Hankija täiendavad seisukohad

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn Teie: 04.08.2025 nr 12.2-10/178, 179, 180 Meie: 12.08.2025 nr 6-6/25/47300 Edastatakse elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] Ligipääs: riigihangete vaidlustuskomisjon, vaidlustaja, kolmas isik HANKIJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD VAIDLUSTUSELE RIIGIHANKES “Üritusturundusteenuse tellimine 2025-2028“ (RHR viitenumber 293422) Vaidlustajad: Miltton Events OÜ (registrikood 10021747), edaspidi ka Vaidlustaja 1. E-post: [email protected] Ühispakkujad Live Agentuur OÜ, Frank Events OÜ ja OÜ Stuudio Üheksa (registrikoodid 14126168, 11431192, 11418406), edaspidi ka Vaidlustaja 2. E-postid vastavalt: [email protected], [email protected], [email protected] Ühispakkujad Orangetime Event OÜ ja RadiusTech OÜ (registrikoodidega 10964360, 12209219), edaspidi ka Vaidlustaja 3. E-postid vastavalt: [email protected], [email protected] Vaidlustajate esindajad: Arne Ots, vandeadvokaat (Ellex Raidla Avokaadibüroo) Kirti Jürimäe, advokaat (Ellex Raidla Avokaadibüroo) e-post: [email protected], [email protected] Hankija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikood: 90006012) Hankija esindaja: Siret Suurväli (jurist) E-post: [email protected] 1. ASJAOLUD 1.1. 29.07.2025 edastas riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) hankijale vaidlustuse teate. Vaidlustajad vaidlustavad hankija otsuse nr 1-10/25/3153 osas 2, millega tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi Vaidlustaja 1, Vaidlustaja 2 ja Vaidlustaja 3 pakkumused. Vaidlustusele vastas hankija 01.08.2025. 1.2. Seisuga 07.08.25 esitasid vaidlustajad oma täiendavad seisukohad. Kuna hankija täiendavad seisukohad on samasisulised kõigis kolmes vaidlustusasjas, esitab hankija need ühe dokumendina vormistatult. 2. HANKIJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 2.1. Hankija lähtub täiendavate seisukohtade esitamisel eesmärgist mitte oluliselt korrata juba varem esitatut. Hankija peamised seisukohad on esitatud 01.08.25 esitatud vastuses. Rõhutame aga, et Vaidlustajate etteheited ei vasta tõele, on vastuolulised ja eksitavad. 2.2. Vaidlustajad leiavad, et RHAD ei nõudnud, et kõik pakkumuses esitatavad elektroonilised failid oleksid anonüümsed, RHAD lisa 1 punkti 7.10.2 kohaselt pidi anonüümne olema vaid loovlahenduse dokument, mis tuli RHAD lisa 1 punkti 7.10.2.1 järgi esitada viidatud eesti brändi väljatöötatud põhjal. Vaidlustajad väidavad, et kõik Vaidlustajad esitasid anonüümse loovlahenduse dokumendi. 2.2.1. Vaidlustajate seisukoht ei ole õige. Hankija ei ole nõudnud anonüümsena „kõiki elektroonilisi faile“. Hankija on nõudnud anonüümsena vaid RHAD Lisa 1 punktis 7.10.1 nõutud loovlahendust. 2.2.2. Hankija on esitanud punktis 7.10.1 loetelu (alapunktides 7.10.1.1 – 7.10.1.9) dokumentidest (mh kuuluvad loovlahenduse juurde näiteks kinnituste e-kirjad), millest peab koosnema loovlahendus. Mitte ükski nendes punktides nimetatud dokumentidest, ei kanna eraldi nimetust „loovlahendus“, mis võiks kinnitada Vaidlustajate ekslikku arusaama „loovlahenduse dokumendist“ (ja mis pidi ainsana anonüümne olema). RHAD Lisa 1 punktist 7.10.1 on üheselt ja selgelt järeldatav, et loovlahenduses tuleb esitada punktides 7.10.1.1 – 7.10.1.9 nõutud dokumendid ning kõik need kokku moodustavadki loovlahenduse. 2.2.3. Vaidlustajate seisukohale „loovlahenduse dokumendist“ räägib vastu nende täiendavate seisukohtade punktis 3 toodu: RHAD lisa 1 punkti 7.10.1 kohaselt tuli loovlahenduses esitada mh gala toimumiskoha, ruumide ja gala läbiviimiseks vajalike teenuste kirjeldus ja põhjendus, artistide ja etteastete valik ja põhjendus, õhtujuhtide tutvustus ja valiku põhjendus, menüü ning riskianalüüs. Vaidlustajad need ka loovlahenduse dokumendis esitasid /.../. Hankija järeldab, et Vaidlustajad mõistavad siiski kenasti, et punktides 7.10.1.1 – 7.10.1.9 nõutud dokumendid moodustavadki „loovlahenduse“ (mis pidi olema anonüümne). Siinkohal juhime tähelepanu, et Vaidlustajate 2 ja 3 pakkumuses on esitatud menüü, mis ei ole anonüümne ja Vaidlustaja 2 pakkumuses lisaks ka riskianalüüs, mis ei ole anonüümne. Järelikult, kuna Vaidlustajad oma täiendavate seisukohtade punktis 3 jaatavad, et menüü ja riskianalüüs on osa loovlahendusest, mõistavad nad ka, et nende esitatud loovlahendused ei saanud olla anonüümsed. 