Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord

EELNÕU 12.08.2025 MÄÄRUS xx.xx.2025 nr Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia 2025‒2028 lisa 5 kohase meetme „Õiglase ülemineku eesmärkidesse panustavate kliima-energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-Virumaal“ elluviimiseks toetuse andmised tingimused ja kord. § 2. Riigiabi (1) Toetus ei ole riigiabi. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on: 1) aidata kaasa Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikule arengule; 2) võimaldada elektrivõrgu uuendamise investeeringute kaudu uute ettevõtjate piirkonda tulekut ja töökohtade loomist Ida-Virumaal; 3) elektrivõrguga liitumise võimsuste ümberpaigutamine suletud kaevandus- ja tööstusaladelt õiglase ülemineku käigus rajatavate tööstuste juurde Ida-Virumaal; 4) aidata kaasa energiaintensiivsete tööstusprojektide elluviimisele. (2) Toetuse andmise tulemusel saavad Ida-Virumaa ettevõtjad elektrivõrguga liitudes toetuse andmise eelsega võrreldes parema varustuskindluse. § 4. Meetme rakendamine  2 (1) Toetuse andmist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning väljamakseid ja järelevalvet teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). § 5. Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja haldusaktide edastamine (1) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandlusvormid ja juhised tehakse kättesaadavaks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. (2) Taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, taotluse rahuldamise otsuse muutmise, toetuse maksmisest keeldumise, toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ajatamise otsuse ning vaideotsuse edastab EIS taotlejale või toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates registris, kus taotleja või toetuse saaja on registreeritud, olevale e-posti aadressile. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetatakse elektrituruseaduse § 3 punktis 11 sätestatud jaotusvõrgu, mille kaudu osutatakse Ida-Viru maakonnas võrguteenust, elektrituruseaduse § 66 punktis 9 nimetatud arengukavas hõlmatud taristu, sh alajaamade ja võrguühenduse ehitamist või olemasoleva ühenduse ümber ehitamist põhivõrgust kuni täiendavaid töökohti loovate uute või laiendatavate ettevõtete kasutatava tööstusala piirini. (2) Lõikes 1 nimetatud tegevused peavad olema kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. (3) Lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul peab olema tagatud kliimakindlus lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.11.2021, lk 1–92) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehel avaldatud kliimakindluse tagamise juhendist. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud järgnevad kulud: 1) ehitusprojektide koostamise ja ehitusprojektide ekspertiisi kulud; 2) uute alajaamade rajamiseks vajalike kinnistute soetamine võrguettevõttele; 3) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud; 4) muud projekti ettevalmistustööde kulud (näiteks elektripaigaldiste maakasutuse seadustamine); 5) seadmete ja materjalide soetamise kulud; 6) elektrivõrgu, alajaamade ja seotud taristu ehitamise kulud; 7) projektijuhtimise kulud; 8) projektijuhi töötasu ja sellelt maksmisele kuuluvad riiklikud maksud ja maksed või projektijuhtimise eest võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasu; 9) omanikujärelevalve tagamisega seotud kulud; 10) kasutusest väljalangeva võrgu demonteerimisega seotud kulud.  3 (2) Abikõlbmatu kulu on käibemaks. § 8. Toetuse suurus ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 10 000 000 eurot. (2) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 2 000 000 eurot. (3) Toetuse maksimaalne osakaal on 100 protsenti abikõlblikest kuludest. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval. (3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 48 kuud. (4) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist tingimusel, et saavutatav tulemus seostub jätkuvalt toetuse andmise eesmärkidega. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3 sätestatut, ent mitte enam kui 36 kuu võrra või, kui see tähtaeg on varasem, mitte kauem kui Vabariigi Valitsuse määruse nr 121 "Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused" § 3 lg 2 sätestatud perioodi lõpuni. (5) Projekt loetakse lõppenuks, kui EIS on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale viimase väljamakse. 3. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 10. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse voorupõhiselt. (2) Taotluvoorude eelarved ja kestus kehtestatakse majandus- ja tööstusministri käskkirjaga kooskõlastades need enne Rahandusministeeriumiga. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning taotlusvooru eelarvest annab EIS teada oma veebilehel. (4) EIS teavitab taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast oma veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. Taotlusvooru avamisest kuni taotluste esitamise tähtajani jäetakse vähemalt 90 kalendripäeva. § 11. Nõuded taotlejale (1) Taotleja peab olema Ida-Virumaal võrguteenust osutav jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse § 8 tähenduses.  