lepingudokumentides sätestatule kuulub Tööde hulka ka nende ülesannete täitmine ja nende tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole Lepingu dokumentides otseselt toodud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik Lepingu eesmärgi saavutamiseks. 1.4. Tellijal on õigus muuta (suurendada, vähendada, asendada) lepingu hooldusmahtu, objektide hooldusklasse (üle viia ühest hooldusklassist teisse) ja/või hooldusnõudeid võrreldes hankedokumentides sätestatuga kuni 10 protsenti Lepingu hinnast ja lähtuvalt hankemenetluse käigus kujunenud ühikhindadest. 1.5. Poolte kokkuleppel võib hankelepingut muuta RHS §- is 123 sätestatud juhtudel ja alustel. 2. LEPINGU DOKUMENDID 2.1. Lepingu dokumentideks on käesolev Leping ja selle Lisad, riigihanke „ Narva linna haljasalade hooldustööd 2024-2025 “ ( 271119 vastavalt Riigihangete registris märgitatule, edaspidi: riigihanke ) alusdokumendid (edaspidi: RHAD) , Töövõtja pakkumus . 2.2. Lepingujärgseid Töid tuleb teostada vastavuses Lepingu dokumentidega, Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, vastavalt Tellija juhistele, RHAD- ile , riigihankes Töövõtja poolt esitatud pakkumusele, valdkonna normidele ja kvaliteedistandarditele ja heale kutsetavale. 2.3. Kõik Lepingu dokumendid täiendavad üksteist. Töövõtjale on kohustuslik iga kohustus, mis on sätestatud Lepingu dokumentides ja eespool nimetatud õigusaktides, valdkonna standardites ja dokumentides. 2.4. Töövõtja kohustub teostama kõiki lepingujärgseid töid ja asjakohaseid toiminguid, võtma ärialaseid riske ja kandma kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, mis on vajalikud selleks, et teostada Tööd vastavalt Lepingus sätestatud kvaliteedi- ja tehniliste nõuetele. 2.5. Tööd sisaldavad kõiki Lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke töid, toiminguid, tööjõudu, kõiki vajalikke materjale ja töös kasutatavaid seadmeid, vajalike litsentside ja lubade hankimist, vajaliku täitedokumentatsiooni vormistamist ja Tellijale üleandmist. 2.6 . Lepingu muudatus ning m uu Lepingu täitmise käigus Poolte vahel sõlmitud ja Lepingu täitmist otseselt või kaudselt reguleer iv kokkulepe vormistatakse kirjalikult Lepingu Lisana. Lisa jõustub selle allakirjutamise hetkel mõlema Poole poolt, kui pole kokku lepitud teisiti. 3. TELLIJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1. Tellijal on õigus saada Töövõtjalt teavet teenuse osutamise käigu kohta ning esitada omapoolseid juhiseid, andmeid ja pretensioone. 3.2. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida ja hinnata teostatud Tööde kvaliteeti. 3.3. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida T öövõtja vastavust hankedokumentides nimetatud kõrvaldamise aluste puudumisele, kvalifitseerimise nõuetele ja puuduste tuvastamisel anda Töövõtjale mõistlik tähtaeg nende likvideerimiseks. 3.4. Tellija peab võimaldama Töövõtjale juurdepääsu enda käsutuses olevatele dokumentidele, informatsioonile, isikutele, seadmetele jms ulatuses, mis on vajalikud Lepingu täitmiseks. 3.5. Tellija maksab Töövõtjale nõuetekohaselt osutatud teenuse eest lepingus kokkulepitud tasu. 3.6. Tellija teavitab Töövõtjat hooldusalal avastatud vigadest, puudustest ja muudest lepingu täitmisega seotud olulistest asjaoludest, mis takistavad töö teostamist viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul arvates vastavast asjaolust teadasaamisest. 3.7. Tellijal on õigus mitte tellida teenuse osutamist, muuhulgas h ooldusala rekonstrueerimise/sulgemise korral, teatades sellest Töövõtjale ette 5 tööpäeva, vähendades hooldusala ja/või objekti osa ja Töövõtja le makstavat tasu vähenenud mahtude ühiku hin na alusel. 3.8. Tellija kohustub Lepingule vastava Töö vastu võtma. 4. LEPINGU HIND JA TASU TEENUSE OSUTAMISE EEST 4.1. Käesoleva Lepingu maksumus (edaspidi Lepingu hind) on 1 951 742 ,00 eurot ilma käibemaksuta, millele lisandub käibemaks seadusega ettenähtud suuruses. 4.2. T ellija maksab Töövõtja le nõuetekohaselt teostatud ja Tellijale üle antud Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu. 4.3. Töövõtjale teenuse osutamise eest tasu maksmisel on arveldusperioodiks kalendrikuu. 4.4. Tellija maksab Töövõtjale teenuse osutamise eest tasu, mis on arvutatud lähtuvalt vastavas kalendrikuu s Töövõtja poolt osutatud teenuse mahtudest ning millest on tehtud Lepingu s sätestatud mahaarvamised. 4.5. Töövõtja koostab ja esitab Tellijale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vastaval kalendrikuul teostatud Tööde kohta hiljemalt järgneva kalendrikuu 3. (kolmandaks) kuupäevaks kolmes eksemplaris, millest kaks jäävad Tellijale. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm kooskõlastatakse Tellijaga. 4. 6. Tellija kohustub hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates osutatud teenuse akti kättesaamisest akti üle vaatama ning teatama Töövõtja le akti heakskiitmisest või osaliselt või täielikust heakskiitmata jätmisest. Akti heakskiitmata jätmist peab T ellija põhjendama. 4. 7. Tellija poolt heakskiidetud osutatud teenuse akt on Töövõtja le aluseks T ellijale teenuse eest arve esitamiseks. 4.8. Tellija kohustub hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates arve saamisest kontrollima, kas arve vastab osutatud teenuse aktile ning kas arve koostamisel on tehtud vastaval perioodil koostatud kontrollaktides märgitud mahaarvamised, ning teatama Töövõtja le arve heakskiitmisest või osaliselt või täielikust heakskiitmata jätmisest. A rve heakskiitmata jätmist peab T ellija põhjendama. 4.9. Tellija kannab heakskiidetud arve alusel tasumisele kuuluva summa üle arvel näidatud Töövõtja arvelduskontole hiljemalt 15 tööpäeva jooksul arvates arve heakskiitmisest. 4.10. Lahkarvamuste korral teostatud Tööde eest tasumisel maksab Tellija Töövõtjale teostatud Tööde selle osa eest, mille suhtes puuduvad pretensioonid. 4.1 1 . Töövõtja poolt Tellija vara kahjustamise korral kohustub Töövõtja taastama rikkumiseelne olukord . Vastasel juhul kohustub Töövõtja hüvitama Tellijale tekitatud kahju. Tellija võib Töövõtja tasust maha arv ata kahju d (nt kahjustatud liikluskorraldusvahendid, valgustid, piirdeaiad, pargiinventar jms ), mille on Töövõtja Tellijale tekitanud . Tellija kahjunõue loetakse sellisel juhul tasaarvestatuks Töövõtja tasu nõudega ning Tellija ei pea tegema Töövõtjale t asaarvestus e ks avaldust vastavalt VÕS § 198 . 4.1 2 . Lepingu eelarves näidatud reservsummat ja rida „Muud ettenägematud kulud“ käsutab Tellija vastavalt vajadusele. Töövõtjal ei ole õigust nõuda Tellijalt reservsumma või nimetatud r e a kasutamist. 