2.3. Vaidlustajad ei nõustu hankija käsitlusega, nagu oleksid kinnituskirjad jt lisadokumendid loovlahenduse osad, mis pidid olema anonüümsed. 2.3.1. Vaidlustajad loevad RHADi teadlikult selektiivselt ning väide, et kinnituskirjad ei ole loovlahenduse osa, on vale. Kinnituskirjad tuli esitada loovlahenduses, näiteks: - punkti 7.10.1.3 kohaselt „toimumiskoha ja ruumide eelbroneeringu kinnitus gala korraldamiseks vajaliku perioodi kohta“; - punkti 7.10.1.5.1 kohaselt artistide ja etteastete valik ning põhjendus koos artistide kirjaliku kinnitusega ; - punkti 7.10.1.5.2 kohaselt õhtujuhtide tutvustus ja valiku põhjendus koos esialgset kokkulepet tõendava kirjaliku kinnitusega. 2  2.3.2. Eelkirjeldatud kinnituskirjad olid mitteanonüümsed kõikide Vaidlustajate esitatud loovlahendustes. 2.4. Vaidlustajad leiavad, et lisadokumentidena esitatud e-kirjad, pakkumised jm ei täiendanud hindamiseks esitatud loovlahendust, vaid üksnes kinnitasid loovlahenduses märgitud andmete tõelevastavust. Juhul, kui lugeda anonüümsuse nõudega hõlmatuks ka kinnituskirjad jt lisadokumendid, muutuks kinnituste esitamise nõue sisutühjaks, sest anonüümsete kinnituste põhjal pole võimalik veenduda pakkuja esitatud andmete õigsuses ega tegelikus kokkuleppes töö teostamiseks. 2.4.1. Hankija kordab, et puudub kahtlus selles, et kinnituskirjad tuli esitada loovlahenduse osana, RHAD Lisa 1 punktidest 7.10.1.3, 7.10.1.5.1, 7.10.1.5.2 nähtub see selgesõnaliselt. 2.4.2. Vaidlustajate määrata ei ole aga, mis eesmärgil ja millisel kujul hankija kinnituskirju küsib ja vajab. Vaidlustajate ülesanne oli loovlahenduses nõutud kinnituskirjad esitada ja tagada nende nõuetele vastavus ehk anonüümsus. 2.5. Vaidlustajad on jätkuvalt seisukohal, et hankija nägemus loovlahendusest ei vasta valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavale terminoloogiale. Muuhulgas ei peeta kinnituskirja loovlahenduse osaks. Loovlahenduseks nimetatakse praktikas mitmekümne leheküljelist esitluse vormis sisulist lahendust hanke ülesande kohta. Eelnevat seisukohta toetab Vaidlustajate hinnangul ka asjaolu, et hankija ei nõudnud hanke osas 1 kinnituskirjade esitamist. 2.5.1. Selgitame, et loovlahenduse definitsioon on esitatud RHAD Lisa 1 punktis 1.1.5: Loovlahendus on ürituse jaoks loodud konkreetsete sõnumite, ideede ja visuaalidega lahendus, mis toetub korraldaja eesmärgile ja sihtgrupile ning toimib (on sihtgrupile arusaadav, jõuab sihtgrupini, mõjutab sihtgruppi) valitud formaadis. Loovalahenduse elementideks võivad olla muuhulgas esinejad, õhtujuhid, võrgustumist soodustavad tegevused, dekoratsioonid. 2.5.2. Loovlahenduse kohustuslikud dokumendid on esitatud RHAD Lisa 1 punktis 7.10.1. Kui Vaidlustajate hinnangul ei vasta RHAD Lisa 1 punktis 1.1.5 toodud definitsioon või punktis 7.10.1 nõutud dokumendid nende arusaamale loovlahendusest, oleks tulnud need selgitused esitada enne pakkumuste esitamise tähtaega. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega muutuvad aga riigihanke tingimused kehtivaks kõikidele osapooltele. Pakkujal tuleb esitada pakkumus vastavalt RHADis nõutud tingimuste, mitte enda isikliku arusaama alusel. Niisamuti tuleb hankijal enda seatud tingimustest kinni pidada ega ole võimalik asuda juba esitatud sõnaselgeid nõudeid teisiti tõlgendama. 