4 (2) Taotleja maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla taotluse esitamise hetkeks suurem kui 100 eurot või peab selle tasumine olema ajatatud. Kui nimetatud võla tasumine on ajatatud, peab võlg olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab taotluse esitamise hetkeks olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise ning majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. (3) Kui taotleja on varem saanud riigieelarvest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tähtaegselt tasutud. (4) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. (5) Taotlejal või tema esindajal ei ole karistusseadustiku alusel määratud kehtivat karistust. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja e-toetuse keskkonna kaudu; 2) taotluses sisalduv projekt on kooskõlas määruses sätestatud toetuse andmise eesmärkidega ja aitab saavutada meetme tulemust; 3) toetust taotletakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusele ja §-s 7 sätestatud abikõlblikele kuludele; 4) taotluses sisalduva projekti tegevused lõpetatakse § 9 alusel määratletud projekti abikõlblikkuse perioodil. (2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti nimetus, plaanitavate tegevuste kirjeldus, ajakava, projekti abikõlblikkuse periood, projekti eesmärk; 3) projekti eelarve ja taotletava toetuse summa; 4) projekti kulude prognoosi/eelarve aluseks olevad vähemalt kaks hinnapakkumist sõltumatutelt isikutelt; 5) projekti elluviimise koht; 6) ülevaade projekti tegevuse eest vastutavate isikute varasemast kogemusest ning kompetentsist asjakohases valdkonnas; 7) teave, kas taotleja on projektile või projekti tegevustele taotlenud ja/või saanud toetust samal ajal Euroopa Liidu või muudest riigieelarve, kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve või välisabi vahenditest; 8) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult §-s 18 määratletud aluse esinemisel kehtetuks tunnistada; 9) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses määratud toetuse summa avalikustatakse. § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. (2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat. (3) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.  5 (4) EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus (1) EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja või taotlus ei vasta määruse nõuetele; 2) taotleja ei võimalda nõuetele vastavust kontrollida; 3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 4) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi. § 15. Taotluste hindamine ja hindamiskriteeriumid (1) EIS võib moodustada taotluste hindamiseks vähemalt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni, mille koosseisu ei või kuuluda taotluste menetlemisega otseselt seotud isik, kes kontrollib taotlusi või nõustab taotlejaid. Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga. (2) Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks EIS-i veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. (3) EIS võib kaasata taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni väliseid eksperte, arvestades seejuures vajadust võimaliku huvide konflikti vältimiseks. Hindamiskomisjoni liikmed ega välised eksperdid ei tohi olla seotud ühegi taotlejaga samasse kontserni kuuluva ettevõttega. (4) Taotluste hindamise kriteeriumid koos nende osakaaluga koondhindest on järgmised: 1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele – 40 protsenti koondhindest; 2) projekti sotsiaalmajanduslik mõju – 30 protsenti koondhindest: • uute töökohtade loomine tarbijate juures • mõjutatud tööstusinvesteeringute suurus piirkonnas 3) projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus oodatava tulemuse saavutamise seisukohast – 30 protsenti koondhindest: • suhteline mõju tarbija tariifile, kui projektid teostatakse investeeringuna, mida finantseeritakse tariifist. 5) Iga hindamiskriteeriumi järgi antakse hinne skaalal null kuni neli punkti, millest null on mitterahuldav ja neli suurepärane. (6) Taotluse koondhinne kujuneb lõikes 4 sätestatud kriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (7) Hindamisprotsess reguleeritakse EIS-i koostatavas hindamise juhendis, mis tehakse kättesaadavaks EIS-i veebilehel hiljemalt § 10 lg 4 nimetatud vooru algus- ja lõppajast teavitamise kuupäeval. § 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotlused rahuldatakse koondhinnete alusel koostatud pingerea järgi, alustades kõrgeima koondhinde saanud taotlusest; hindepunktid ja koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Taotlus rahuldatakse, kui taotluse koondhinne on vähemalt 2,50 punkti ja ühegi § 15 lõikes 4 sätestatud kriteeriumi hinne ei ole väiksem kui 2,00 punkti ning toetuse summa ei ületa taotluste rahastamise eelarve vaba jääki.  