4.1 3 . Töövõtjal ei ole õigust nõuda Lepingu hinda ületavate kulutuste hüvitamist, kui Pooled ei ole selles eraldi kirjalikult kokku leppinud. Samuti ei ole Töövõtjal õigust nõuda Tellijalt ettemakse tegemist. 5. TÖÖVÕTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 5.1. Töövõtja kohustub tegema Tööd Lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt ning selle Tellijale üle andma. 5.2. Töövõtja on kohustatud vastutama Tööde teostamise käigus liiklusohutuse tagamise, tööohutusnõuete ja - eeskirjade täitmise eest Töövõtja kohustub hüvitama teenuse osutamise käigus kolmandale isikule, keskkonnale, Tellijale ja rajatistele tekitatud kahju täies mahus. 5.3. Töövõtja tagab, et kogu L epingu kehtivusaja jooksul kehtib vastutuskindlustus vähemalt hanke tingimustes määratud summas . 5.4. Töövõtja teatab Tellijale viivitamatult kõigist L epingu täitmisega seotud probleemidest ja olulistest as jaoludest ning nõuab vajadusel T ellijalt teenuste osutamiseks vajalikke juhiseid ja teavet. Tellija esitab nõutud juhised ja teabe Töövõtja le mõistliku aja jooksul. 5.5. Töövõtja peab tagama, et teenust osutavad teenuse eest vastutavad isikud, kelle CV-d on esitatud pakkumuses. Teenuse eest vastutavate isikut e muutmine tuleb kooskõlastada Tellijaga. Juhul, kui L epingu kehtivuse ajal tekib põhjendatud vajadus asendada edukas pakkumuses nimetatud kva lifikatsiooniga töötaja, tuleb T ellijale esitada kooskõlastamiseks uue(te) töötaja(te) kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid vastavalt riigihanke pakkujate kvalifitseerimise tingimuste le . 5.6. Lepingu esemeks olevate teenuse osutamiseks peab töövõtja omama oma kasutuses vajaliku tehnika , seadmed ja piisava töötajate arvu . Töövõtja kinnitab, et teenuse osutamise alustamise päeva seisuga tema kasutuses on olemas vajalikud masinaid , seadmeid ja piisav töötajate arv . 5. 7 . Töövõtja kohustub tegema ka ilma eraldi kokkuleppeta ja täiendava tasuta selliseid toiminguid ja töid, mis ei ole Lepingus ega selle lisades otsesõnu nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik Lepingu kohaseks täitmiseks ja Lepingu esemeks oleva tulemuse saavutamiseks ning mis olemuslikult kuuluvad Töö hulka. 5. 8 . Töövõtja kohustub tagama Tellija poolt Töövõtjale üle antud vallasasjade säilimise ja korrasoleku ning Lepingu lõppemisel tagastama need Tellijale loomulikku kulumist arvestades samas seisukorras . Linnainventari tagastamine vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 5. 9 . Töövõtja kohustub mitte avaldama kolmandatele isikutele ja k aasaarvatud avalikule meediale Tellijalt L epingu täitmisega seoses saadud mitteavalikku teavet, v.a kui avaldamise kohustus tuleneb seadusest. Teave on konfidentsiaalne, kui teavet edastav lepingupool viitab selle konfidentsiaalsusele ja seadusest tulenevalt on õigus teabele juurdepääsu piirata. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmata jätmise eest lasub Töövõtjal kõi gi isikute suhtes, kelle ta on L epingu täitmisele kaasanud. 5. 10 . Töövõtjal on õigus kasutada L epingu täitmisel kolmandaid isikuid Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. 6 . TEENUSE PÕHITINGIMUSED JA KOHALDATAVAD NORMID 6 .1. KOHALDATAVAD NORMID 6 .1.1. Teenus peab vastama L epingus, õigusaktides ja sarnasele teenusele üldiselt kehtestatud nõuetele. Eelkõige on Töövõtja teenuse osutamisel kohustatud järgima alljärgnevaid tehnilisi norme, standardeid ja õigusakte ning nende muudatusi, uusi redaktsioone ja neid asendavaid akte: 6 .1.1.1 J äätmeseadus; 6 .1.1. 2. Narva Linnavolikogu 15 .0 6 .20 23 määrus nr 16 „Narva jäätmehoolduseeskiri“ ; 6.1.1. 3 . Narva Linnavolikogu 30 .0 6 .20 22 määrus nr 18 „Narva linna heakorra eeskiri“ ; 6.1.1. 4 muud asjakohased kehtivad õigusaktid, normid, standardid ja juhendid. 6 .1.2. Haljasalade hooldusnõuded on sätestatud RHAD-i tehnilises kirjelduses ( RHAD Lisa 1) . 6.1.3. Lepingus nimetatud aktidest (v.a T ellija poolt vastu võetud aktid) tulenevate normide muutumise korral peab Töövõtja järgima ainult neid nõudeid, mis tagavad kvaliteetsema teenuse osutamise võrreldes õigusakti eelnevast redaktsioonist tulenevate nõuetega. Töövõtja peab järgima T ellija poolt vastuvõetud akte ja nende redaktsioone, mis on lepingu täitmise ajal kehtivad. Juhul kui käesolevas lepingus on sätestatud rangemad kvaliteedireeglid, siis peab Töövõtja järgima neid. 6 .1.4 . Lepingus nimetatud aktidest tulenevate nõuete omavahelise vastuolu korral peab Töövõtja järgima vähemalt neid nõudeid ning sellises redaktsioonis, mis tagavad kvaliteetsema teenuse osutamise. 6 .1. 5 . Sõltumata eelpool sätestatust peab Töövõtja alati järgima kehtivaid õigusnorme, mille täitmisest ei tohi kõrvale kalduda. 6.2. TEENUSE ÜLDTINGIMUSED 6.2.1. Töövõtja peab tagama 7 (seitse) päeva nädalas toimuva teenuse osutamise vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja riigihanke dokumentides kehtestatud nõuetele. 6.2.2. Töövõtja peab tagama teenuse osutamisel enda tegevuseks vajalike lubade ja kooskõlastuste olemasolu ning tasuma nendega seonduvad kulud. 6.2. 3 . Alltöövõtjate kasutamine tuleb eelnevalt kooskõlastada T ellijaga juhul, kui andmed alltöövõtjate kohta ei olnud esitatud riigihankes esitatud pakkumuses . Alltöövõtja kasutamisel on Töövõtja kohustatud tagama, et alltöövõtjatel on tööde teostamiseks vajalikud load, litsentsid ja erialane klassifikatsioon. Tellijal on õigus kooskõlastuse andmisest keelduda üksnes juhul, kui see toob kaasa Töövõtja mittevastavuse kvalifitseerimistingimustele või alltöövõtjal esinevad alused riigihankemenetlusest kõrvaldamiseks riigihangete seaduse § 95 lg. 1 alusel . Töövõtja vastutab T ellija ees täielikult alltöövõtjate tegevuse/tegevusetuse ja rikkumiste eest. Tellija võib nõuda alltöövõtjate asendamist juhul, kui Lepingu täitmise ajal ilmnevad alused alltöövõtja riigihanke menetlusest kõrvaldamiseks riigihangete seaduse § 95 lg-ga 1 ettenähtud alustel. 6.2. 4 . Lisatööde ja/või ettenägematute tööde eest tasub T ellija Töövõtja le pakkumuses esitatud ühiku hindade (1 m 2 ) alusel . Juhul, kui ühik u hindade ga tabelis ei ole tellitavaid töid märgitud ja/või eristatavad , siis lisatööde ja/või ettenägematute tööde tasu lepi vad pooled kokku eraldi. 6 .2. 5 . Töövõtja peab tagama teenuse osutamisel võimalikult vähese liiklustakistuse. 6 .2. 6 . Kõik teenuse osutamise käigus Töövõtja poolt teostatavad tööd, mis erinevad teenuse kirjelduses n õutust, peavad olema eelnevalt T ellija poolt kirjalik ult heaks kiidetud. 