Hankijad täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Lõkke 5, Tallinn vako@fin.ee vaidlustus hankes viitenumbriga 292018 Vaidlustaja: Tänavapuhastuse Aktsiaselts registrikood: 10346917 Aadress: Järve 37, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN OÜ Rävala 4, 10145 Tallinn E-post: [email protected] Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet registrikood 75039729 Peetri plats 3, Narva linn, 20308 e-post [email protected] Hankija esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Advokaadibüroo Andrei Matvejev Kulgu 4, Narva e-post: [email protected] tel. +37 250 31 782 Hankija lisaseisukohad Seisukoht Hankija seisukohal ei anna mitte ükski 07.08.2025 seisukohas esitatud vaidlustaja väidetest alust vaidlustuse rahuldamiseks. Hankija palub jätkuvalt jätta vaidlustus rahuldamata ning menetluskulud jätta vaidlustaja kanda. Asjaolud ja menetluse käik Hankija, Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet, korraldab avatud hankemenetlusega riigihanget nimetusega „Narva linna haljasalade hooldustööd 2026–2027“ (viitenumber 296622). Hanketeade avaldati riigihangete registris 07.07.2025. Pakkumuste esitamise tähtpäev on 05.08.2025. Vaidlustaja, kes osaleb hankemenetluses pakkujana, leiab, et hankija on rikkunud seadust, kuna mõned juhised pakkujatele, tehniline kirjeldus ja hankelepingu punktid ei vasta vaidlustaja arvates seaduse nõuetele. Seoses vaidlustuse esitamisega on pakkumuste esitamise tähtaega edasi lükatud. VAKO kohaldas kirjalikku menetlust ja andis pooltele aega seisukohtade esitamiseks kuni 07.08.2025 ning arvamuste esitamiseks vastaspoole seisukohtade kohta kuni 12.08.2025. Vaidlustaja esitas 07.08.2025 lisaseisukohti ning käesoleva menetlusdokumendiga avaldab hankija oma arvamuse vaidlustaja seisukohtade kohta. Seisukohad ja nende põhjendused Vaidlustaja ei olnud vaidlustuse esitamisel rahul tehnilise kirjelduse nõudega, millega töövõtjat kohustatakse vajadusel tegema tööde teostamise kohtade riskianalüüsi, s.o hindama, kas töövõtja poolt teostatavad tööd võivad kahjustada tööde tegemise kohtades olemasolevaid kommunikatsioone. Vaidlustuses väitis vaidlustaja muu hulgas, et nõude sõnastamisel kasutatud terminoloogia ei ole üheselt arusaadav. Vastuseks antud väitele märkis hankija, et vaidlustuse tekstist tulenevalt on vaidlustaja rahulolematus seotud pigem arusaamaga, et hankija peab iga töö teostamise koha kohta esitama andmed seal asuvate kommunikatsioonide kohta. Hankija selgitas ja esitas viited, et iga kinnistu kohta on kommunikatsioonide koondvaade (näidates kommunikatsiooni liiki – veetrass, gaasitrass jne – ja nende asukohta) avalikult kättesaadav Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduses. Kaardirakenduse andmed näitavad ka iga kommunikatsiooni kaitsetsooni ning kaitsetsooni täpsustamiseks vajalikud andmed: kommunikatsiooni liik, selle paigaldamise sügavus ja diameeter. Esitades 07.08.2025 seisukoha, viitas vaidlustaja, et ta vajab Ehitisregistri andmeid iga töö teostamise koha juures asuva kommunikatsiooni kohta. Samuti leidis vaidlustaja, et riskide määratlemine kuulub töö mahu määratlemise juurde ja sellega peab tegelema hankija. Hankija rõhutab veel kord, et Ehitisregister on samamoodi nagu Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendus avalikult kättesaadav register, mille andmetega võib tutvuda igaüks, kasutades sisselogimiseks oma ID-d. Hankija seisukohal ei pea riigihanke alusdokumentatsioonis esitama andmeid, mis on avalikult kättesaadavad. Samuti rõhutab hankija, et Ehitisregistri andmed ei anna riskianalüüsi tegemiseks midagi juurde võrreldes Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduses kajastatud andmetega. Näiteks trassi sügavus – mis on riskianalüüsi tegemiseks kõige olulisem – ei ole Ehitisregistris kajastatud. Hankija kordab ka oma vastuses vaidlustusele märgitut: kohalik omavalitsus (KOV) ei ole Ehitisregistri haldaja. KOV tegeleb üksnes osa Ehitisregistrisse esitatavate andmete töötlemisega, kuid juhul, kui KOV vajab enda jaoks Ehitisregistris olemasolevaid andmeid, kasutab ta Ehitisregistri üldist juurdepääsu: logib sisse ID-identifitseerimise vahendi abil ja uurib iga konkreetse objekti kohta Ehitisregistris olevaid andmeid – täpselt nii, nagu saab teha iga Eesti Vabariigi kodanik. Samuti rõhutab hankija veel kord järgmist: tööde teostamisel tekkivad riskid seoses tööde teostamise kohas paiknevate trassidega sõltuvad sellest, millist tehnikat kasutatakse (nt rasketehnika kasutamisel võivad tekkida teatud riskid), kas tööde käigus tehakse kaevetöid jne – ehk riskid tulenevad puhtalt tehnoloogiast. Järjepidev VAKO ja kohtute praktika viitab sellele, et hankija ei saa riigihanke alusdokumentides määrata tehnoloogiat. Vaidlustaja väidab, et tavapärased haljastustööd ei loo riski kommunikatsioonidele. Hankija aga ei pea olema pädev määratlema, millised tehnoloogiad või milline tehnika on vajalik tema poolt tellitud tööde teostamiseks. Hankija tellib konkreetse tulemuse, mille saavutamist ta lepingu sõlmides soovib. Pakkuja kui vastava valdkonna professionaal määrab tehnoloogia, tehnika jm vahendid, mis on vajalikud tulemuse saavutamiseks. Hanke alusdokumentatsioonis on selgelt rõhutatud, et riskianalüüs teostatakse vajadusel – näiteks juhul, kui töövõtja soovib tööde tegemisel kasutada rasketehnikat ja peab pädeva