6 (2) Taotluse rahuldamise otsus sisaldab järgnevat: 1) toetuse saaja nimi ning projekti nimetus; 2) projekti kogumaksumus ja toetuse maksimaalne võimalik suurus ning maksimaalne võimalik osakaal projekti abikõlblikest kuludest; 3) projekti abikõlblikkuse periood; 4) projekti elluviimise tingimused; 5) aruannete esitamise tähtajad ja kord; 6) toetuse maksmise tingimused; 7) toetuse saaja õigused ja kohustused. (3) Taotlus jäetakse rahuldamata ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluse koondhinne on väiksem kui 2,50 punkti; 2) vähemalt ühe § 15 lõikes 4 sätestatud kriteeriumi hinne on väiksem kui 2,0 punkti; 3) taotluste pingerea järgi ületab taotletav toetuse summa taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada; 4) taotlus või toetuse taotleja ei vasta käesoleva määruse nõudele. (4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel: 1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast põhjendatud; 2) taotletava toetuse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus EIS-i ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta ning võimalik kavandatud tegevuste muutmine ei vähenda hindamistulemuse aluseks olnud kulutõhususe näitajat. Kui taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamisega nõus, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui taotleja peab esitama lisadokumente või tegema lisatoiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Tegevused ega kulud ei ole abikõlblikud enne kõrvaltingimuste täitmist. § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudab EIS omal algatusel või toetuse saaja digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet võib toetuse saaja lõikes 1 nimetatud taotlust esitamata muuta, kui muudatus on seotud ümbertõstmisega ühelt eelarverealt teisele, toetuse summa ei muutu ning toetuse saaja kooskõlastab selle muudatuse eelnevalt EIS-iga. (3) Lõikes 2 nimetatud muudatused kooskõlastab EIS kümne tööpäeva jooksul sellise ettepaneku saamisest arvates.  7 (4) EIS võib toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel toetuse mahtu suurendada, kui see on kooskõlas §-s 8 sätestatud piirmääradega ning rahastamise eelarves on vabu vahendeid, projekti elluviimise käigus tekib lisategevuste vajadus, milleta ei ole projekti tulemuse saavutamine võimalik. (5) Enne toetuse rahuldamise otsuse muutmist kontrollib EIS muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning hindab muudatuste mõju hindamiskriteeriumide alusel, kui see on vajalik. EIS kaasab vajaduse korral eksperte või hindamiskomisjoni liikmeid. (6) EIS-il on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuse kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa projekti tulemuste saavutamisele või seab tulemuste saavutamise ohtu või kui projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil. (7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul sellise taotluse saamisest arvates. (8) Taotluse rahuldamise otsust ei tohi muuta tagasiulatuvalt. (9) EIS võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või nõutud teave on jäetud esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral ei täida toetuse saaja kõrvaltingimust; 4) toetuse saaja taotlust muuta toetuse taotluse rahuldamise otsust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (10) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt osaliselt või täielikult tagastada. (11) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumisega on kaasnenud rahaline mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust objektiivsete näitajate alusel üheselt hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt EIS-i hinnangust rikkumise raskuse ja mõju kohta kulu abikõlblikkusele. Kui rikkumise rahalise mõju suurus on üheselt hinnatav, rakendatakse tagasinõuet protsentuaalse määrana rikkumisega seotud rahalisele ulatusele. 4. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmine § 19. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Vahearuanne peab sisaldama ellu viidud tegevuste ülevaadet, hinnangut tegevuste elluviimisele ja saavutatud tulemustele, sealhulgas meetme eesmärkide ja oodatud tulemuste seisukohast, andmeid tegevuste edenemise kohta aruandlusperioodil. Alla 18-kuulise kestusega projekti korral esitatakse selle kohta üksnes lõpparuanne, seda ületava kestusega projekti kohta esitatakse lõpparuande eel vahearuanded kord aastas. (2) Lõpparuanne peab sisaldama elluviidud tegevuste ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil tulemuste saavutamise kohta, sealhulgas meetme eesmärkide ja meetme oodatud tulemuste seisukohast. (3) Projekti vahe- ja lõpparuande vormid avaldab EIS oma veebilehel hiljemalt § 10 lg 4 nimetatud vooru algus- ja lõppajast teavitamise kuupäeval.  8 (4) EIS kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. (5) EIS võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata hindamiskomisjoni liikmeid või eksperte. § 20. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse toetuse saajale toetatava tegevuse elluviimisel tekkinud ja tasutud abikõlblike kulude alusel taotluse rahuldamise otsuse tingimuste kohaselt vastavalt kuludokumentidele. (2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel pärast vahearuande või lõpparuande kinnitamist. Maksetaotlus esitatakse EIS-ile taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadel, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis. (3) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste toimumist ja tulemuste saavutamist ning lõpparuande kinnitamist. (4) EIS menetleb maksetaotlust 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse esitamisest arvates. (5) EIS võib toetuse saaja kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kuni § 21 lg 2 p 8 sätestatud tähtajani. (6) Kui maksetaotluse või sellega seotud kuludokumendi menetlemisel ilmneb puudus, mida on võimalik kõrvaldada, määrab EIS puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. (7) EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui: 1) esitatud kuludokument ei vasta taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele, abikõlblikele kuludele ja eesmärkidele; 2) toimunud tegevus ei vasta taotluses esitatud tegevusele või selle toimumine ei ole tõendatud; 3) EIS jättis vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata; 4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud; 5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimust või kaldub kõrvale taotluse või toetuse rahuldamise otsuse tingimustest. (8) EIS võib peatada toetuse maksed toetuse saajale kuni tagasimaksmisele kuuluva toetuse täieliku tagasimaksmiseni. 