6 .2. 7 . Töövõtja on kohustatud omama või omal kulul hankima kõik tööde teostamiseks vajalikud seadmed, masinad, materjalid, personali jms ressursid. 6.3 . TÖÖVÕTJA MUUD KOHUSTUSED Töövõtja peab: 6.3.1. t agama, et juhul, kui teenuse osutamise käigus tekib põhjendatud vajadus asendada pakkumuses antud tööde läbiviijaid, peavad asendajad olema vähemalt sama kvalifikatsiooniga ja Tellija poolt kirjalik ult h eaks kiidetud; 6.3.2 . v astutama tööga kaasnevate kõrvalmõjude eest keskkonnale; 6.3. 3 . mi tte kahjustama hooldustööde käigus rajatisi ega tehnovõrke ja likvideerima Töövõtja süül tekitatud kahjustused omal kulul; 6.3. 4 . täitma kõikide tööde teostamisel Narva linna kehtiva jäätmehoolduseeskirja nõudeid; 6.3. 5 . tagama kogu lepinguperioodi jooksul oma ettevõtte tehniliste- ja majandusnäitajate vastavuse Riigihanke Hankedokumentides esitatud kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise tingimustele ja võimaldama Tellijal seda kontrollida; 6.3. 6 . t agama, et kõik teenuse osutamise käigus Töövõtja poolt teostatavad tööd, mis erinevad Hankedokumentides või käesolevas lepingus toodud tööde kirjeldusest, on eelnevalt Tellija poolt heaks kiidetud; 6.3. 7 . teavitama Tellijat kirjalikult kogu lepinguperioodil kõigist muudatustest ja asendustest enda pakkumuse esitatud masinate ja/või seadmete osas, hiljemalt päeval, mil asendus toimub; 6.3. 8 . tagama, et teenust osutava d masina d on varustatud GPS jälgimisseadmega ja Tellijal on võimalik jälgida interneti põhise rakenduse vahendusel masinate hetke asukohta ja viimase kolme päev a teekondi, mis tahes ajahetkel; 6.3.9 . t agama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kõige kiiremal, kvaliteetsemal, efektiivsemal ning majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ; 6.3.1 0 . t eostama Tööd vastavuses kehtivate normidega ning Töövõtja majandus- ja kutsetegevuses tunnustatud parimate tavade ja praktikaga ning seda liiki Töödele tavaliselt omase kvaliteediga, lähtudes Tööde olemusest ja eesmärgist ning Tellija poolt Tööde kvaliteedi le seatud olulistest eeldustest; 6.3.1 1 . vastama pakkuja kvalifitseerimise tingimustele kogu Lepingu perioodi jooksul. 6.4. INFORMATSIOONIKOHUSTUS 6.4. 1 . Töövõtja informee rib hiljemalt 24 tunni jooksul T ellijat hooldustööde piirkonnas hooldatavate objektide suhtes toime pandud lõhkumistest, sodimistest või muudest sündmustest, mille tagajärjel hooldatav objekt on saanud kahjustada. 6.4. 2 . Töövõtja teavitab viivitamatult T ellijat hooldatavatel objektidel tekkinud või tekkivatest ohusituatsioonidest (tormikahjustus, murdunud puud jne) ja nende mõjude vähendamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks tarvitusele võetud meetmetest ja tehtud toimingutest. Töövõtja peab nende mõju vähendamiseks ning tagajärgede likvideerimiseks võtma tarvitusele vastavad meetmed ja teostama vajalikud toimingud. 6 .4 . 3 . Töövõtja on kohustatud abistama T ellijat laekunud pöördumistele vastuste koostamisel, koondades 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastuse koostamiseks vajalikud lähteandmed. 7 . TÖÖDE KVALITEEDI KONTROLLIMINE 7 .1. Tellija l on õigus igal ajal kontrollida teenuse kvaliteeti ja teenuse vastavust Lepingu ja õigusaktidega kehtestatud nõuetele, fikseerides avastatud puudus ed . 7.2. Kontrolli teenuse os utamise kvaliteedi üle teostab T elli ja või T ellija ja Töövõtja esindajad ühiselt. 7.3. Kontrolli teostatakse ühes kalendrikuus iga objekti (par k /haljasala) osas vähemalt kaks korda. 7.4. Teenuse kvaliteeti hinnatakse hindamisskaalas: rahuldav, mitterahuldav. 7.5. Kontrolli iga mitterahuldav hinne vähendab kuus Töövõtjale väljamakstavat tasu 5% võrra vastava Piirkonna kuu tasust (pakkumuses esitatud vastava Piirkonna kuu tööde maksumusest) vastavalt Lepingu p-le 7.8 . 7.6 . Kui Töövõtja on teostanud ühe kuu jooksul Töid kahel korral samal objektil mitterahuldavalt (saanud ühes kuus kahel korral mitterahuldava hinde) või rikkunud muul viisil oluliselt käesoleva Lepingu tingimusi, on Tellijal õigus Lepingust taganeda. 7.7 . Töövõtja kohustub oma kulul kõrvaldama kontrollaktis fikseeritud puudused 24 tunni jooksul, kui kontrollaktis ei ole märgitud teisiti. Juhul, kui Töövõtja ei ole puudusi kõrvaldanud tähtaegselt, on T ellijal õigus kõrvaldada puudused ise või teha puuduste kõrvaldamine ülesandeks kolman dale isikule. Töövõtja hüvitab T ellijale Tellija poolt puuduste kõrvaldamiseks kantud kulud täies mahus . Tellija võib Töövõtja tasust maha arvata puuduste kõrvaldamise kulud täies mahus. Tellija ei pea tegema Töövõtjale t asaarvestuseks avaldust vastavalt VÕS § 198. 7.8. Ku i töö kvaliteet hinnati mitterahuldavaks ( kontrolli iga mitterahuldava hinde puhul ) arvatakse kontrollakti alusel maha Töövõtja tasust 5% vastava Piirkonna kuu hooldus tasust. Töövõtja tasu vähendamiseks ei pea Tellija tegema Töövõtjale t asaarvestus eks avaldust vastavalt VÕS § 198. Kokku võib maha arvata kuni 60% P iirkonna kuu hooldustasust, ku i töö kvaliteet hinnati mitterahuldavaks. 8. POOLTE VASTUTUS 8.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase ja tähtaegse täitmise eest vastavalt lepingule ja Eesti Vabariigi õigusaktidele. 8.2. Poole poolt lepingu täitmise käigus nii tegevuse kui ka tegevusetusega teisele poolele, kolmandale isikule või keskkonnale tekitatud kahju kuulub kahju põhjustanud poole poolt täies ulatuses hüvitamisele. 8.3. Pooled vastutavad enda töötajate, ametnike ja teiste isikute, keda pool kasutab lepingu täitmiseks, tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. 8.4. Kui Töövõtja ei osuta teenust lepingus sätestatud tingimuste kohaselt, seal hulgas, kui Töövõtja ei kõrvalda kontrollaktis tuvastatud puudusi määratud tähtajaks, on T ellijal õigus nõ uda igakordse rikkumise korral leppetrahvi 10 % P iirkonna kuu hooldustasust . Kuutasu suuruseks on leppetrahvi määramise kuule eelneva kuu eest Töövõtjale tasutatud tasu summa ilma käibemaksuta. Pretensioonid L epingu tingimustele mit tevastava teenuse kohta esitab T ellija Töövõtja le kirjalikult. 8.5. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. 8.6 . Tellijal on õigus esitada leppetrahvi nõude ühe kuu jooksul arvates päevast, mil ta sai teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. 8.7 . Tellijal on õigus leppetrahvi summa kinni pidada Töövõtja tasust. Leppetrahvi summa kinnipidamisega Töövõtja tasust loetakse Tellija leppetrahvi nõue tasaarvestatuks Töövõtja tasu nõudega ning Tellija ei pea tegema Töövõtjale t asaarvestuse avaldust vastavalt VÕS § 198. 