Jürgen Ligi
Rahandusministeerium Teie 11.07.2025 nr 1.1-10.13250-1
[email protected] Meie 18.08.2025 nr 17.1/244-1
Riigieelarve seaduse muutmise seadus
Täname võimaluse eest avaldada arvamust riigieelarve seaduse eelnõu kohta.
Rahandusministeeriumi esitatud muudatused viivad Eesti riigieelarve seaduse vormilisse
kooskõlla Euroopa Liidu majandusjuhtimise uuendatud raamistikuga. Seaduses sisalduvad
arvulised piirangud valitsemissektori eelarve struktuursele positsioonile on nõudlikkuse
poolest võrreldavad Euroopa Liidu raamistiku omadega.
Nende piirmäärade järgi tuleb nii riigieelarve kui ka eelarvestrateegia koostada selliselt, et
valitsussektori struktuurne puudujääk ei ületaks ühte protsenti jooksevhinnas mõõdetavast
sisemajanduse koguproduktist ühelgi aastal mööndusega, et juhul kui riigivõla suhe
sisemajanduse koguprodukti on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise
jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib see puudujääk ulatuda kuni 1,5 protsendini.
Eelnõu seletuskirja järgi (lk 6) tagab ühe protsendi suurune struktuurse puudujäägi piirmäär
Eesti valitsussektori võlakoormuse püsimise ca 30% juures SKPst ka pikas ettevaates. Eesti
Panga hinnangul kehtib see järeldus aga vaid kitsastel eeldustel, sõltudes lähiaastate
eelarvepoliitilistest eesmärkidest, Eesti majanduse praeguse tsüklilisest lähtepositsioonist
ning eelarvekulude tulevase tsüklitundlikkuse hinnangute täpsusest jne.
Eelarvereeglite sobivusest
Eesti majanduse eripärade tõttu peaks meie sisemaine raamistik olema Euroopa Liidu
omast siiski nõudlikum. Selleks on mitmeid põhjuseid, millest olulisemad on Eesti
majanduse heitlikkus, mis on olnud suurem Euroopa Liidu keskmisest, ning Euroopa Liidu
toetuste osakaalu vähenemine riigirahanduses.
Eesti Panga hinnangul peaks võla kasvu ohjamine olema ka edaspidi eelarvepoliitika
üheks peamiseks eesmärgiks. Riigi väike laenukoormus hõlbustab ligipääsu laenuturule
ning suurendab seeläbi valitsuse valikuvabadust kriisiolukordades. Ettevaates on oluline
silmas pidada, et Eesti majanduse nominaalne kasvutempo kujuneb suure tõenäosusega
aeglasemaks ja intressitase kõrgemaks kui eelmisel kümnendil, mis tähendab, et „võlast välja
kasvamine“ muutub raskemaks.
Tuleb arvestada, et tõenäoselt suureneb Eesti valitsuse võlakoormus ootamatute
kriisiolukordade tõttu ka tulevikus. Viimase veerandsajandi jooksul on Eesti valitsemissektori
eelarvepositsioon olnud keskmiselt märksa tugevam sellest, mida nõuab uuenev
eelarveseadus. Sellele vaatamata on valitsemissektori võlakoormus kasvanud sajandi alguse
ligikaudu viielt protsendilt peaaegu 25 protsendini SKPst.
Estonia pst 13 Telefon 668 0719
[email protected]
15095 TALLINN Faks 668 0836 eestipank.ee
Võlakoormuse ohjamise kasuks räägib ka rahvastiku vananemisega kaasnev tugevnev surve
pensioni- ja tervishoiukulude tõusuks. Samuti näitavad teadusuuringud, et mida suurem on
võlakoormus, seda kõrgem on intressimäär, millega ollakse nõus valitsusele laenu andma.
Enamasti kaasneb sellega ka erasektori rahastamise kallinemine.
Muud kommentaarid
Eesti Pank toetab seisukohta, mille järgi Euroopa Liidu üldist vabastusklauslit ei rakendata
Eestis automaatselt, vaid enne analüüsitakse selle käivitamise otstarbekust. Senine kogemus
on näidanud, et Euroopa Liidu tasandil võidakse erandeid kasutada liiga kergekäeliselt.
Samuti on mõistlik ja vajalik raamistiku korrapärase ülevaatamise nõue. Reegleid muutes
tuleks aga arvestada riigirahanduse pikaajalist kestlikkust, mitte piirduda ühe- või
kaheaastase ettevaatega.
Eelnõu seletuskirjas ja ka menetluse käigus tuleks rõhutada, et seaduses sisalduvad
eelarve struktuurse puudujäägi piirmäärad kirjeldavad suurimat lubatavat kõrvalekallet
kestliku arengu rajalt, mitte sobivaimat eelarvepoliitika eesmärki.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Müller
president
Martti Randveer 668 0887
[email protected]
2/2