5. peatükk Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine § 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) projekti tegevused korrektselt ellu viima, tagama projekti juhtimise ning kasutama toetust taotluse ja taotluse rahuldamise otsuse tingimuste kohaselt;  9 2) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 3) esitama EIS-ile nõutud teavet kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates; 4) teavitama EIS-i kirjalikult, kui muutub toetuse saaja otsustusõigusega osanik või aktsionär või juhtorgani liige, seda ka juhul, kui muudatus nähtub äriregistrist; 5) võimaldama järelevalvet tegevale isikule juurdepääsu projekti elluviimisega seotud territooriumile, mida toetuse saaja kasutab ning dokumentide kontrolli toetuse saaja ja projekti elluviimise asukohas; 6) osutama auditi ja järelevalve kiireks tegemiseks igakülgset abi; 7) hankima projekti elluviimiseks vajalikud õigusaktides ette nähtud load ja kooskõlastused; 8) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat alates viimase toetuse makse tegemise majandusaasta lõpust; 9) viivitamata kirjalikult informeerima EIS-i kõigist esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, tulemuste saavutamist ning projekti tegevustega jätkamist; 10) kinni pidama esitatud eelarvest; 11) järgima tegevuste elluviimisel riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses; 12) kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, lähtuma tegevuste elluviimisel elektrituruseaduse paragrahv 18 lõige 51-st, mille kohaselt jaotusvõrguettevõtja hangib võrguteenuse osutamiseks vajalikud teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel; 13) järgima taristut projekteerides ja ehitades ehitusseadustikku; 14) paigaldama investeeringu asukohta tahvli tekstiga „Projekti toetas Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulust“. (3) Toetuse saaja ei tohi toetusega subsideerida oma teisi tegevusi, sealhulgas taristu käitamist. § 22. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused (1) EIS-il on õigus: 1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist; 2) kontrollida toetuse saaja juures projekti tegevuste toimumist, viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil, ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud kulu- ja muid dokumente, andmeid ja materjale. (2) EIS on kohustatud: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks oma veebilehel hiljemalt § 10 lg 4 nimetatud vooru algus- ja lõppajast teavitamise kuupäeval; 2) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 3) pärast otsust taotlus rahuldada avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse maksimaalse võimaliku summa, projekti maksimaalse võimaliku toetusmäära, projekti kogumaksumuse, projekti eesmärgi ja kestuse; 4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 3 kohaselt avaldamisele kuuluv teave; 5) kontrollima projekti elluviimist ja tulemuste saavutamist; 6) teavitama Rahandusministeeriumit määruse rakendamisega seotud takistustest; (7) viitama rahastusallikale sõnastuses „Meedet toetab Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulust“. § 23. Toetuse tagastamine  10 (1) Otsuse toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda teeb EIS kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) kulu, mille alusel on toetust makstud, ei ole abikõlblik; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude ja see on mõjutanud makstud toetuse aluseks oleva kulu abikõlblikkust; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (2) Toetuse saaja peab tagasinõudeotsuses nimetatud summa maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Põhjendatud juhul võib tähtaega pikendada ja maksmise ajatada, kuid mitte pikemaks perioodiks kui üks aasta. (3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. (4) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul projekti lõppemisest arvates. (5) Abikõlbmatuks loetud kulud jäävad toetuse saaja tasuda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi Merike Saks rahandusminister kantsler  12.08.2025 Rahandusministri määruse „Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga kavandatav määrus „Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel, viimaks ellu riigi eelarvestrateegia 2025-2028 lisa 5 kohast meedet „Õiglase ülemineku eesmärkidesse panustavate kliima-energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-Virumaal“. Määrusega kehtestatakse tingimused, mille alusel toetada Ida-Virumaal investeeringuid elektri jaotusvõrku selliselt, et sellest tõuseks maksimaalne kasu piirkonna ettevõtlusele ja elanikkonnale. Hetkel Ida-Virumaale tehtavate investeeringute tulemusel tekkivatele ettevõtetele