8.8 . Juhul, kui Lepingu pool on kohustatud maksma käesoleva Lepingu alusel makse, kuid viivitab makse tasumisega on makse saamiseks õigustatud Poolel õigus nõuda makse tegemiseks kohustatud Poolel viivis 0,05% päevas tähtaegselt tasumata jäetud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.9. Poolt ei loeta kohustust rikkunuks või kohustuse täitmisega viivitanuks, kui võimetus kohustust täita või kohustuse täitmisega viivitamine on tingitud teise P oole tegevusest või tegevusetusest sõltuvast asjaolust. 8. 10 . Töövõtja kannab T ellija ees täielikku vastutust teenuse osutamise kvaliteedi ja tähtaegse osutamise eest ka siis, kui kasutab lepingujärgse teenuse osutamisel alltöövõtjaid. 9. LEPINGU JÕUSTUMINE JA MUUTMINE 9.1. Leping jõustub selle allakirjutamise st P oolte poolt ja kehtib kuni oma lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 9.2. Lepin gu muutmine on võimalik ainult P oolte kirjalikul kokkuleppel ja riigihangete seaduses sätestatud tingimustel samuti kui Lepingu muutmine on ettenähtud käesoleva Lepinguga . 10. LEPINGU LÕPPEMINE 10.1. Leping lõpeb: 10.1.1. P oolte poolt oma kohustuste täieliku nõuetekohase täitmisega; 10.1.2. Lepingust taganemise korral või Lepingu ülesütlemisel ühe Poole poolt L epingus või õigusaktides ettenähtud juhtudel või 10.1. 3 . Lepingu lõpetamisel P oolte kirjalikul kokkuleppel. 10.2. Tellijal on õigus L eping ust taganeda ja Lepingu üles öelda , kui Töövõtja rikub oluliselt L epingut või muudel õigusaktides ettenähtud alustel, teatades sellest Töövõtja le kirjalikult ette vähemalt 1 (üks) nädal. Lepingu oluliseks rikkumiseks on muuhulgas, kuid mitte ainult, olukord: 10.2.1. kui L epingu kehtivusaja jooksul ilmneb, et Töövõtja ei vasta T ellija esitatud Töövõtja kvalifitseerimise tingimustele ning Töövõtja pakkum u ses esitatud kvalifikatsiooni andmetele ning Töövõtja e i ole seda puudust kõrvaldanud T ellija poolt antud mõistliku tähtaja jooksul , samuti kui Töövõtja alltöövõtjate suhtes Tellija esitas nõude nende asendamisest aga Töövõtja ei täitnud Tellija nõude mõistliku aja jooksul ; 10.2.2. kui L epingu kehtivusaja jooksul ilmneb, et Töövõtja ei ole pikendanud Töövõtja kvalifitseerimise tingimuseks olnud lubasid, pädevustunnistusi või registreeringuid või kui vastav luba või pädevustunnistusi on tühistatud või registreering kustutatud; 10.2.3. kui ilmneb, et Töövõtja on esitanud T ellijale teenuse osutamise kohta valeandmeid või kui Töövõtja ei esita nõutud andmeid T ellijale; 10.2. 4 . kui vähemalt k ahel korral kalendri kuus on Töövõtja jätnud puuduse kõrvaldamata ning T ellija on kõrvaldanud puuduse ise või teinud puuduste kõrvaldamise ülesandeks kolmandale isikule; 10.2.5 . kui Töövõtja ei täida L epingus kokku lepitud nõudeid või on Töövõtja tegevus muul viisil vastuolus L epinguga ning h oolimata T ellija kirjalikust nõudmisest ei ole Töövõtja hakanud täitma L epingut täies mahus; 10.2. 6 . kui ebarahuldava töö tõttu tuleb Töövõtja tasust maha arvata üle 60% Piirkonna kuu hooldustasust, ku i töö kvaliteet hinnati mitterahuldavaks. 10.2.7 . kui Töövõtja on pankrotis või likvideerimisel või kui ilmneb, et Töövõtja ei ole võimeline täitma L epingut ega suuda anda usaldatavat tagatist oma kohustuste nõuetekohase täitmise kohta; 10.2.8 . kui Töövõtja annab L epingust tulenevad õigused üle kolmandale isi kule ilma T ellija eelneva kirjaliku nõusolekuta samuti Töövõtja ettevõtte üleminekul juhul kui ettevõtja omandaja ei vasta riigihanke kvalifitseerimisnõuetele või on ettevõtte omandajal esinevad riigihangest kõrvaldamise alused riigihangete seaduse § 95 lg. 1 järgi ; 10.2.9 . mu u rikkumine, mis seadusest või Lepingu olemusest tulenevalt on L epingu oluline rikkumine. 10.3. Tellija poolt L epingu ülesütlemise korral on T ellijal õigus nõuda Töövõtja lt L epingu rikkumisest ja L epingu lõppemisest tingitud kahju hüvitamist ning alljärgneva leppetrahvi tasumist: 10.3.1. L epingu ülesütle mise korral L epingu punktides 10 .2.1. – 10.2.6., 10.2.8 ja 10.2.9. nimetatud alustel – L epingu ülesütlemisel maksab Töövõtja leppetrahvi 1 0% Lepingu hinnast . 10.4. Töövõtja l on õigus L eping ette teatamata üles öelda, kui T ellija rikub oluliselt Lepingut ning T ellija ei kõrvalda rikkumist 30 päeva jooksul alates Töövõtja lt L epingu rikkumise lõpetamist nõudva kirjaliku teate saamist. Töövõtja poolt käeso levas punktis nimetatud alusel L epingu ülesütlemise korral on Töövõtja l õigus saada tasu kuni L epingu ülesütlemiseni tegelikult osutatud teenuste eest. Antud juhul on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 5 % Lepingu hinnast. 11. POOLTE KONTAKTISIKUD 11.1. Tellija kontaktisikuks on Nataliia Magerramova , tel 35 999131 , +372 5181353 e-posti aadress: [email protected] või teda asendav töötaja. 11.2. Töövõtja kontaktisikuteks L epingu täitmisel on Valentin Korkus , kontakttelefon +372 337 2791, +372 515 7649 , e-post aadress [email protected] . 11.3. Pooled kohustuvad informeerima teineteist õigeaegselt kontaktisikute muutmisest. Andmed muudatuste kohta kontaktisikute koosseisus ja sidevahendites vormistatakse L epingu lisana. 11.4. Pooled edastavad L epinguga seotud teated teise P oole lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on P ool kohustatud koheselt informeerima teist P oolt. 11.5. Poolte vahelised lepinguga seotud teated peavad olema kas kirjalikus või elektroonilises vormis, s.t digitaalselt allkirjastatud, välja arvatud, kui teade on informatiivne ja selle edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teated edastatakse teisele P oolele postiaadressil, mis on märgitud L epingus ning digitaalselt allkirjas tatud teated e-posti aadressil. Informatiivset teadet võib edastada telefoni või e-posti kaudu või suuliselt. 12. LÕPPSÄTTED 12.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse võimaluse korral läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, kuuluvad vaidlused lahendamisele Eesti Vabariigi seaduste alusel Viru Maakohtus. 