2.5.3. Asjaolu, et hankija ei nõudnud kinnituskirju osa 1 loovlahenduses, tuleneb sellest, et osas 1 ei pidanud hankija kinnituskirju vajalikuks. Tegemist on erinevate hanke osadega ning Vaidlustajatel puudub õigustatud ootus, et osa 1 ja 2 peaks omavahel sisunõuete osas kattuma. Vaidlustajate kohustus oli täita pakkumuste koostamisel oma hoolsuskohustust ning komplekteerida pakkumus RHADis nõutud tingimuste alusel. 2.6. Vaidlustajad on seisukohal, et kuna pakkumuste vastavuse kontrolliks ja hindamiseks on hankijal moodustatud erinevad komisjonid, oli hankija vastavuskomisjonil esmalt võimalik kontrollida kinnituskirjade olemasolu või puudumist ning hindamiskomisjonil võimalik pärast hinnata pakkujate anonüümseid loovlahendusi. 2.6.1. Hankija kinnitab, et vastavuskomisjon kontrollis nii kinnituskirjade olemasolu, kui ka nende RHAD-is esitatud nõuetele vastavust (ehk 3  anonüümsust). Kontrolli tulemusena selgus, et esitatud kinnituskirjad ei ole anonüümsed, mistõttu ei olnud võimalik esitatud pakkumusi vastavaks tunnistada ega hindamiskomisjonile hindamiseks esitada. RHAD Lisa 1 punkt 7.10.1.4 sätestab selgelt, et juhul kui esitatav töö ei ole anonüümne, s.t sisaldab viiteid autori/pakkuja kohta, tunnistatakse pakkumus mittevastavaks. Hankija ei ole jätnud endale tingimuse täitmise kontrollimisel kaalutusruumi, vaid öelnud selgesõnaliselt, et mitteanonüümsed loovlahendused lükatakse tagasi. 2.6.2. Selgitame, et hankija jaoks on kinnituskirjad loovlahenduse oluline osa, mis tõendab hanke hindamiskomisjonile esitatud lahenduse tõsiseltvõetavust ja läbimõeldust. Menetluse keskel ei ole hankijal võimalik Vaidlustajate hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu enda kehtestatud nõudeid mitte järgida ja kinnituskirjad loovlahendusest välja jätta. Pakkujate hoolsuskohustuse puudumise tagajärgi ei saa kanda hankija ning Vaidlustajatel puudub igasugune õigustatud ootus, et hankija enda kehtestatud reeglid järgimata jätab. 2.7. Vaidlustajad rõhutavad, et ei näinud ette, et hankija tõlgendab hanke alusdokumente Vaidlustajatest erinevalt, mistõttu ei pidanud nad küsima hankijalt selgitust või tingimusi vaidlustama. 2.7.1. Hankija riigihanke alusdokumendid on üheselt mõistetavad ja arusaadavad. Vaidlustajatel tuli komplekteerida loovlahendus vastavalt hankija riigihanke alusdokumendis sätestatud tingimustele. Ilmselgelt on Vaidlustajad olnud RHADi lugemisel ja pakkumuste koostamisel hooletud ning eeldavad nüüd Vaidlustajate eelistamist olukorras, kus üks pakkuja on hoolsuskohustust täitnud ja kolm pakkujat mitte. Hankijal ei ole kohustust kehtestada potentsiaalsetele pakkujatele ootuspäraseid hanketingimusi ning samuti ei saa võimalikud pakkujad hankedokumentide vaidlustamisega kaubelda endale sobilikke või soodsamaid tingimusi.1 2.7.2. Rõhutame veelkord, et hankija kohustus on kontrollida pakkuja pakkumuse vastavust vastavalt seatud vastavustingimustele, sh RHAD Lisa 1 punktile 7.10.2.4. Hankijal ei ole võimalik asuda tingimust laiendavalt tõlgendama või loobuda tingimuse täitmise kontrollimisest, samuti mitte asuda mittevastavat pakkumust vastavaks muutma. Nagu hankija ka oma varasemas vastuses välja tõi, on hankijal keelatud omaalgatuslikult pakkumuses esitatud andmeid kinni katta, muutes sellise tegevusega mittevastav pakkumus vastavaks. Selliselt tegutseks hankija hoolsuskohustust täitnud pakkujate suhtes ebavõrdselt. 2.7.3. Hankija on veendunud, et tegemist on sisulise puudusega, kuna loovlahendusele (sh kinnituskirjadele) olid kehtestatud konkreetsed nõuded. Vormiliseks puuduseks võinuks pidada nt kinnituskirjade lisamist „lisadokumentide“ alla (nn eraldi muudest loovlahenduse dokumentidest), kuigi need pidid olema esitatud loovlahenduses. 2.8. Vaidlustaja on seisukohal, et kuna hankija oma meelevaldselt erinevas lähenemises ja ettevõtjate eksitamises mistahes probleemi ei näe, siis kaalub vaidlustaja Rahandusministeeriumile järelevalveteate esitamist. 