ei jagu piisaval hulgal elektrivõimsusi, mistõttu on vajalikum suuremad võrgu ümberehitamised, tagamaks piisav elektrivõimsus jaotusvõrgu liitumispunktis. Liitumispunktis saaks võrguga liituda kõik selle piirkonna tarbijad. Toetuse suurus projekti kohta on kaks kuni kümme miljonit eurot. Toetuse saaja on piirkonnas tegutsev jaotusvõrguettevõtja. Toetuse määr on 100% abikõlblikest kuludest. Määruse alusel toetatav investeering panustab kliimaalaste eesmärkide täitmisse, sealhulgas energiatõhususe ja taastuvenergia direktiivi kohaste sihttasemete saavutamisse, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/87 (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) tulenevate kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse direktiivi artikli 10 lõikes 3 punktis k toodud sihtotstarbe kohaselt. Eelnõuga sätestatakse toetuse taotlemise ja andmise tingimused, menetlusnormid, määruse rakendajaks oleva Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused, toetuse maksmise ning tagasinõudmise alused ja kord. 1.1. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ettevõtluse osakonna ekspert Kaupo Sempelson (e-post: [email protected], telefon 625 6350) ja strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e- post: [email protected], telefon 631 3609), Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Monika Maamägi-Türk (e-post: [email protected], tel 527 8037), juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon 639 7652). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 23 paragrahvist, mis selguse huvides on jagatud viide peatükki. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted. 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus. 3. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine. 1 4. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine. 5. Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu esimeses peatükis sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning tulemus ning toetuse andmise korraldaja. Eelnõu § 1 kirjeldab määruse reguleerimisala. Eelnõu § 2 määrab, et toetus ei ole riigiabi. Toetust saab taotleda Ida-Virumaal võrguteenust osutav jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse § 8 tähenduses, sest võrgupiirkonnad on võrguettevõtjate vahel jaotatud. Sama projekti elluviimiseks võrguettevõtjate vahel konkurentsi pole. Riigiabi esinemist määravate kriteeriumite kohaselt eelnõud analüüsides ilmneb, et tegu ei ole riigiabiga. Riigiabi üldised tingimused Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 kohaselt, kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (edaspidi komisjoni teatis) on selgitatud, et abimeede on riigiabi, kui abi antakse avalikest vahenditest, abi annab abisaajale majandusliku eelise, eelis on valikulise iseloomuga ning sellel on mõju konkurentsile ja kaubandusele. Seejuures peab abi andmine vastama kõigile eeltoodud tingimustele. 1. Avalikud vahendid Kui rahalised vahendid saadakse Euroopa Liidult, näiteks struktuurifondidest, ning riigi ametiasutused võivad neid vahendeid kasutada oma äranägemisel (eriti seoses abisaaja valikuga), siis on tegemist riigi vahenditega. Komisjoni teatises on selgitatud, et kui rahalised vahendid saadakse vahetult Euroopa Liidult, Euroopa Investeerimispangalt või Euroopa Investeerimisfondist ning riigi ametiasutustel puudub igasugune kaalutlusõigus, siis ei ole tegemist riigi vahenditega. Määruse alusel antakse toetust Eesti riigi eelarvest, mistõttu on selle riigiabiks liigitumise üks tingimus täidetud. 2. Majanduslik eelis Komisjoni teatises on selgitatud, et aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes ehk riigi sekkumiseta, ning eelis on antud iga kord, kui ettevõtja finantsseisund on riigi sekkumise tagajärjel ja tavalistest turutingimustest erinevatel tingimustel paranenud. Jaotusvõrguettevõtjate vahel on tegevuspiirkonnad ära määratud elektrituruseaduse (ELTS) § 26 lõike 3 alusel. Teeninduspiirkondade põhimõte on sätestatud §-s 62 ja nende muutmine §- s 63. 2 Taristu omanik ja taristu käitajad on võrguettevõtjad, lõpptarbijad on Ida-Virumaa elektritarbijad ehk nii ettevõtjad kui ka kõik teised, kes rajatava võrguühendusega selle liitumispunktis liituda soovivad. Määrusel alusel loodava meetme eesmärk on võimaldada võrguettevõtjal soodsatel tingimustel ja võrdsetel alustel pakkuda ettevõtjatele liitumist elektrivõrguga ning võrguettevõtjal müüa hiljem rajatud võrguühenduse kaudu elektrit turuhinnaga. Juhul kui võrku ei rajataks toetusmeetme abil, oleks elektrivõrgu rajamine turu tingimustel väga kallis. Seetõttu on toetuse riigiabiks liigitumisel majandusliku eelise andmise tingimus täidetud. 3. Valikuline iseloom Komisjoni teatises selgitatakse, et meetme varaline valikulisus viitab sellele, et meedet kohaldatakse ainult kõnealuse liikmesriigi teatavate ettevõtjate (ettevõtjate gruppide) või teatavate majandussektorite suhtes. Kindlaks võib teha nii õigusliku kui ka tegeliku valikulisuse. Käesoleva määruse alusel saavad toetust üksnes jaotusvõrguettevõtjad Ida-Virumaal tehtavateks võrguinvesteeringuteks, mistõttu on toetuse riigiabiks liigitumisel valikulise kohaldamise tingimus täidetud. 