12.2. Poolte andmed ja esindajate allkirjad : Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Riigihangete vaidlustuskomisjon Lõkke 5, Tallinn vako@fin.ee vaidlustus 175-25/296622 (hanke viitenumber 296622) Vaidlustaja: Stell Eesti AS registrikood 10031220 A. H. Tammsaare tee 47, Kristiine linnaosa Tallinn, 11316 e-post [email protected] Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Aarne Akerberg Advokaadibüroo Lillo & Partnerid menetluspost [email protected] Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet registrikood 75039729 Peetri plats 3, Narva linn, 20308 e-post [email protected] Hankija esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Advokaadibüroo Andrei Matvejev Kulgu 4, Narva e-post: [email protected] tel. +37 250 31 782 Täiendavad seisukohad Hankija seisukohad Hankija on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustus on põhjendamatu, palub jätta vaidlustuse rahuldamata ja menetluskulud vaidlustuse esitaja kanda. Asjaolud ja menetluse käik Hankija, Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet, korraldab avatud hankemenetlusega riigihanget nimetusega „Narva linna haljasalade hooldustööd 2026–2027“ (viitenumber 296622). Hanketeade avaldati riigihangete registris 07.07.2025. Pakkumuste esitamise tähtpäev on 05.08.2025. Vaidlustaja, kes osaleb hankemenetluses pakkujana, leiab, et hankija on rikkunud seadust, kuna mõned juhised pakkujatele, tehnilise kirjelduse ja hankelepingu punktid ei vasta vaidlustaja arvates seaduse nõuetele. Vaidlustaja palub vaidlustust esitades, et VAKO kohustaks hankijat viima vaidlusalused sätted kooskõlla seaduse nõuetega. VAKO on edastanud hankijale vaidlustuse esitaja vaidlustuse, paludes esitada vastus vaidlustusele. Hankija on esitanud vastuse vaidlustusele, kus mh nõustus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 04.08.2025 teatega teavitas VAKO menetluspooli kirjaliku menetluse rakendamisest, andes lisaseisukohtade esitamiseks aega kuni 07.08.2025 ja seisukohtade lisaseisukohtade kohta esitamiseks aega kuni 12.08.2025. Seisukohad ja põhjendused Vaidlustaja viitab sellele, et vastuses vaidlustusele märgitud riigihanke alusdokumentide muudatused ei olnud kajastatud riigihangete registris. Hankija kontrollis riigihanke alusdokumendid ja tuvastas, et tehnilise vea tõttu ei kajastanud muudetud riigihanke alusdokumendid kõiki muudatusi, mille tegemise hankija otsustas pärast pakkujate poolt esitatud küsimuste ja hanke alusdokumentide analüüsi. Käesoleval päeval on puudus kõrvaldatud ning hankija on avaldanud riigihangete registri kaudu kõik muudatused, mis olid märgitud hankija vastuses vaidlustusele. Vaidlustaja alusetu väide, et „hankija kavatseb viia hanke läbi RHAD-i versiooni alusel, mida pole registris avaldatud ega huvitatud isikutele kättesaadavaks tehtud“, jäetakse tähelepanuta, kuna see ei vasta tõele. Vaidlustuse esemeks on endiselt juhiste pakkujale punkt 10, milles hankija on selgitanud kaalutlused, millest lähtudes kavatseb ta hinnata pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise võimalust RHS § 95 lg 4 ja lg 8 alusel. Vaidlustaja väidab jätkuvalt, et hankija kaalutluskäik, mida ta kavatseb kasutada kõrvaldamise aluste hindamisel, ei vasta võrdse kohtlemise põhimõttele. Sisuliselt seisneb vaidlus selles, et oma eeltoodud kõrvaldamise aluse hindamise kaalutluskäiku selgitades märkis hankija: juhul kui pakkujal on viimase kolme aasta jooksul olnud tõsiseid rikkumisi teiste hankelepingute täitmisel (hankija on määranud, milliseid rikkumisi ta peab tõsisteks), siis neid rikkumisi ei võeta arvesse, kui need on toime pandud teiste hankijatega sõlmitud lepingute täitmisel ja on vaidlustatud. Samas võtab hankija arvesse tõsised rikkumised sõltumata nende vaidlustamisest, kui need on toime pandud hankijaga sõlmitud lepingute täitmisel. Hankija on oma seisukoha põhjendanud järgmiselt: kui rikkumised on aset leidnud teiste hankijatega sõlmitud lepingute täitmisel ja on vaidlustatud, peaks nende arvessevõtmiseks hankija läbi viima sisulise vaidluse analüüsi, mida hankija peab liialt keeruliseks. See tähendaks, et hankija peaks hindama teise hankija ja pakkuja vahelise vaidluse põhjendusi, süüvima vaidluse asjaoludesse ja andma hinnangu poolte argumentidele. Vaidlustes, mis on tekkinud hankija enda osalusel, on hankija tõenäoliselt teadlik vaidluse asjaoludest. Seetõttu on selline eristav lähenemine hankija hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Vaidlustaja väidab, et hankija lähenemine on ebavõrdne erinevate pakkujate suhtes. Hankija seisukohal on see väide väär. Eeltoodud lähenemisi kohaldatakse kõikidele pakkujatele võrdselt, kuid hankija jaotab kontrollimise alused gruppidesse, lähtudes oma võimalustest tegelikult kontrollida leppetrahvide ja muude sanktsioonide kohaldamise põhjendatust. Täiendavalt rõhutab hankija järgmist: riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8 kohaldamine on hankija kaalutlusõigus. Käesoleval juhul selgitab hankija oma kaalutlusõiguse teostamise lähtealuseid selleks, et need oleksid menetlusosalistele arusaadavad. Kaalutlusotsuse sisu üle ei otsusta vaidlustusorgan ümber, vaid kontrollib üksnes, kas kaalutlusõigust on kasutatud õiguspäraselt. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust kasutades arvestama pädevuse piire, otsuse eesmärki, proportsionaalsuse põhimõtet ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdse kohtlemise põhimõte ei tähenda siiski, et erinevatest asjaoludest lähtudes ei võiks hankija kehtestada erinevaid faktide arvesse võtmise aluseid, kui need kehtivad kõigi asjaomaste pakkujate suhtes võrdselt. Käesoleval juhul kehtestab hankija, et kõik pakkujad, kellel on sõlmitud hankelepingud hankijaga, käsitletakse võrdselt oma grupi raames. Kehtestatud tingimused kujutavad endast kaalutlusõiguse teostamise viisi eelnevat selgitamist, mitte kaalutlusõiguse tegelikku teostamist. Kaalutlusõigus teostatakse otsust tehes – otsustades pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise – ning seejuures selgitatakse otsuses kõik asjakohased üksikasjad. Teisisõnu: pakkuja ei saa vaidlustada hankija eelnevaid selgitusi selle kohta, kuidas ta kavatseb kaalutlusõigust teostada konkreetse pakkuja kõrvaldamise küsimuse hindamisel. Vaidlustada saab üksnes kaalutlusõiguse alusel tehtud otsust, kui selle tegemisel on esinenud vigu, mis annavad vaidlustusorganile õiguse kaalutlusõigusesse sekkuda. Lähtudes eeltoodust leiab hankija, et vaidlustaja nõue tunnistada seadusevastaseks juhiste pakkujale punkt 10 on alusetu. Edasi esitab vaidlustaja taas oma seisukohad tehnilise kirjelduse punkti 3.1 osas, märkides, et isegi kui hankija on muutnud seda punkti vastavalt oma vastuses vaidlustusele märgitule, ei vasta punkt vaidlustaja hinnangul seadusele ka uues sõnastuses. Käesoleval ajal (parandatud tekst avaldati 07.08.2025) on tehnilise kirjelduse punkt 3.1 sõnastatud järgmiselt: „Prügikastid tuleb tühjendada punktides 3.2, 3.3 ja 3.4 märgitud ajaks; tühjendamine ei tohi toimuda oluliselt varem kui määratud aeg; 20–30 minutit enne märgitud aega loetakse veel lubatavaks.