spetsialistina ette nägema, et sellise tehnika kasutamine võib kahjustada maa-aluseid kommunikatsioone. Sellisel juhul peab töövõtja hindama, kas rasketehnika kasutamine antud kohas on lubatud või tuleb kasutada muud tehnikat. Tegemist on puhtalt tehnoloogia valikuga, mida hankija ei dikteeri ega määratle. Vaidlustaja viitab ka sellele, et trasside asukoha andmete esitamata jätmisega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna erinevad pakkujad kasutavad erinevaid andmeid. Hankijale on see väide arusaamatu, kuna Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendus on kõigile pakkujatele võrdselt kättesaadav ja iga pakkuja saab sellega tasuta ja võrdsetel tingimustel tutvuda, saades samad andmed. Sellest lähtuvalt jääb ebaselgeks, milles seisneb väidetav ebavõrdne kohtlemine. Samuti märgib vaidlustaja, et hanke maksumus ületab rahvusvahelise hanke piirmäära, mistõttu ei ole hankija viide Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse andmete kättesaadavusele asjakohane välismaalastest pakkujate puhul. Hankija rõhutab, et rakendusel on olemas ingliskeelne menüü, mis võimaldab rakendust kasutada ka välismaalastel. Rahvusvahelise hanke puhul ei ole hankija kohustatud tagama pakkujatele tööde tegemiseks vajalike õigusaktide nimetamist ega nende tõlkimist. Välismaalasest pakkuja peab arvestama sellega, et osaledes teises riigis tööde teostamises, on tal kohustus ise selgitada välja tööde teostamiseks vajalikud õigusaktid ning avalikult kättesaadavates registrites olevad andmed. Vastupidine lähenemine tähendaks, et rahvusvahelise hanke väljakuulutamisel peaks hankija esmajärjekorras selgitama kõik töödega seotud õigusaktid ja nendest tulenevad piirangud ning esitama ülevaate kõigist avalikult kättesaadavatest andmebaasidest, mis on tööde teostamiseks vajalikud. Hankija on kohustatud määratlema tööde mahu ja eesmärgi (tulemuse), mis on käesoleval juhul tehtud. Hankija ei ole aga kohustatud määratlema tööde teostamiseks vajalikku õigusraamistikku ega muid täiendavaid asjaolusid, mis on töövõtja kui professionaali pädevuses. Lähtudes eeltoodust leiab hankija jätkuvalt, et antud etteheide hanke alusdokumentidele on alusetu. 07.08.2025 seisukohas osutab vaidlustaja taas, et hanke alusdokumentatsiooni Lisa 2. Osa 1. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 42; Lisa 2. Osa 2. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 42; Lisa 2. Osa 3. Tehniline kirjeldus, ptk 1 „Üldnõuded“, p 42 ning Lisa 5. Hankelepingu eelnõu punkt 1.4, mis kehtestavad võimaluse muuta tööde mahtu (suurendada või vähendada) 10 protsendi võrra, on ebaselged. Väide ebaselguse kohta puudutab pigem mitte mahu muutmise võimalust, vaid muudatuse maksumuse määramise reegleid. Selles küsimuses on pooled juba ammendavalt väljendanud oma seisukohti nii vaidlustuses kui ka vastuses vaidlustusele. Uue argumendina viitab vaidlustaja sellele, et hanke praegune hindade muutmise regulatsioon sobib ainult juhtudel, kui lisanduvad või vähenevad konkreetse hooldusklassiga ala ruutmeetrid. See ei kõrvalda aga vastuolu, mis tekib juhul, kui hankija muudab hooldatavat objekti olemasoleva ala sees – st kui hooldatava ala ruutmeetrid küll ei muutu, kuid hooldatavale alale lisatakse uusi ressursimahukaid hooldusobjekte. Tehniliste kirjelduste üldnõuete p 42 kohaselt tasub tellija täiendava mahu eest lepingu fikseeritud ühikuhinna alusel juhul, kui teenuse osutamise käigus haljasalade hooldustööde maht vajab muutmist. Samadel alustel vähendatakse vajadusel hooldusmahtu. Hankelepingu eelnõu p 1.4 sätestab, et tellijal on õigus muuta (suurendada, vähendada, asendada) lepingu hooldusmahtu, objektide hooldusklasse (üleviimine ühest hooldusklassist teise) ja/või hooldusnõudeid võrreldes hankedokumentides sätestatuga kuni 10 protsenti lepingu hinnast, lähtudes hankemenetluse käigus kujunenud ühikuhindadest. Vaidlustaja seisukohtadest jääb mulje, et ta ei soovi arvestada hankija selgitusi nende punktide kohta. Hankija käsitleb nimetatud sätet kui alust nii sisuliste ja mahukate kui ka jooksvalt tehtavate muudatuste tegemiseks. Hankija on selgitanud, et nimetatud muudatusvõimalust tuleb tõlgendada riigihangete seaduse (RHS) § 123 lg 1 kaudu. Rahandusministeerium on 20.09.2019 korduvatele küsimustele vastates avaldanud seisukoha, et hankelepingu reservi puhul on tegemist hankelepingu muutmisega, mida tuleb hinnata RHS § 123 valguses. Paragrahvi 123 lg 1 p-s 1 sätestatu kohaldamisel võetakse aluseks algne maksumus ehk see maksumus, milles hankija ja pakkujad hankelepingu sõlmimisel kokku leppisid. Hankelepingu reserv arvestatakse küll riigihanke eeldatava maksumuse sisse menetlusreeglite valikul, kuid hankelepingu esialgse maksumuse hulka reserv ei kuulu. Eeltoodud sätted kehtestavad sisuliselt nn „tellija reservi“ ja selle kohaldamise üldreeglid. Rahandusministeerium on 10.01.2018 seisukohavõtus märkinud, et RHS § 123 lg 1 p-s 1 sätestatud hankelepingu muutmise alust saab rakendada üksnes juhul, kui muudatuse väärtus (rahaline maht) on võimalik välja arvestada, see ei ületa kümmet protsenti asjade või teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest, muudatuse väärtus ei ületa riigihanke rahvusvahelist piirmäära ning muudatusega ei muudeta hankelepingu üldist olemust. Kõik nimetatud tingimused peavad olema täidetud. Asendustööde korral on muudatuse väärtuse