4. Mõju konkurentsile ja kaubandusele Komisjoni teatises on selgitatud, et avaliku sektori toetus ettevõtjatele on EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“. Riigi võetud meede moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, kui see suudab parandada abisaaja konkurentsiseisundit võrreldes teiste ettevõtjatega, kellega ta konkureerib. Võrgu teeninduspiirkonnad on võrguettevõtjate vahel jaotatud ja mitu võrguettevõtjat samas asukohas ühendust rajada ja samale objektile taristut ehitada ei saa. Rajatava võrgutaristuga saavad liituda kõik ettevõtted, mis võrgu teeninduspiirkonnas tegutsevad või tulevikus tegutsema hakkavad, samuti ümberkaudsed elanikud. Loodav taristu ei ole otsese konkurentsiga seotud ning kaasatud ei ole muud operaatorid peale jaotusvõrguettevõtja. Võrgutaristu alternatiivne rahastamine võrgu rahastamise kõrval on nii sektoris kui ka liikmesriigis ebaoluline. Loodav taristu ei ole ette nähtud konkreetse ettevõtja valikuliseks soodustamiseks, vaid toob kasu ühiskonnale laiemalt. Teeninduspiirkonnad määrab Konkurentsiamet tegevusloa andmise või muutmise raames. Tegevusload on avaldatud majandustegevuse registris, sealt saab ka vaadata, milline on võrguettevõtja tegevuspiirkond. Jaotusvõrguettevõtjad omavahel ei konkureeri, seega määrus ei mõjuta konkurentsi võrguettevõtjate vahel ega ka kaubandust. Võrgu ehitamine toimub tegelike kulude alusel. Sotsiaalmajanduslikus tähenduses on kasusaaja kogu Ida-Virumaa. Elektrivõrgu rajamine soodustab tänapäevaste keskkonnasõbralike tööstuste teket, kus luuakse uusi töökohti. Nii edeneb ettevõtlus ja areneb kohalik elu. Seetõttu ei ole toetuse riigiabiks liigitumisel selle konkurentsi ja kaubandust kahjustava mõju tingimus täidetud. Järelikult ei ole toetuse puhul tegu riigiabiga, kuna puudub selle mõju konkurentsile ja kaubandusele. 3 Eelnõu § 3 kirjeldab toetuse andmise eesmärki ja saavutatavat tulemust. Meede aitab kaasa Ida- Virumaal õiglasele üleminekule fossiilmaavarade kasutuselt kliimaneutraalsele majandusele. Ida-Virumaal on Õiglase Ülemineku Fondi eduka rakendamisega juba tehtud ja elluviimisel on mitmeid energiamahukaid investeeringuid. Eeskätt on investeeritud erinevate tööstusalade arendamisse. Samas ei ole olemasolev elektrivõrguühenduse võimsus nende investeeringute käitamiseks kaugeltki piisav, arvestades lisandunud ja lisanduvate ettevõtjate elektritarbimist. Ettevõtjad Ida-Virumaal vajavad oma konkurentsivõime säilitamiseks ja arendamiseks taastuvenergiat, mille kasutamist olemasolev võrgutaristu alati ei soosi. Seega on vaja toetada elektrivõrgu liitumispunktide väljaehitamist Ida-Virumaal, et uutele liituvatele ettevõtjatele ja ka tegevust laiendavatele ettevõtjatele oleks tagatud piisav tööks vajalik elektrivõimsus. Toetuse andmise tulemusel tekivad uued liitumispunktid piirkonna ettevõtjatele ning nad saavad võimaluse liituda elektrivõrguga. See võimaldab investeeringutel saada piisavas mahus elektrit. Lisaks suurendab toetus ka elektrivarustuskindlust. Toetuse kasutamisel saadavad tulemused võimaldavad võrguettevõtjal pakkuda soodsatel tingimustel ja võrdsetel alustel ettevõtjatele liitumist elektrivõrguga ning seeläbi soodustab ka taastuvenergia kasutamist. Eelnõu § 4 kohaselt koordineerib meetme rakendamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning väljamakseid ja järelevalvet teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). Eelnõu § 5 sätestab, et toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus Eelnõu 2. peatükis reguleeritakse toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, toetuse suurus ning projekti abikõlblikkuse perioodiga seonduv. Eelnõu § 6 kohaselt toetatakse jaotusvõrgu, mille kaudu osutatakse Ida-Viru maakonnas võrguteenust, elektrituruseaduse paragrahvi 66 punktis 9 nimetatud arengukavas hõlmatud taristu ehitamist, mis võimaldaks olemasolevatel ja rajatavatel ettevõtjatel elektrivõrguga liitumist. Ettevõtjate tarbimisvajadusele vastava mahuga liitumisvõimaluste rajamine on vajalik, arvestades, et Ida-Virumaale rajatakse mitmeid ettevõtteid, kelle vajadus elektrienergia järele suureneb. Nimetatud tegevus sätestab toetatavad tegevused. Rajatavad liitumisvõimalused loovad ka eelduse tulevikus suuremamahuliseks taastuvenergia kasutamiseks, kuigi võrk ise võimaldab erinevate tootjate elektri jaotamist tarbijatele. Eelnõu § 7 sätestab abikõlblikud kulud ja abikõlbmatu kulu (käibemaks). Abikõlblikud on määruses nimetatud kulud, kui need on toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud. Kulud peavad olema seotud elektrivõrgu ehitamisega. Eelnõu § 8 käsitleb toetuse suuruse ja osakaalu. Toetuse maksimaalne osakaal on 100 protsenti abikõlblikest kuludest, kuna tegu ei ole riigiabiga. Toetuse suurus on minimaalselt kaks ja maksimaalselt kümme miljonit eurot. 4 Eelnõu § 9 käsitleb abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 48 kuud. Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist maksimaalselt 36 kuu võrra. Selleks peab olema mõjuv põhjus ning tulemus peab jätkuvalt vastama meetme eesmärkidele. Projekt lõppeb siis, kui EIS on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale viimase väljamakse. Projekti abikõlblikkuse periood määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Selle ajavahemiku jooksul peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning tekkima projekti elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud. 3. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine Eelnõu 3. peatükis käsitletakse toetuse taotlemisega seonduvat, nõudeid taotlejale ja taotlusele, taotluste hindamist ning taotluse rahuldamist, sh osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist ning rahuldamata jätmist, taotluse rahuldamise otsuse muutmist ning kehtetuks tunnistamist. Eelnõu §-s 10 sätestatud taotluse voorupõhine taotlemine on otstarbekas, selgitamaks välja toetuse andmise eesmärki ja tulemustesse enim panustavad projektid, kuna eelarve on piiratud. Kogu info taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäeva, eelarve ning vooru kestuse kohta avaldab EIS oma veebilehel. Eelnõu § 11 sätestab nõuded taotlejale ning § 12 nõuded taotlusele. Taotleja peab olema Eestis registreeritud ja Ida-Virumaal võrguteenust osutav jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse § 8 tähenduses. Ida-Virumaal on kaks jaotusvõrgu ettevõtjat: Elektrilevi OÜ ja Viru Elektrivõrgud OÜ. Eelnõu § 13 käsitleb taotluse menetlemist. Taotlust menetletakse kuni 40 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest. Oluline on, et kui taotlejale määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning taotleja seda ettenähtud ajal ei tee, jäetakse taotlus rahuldamata. Eelnõu § 14 käsitleb taotluse ja taotleja nõuetele vastavust. Kui taotleja ei vasta kõigile määruses esitatud nõuetele või taotleja ei võimalda kontrollida nõuetele vastavust, jäetakse taotlus rahuldamata. Samuti juhul kui taotleja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud või on esitanud ebaõigeid andmeid või mõjutanud õigusvastaselt menetlusprotsessi. Eelnõu § 15 sätestab taotluste hindamise korra ning hindamiskriteeriumid. EIS võib moodustada hindamiskomisjoni, mille koosseis tuleb kooskõlastada Rahandusministeeriumiga. Komisjon koosseis avaldatakse EIS-i veebilehel. Taotluste hindamisel on lubatud kasutada hindamiskomisjoni väliseid eksperte. Paragrahvis on sätestatud kolm hindamiskriteeriumit ning nende osakaalud koondhindest. EIS avaldab oma veebilehel hindamise juhendi, mis põhineb määruses sätestatud hindamiskriteeriumidel. Eelnõu § 16 käsitleb taotluse rahuldamist ja rahuldamata jätmist. Hindamise järel on EIS-il neli võimalust: rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimusega või jätta taotlus rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse nende taotluste kohta, mis pingerea alusel ei mahu taotluste rahastamise eelarvesse ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada. Taotluse 5 rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Eelnõu § 17 käsitleb taotluse osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud lõikes 1 sätestatud juhtudel ning taotleja nõusolekul. Nõusoleku andmata jätmise korral tehakse rahuldamata jätmise otsus. Kõrvaltingimusega rahastamise otsus tähendab, et taotleja peab esitama otsuses määratud lisadokumente või tegema lisatoiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kõrvaltingimuse täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Tegevused ega kulud ei ole abikõlblikud enne kõrvaltingimuse täitmist. Eelnõu § 18 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Kui toetuse saaja ei soovi muuta toetuse summat, vaid muuta eelarveridades toodud summasid, tuleb muudatus EIS-iga eelnevalt kooskõlastada ning taotluse rahuldamise otsust ei muudeta. Taotluse rahuldamise otsust tagasiulatuvalt muuta ei tohi. EIS hindab muutmise taotlust määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, kaasates hindamiskomisjoni ning eksperte. Paragrahvis on sätestatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus. Kui taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatakse, tuleb toetuse saajal maksud toetus osaliselt või täielikult tagasi maksta. 4. peatükk. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine Eelnõu neljandas peatükis käsitletakse toetuse väljamaksmist ja aruannete esitamist. Aruandluse eesmärk on jälgida projekti edenemist ja tulemuste ning mõju saavutamist, sh toetuseks eraldatud vahendite kasutuse eesmärkide ja abikõlblikkuse seisukohast. Eelnõu § 19 käsitleb aruandlust. Esitada tuleb vahearuanne ja lõpparuanne EIS-i veebilehel avaldatud vormidel. Vahearuanne võimaldab EIS-il jälgida projekti edenemist. Lõpparuande kinnitamine eelneb toetuse lõppmakse maksmisele. See võimaldab EIS-il kontrollida, kas kõik projekti tegevused on nõuetekohaselt ellu viidud. Eelnõu § 20 käsitleb toetuse maksmist. Taotluse rahuldamise otsuses kehtestatakse toetuse maksmise täpsed tingimused. Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud toetatava tegevuse elluviimisel ja see on tasutud. Paragrahvis sätestatakse toetuse maksmisest keeldumise alused. EIS võib peatada toetuse maksed toetuse saajale kuni tagasimaksmisele kuuluva osa täieliku tagasimaksmiseni. Nimetatu on oluline näiteks juhul, kui toetuse saajale on esitatud tagasinõue. 5. peatükk. Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine Eelnõu viiendas peatükis käsitletakse toetuse saaja ning EIS-i õigusi ja kohustusi ning toetuse tagasinõudmist. 6 Eelnõu § 21 käsitleb toetuse saaja õiguseid ja kohustusi. Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi nõuete ning talle kehtivate kohustuste kohta. Toetuse saaja olulisim kohustus on viia projekt ellu, saavutada selle oodatud tulemused, tagada selleks projekti juhtimine ning kasutada toetust taotluses esitatud teabe ja taotluse rahuldamise otsuses kehtestatu kohaselt. Eelnõu § 22 käsitleb EIS-i õigusi ja kohustusi. Kui toetuse rahuldamise otsused on tehtud, avaldab EIS oma veebilehel toetuse saajate nimed, toetust saavate projektide nimetused, toetuse summad, projektide kogumaksumused, projektide eesmärgid ning oodatavad tulemused ja kestuse. Küll aga ei avalda ta taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud teave, mida ta on kohustatud avaldama. EIS kontrollib projekti elluviimist ja tulemuste saavutamist ning teavitab Rahandusministeeriumit määruse rakendamisega seotud takistustest. Eelnõu § 23 käsitleb toetuse tagastamist. EIS teeb otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta kaalutlusõiguse kohaselt määruses sätestatud alusel. Toetuse saaja peab tagasinõudeotsuses nimetatud summa tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Abikõlbmatuks loetud kulud jäävad toetuse saaja tasuda. Toetuse andmisel ja kasutamisel antud haldusaktidele ja toimingutele ei kehti kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Isik võib vaide esitada EIS-ile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Toetus aitab otseselt kaasa direktiivi 2003/87 art 10.3.k eesmärgile ning soodustab tööjõu ümbersuunamist, et toetada õiglast üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige töökohtade ümberpaigutamisest kõige rohkem mõjutatud piirkondades, st Ida-Virumaal. Õiglase ülemineku Fondi toel tehtavad mitmed tööstusinvesteeringud ei saa täies ulatuses ilma piisava elektrivarustuseta käivituda, mistõttu liitumispunktide rajamine suurima kitsaskohaga tööstuspiirkondadesse on väga oluline ja vajalik tegevus. Positiivne mõju avaldub eelkõige: a) toetatakse Ida-Viru maakonnas töökohtade loomist – investeerimist toetades on võimalik luua piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii praegustele (eeskätt) Ida-Viru maakonna töötutele kui ka piirkonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele inimestele. b) soodustatakse investeerimist Ida-Virumaal – rajatavad ühendusliinid ja plaanitav elektrivõimsus muudavad Ida-Virumaa tööstusaladele investeerimise atraktiivsemaks. Maakonnas arendatakse välja oluliste tööstusalade elektrivõrguühendus. Seal tegutsevate ettevõtjate vajadused ületavad seni pakutud võimsust, mistõttu ongi vajalik uusi ühendusliine rajada. 7 Mõju riigieelarvele: toetusmeetme elluviimiseks kasutatakse riigi eelarvestrateegia 2025-2028 lisa 5 kohase meetme „Õiglase ülemineku eesmärkidesse panustavate kliima- energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-Virumaal“ vahendeid kogusummas 12 miljonit eurot. Hinnanguliselt piisab sellest vähemalt kahe liitumispunkti välja ehitamiseks. 5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ja loob võimalused uute/täiendavate töökohtade loomiseks Ida-Virumaal kui Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava kohases piirkonnas. Töökohtade loomine eeldab ka piisava elektrivõimsuse olemasolu, mida antud toetus võimaldab liitumispunktide rajamisega saavutada. Rajatavad võrguühendused loovad ettevõtjatele võimaluse soovi või vajaduse korral soetada muuhulgas ka taastuvenergia allikatest toodetud elektrit. Oluline on seos järgnevate toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega, mille osas määrus avaldab toetavat mõju: • ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.06.2022 määrus nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“; • majandus- ja infotehnoloogiaministri 09.06.2023 määrus nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“. Toetatavate projektide oodatavad tulemused aitavad kaasa (välis)investeeringute kaasamisele ning uute töökohtade loomisele Ida-Virumaal. Toetatavad tegevused võimaldavad ettevõtjate rajatavatel investeeringuobjektidel liituda elektriühendusega ning saada tootmise alustamiseks ning käigus hoidmiseks piisav varustuskindlus ja elektrivõimsus. Seega soodustab määruse alusel antav toetus õiglase ülemineku raames töökohtade loomist Ida-Virumaal, leevendades seal võrguühenduse, kättesaadava elektrivõimsuse ja liitumisega seotud kitsaskohti. Seos valdkondlike arengukavadega: • „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“. Toetusmeede aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: loob võrguühenduse ja piisava elektrivõimsuse, et Ida-Virumaal saaksid ettevõtjad elektrivõrguga liituda, investeeringuid kaasata ning uusi töökohti luua. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetuste eelarve on kavandatud katta Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS) enampakkumistulust (CO2 kvoodirahade vahenditest) ning eelarve on kooskõlas riigi eelarvestrateegia 2025-2028 lisas 5 esitatuga kokku kuni 12 miljonit eurot. Määruse rakendamisega ei kaasne EIS-ile olulisi lisakulusid. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 8 Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 9  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 20.08.2025 nr 1.1-10.1/3715-1 Kliimaministeerium Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks määruse „Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume kiireloomulisuse tõttu kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1) eelnõu 2) eelnõu seletuskiri Monika Maamägi-Türk 527 8037 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272