“ Hankijale ei ole arusaadav, millest lähtudes on vaidlustaja järeldanud, et see tingimus kohustab töövõtjat tühjendama kõik 530 prügikasti 20–30 minuti jooksul. Antud punkt sätestab selgelt määratud ajad (viidates konkreetsetele punktidele, kus need on määratud täpse kellaajana), milleks prügikastid peavad olema tühjad. Lisaks sätestatakse, et prügikastide tühjendamine ei tohi toimuda selliselt, et need oleksid tühjendatud oluliselt enne eeltoodud tähtaegu. 20–30 minutit on nimetatud üksnes selles kontekstis, et lubatavaks loetakse prügikastide tühjendamine 20–30 minutit enne punktides 3.2, 3.3 ja 3.4 määratud aega. See ei tähenda, et kõik linnas asuvad prügikastid tuleb tühjendada üheaegselt. Punkti varasem redaktsioon kehtestas, et prügikastid ei tohi olla ületäitunud kogu päeva jooksul. Antud sõnastus ei olnud vaidlustajale sobiv, kuna ta viitas sellele, et see tähendab töövõtja kohustust terve päeva jooksul teostada prügikastide tühjendamist. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et ka varasem redaktsioonis olnud punkt oli proportsionaalne ja selge. Hankelepingu eesmärk on tagada linna korrektne ja esteetiline väljanägemus. Nagu vaidlustaja märgib, on linnas 530 prügikasti, mis paiknevad erinevates linnaosades ja tänavatel, kus päeva jooksul viibivate isikute arv ning seetõttu ka prügikastidesse äraviskatava prügi maht on erinev. Lisaks sellele sõltub prügikastide täitumise aeg ka muudest teguritest – näiteks võib konkreetses kohas toimuda üritus ning juhul, kui tavaliselt saab prügikast selles kohas täis paari päeva jooksul, võib ürituse ajal see täituda mõne tunniga. Sellest lähtuvalt valis hankija esialgu nõude sõnastuse, mis annab pakkujale rohkem vabadust töö planeerimisel, kehtestades üldnõude, et linnas ei tohi olla ületäitunud prügikaste. Praeguses redaktsioonis on nõuet täpsustatud nii, et konkreetseks ajaks peavad prügikastid olema puhastatud. Vaidlustaja viitab järjepidevalt sellele, et nii varasema kui ka muudetud sõnastuse puhul rikub nimetatud säte hankija kohustust kasutada oma rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Vaidlustaja ei ole aga kordagi selgitanud, kuidas nõue, mis sisuliselt tähendab, et linnas ei tohi olla ületäitunud prügikaste, rikub riigihangete seaduse § 3 lg 1 p 5 nõudeid. Hankija seisukohal tuleb vaidlustaja nõue jätta rahuldamata selle ebaselguse ning ebaselge õigusliku põhjenduse tõttu. Edasi, 07.08.2025 esitatud seisukohtades, täiendab vaidlustaja oma väiteid Hankelepingu eelnõu punkti 9.12 ja Tehnilise kirjelduse punkti 2 kohta, mille kohaselt juhul, kui töövõtja soovib osaleda tellija poolt teostataval tööde kontrollimisel, peab töövõtja oma soovist teavitama tellijat vähemalt 30 minutit enne kontrolli. Vaidlustuses viitas vaidlustaja sellele, et tellija poolt tööde kontrollimise kohta etteteatamise aeg on liiga lühike ning sellega rikutakse pakkuja õigusi. Vastuses vaidlustusele selgitas hankija, et vaidlustaja ei olnud hankedokumentatsiooniga põhjalikult tutvunud ning oli antud sättest valesti aru saanud, lugedes sealt välja, et tellija teavitab töövõtjat kontrollist 30 minutit enne kontrolli teostamist. Hankija juhtis vaidlustaja tähelepanu sellele, et vaidlusalustes punktides on juttu sellest, et juhul, kui töövõtja soovib osaleda kontrollimisel, peab ta sellest tellijat teavitama vähemalt 30 minutit enne kontrolli toimumist. Samuti märkis hankija, et nii seaduse kui ka lepingu kohaselt ei ole töövõtja osalemine tööde ülevaatusel kohustuslik. Seejärel esitas vaidlustaja kaks täiendavat väidet. Seega ei eksisteeri subjektiivset õigust (õigust tööde ülevaatusel osalemiseks), mida oleks võinud rikkuda väga lühike etteteatamise tähtaeg. 07.08.2025 seisukohtades esitab vaidlustaja kaks täiendavat väidet eespool nimetatud sätte ebaseaduslikkuse kohta. Eeskätt osutab vaidlustaja sellele, et tema arusaam punktist on õige ning punkti tuleb tõlgendada nii, et sellega kehtestatakse tellija poolt töövõtjale kontrolli teostamisest etteteatamise aeg. Hankijale jääb ebaselgeks, mis põhjusel pakub vaidlustaja välja oma tõlgenduse. Tekstis on selgelt määratud, et töövõtja teavitab oma soovist osaleda kontrollil vähemalt 30 minutit enne kontrolli algust. Hankija kinnitas antud tõlgendust vastuses vaidlustusele. Millised asjaolud võimaldavad vaidlustajal tõlgendada antud punkti vastupidiselt punktis kirjeldatule ja hankija seletustele, jääb ebaselgeks. Teiseks viitab vaidlustaja sellele, et hankelepingu eelnõu punktide 4.2 ja 9.1 kohaselt on hankijal õigus igal ajal kontrollida tööd, mistõttu vaidlustaja seisukohal on ebaloogiline anda töövõtjale ettenägematu kontrollil osalemise kohta etteteatamise õigust. Kahjuks tuleb tõdeda, et vaidlustaja ei ole soovinud põhjalikult tutvuda ei hankedokumentatsiooni ega hankija vastustega. Kõigepealt reguleeritakse tööde kontrollimise kord koostoimes hankelepingu eelnõu punktiga 9 ja selle 12 alampunktiga, sealhulgas punktiga 9.5. Eelkõige punkt 9.5 kehtestab, et kontroll teostatakse kuude kaupa, kuus teostatud tööde kohta vähemalt kaks korda kuus. Hankija selgitas, et olles teadlik kontrolli teostamise üldreeglitest, võib töövõtja, kui tal tekib soov kontrollil osaleda, esitada tellijale nõude, et kõikidele kuus teostatavatele kontrollidele oleks kaasatud töövõtja esindaja. Taaskord tuleb rõhutada, et andes töövõtjale õiguse osaleda tööde kontrollimisel (sisuliselt tööde ülevaatusel), laiendab hankija töövõtja õigusi võrreldes võlaõigusseadusest tulenevate õigustega. Seadusest ei tulene, et töövõtja võib nõuda tööde ülevaatusel osalemist. Hankija annab töövõtjale nimetatud õiguse, kehtestades piiranguna üksnes selle, et töövõtja peab oma osalemisest kontrollil teavitama tellijat vähemalt 30 minutit enne kontrolli algust. Kolmandaks viitab vaidlustaja sellele, et juhul, kui hankija väidab, et töövõtja osalemine kontrollil ei tulene seadusest, on antud väitega vastuolus hankelepingu eelnõu punkt 9.4. Hankija ei saanud sellest vaidlustaja väitest aru. Hankelepingu eelnõu punkt 9.4 kohaselt „Tööde teostamise kvaliteeti kontrollib ja hindab Lepingus nimetatud Tellija kontaktisik. Kontrolli läbiviimisest võib soovi korral vaatlejana osa võtta Töövõtja esindaja“. Käesoleva menetlusdokumendi eelnevas lõigus selgitas hankija, kuidas tema seisukohal toimub töövõtja soovi osaleda vaatlejana tööde kontrollil realiseerimine. Kuidas hankelepingu vaidlusalune punkt 9.12 on vastuolus punktiga 9.4, jääb ebaselgeks. Vaidlustaja viitab sellele, et punkti 9.12 sõnastus on ilmselgelt ekslik ja tegelikult pidas hankija silmas, et tellija teavitab töövõtjat kontrolli teostamisest 30 minutit enne kontrolli. Hankija kinnitab, et punkti sõnastus ei ole ekslik ning hankija pidas punktis silmas täpselt seda, mis on kirjas: tellija kontrollib tööd oma äranägemisel, kuid mitte vähem kui kaks korda kuus iga objekti kohta. Töövõtja võib vaatlejana kontrollil osaleda juhul, kui ta on oma osalemisest kontrollil teavitanud tellijat vähemalt 30 minutit enne kontrolli algust. Eriti on arusaamatu vaidlustaja nõue tunnistada seadusevastaseks tehnilise kirjelduse punkt 2. 