arvestamine võimalik kahel viisil: kas asendustööde maksumuse hinnavahe kaudu või summeerides ärajäetud tööde ja lisandunud tööde maksumused. Euroopa Komisjon on seisukohal, et kui asendustööd ei ole samaväärsed, tuleb asendustööde muudatuse väärtuse arvutamisel liita ärajäetud töö ja lisandunud töö maksumused. Tööde samaväärsuse hindamisel tuleb arvestada asendatava materjali/töö olemust, hinda ja pakkujate ringi. Muudatuse väärtuse arvutamine hinnavahena võib olla sobilik juhtudel, kus muudatuse mõju on väike – näiteks ühe seinavärvi asendamine teise värviga, ühe puitparketi asendamine teise puitparketiga või tavalise kipsplaadi asendamine veekindla kipsplaadiga. Hankija tuginedes eespool esitatud seisukohtadele ning RHS § 123 lg 1 p 1 kohaselt eeldab vaidlustatud punktide kohaldamist just selle sätte kaudu. Antud seaduse alusel on hankelepingu muutmine lubatud üksnes selliselt, et lepingu üldist olemust ei muudeta. Hankija hinnangul ei saa vaidlustaja poolt konstrueeritud olukorda – kui tööde hulka lisatakse uus ressursimahukas objekt, näiteks rajatakse 1000 m² rohumaale park koos kõnniteede, purskkaevude jms – käsitleda lepingu muutmisena, mille korral lepingu üldist olemust ei muudeta. Tegemist oleks kvalitatiivselt täiesti erineva objekti lisamisega, mille tellimine võiks toimuda üksnes RHS § 123 lg 1 p 3 alusel. Hankedokumentatsiooni kohaselt on hankijal küll õigus viia mõni objekt ühest hooldusklassist teise, kuid tegemist ei ole lepingu üldist olemust muutva muudatusega. Tehniliste kirjelduste p 3 kohaselt erineb üks hooldusklass teisest eelkõige teenindamise intensiivsuse (niitmise sageduse jms) poolest. Igas piirkonnas on olemas erineva hooldusklassiga objekte ning nende suhtes esitatakse ühikuhinnad, mille alusel on võimalik arvutada töövõtjale makstav tasu. Teisisõnu: muudatus võib seisneda täiendava teenindatava pinna lisamises olemasoleva objekti juurde sama hooldusklassiga, ehk klassikalises tööde mahu suurenemises ruutmeetrites, kus täiendavatel ruutmeetritel teostatavad tööd on samad. Sel juhul suureneb töövõtja tasu lisandunud ruutmeetrite ühikuhinna alusel. Samuti võib toimuda hooldusklassi tõstmine – näiteks objekti viimine 2. hooldusklassist 1. hooldusklassi – mil juhul töövõtja teostab hooldust sagedamini vastavalt 1. klassi nõuetele ning saab tasu 1. hooldusklassi ühikuhinna alusel. Kui aga ainult niitmist vajav rohumaa asendatakse pargiga, mis on nii tööde mahu kui tööde liigi poolest täiesti erinev objekt, siis ei ole riigihanke alusdokumentatsiooni vaidlusalused sätted sellisele muudatusele kohaldatavad. Tegemist on muudatusega, mis muudab lepingu üldist olemust, kuna tööde objekti iseloom muutub oluliselt. Sellisel juhul kaalub hankija RHS § 123 lg 1 p 3 alusel võimalust tellida selline töö töövõtjalt ilma uut hanget korraldamata. Kui lisatööde tellimine on lubatav, küsib tellija töövõtjalt valmisolekut neid töid teha ning vastavat eelarvet. Kui töövõtja on nõus ja eelarve on sobiv, sõlmitakse kokkulepe lepingu täiendamiseks. Vaidlustatud punktid ei võimalda hankijal kohustada töövõtjat teenindama rohumaale rajatud parki rohumaa ühikuhindade alusel. Need sätted võimaldavad suurendada tööde algset mahtu samaväärsete töödega või asendada mõnes kohas hooldusklass kõrgema hooldusklassiga (ehk töö liik, nt rohumaa niitmine, jääb samaks, kuid intensiivsus suureneb), tasudes muudatuste eest vastavalt kujunenud ühikuhindadele. VÕS § 97 kohaldamine võib kõne alla tulla järgmistel juhtudel: kui võtta aluseks vaidlustaja näide, et ühel päeval ehitatakse rohumaale park ja sellist muudatust ei olnud võimalik lepingu sõlmimisel ette näha (nt pargi rajamine toimub 2027. aasta linnaeelarve ja selle aasta otsuste alusel). Kui rohumaa pindala on alla 10% lepingu mahust, võib hankija vähendada töövõtjale tellitavat mahtu ning tellida pargi hooldamise kolmandalt isikult, juhul kui hankija ja töövõtja ei saavuta kokkulepet pargi hooldamiseks eespool kirjeldatud korras. Kui aga pargi rajamise tõttu vähendatakse töövõtjaga sõlmitud lepingu mahtu rohkem kui 10%, võib hankija nõuda lepingu muutmist VÕS § 97 alusel. Kui töövõtja ei ole nõus sellises mahus tööde vähendamisega, on tal õigus lepingust taganeda. Teisisõnu: vaidlusalused hankedokumentatsiooni sätted ei võimalda hankijal sunniviisiliselt kohustada töövõtjat tegema lepingu ühikuhindade alusel tööd, mis kvalitatiivselt erineb lepinguga kokkulepitud töödest. Hankija seisukohal räägivad hankedokumentide nõuded koosmõjus seaduse sätetega selgelt sellest, et sätted ei puuduta tööde üldise olemuse muutmist. Vaidlustaja etteheited antud punktide suhtes on alusetud. Vaidlustuses palus pakkuja tunnistada seadusevastaseks hankedokumentide Lisa 2. Osa 1 „Tehniline kirjeldus“, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 2.2; Lisa 2. Osa 2 „Tehniline kirjeldus“, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 2.2 ja Lisa 2. Osa 3 „Tehniline kirjeldus“, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 2.2, kuna vaidlustaja hinnangul on need ebaselged ja seetõttu riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus. Tegemist on punktidega, mis kohustavad töövõtjat omal kulul tühjendada talgute käigus tekkinud prügikotid. Sisuliselt on vaidlus selles, et vaidlustaja arvates peab hankija nimetama konkreetse talgute läbiviimisel tekkivate prügikottide prognoositava arvu. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et tegemist on teenusega, mille puhul ei ole võimalik määrata teenuse üksikasju sellise täpsusega. Nagu hankija on selgitanud, on teenuse põhieesmärk linna korraliku väljanägemise tagamine. Vaidlustaja lähenemine ei võimalda seda eesmärki saavutada: on küll võimalik arvutada eelnenud perioodide andmete põhjal nendel perioodidel toimunud talgute arvu ja näiteks öelda, et aastatel 2026–2027 võib toimuda 10 talgut, kus kogutakse umbes 100 prügikotti. Kuid talgute arv võib tegelikult olla suurem või väiksem kui eelnevatel perioodidel. Samuti on varasematel perioodidel võidud koguda igal talgul näiteks 10 prügikotti, kuid uuel perioodil võib ühel talgul kogutud prügikottide arv olla mõnikord 8, teisel korral aga näiteks 20. Kui hankedokumentatsioon sõnastada vastavalt vaidlustaja soovile, peaks hankija lepingu eesmärgi saavutamiseks pidevalt omama valmisolekut sõlmida asendusleping kolmanda isikuga juhuks, kui näiteks vaidlustaja väidab, et talgutel kogutud prügikottide arv ületab hankedokumentatsioonis määratud mahu, ning veab talgult ära vaid 10 prügikotti, jättes ülejäänud prügikottide äraveo hankija korraldada. Arvestades lepingu eset ja eesmärki – tegemist on mitmekomponentse teenusega kestusega kaks aastat linnas, kus erinevate tööde maht võib ebaoluliselt muutuda – ei ole võimalik määrata kõiki teenuse üksikasju. Stabiilsed lähteandmed (pindalad, pindalate liigid jms) on hankedokumentides määratud, kuid ei ole võimalik fikseerida tööde mahtu näiteks prügikottide täpse arvuna. Vaidlustaja lähenemisest lähtudes peaks ehitushanke puhul hankija nimetama hoone ehitamisel vajalike telliskivide täpse arvu. Hankija lähenemisel aga saab kogenud teenuseosutaja, tuginedes oma kogemusele teiste KOV-ide sarnaste teenuste osutamisel, arvutada lepingu mahu kõrval oleva muutliku komponendi ning selle muutmisega seotud riski ja arvestada selle pakkumuse maksumuses. Samuti jääb ebaselgeks nõude ulatus. Vaidlusalune punkt on sõnastatud järgmiselt: 2.2. Kevadine Hiljemalt 25. Hiljemalt 30. Hiljemalt 30. Hiljemalt koristus ja kokku aprilliks aprilliks aprilliks 07.maiks kogutud prügi väljavedu, talgud. Alates 1.03, juhul kui ilmastikuprognoos on positiivne. - Heakorrakuude käigus talgute läbiviimise ajal lepingujärgsetel objektidel (vastavalt Lisale 2a) prügi kottidesse korjamise korral veetakse kotid ära Töövõtja kulul. - Lubatud kasutada akutoitel töövahendeid, purustamise/kogumise kombineeritud meetodit, käsitöövahendeid jms. - Eemaldada katendilt/teepeenralt libedustõrje materjal - Siluda teepeenra ääred (talviste hooldustööde käigus kahjustatud teeääred) Vaidlustuse nõudest tulenevalt peab antud punkt olema tunnistatud seadusevastaseks tervikuna, kuid punkt sisaldab lisaks talgutel kogutud prügikottide eemaldamise kohustusele ka teisi kohustusi ja nende teostamise tähtaegu. Seetõttu jääb ebaselgeks, millisel alusel – viidates üksnes talgutel kogutud prügikottide teemale – nõuab vaidlustaja antud punkti tervikuna seadusevastaseks tunnistamist. Eeltoodud põhjusel leiab hankija, et see etteheide on põhjendamatu. Suhteliselt samalaadsed etteheited on esitatud hanke alusdokumentatsiooni Lisa 2, Osa 1 „Tehniline kirjeldus“, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 16; Lisa 2, Osa 2 „Tehniline kirjeldus“, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 16 ja Lisa 2, Osa 3 „Tehniline kirjeldus“, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 16 suhtes. Antud punkti puhul esitatakse etteheide seoses sellega, et hankedokumentatsioonis ei ole nimetatud parkettkivi kattega kõnniteede konkreetset pindala ruutmeetri täpsusega. Kõigepealt on antud punkt tehnilises kirjelduses sõnastatud järgmiselt: 16. Erinevate projektide alusel ehitatud ja • Hooldust tehakse vastavalt kasutusele võetud ja võetavad objektid konkreetsele hooldusklassile; • Põhiliselt kõikidel objektidel on olemas hooldusjuhend – kindlasti arvestada hooldusjuhendites iga objekti kohta sätestatuga. Põhimomendid, mis peavad olema kõikide objektide hooldamisel ette nähtud: • Rajatud muru hooldus, sh vajadusel parandamine, külvamine, kastmine, taastamine, õhustamine jt; • Graniitsõelmetest teede tasandamine; • Kõikidel teedel, sh ka munakivist, ja müüridel umbrohutõrje, äärekivide, tee-, jalgteeäärte pidev kontroll; • Lume koristamine ainult käsitsi või kummiga varustatud nõuetele vastavad lumekoristusmasinad; • Libedusetõrjel graniitsõelmetest teedel kasutada puistamiseks sama värvi materjali; • Kõikide võõrosade, takistavate esemete eemaldamine (näiteks kukkunud kivid jõeäärsel promenaadil); • Betoonpinnad tuleb hoida puhtad; • Linnavara pidev kontroll; Hooldamisel on keelatud: • Talihoolduse käigus teraslumesahkade kokkupuude parkettkivi pinnaga; • Lume koristamisel betooni kahjustamine; • Kloriidide ja kemikaalide kasutamine treppidel; • Murudel ja istutusaladel puistamismaterjali ladestamine, sh sula korral kasutatud puistamismaterjali olemasolu; • Soola kasutamine • Lume- ja lehevallide/hunnikute olemasolu objektidel  • Niitmisjääkide olemasolu objektidel (sh muru, istutusalad, kõnniteed, teed, linnavara ümbrused jms) Antud punkt ei nimeta tööde mahtu, vaid kehtestab erinõuded erinevate tööde teostamisel. Puudub arusaam, mis põhjusel vaidlustaja palub antud punkt tunnistada seadusevastaseks tervikuna, kui selles punktis