2.8.1. Selline võimalus on Vaidlustajatel RHSi § 208 alusel olemas, kuid selle eelduseks on, et hankija peab olema rikkunud RHSis või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata. 1 TlnHKo 6.9.2019, 3-19-1443. 4  2.8.2. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ilmselgelt ei esine. RHSi nõudeid rikuks hankija juhul, kui enda poolt RHADis kehtestatud nõudeid ei järgi, nt tunnistades mitteanonüümsena esitatud loovlahendused vastavaks. Samuti puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks riigihankega jätkata. Asjaolu, et hankija on Vaidlustajate hinnangul käitunud „sõnamurdlikult“ varasema hanke kontekstis, ei ole alus käesoleva menetlusega mitte jätkamiseks. Hankija tegevuse õiguspärasus varasemas hankes ei kuulu käesolevas riigihankes hindamisele. 2.8.3. Olukorras, kus hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjuseks ei ole RHADi puudujäägid, vaid Vaidlustajate poolne elementaarse hoolsuskohustuse rikkumine, ei ole põhjendatud nõuda hankijalt riigihanke kehtetuks tunnistamist ning sellega kaasneva väga olulise aja - ja raharessursi kandmist. 2.9. Vaidlustajad toovad välja, et RHS § 3 p-d 1 ja 2 panevad hankijale kohustuse tegutseda riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning selle kohustuse täitmiseks peavad kõik hanketingimused RHAD-is olema sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt, mida on kinnitanud ka Euroopa Kohus nt C-171/15, p 40). 2.9.1. Hankija juhib tähelepanu ka Vaidlustajate viidatud Euroopa Kohtu C- 171/15 otsuse punktile 39, mille kohaselt nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et hankest huvitatud ettevõtjatel oleks pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused ja et neil oleks võimalik teada täpselt menetluse nõudeid ning olla kindel selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide kohta.2 2.9.2. Hankija kinnitab, et tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt, niisamuti on kõik RHADis sätestatud tingimused esitatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt. 2.10. Vaidlustajad on seisukohal, et hankemenetluse osa 2 kehtetuks tunnistamise põhjuseks ei ole pakkujate hoolsuskohustuse rikkumine, vaid RHAD puudujäägid. Seda kinnitab nende hinnangul asjaolu, et hankija on ise varem sisustanud täpselt samasuguse sõnastusega RHAD-i selliselt, et puudub kinnituskirjade anonüümsuse nõue. Hankijal soovitatakse uue hanke korraldamisel RHAD tingimuste ebaselgus kõrvaldada ning sõnastada hanketingimused selliselt, et kõigil ettevõtjatel oleks võimalik mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada. 2.10.1. Hankija ei ole sätestanud RHADis nõuet, et hankemenetlus tunnistatakse kehtetuks olukorras, kui vastavaks tunnistatakse ainult üks pakkumus. RHAD-i punkt 4.3.5 kohaselt jätab hankija endale sellise õiguse. Sõnaselgelt on tegemist hankija kaalutlusotsusega ning nagu hankija oma 01.08.25 seisukohtades esitas, hankija seda võimalust ka kaalus ning jõudis järeldusele, et käesoleval juhul selleks vajadus puudub. 2.10.2. Riigihanke alusdokumendid on selged ja üheselt tõlgendatavad ning ei sisalda puudujääke, mis takistaks hankemenetluse õiguspärast lõpuleviimist. RHADi tingimuste ebaselguseks ei saa pidada asjaolu, et pakkujad on esitanud pakkumused varem korraldatud riigihanke tingimustest lähtuvalt. Tegemist on ilmselge pakkujate hoolsuskohustuse rikkumisega, mille tagajärgi uue hankemenetluse korraldamise näol (olukorras, kus hankija selleks vajadust ei näe) ei saa kanda hankija. Uue hankemenetluse korraldamine tähendaks hankijale olulise aja- ja rahalise ressursi kandmist, mis käeoleval juhul ei ole võimalik. 2 C-171/15, p 39 5 3. TAOTLUSED 3.1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 3.2. Jätta Vaidlustajate tasutud riigilõiv ja menetluskulud (sh lepinguliste esindajate õigusabikulud) Vaidlustajate kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Suurväli volitatud esindaja 6