07.08.2025 esitatud seisukohtadest on võimalik kaudselt järeldada, et vaidlustaja ei ole rahul järgmiste sätetega: i) „Tellijal on õigus teha linna objektide ülevaatusi igal ajal, ilma töövõtjat teavitamata“. ii) „Lähtudes territooriumi ülevaatuse tulemustest koostab tellija vajadusel puuduste akti ja määrab nende kõrvaldamise tähtaja. Kui töövõtja leiab, et ei suuda kõiki puudusi määratud tähtajaks kõrvaldada, peab ta tellijat sellest kirjalikult teavitama ja märkima, kui palju lisaaega ta vajab, kuid siiski jääb tähtaja määramise õigus tellijale. Kujunenud praktikas antakse puuduste kõrvaldamiseks 24 tundi, kuid erakorraliste olukordade korral võib see aeg olla lühem“. Vaidlustaja viitab sellele, et nimetatud sätted on vastuolus hankelepingu eelnõu punktiga 9.12. Hankija ei saanud aru, milles seisneb väidetav vastuolu. Hankelepingu punkt 9 koos alampunktidega kehtestab hankija õiguse teostada linna haljastustööde kontrolli ilma töövõtjat teavitamata, mis vastab eespool nimetatud lepingu loogikale ja ülesehitusele. Kontrollakti tegemine ning sellega puuduste kõrvaldamise tähtaja määramine vastab hankelepingu punktile 9.7. Millised vastuolud lepingu ja tehnilise kirjelduse sätete vahel vaidlustaja leidis, jääb ebaselgeks. On märkimisväärne, et tehnilise kirjelduse punkt 2 lisaks eespool nimetatud tingimustele kehtestab ka muid tingimusi, mis ei ole seotud kontrolliga, mistõttu jääb ebaselgeks, millisel alusel vaidlustaja nõuab tunnistada seadusevastaseks tehnilise kirjelduse punkti 2 tervikuna. Lähtudes eeltoodust ja varasemalt esitatud hankija seisukohtadest on vaidlustaja nõue tunnistada seadusevastaseks hankelepingu punkt 9.12 ja tehnilise kirjelduse punkt 2 alusetu ning see tuleb jätta rahuldamata. Viimasena toob vaidlustaja taaskord välja hankelepingu eelnõu punkti 1.4 seadusevastasuse. Tegemist on sätetega, mille kohaselt on tellijal õigus muuta (suurendada, vähendada, asendada) lepingu hooldusmahtu, objektide hooldusklasse (viia objekte ühest hooldusklassist teise) ja/või hooldusnõudeid võrreldes hankedokumentides sätestatuga kuni 10 protsenti lepingu hinnast ning lähtudes hankemenetluse käigus kujunenud ühikhindadest. 07.08.2025 esitatud seisukohas osutab vaidlustaja jätkuvalt, et hankedokumentides peab olema määratud valem, mille alusel arvestatakse suurendamise või vähendamise maksumust. Vaidlustaja peab hankelepingu punktis 1.4 sätestatut ebapiisavaks selleks, et oleks selge, kuidas arvutatakse eespool nimetatud maht. Samuti peab vaidlustaja ebapiisavaks 18.07.2025 hankija vastuses tema küsimusele tööde mahu suurendamise või vähendamise maksumuse määramise kohta esitatud näidet, pidades seda ebapiisavaks arvutuskäigu mõistmiseks, ning nõuab jätkuvalt valemi määramist. Hankija peab vajalikuks veel kord rõhutada, et hankija lähenemise kohaselt toimuvad eespool nimetatud muudatused tööde mahtudes eelkõige riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 alusel. Hankelepingu punktis 1.4 on hankija piisava täpsusega märkinud, et mahu muutmisel võetakse maksumuse arvutamisel aluseks hankemenetluse käigus kujunenud ühikhinnad. Termini „ühikuhind“ lihtsustamiseks avaldas hankija 18.07.2025 riigihangete registri kaudu uue pakkumuste maksumuse tabeli (2. ja 3. osa) ning lisaks 21.07.2025 maksumuse tabeli 1. osa, kus on esitatud kaks selgitust: i) ühiku (1 m²) maksumus kuude ja hooldusklasside kaupa arvestatakse uute või teiste objektide hooldusesse lisamisel ja hooldusest eemaldamisel; ii) ühiku (1 m²) maksumus kuude ja hooldusklasside kaupa hõlmab kõiki hooldustöid, mis on ette nähtud tehnilises kirjelduses, sealhulgas mööbli, katete ja muu inventari hooldust. Koos eespool nimetatud seletusega, mis oli antud vastuseks vaidlustaja küsimusele, määratlevad maksumustabelite selgitused piisavalt selgelt, mis on ühiku maksumus, mida see sisaldab ning kuidas arvutatakse ühiku hind juhul, kui ühiku hind on kujunenud mittetäieliku kuu puhul. Vaidlustaja ei selgitanud, millist valemit ta nõuab koostada ja millistest seaduse sätetest tuleneb hankija kohustus koostada konkreetne valem. Valem on matemaatilise või loogilise seose formaalne kirjalik väljendus, mis on tavaliselt esitatud arvude ja sümbolitega (nt +, –, ×, ÷, =, x, y, ∑, ∫). Sellise väljenduse eesmärk on näidata täpset arvutust või seaduspära, mida saab üheselt tõlgendada. Samas võib sama sisu, mida valem sümbolites edasi annab, väljendada ka sõnalise kirjeldusega. Näiteks: Sümbolitega: 𝑆=𝑎× 𝑏 Sõnadega: „Pindala on võrdne pikkuse ja laiuse korrutisega.“ Seega võib valem olla väljendatud nii numbrite ja sümbolite kui ka sõnadega, mistõttu on põhjendatud hankija seisukoht, et valem ei sõltu üksnes kirjalikust vormist, vaid esindab mõistet või seost, mida saab edastada erinevates vormides — kas matemaatiliste sümbolite kujul või verbaalse lausena. Käesoleval juhul on hankija piisava täpsusega verbaalselt selgitanud, kuidas arvutatakse tööde mahu suurendamise või vähendamise maksumus. Samuti viitab vaidlustaja sellele, et juhul kui VAKO leiab, et hankelepingu eelnõu punktiga 4.7 kehtestatud muudatustest etteteatamise tähtaeg kehtib lepingu muutmisel lepingu punkti 1.4 alusel (hankija seisukohal on see asjaolu tõenäoline), siis on antud etteteatamise aeg liiga lühike. Seejuures viitab vaidlustaja VAKO otsusele vaidlustusasjas nr 155-24/282305, milles VAKO asus seisukohale, et tööde mahtu muutmisel peab olema kehtestatud mõistlik etteteatamise tähtaeg päevades või tööpäevades. Käesoleval juhul on etteteatamise tähtaeg kehtestatud tööpäevades, mis vastab nimetatud otsusele. Küsimus on pigem selles, kas tähtaeg on proportsionaalne. Hankija seisukohal on tähtaeg proportsionaalne, arvestades järgmisi asjaolusid: hankelepingu punktiga 1.4 on kehtestatud maksimaalne muudatuste