ainult ebaoluline osa puudutab parkettkivi kattega teid. Lisaks sellele ei kehtesta antud punkt tööde mahtu. Tööde mahud on määratud hankedokumentatsiooni lisas 2 „Tööde mahud“, mis on jagatud piirkondadeks. Iga piirkonna kohta on esitatud teenindatava objekti pindala ja objektil olevate eriobjektide loetelu (nt infokivi, linnamööbel jne). Vaidlusaluse punkti ainult üks fraas puudutab parkettkivist katteid, määrates, et talihoolduse käigus on keelatud teraslumesahkade kokkupuude parkettkivi pinnaga. Vaidlusalune punkt ei nimeta nii tervikuna kui ka eespool tsiteeritud fraasi osas tööde mahtu, vaid kehtestab üksnes (parkettkivi puhul) tehnoloogia kasutamise keelu. Keeld on sõnastatud selliselt, et teraslumesahkade kokkupuude parkettkiviga kaetud teekatetel on keelatud. Normitehnika kohaselt, kui soovitakse kehtestada absoluutne keeld (nt konkreetsetel tingimustel on keelatud konkreetse vahendi kasutamine), ei tohi nimetada täiendavaid keelu kohaldamise tunnuseid. Vaidlustaja viitab sellele, et eespool määratud keeld on vastuolus RHS § 88 lg 1 nõuetega. RHS § 88 lg 1 kohaselt, kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, koostab hankija tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena (mis võib sisaldada ka keskkonnahoidlikkuse kriteeriume) ja mis peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks, või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil või neid kahte viisi omavahel kombineerides. Käesoleval juhul on hankija nimetanud funktsionaalse nõude: konkreetse tehnoloogia kasutamine konkreetsete teekatete puhastamisel on keelatud. Kustkohast on vaidlustaja järeldanud, et funktsionaalne nõue peab olema väljendatud ruutmeetrites, jääb ebaselgeks. Teiseks, isegi kui lähtuda loogikast, et kehtestades sellise keelu parkettkiviga katete suhtes, oleks hankija kohustatud nimetama parkettkivi pindalad linnas ruutmeetrites, tuleb analoogia korras arvestada eespool toodud näidet: hankija ei ole ehitushanke puhul kohustatud nimetama hoone ehitamiseks vajalike telliskivide täpset arvu. Kolmandaks: eeldusel, et hankija nimetab hankedokumentides, et eespool määratud keeld kehtib parkettkivikattega kõnniteede suhtes, mille pindala on hanke korraldamise päeval näiteks 100 ruutmeetrit, kuid lepingu täitmise käigus lisandub 1 ruutmeeter, siis mida peab toimuma vaidlustaja loogika järgi? Kas vaidlustaja ei peaks järgima eespool määratud keeldu täiendava ruutmeetri ulatuses või midagi muud? Samuti tekib teine küsimus: vaidlustaja viitab sellele, et eespool määratud keeldu järgimine nõuab kallima tehnoloogia kasutamist parkettkivikattega kõnniteede puhastamisel. Kuid mis saab juhul, kui parkettkivikattega kõnniteede pindala väheneb 1 ruutmeetri võrra? Sellel juhul peaks vähendama ka vaidlustaja tasu, kuid selleks peaks pakkumuses olema eraldi välja toodud ühe ruutmeetri puhastamise hind sõltuvalt tehnoloogiast. Veelgi enam, mis saab juhul, kui lepingu kehtivuse ajal ostab vaidlustaja uue tehnika, mis kasutab tehnoloogiat, mida pakkumuse esitamisel ei olnud arvesse võetud? Samuti tuleb arvestada, et konkreetsete tehnoloogiate määramine hankedokumentides oleks vastuolus RHS § 88 lg 6 nõuetega. Hankija leiab, et vaidlustaja nõue on sõnastatud liiga laialt ja ebakonkreetselt. Hankedokumentide detailiseerimine selliselt, nagu vaidlustaja nõuab, väljub mõistlikkuse raamidest ega ole kooskõlas seadusega. Seetõttu palub hankija jätta antud nõude rahuldamata. Vaidlustaja peab jätkuvalt hankedokumentatsiooni Lisa 2, Osa 1 „Tehniline kirjeldus“, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 4.2; Lisa 2, Osa 2 „Tehniline kirjeldus“, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 4.2 ja Lisa 2, Osa 3 „Tehniline kirjeldus“, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 4.2 seadusevastaseks. Antud tehnilise kirjelduse punkt on sõnastatud järgmiselt: 4.2. Jõepiirded, piirded ja - 1. maiks teha ülevaatus ja remont, värvimine ning treppide käsipuud, tagada nende alaline puhtus; sh metallpiirded, värav - Puhastada ja pesta operatiivselt (lindude väljaheited, tolm, ämblikuvõrk, grafiti jms); - Lepingu jooksul remontida (vajadusel) ja värvida, et piirded oleksid alati korrektsed, terved ja puhtad ja tagada nende korrasolek ja korrektne väljanägemine, tolmust ja mustusest puhastamine - Põhjalikult pesta 1 kord kuus hiljemalt 10.05/10.07/10.08/10.09; Pesemine jooksvalt, et metall- ja puitpiirded ja käsipuud oleksid kogu aeg puhtad (NB! Eriti 5-krooni vaateplatvorm, jõeäärne promenaad, sadam, Pimeaed, Hahni trepp) Vaidlustaja antud punkti osas väidab, et tuleb määrata punktis loetletud objektide ruutmeetrid, jooksumeetrid jms. Kõigepealt tuleb märkida, et antud punkt kehtestab nimetatud objektide teenindamise üldnõuded ja ajavahemikud. Tööde mahud on nimetatud hankedokumentatsiooni lisas 2 (arvestades, et lisa 2 on jagatud alamosadeks teeninduspiirkondade järgi). Samuti ei sätesta RHS § 88 lg 1 ega teised selle paragrahvi lõiked nõuet nimetada iga tööde koostisosa pindala, pikkus või muu mõõtühik meetrites. Vaidlustaja on järjepidevalt viidanud, et hankedokumentatsioon peab olema koostatud viisil, mis võimaldaks tal võtta selles määratud ruutmeetrid ja korrutada need oma ühikuhindadega. Hankija seisukohal aga on tellitav objekt selline, mis eeldab kohapeal tutvumist, kuna objekt on mitmekomponentne, koosneb erinevatest koostisosadest jne. See nõue on hankedokumentatsioonis selgelt sõnastatud. Hankija rõhutab veelkord, et ei seadus ega vaidlusorganite senine praktika nõua, et näiteks hoone tellimisel peab hankija nimetama vajalikud telliskivide, tsemendikottide jms kogused. Tellitakse objekt teatud ruumilise mahuga (käesoleval juhul iga objekti ruumiline maht ruutmeetrites) ning erisused on määratud hankedokumentatsiooni lisas 2. Vaidlustaja loogika kohaselt peaks hankija, esitades nõude, et käsipuud peavad olema konkreetseks päevaks puhastatud, igal käsipuude mainimisel nimetama nende pikkuse meetrites. Selline lähenemine on vastuolus normitehnika põhimõtetega. Hankija on nimetanud teenindatavate objektide pindalad jne hankedokumentatsiooni lisas 2 „Tööde mahud“ (jagatuna alamosadeks). Hankija seisukohal on antud vaidlustaja nõue täies mahus alusetu. Vaidlustaja leiab seadusevastased olevat ka hankedokumentatsiooni Lisa 2, Osa 1 „Tehniline kirjeldus“, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.14; Lisa 2, Osa 2 „Tehniline kirjeldus“, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.9 ja Lisa 2, Osa 3 „Tehniline kirjeldus“, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.12. Lisa 2, Osa 1, p 4.14 on sõnastatud järgmiselt: 4.14. Muud hooldatavad objektid Kõikidel objektidel tagatakse linnavara puhtus: jooksev puhastamine (lumi, praht, lindude väljaheited, mustus, tolm, grafiti, ämblikuvõrk, pealiskirjad jms), pesemine ja puhastamine, ümbrus hoitakse puhas ja korras. Lepingusse uute objektide ja elementide võtmisel/lisandumisel hooldatakse neid vastavalt hooldusjuhenditele. Teistes osades (Osa 2 p 4.9 ja Osa 3 p 4.12) on sõnastus identselt eespool tsiteeritud punktiga. Vaidlustaja järeldab nendest punktidest, et need annavad hankijale võimaluse suurendada lepingu mahtu linnamööbli osas kuni 10%. Hankijale jääb arusaamatuks vaidlustaja selline mõttekäik. Antud punkt kirjeldab muude hooldatavate objektide teenindamise üldnõudeid, rõhutades, et juhul kui tööde mahule lisanduvad uued objektid (sõltumata nende lisamise alustest), toimub nende hooldamine vastavalt hooldusjuhenditele. Antud punkt ei kehtesta hankija õigust suurendada tööde mahtu. Pigem on tegemist tehnilise selgitusega, mis käsitleb olukordi, kus vananenud linnamööbli objektide puhul puuduvad hooldusjuhendid ning nende suhtes tuleb kehtestada üldised teenindamise nõuded. Kui aga paigaldatakse uus linnamööbel, lisatakse selle juurde reeglina ka hooldusjuhendid ning nende olemasolul tuleb hooldamisel lähtuda nendest juhenditest. Kuidas sellised nõuded võiksid vaidlustaja seisukohalt rikkuda RHS § 123 nõudeid, jääb hankijale arusaamatuks. Seetõttu palub hankija jätta antud nõue rahuldamata. Vaidlustaja peab seadusevastaseks ka hankedokumentatsiooni Lisa 2, Osa 1 „Tehniline kirjeldus“, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.10; Lisa 2, Osa 2 „Tehniline kirjeldus“, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.7 ja Lisa 2, Osa 3 „Tehniline kirjeldus“, ptk 4 „Linnainventari hooldustööd“, p 4.10. Lisa 2, Osa 1, p 4.10 on sõnastatud järgmiselt: 4.10 Pesukuivatamistoed, vaibakloppimise Remondile mittekuuluvate, rikutud või alused amortiseerunud elementide demontaaž (kuni 50 tk lepingu kehtivuse jooksul ). Samas redaktsioonis on ka Osa 2 p 4.7 ja Osa 4 p 4.10. Hankija hinnangul jääb ebaselgeks, mis täpselt vaidlustajale nende punktide sõnastuses ei sobi. Ühel juhul viitab vaidlustaja vajadusele määrata tööde orienteeruv maht, teisel juhul aga ei ole ta rahul demonteerimiseks ettenähtud objektide arvu ülempiiri puudumisega. Hankija palub jätta antud nõue rahuldamata selle tõenäolise alusetuse tõttu. Vaidlustaja peab jätkuvalt seadusevastaseks hankedokumentatsiooni Lisa 2, Osa 1 „Tehniline kirjeldus“, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3.1; Lisa 2, Osa 2 „Tehniline kirjeldus“, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3.1 ja Lisa 2, Osa 3 „Tehniline kirjeldus“, ptk 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“, p 7.3.1. Punkt 7.3.1 on sõnastatud järgmiselt: 7.3.1 Jalakäijate Iga päev kella 7.30- ks Iga päev kella 7.30- ks Iga päev kella 8.00- ks teed, platvorm, ja 14.00-ks NB! Tugeva lumesaju NB! Tugeva lumesaju plats, laudtee, sild, NB! Tugeva lumesaju korral kontrollida korral kontrollida trepp, korral kontrollida olukorda ja olukorda ja sh riigipühad, olukorda ja puhastada iga päev puhastada iga päev vajadusel (näiteks puhastada iga päev hiljemalt kell 10:00 hiljemalt kell 10:00. ürituste läbiviimisel) hiljemalt kell 10:00. – täiendav koristus päeva lõpus Vaidlustaja seisukohal on punkt vastuolus majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 „Tee seisundinõuded“. Vaidlustuses väidab vaidlustaja, et määrus näeb ette teede hooldustsüklid (lumest puhastamise maksimaalse aja) ning hankija ei saa nõuda teede puhastamist sagedamini, kui see on määruses sätestatud. 