piirmäär, mille piires arvutatakse mahtude muutmisel nende maksumus ühikuhinna alusel. Piirmäär ei tähenda, et iga muudatus viiakse läbi kogu piirmäära ulatuses. Antud punkt on mõeldud selleks, et oleks võimalik ühe ja sama lepingu raames reageerida pidevalt muutuvale olukorrale, kus näiteks ühel hetkel on haljastustööde raames vaja teenindada mõne objekti lisapindala või kaob vajadus teenindada mõnda osa objektist. Näiteks kui varasemas praktikas on selgunud, et lepingu objektiks oleva kinnistu naaberkinnistul toimuvad ehitustööd ning seoses ehitamisega paigaldatakse ajutine aed, mis ulatub lepingu objektiks oleva kinnistu territooriumile, siis ehitusobjekti territooriumi korrashoiu tagab ehitaja ja ajutise aia paigaldamisega vähendatakse pakkuja poolt hooldatavat/teenindatavat kinnistu pindala. Tegemist on kümnete ruutmeetrite suuruse pindalaga, mille ulatuses lepingu mahtu vähendatakse, ning võrreldes kõigi hankes tellitavate objektide kogupindalaga on see marginaalne. Teiseks on tööde iseloom (niitmine, puhastamine, prügikastide tühjendamine jms) selline, et kui teenindatava objekti pindala suurendatakse, puudub tellijal võimalus oodata näiteks pool kuud, et töövõtja alustaks lisapindala hooldamist. Selline pikk ooteperiood tooks kaasa selle, et näiteks suvel kasvaks lisanduv murupind, mida on vaja niita, umbrohtu täis, ning seal asuvad prügikastid oleksid üle kuhjatud. Või näiteks talvel oleks lisanduv teelõik, mida tellija soovib mahtudele lisada, lumega kaetud ja muutuks läbimatuks. Sellest lähtudes on tellija kehtestanud minimaalse etteteatamise aja kolm tööpäeva. Praktikas teavitatakse plaaniliste ja mahukamate muudatuste puhul muudatustest eelnevalt rohkem kui kolm tööpäeva ette, kuid hankija soovib siiski tagada endale võimaluse kiireks reageerimiseks olukorras, kus muudatused tekivad spontaanselt ja ette planeerimata. Väär on vaidlustaja väide, et käimasoleva teenuse osutamisel ei teavitanud hankija vaidlustajat ette lepingu mahtude muutmisest. Poolte vahel on sõlmitud sarnaste tööde tegemiseks leping hanke „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024–2025“ (viitenumber 271119) tulemusel. Leping on lisatud manusena. Täidetavas lepingus puudub säte, mis reguleeriks lepingu mahu muudatustest etteteatamise aega. Antud lepingu täitmise praktika näitas, et töövõtjal on olnud kombeks jätta täielikult reageerimata tellija teatele mahtude muutmise kohta või reageerida sellele aeglaselt. Seetõttu, koostades käesoleva hanke alusdokumente, võttis hankija arvesse varasemalt kujunenud kogemuse ja leidis vajalikuks seada muudatuste tegemisele ajalised raamid, et oleks selge muudatusteavete reageerimisaeg. Lisaks soovib hankija rõhutada, et vaidlustuses vaidles vaidlustaja antud punkti vastu kahel põhjusel: puudub muudatuste maksumuse arvutamise valem (vt eespool) ja etteteatamise aeg. Seisukohtades esitab vaidlustaja sisuliselt uue vaidlustuse, kuna pärast vastuse esitamist vaidlustusele leidis ta lõpuks, et etteteatamise aeg on olemas, kuid esitab nüüd uue vaidlustuse selle kestuse kohta. Hankija seisukohal ei näe vaidlustusmenetlus ette vaidlustuse eseme muutmist. Juhul, kui vaidlustaja siiski leidis, et lepingus on sätestatud etteteatamise aeg, kuid soovib selle kestust vaidlustada, peab ta esitama uue vaidlustuse. Vaidlustaja viitab samuti sellele, et hankija ei vasta tema küsimustele, viidates antud asjaolu tõendamiseks hankija 31.07.2025 esitatud vastustele. Hankija ei saa antud väitest aru. Esiteks on hankija kohustatud vastama pakkuja küsimustele, mis on esitatud riigihangete registri kaudu, kuid pakkuja ei saa dikteerida hankijale, kuidas küsimustele vastata. Kui vastused ei ole vaidlustajale sobivad (käesoleval juhul on küsimustes sisuliselt korduv vaidlustaja rahulolematus dokumentatsiooni mõnede punktide sõnastusega), ei tähenda see, et hankija ei oleks vastanud küsimustele. Kui vaidlustaja leiab, et mõned punktid on vastuolus seadusega, peab ta esitama vaidlustuse, mitte kordama samu küsimusi erinevates sõnastustes. Lisaks sellele ei ole hankija vastused küsimustele, mis tekkisid ja millele vastati pärast vaidlustuse esitamist, käesoleva vaidlustuse esemeks ning jääb ebaselgeks, milline tähendus on 25.07.2025 ja 31.07.2025 vastatud küsimustel. Lähtudes eeltoodust on hankija jätkuvalt seisukohal, et vaidlustus on põhjendamatu, ning palub jätta vaidlustuse rahuldamata ja menetluskulud vaidlustaja kanda. Menetluskulud Hankija menetluskulud seoses käesoleva vaidlusega moodustavad kulud õigusabile. Õigusabi on osutanud Andrei Matvejev Advokaadibüroo, lähtudes tunnitasust 170 eurot ilma käibemaksuta (KM-ta). Hankija on kohaliku omavalitsuse üksus (KOV), kes on eriviisiline käibemaksukohustuslane. Kohalik omavalitsus registreeritakse käibemaksukohustuslasena üksnes juhul, kui ta tegeleb ettevõtlusega käibemaksuseaduse (KMS) tähenduses (§ 2 lg 2). Riigihangete läbiviimine ja ehitusteenuse tellimine riigihanke kaudu on avaliku ülesande täitmine ega kvalifitseeru käibemaksuseaduse mõttes ettevõtluseks. Kohaliku omavalitsuse üksusel tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ainult ettevõtlusega seotud kaupade ja teenuste puhul. Kui kaupa või teenust kasutatakse nii maksustatava ettevõtluse kui ka mittemaksustatava avalik-õigusliku tegevuse tarbeks, tuleb rakendada proportsionaalset mahaarvamist (KMS § 29 lg 4 ja lg 5). Eeltoodut arvestades tuleb hankija menetluskulud käesolevas vaidluses arvutada koos käibemaksuga. Seega arvutatakse hankija menetluskulud lähtudes tunnitasust 210,80 eurot (tunnitasu koos KM- ga). Koos vastusega vaidlustusele esitas hankija menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli tol päeval ajakulu õigusabi osutamisele 13 tundi ja menetluskulude kogusumma 2 740,40 eurot. Seoses käesoleva menetlusdokumendi esitamisega on ajakulu õigusabi osutamisele järgmine: - Vaidlustaja 07.08.2025 seisukohtade õiguslik analüüs ja väidete arutamine kliendiga – 2 tundi. - Käesoleva menetlusdokumendi koostamine ja esitamine – 10 tundi. Kogu ajakulu seoses käesoleva menetlusdokumendi esitamisega on 12 tundi ning menetluskulude summa 2 529,60 eurot. Koos varem esitatud menetluskuludega moodustavad hankija menetluskulud seoses käesoleva vaidlusmenetlusega 5 270 eurot. Hankija palub jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega Andrei Matvejev Vandeadvokaat Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti lepinguline esindaja Lisa: NARVA LINNA HALJASALADE HOOLDUSTÖÖDE TÖÖVÕTULEPING nr 5.7-2/3715