07.08.2025 seisukohas nõustub vaidlustaja sellega, et määrus nr 92 annab hankijale pädevuse määrata riigihanke alusdokumentides lühema kui 8-tunnise hooldustsükli (s.o kiirema, kui määrus ette näeb). Samas väidab ta nüüd, et määrus ei võimalda kehtestada nõuet, mille kohaselt peavad tee seisundinõuded olema täidetud kindlaks kellaajaks päeva jooksul. Milline konkreetne määruse säte sellise keelu kehtestab, jääb aga arusaamatuks. Kaudselt on võimalik järeldada, et vaidlustaja peab kellaegade määramist seadusevastaseks, kuna tema arvates peab puhastamise aeg olema väljendatud tundides (ehk näiteks iga 8 tunni jooksul peab toimuma teede lumest puhastamine). Hankija leiab, et määrus nr 92 ei keela määrata konkreetset kellaega, milliseks teed peavad olema puhtad. Lisaks võib tsüklite määramine tekitada vaidlusi, näiteks millisest hetkest tuleb tsüklit arvutada: kas ajast, mil lumesadu muutub tugevamaks, või ajast, mil tugev lumesadu lõpeb. Konkreetsete kellaegade kehtestamine annab selge arusaama, milliseks ajaks teed peavad olema puhastatud. Vaidlustaja viitab VAKO praktikule, mis tema arvates toetab tema seisukohta (nt VAKO 294- 14/156643, p 9.4). Eespool viidatud otsuses tugineti teeseadusele ja selle alusel vastuvõetud määrusele, mis käesoleval päeval enam ei kehti. Samamoodi viidatakse VAKO otsuses 188- 14/152134, p 7.3, kehtetule teeseadusele. On märkimisväärne, et eespool viidatud otsused käsitlesid teede hooldust lepingutes, mille põhiesemeks oli teede hooldamine. Käesoleva lepingu esemeks olevad teed on aga kõnniteed (kergliiklusteed), mille kohta eespool nimetatud määruses on nõuded loetletud §-s 15¹ ja määruse lisas 10. Määruse lisa 7, mis kehtestab talvised seisundinõuded ja seisunditasemed, ei näe ette selle lisa kohaldamist kergliiklusteedele. Määruse lisa 9, mis sätestab hooldustsüklid, kehtib üksnes seisunditasemetega teede suhtes ega kohaldu kergliiklusteedele. Seega on kergliiklusteede hooldusaegade määramine hooldustsüklite alusel väga küsitav. Eeltoodud põhjustel leiab hankija, et antud nõue on põhjendamatu. Vaidlustaja peab jätkuvalt seadusevastaseks hankedokumentatsiooni Lisa 2 osa 1 tehnilise kirjelduse peatüki 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“ punkti 7.3, Lisa 2 osa 2 tehnilise kirjelduse peatüki 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“ punkti 7.3 ja Lisa 2 osa 3 tehnilise kirjelduse peatüki 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“ punkti 7.3. Antud punkt on sõnastatud järgmiselt: 7.3. TALVINE HOOLDUS 01.11-30.04 • Hooldustööd teostatakse vastavalt hooldusjuhendile  • Talihooldusel lähtuda majandus-ja taristuministri määrusest nr 92 "Tee seisundinõuded" • Igapäevane kõvakattega kõnniteede hooldus lumevabal perioodil teostada imuritega/akupuhurite või käsitöövahenditega; • Talvel lumi koristatud ja vajadusel tehtud libeduse tõrje – liiva või graniitkivi sõelmetega (graniitkruus, graniitkillustik), fraktsioon 1-8 mm; • Vajadusel täiendav lume- ja libedustõrje päeva jooksul (liiv, graniitkruus, graniitkillustik või graniit sõelmed); • Puhastamisel tekkinud lumevallide eemaldamine ristumiskohtades; • On vajalik täiendav lume- ja libedusetõrje, kui sulalume või lörtsi maksimaalne paksus on 3 cm ning maksimaalse koheva lume paksus 6 cm; • Hooldusel tuleb arvestada teede katendeid ja olukorda; • Peale sula, lume pikaajalisel puudumisel ning kevadel nii jooksvalt ja pidevalt kui ka hiljemalt punktis 2 näidatud tähtaegadel kõnniteekatte korralik puhtaks pühkimine liivast, killustikust – kõnniteede hooldusel ei ole lubatud tekitada häirivat tolmu; • Eemaldada teepeenralt libedustõrje materjal, siluda teepeenra ääred (pärast talviseid teehooldustöid). • Käsitsi lume puhastamine objektidel, kus see on hooldusjuhenditega ette nähtud. • Kõvakatteliste jalakäijate teede ja platside pesu perioodil aprill-oktoober vastavalt hooldusklassile; • Töövõtja peab ette nägema lumevallide äraveo (näiteks Puškini skväärist, Jõepromenaadilt, 5-krooni vaate platsilt) oma territooriumile või linna territooriumile (on vaja esitada avaldus LMA-le talvehooajal lume hoiustamiseks). • Raekoja platsilt saab lund ladustada kõrval asuvatele haljasaladele (Rüütli skväär) või selleks ette nähtud töövõtja territooriumile või linna territooriumile • Meteoroloogiliste näitajate (lumesadu, tuisk, temperatuur jms) määramisel võetakse aluseks ilmajaama andmed, mis on kättesaadavad Internetist. • Vajadusel võib Töövõtja enne talve algust objektidele paigaldada markiirpostid, et märgistada teede asukohad ja laiused talviste hooldustööde ajaks. Postid soetab töövõtja oma kulul. Ei ole selge, mis põhjusel peab vaidlustaja antud punkti tervikuna seadusevastaseks, kui vaidlustusest ja seisukohast on võimalik järeldada, et rahulolematust esitatakse üksnes järgmise fraasi kohta: „Kõvakatteliste jalakäijate teede ja platside pesu perioodil aprill–oktoober vastavalt hooldusklassile.“ Taaskord on vaidlus selle üle, et vaidlustaja leiab, et peavad olema määratud konkreetsed kellaaegad või ajavahemikud pesemiseks. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et nende määramine ei ole võimalik. On märkimisväärne, et eespool nimetatud määrus samuti ei sätesta teede pesemise sagedust. Antud nõude osas jääb hankija oma varem esitatud seisukohtade juurde, osutades sellele, et ei ole võimalik objektiivselt määrata ilmastikutingimusi, mille saabumisel muutub pesemine vajalikuks, ega ka pesemise tsükleid või kellaaegu. Hankija leiab, et antud nõue tuleb jätta rahuldamata vähemalt selle ebaselguse (sõnastuse) tõttu. Edasi palub vaidlustaja uuesti tunnistada seadusevastaseks hankedokumentatsiooni Lisa 2 osa 1 tehnilise kirjelduse peatüki 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“ punkti 7.3, Lisa 2 osa 2 tehnilise kirjelduse peatüki 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“ punkti 7.3 ja Lisa 2 osa 3 tehnilise kirjelduse peatüki 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“ punkti 7.3 tervikuna, ning edasi tekstis osutab sellele, et lisaks tänavate pesemist puudutavale sättele leiab seadusevastaseks ka punkti lume ladustamist puudutavad sätted. Antud punktist on lume ladustamisega seotud üksnes järgmine säte: „Raekoja platsilt saab lund ladustada kõrval asuvatele haljasaladele (Rüütli skväär) või selleks ette nähtud töövõtja territooriumile või linna territooriumile.“ Kuidas antud säte rikub vaidlustaja õigusi või mis põhjusel on antud nõue vaidlustaja seisukohalt mitte-konkreetne, jääb ebaselgeks. Hankija palub jätta antud nõude rahuldamata. Vaidlustaja peab seadusevastaseks hankedokumentatsiooni Lisa 2 osa 1 tehnilise kirjelduse peatüki 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“ punkti 8, Lisa 2 osa 2 tehnilise kirjelduse peatüki 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“ punkti 8 ja Lisa 2 osa 3 tehnilise kirjelduse peatüki 3 „Haljasalade hooldustööde nõuded“ punkti 8. Punkt 8 on sõnastatud järgmiselt: 8. Jõeäärsed ujumiskohad sh • Veekogude, nende kallaste ja ümbruste puhastamine jõe, kraavi või tiigiga piirnevad vastavalt objekti hooldusklassile; hooldusalad, veekogud • Prahi, rohu eemaldamine kaldalähedasest veest, sh põhjast kuni 1,5 – 3,5 kauguselt kaldast (sõltub objektist!) kevad, sügis ja suvehooajal – iga päev, talvehooajal – vastavalt vajadusele. Eriti Võidu tiik, Paju park, Joaorg, Kadastiku puhkeala • Hooajal iga päev kontrollida prügi puudumist tugiseinte piirkonnas, vees, talvehooajal – vastavalt vajadusele. • Joaorg (Jõeäärne promenaad) – hooldus vastavalt objekti hooldusklassile. Iga päev kontrollida ja puhastada kõik suplusrannad, eriti ohtlikest osadest (näiteks klaasikildudest ja metallist). • Kaldapealse võsastiku olemasolul ette näha osaline puhastamine võsast (vees kasvav võsa ja vette sattuvad põõsaste ja puude oksad – kindlasti) – kooskõlastada tellijaga. • Kaldale uhutud korjused, ajupuud jm tuleb koristada kohaselt peale tormi ja veetõusu taandumist  • Hoida igapäevaselt puhtana olmeprügist jms jäätmetest • Niitmistööd vastavalt hooldusklassile Vaidlustaja nõuab, et hankija määraks kindlaks hooldustööde piiri kaldast. Punkt näeb ette, et prahi ja rohu eemaldamine kaldalähedasest veest, sh põhjast, toimub kuni 1,5–3,5 meetri kauguselt kaldast. Vaidlustaja aga nõuab teenindavate objektide täpse pindala määramist. Iga objekti kohta on pindala määratud lisas 2 „Tööde mahud“. Vaidlusalune punkt ei kehtesta teenindatavate objektide pindalasid, vaid kirjeldab veekogude ja jõeäärsete kinnistute teenindamise üldnõudeid. Taaskord tuleb rõhutada, et pakkujal lasub kohustus tutvuda objektidega kohapeal, et välja selgitada objektide eripära. Vaidlustusest ja seisukohast näib, et vaidlustaja soovib, et iga objekti kohta oleks koostatud täpne plaan maastiku reljeefidega, kus oleks ära märgitud iga kinnistu teenindatav piirkond ja arvutatud selle pindala ruutmeetrites. Jälle tekib küsimus, millise konkreetse seadusesätte alusel selliste täpsustatud andmete esitamine on nõutav. Samuti tekib küsimus: näiteks kui iga kinnistu kohta on koostatud plaan reljeefiga, kuidas näeb vaidlustaja ette tööde mahu suurendamist ja vähendamist juhul, kui reljeef muutub. Kas iga kinnistu kohta peab olema määratud hind reljeefi järgi ja selle alusel igakuiselt teostatud tööde mõõtmise põhjal määrata vaidlustaja tasu suurus? Mahutabelis (lisa 2 koos alam-osadega) on tööde teostamise objektideks määratud ligikaudu 500 objekti. Iga objekti kohta on esitatud selle pindala. Vaidlustaja võib arvutada pakkumuse maksumuse, orienteerudes eespool määratud mahtudele. Hankija siiski ootab, et vaidlustaja tutvuks objektidega kohapeal, tuvastaks, milliseid tehnoloogiaid ta võiks kasutada objektide teenindamiseks, ja koostaks oma pakkumuse selle põhjal. Hankija leiab, et eespool määratud nõue on põhjendamatu. Kokkuvõtte Hankija seisukoht on, et ükski vaidlustaja toodud argumentidest ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. Kõik vaidlustatud sätted on kooskõlas riigihangete seaduse nõuetega, hankedokumentide detailsus on mõistlikus ulatuses ning pakkujatel on piisavalt teavet pakkumuste koostamiseks. Hankija palub jätta vaidlustus rahuldamata ja menetluskulud vaidlustaja kanda. Menetluskulud Hankija menetluskulud seoses käesoleva vaidlusega moodustuvad õigusabikuludest. Õigusabi on osutanud Advokaadibüroo Andrei Matvejev, lähtudes tunnitasust 170 eurot ilma käibemaksuta (KM-ta). Varasemalt on esindaja selgitanud, et hankija on kohaliku omavalitsuse üksus (KOV), kes on eriviisiline käibemaksukohustuslane, mistõttu menetluskulud esitatakse koos käibemaksuga. Seega arvutatakse hankija menetluskulud lähtudes tunnitasust 210,80 eurot (tunnitasu koos KM- ga). Ajakulu seoses käesoleva menetlusdokumendiga: 1. 07.08.2025 seisukohtade õiguslik analüüs – 2 tundi. 2. Käesoleva menetlusdokumendi koostamine ja esitamine – 16 tundi. Kokku: 18 tundi. Menetluskulud kokku on 3794,40 eurot. Sellele lisanduvad vastusega vaidlustusele esitatud menetluskulud summas 4216 eurot. Hankija menetluskulud kokku on 8010,40 eurot. Palume jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega, Andrei Matvejev Vandeadvokaat Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti lepinguline esindaja