Vaidlustus

Konfidentsiaalne / Confidential / Конфиденциально Maksekorraldus Payment order Платёж Number / Номер 256 Makse kuupäev / Payment value date / Дата платежа 28.08.2025 Maksja nimi, isikukood või registrikood / Payer`s name, personal code or registration number / Имя, личный код или регистрационный код плательщика ADVOKAADIBÜROO NOVE OÜ 12984303 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN / Payer account IBAN / IBAN плательщика EE222200221063459189 Maksja pank / Payer Bank name / Банк плательщика Swedbank AS Saaja nimi, isikukood ja aadress / Beneficiary's name, personal code and address / Имя, личный код и адрес получателя RAHANDUSMINISTEERIUM Saaja konto IBAN / Beneficiary IBAN / IBAN получателя EE932200221023778606 Saaja pank / Beneficiary´s bank / Банк получателя Swedbank AS Makse summa ja valuuta / Amount in figures and currency/ Сумма платежа и валюта EUR 640.00 Makse selgitus / Details of payment / Пояснение платежа Innopolis Insenerid OÜ vaidlustus riigihankes nr 285935 Viitenumber / Reference number / Номер ссылки 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp / Charges and payment priority / Стоимость услуги и тип платежа 0.00 Maksekorralduse lisainfo / Payment additional data / Дополнительная информация по платежу Makse unikaalne tunnus / End to end ID / Уникальный код платежа Tegeliku maksja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate payer`s name, personal code and address / Имя, личный код и адрес фактического плательщика Tegeliku saaja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate beneficiary´s name personal code and address / Имя, личный код и адрес фактического получателя 1/2  Konfidentsiaalne / Confidential / Конфиденциально Kinnitus / Confirmation / Подтверждение • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. • By signing this payment order I warrant and represent that I have examined and consent to the effective price list and conditions for making payment transactions of Swedbank AS. • Подписанием настоящего платежного поручения подтверждаю, что я ознакомился(-ась) и согласен(-на) с действующими в Swedbank AS прейскурантом и условиями осуществления платежных операций. Allkirjad / Signatures / Подписи Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri / Remitter’s name and Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri / Name, surname, surname, signature / Имя, фамилия и подпись плательщика and signature of the bank's representative / Имя и фамилия представителя банка, подпись 2025082800723998 Swedbank AS Liivalaia 8, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee 2/2 Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 28.08.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Allkirjastatud digitaalselt Andrus Kattel Heili Püümann Laura Raadik Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Kristiina Koll Madis Abel ESITATUD E-POSTI TEEL Veikko Puolakainen Mari Past Andra Olm [email protected] Indrek Niklus Liis Kikas Kaisa Poller Sten Tikerpe Mart Parind Karolyn Krillo Marika Mugur VAIDLUSTUS Riigihange: „Kiiritusravi uute kanjonite projekteerimine“ (viitenr 285935) Vaidlustaja: Innopolis Insenerid OÜ Registrikood 11297032 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Registrikood 90006399 e-post [email protected] Kolmas isik: KIRDE PROJEKT OÜ Registrikood 12359092 e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks järgmised sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihankes “Kiiritusravi uute kanjonite projekteerimine“ (viitenr 285935) 18.08.2025 vastu võetud otsused: (i) KIRDE PROJEKT OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamine; (ii) KIRDE PROJEKT OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine; (iii) KIRDE PROJEKT OÜ kui eduka pakkuja kvalifitseerimine; (iv) KIRDE PROJEKT OÜ kui eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine. 2. Mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetlus- kulude nimekirjale.  NOVE - 2/7 - I ASJAOLUD 1. 20.06.2025 alustas sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla („Hankija“) avatud hanke- menetlusega riigihanget „Kiiritusravi uute kanjonite projekteerimine“ (viitenumber 285935, „Hange“). Pakkumusi hinnatakse üksnes maksumuse alusel. 2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 25.07.2025, esitasid pakkumuse kolm pakkujat (ühispakkujate konsortsiumi): (i) Innopolis Insenerid OÜ („Vaidlustaja“) – pakkumuse maksumus 178 910 eurot; (ii) KIRDE PROJEKT OÜ („Kolmas isik“) – 145 725 eurot; (iii) ühispakkujad One Architects Oy Eesti filiaal ja One Architects Oy – 315 840 eurot. 3. 18.08.2025 teavitas Hankija Vaidlustajat järgmistest otsustest: (i) tunnistada kõik pakkumused vastavaks; (ii) tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks; (iii) kvalifitseerida Kolmas isik kui edukas pakkuja; (iv) jätta Kolmas isik kui edukas pakkuja kõrvaldamata. 4. Kuna Vaidlustajal oli kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine ei pruugi olla õige, esitas ta 18.08.2025 Hankijale riigihangete registri („RHR“) kaudu teabepäringu Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud projektijuhi CV saamiseks. Ühtlasi palus Vaidlustaja Hankijal selgitada, õieti kuidas Hankija kontrollis Vaidlustaja pakkumuse vastavust vastavustingimusele „Projekteerimise projektijuht“ (sõnumi ID RHR-is: 998537). Hankija vastas 21.08.2025, edastades palutud CV ning selgitades, mille alusel ta järeldas Kolmanda isiku projektijuhi nõuetelevastavust. 5. Et Hankija selgitused Vaidlustajat ei veennud, vaid vastupidi, saadud selgitused ja CV üksnes kinnitasid Vaidlustaja arusaama, et Kolmanda isiku pakkumus on mittevastav, saatis Vaidlustaja 25.08.2025 Hankijale täiendava teabepäringu/märgukirja (sõnumi ID RHR-is: 1000259). Hankija vastas 26.08.2025, öeldes kokkuvõtlikult, et jääb oma otsuse juurde. 6. Vaidlustaja jätkuval hinnangul on Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine õigus- vastane, mistõttu esitab ta käesolevaga selle otsuse peale vaidlustuse riigihangete vaidlustus- komisjonile („VAKO“). Tulenevalt otsuste järgnevuse põhimõttest ja saavutamaks Hankes õigus- selgust, vaidlustab Vaidlustaja ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ning Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kontrolli puudutavad otsused. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED A. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine on õigusvastane 7. Vaidlustaja hinnangul ei vasta Kolmanda isiku pakkumus Hankes seatud vastavus- tingimusele „Projekteerimise projektijuht“, mis sätestab järgmist: „Vähemalt diplomeeritud ehitusinsener (tase 7), lisakompetentsina projekteerimise juhtimine või hoone ehitusprojekti koostamine või ehitusprojekti ekspertiis või sellega samaväärne. Vähemalt 5-aastane töökogemus projekteerimise projektijuhina. Hanketeate eRHRis avaldamise kuupäevale eelneva 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 1 (ühe) 1000 m2 või 2 (kahe) 500 m2 suletud netopinnaga sarnase hoone (või hoonete kompleksi) projekteerimise kogemust meeskonnas projektijuhina vähemalt põhiprojekti mahus (EVS 932: 2017 mõistes). Sarnaseks projekteerimistööks loetakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kinnitatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” koodi rühma 12640 „haiglad ja muud ravihooned“ kohase või vastava kasutusotstarbega hoonete või hoonete kompleksi projekteerimistööd.“  NOVE - 3/7 - 8. Hankija on ekslikult leidnud, et Kolmanda isiku pakkumus täidab eelosundatud tingimuse. Nii see ei ole, sest Kolmanda isiku nimetatud projektijuht Jekaterina Kriis täidab ära vaid esimese kolmest eelnimetatud alamnõudest (kutsenõue) – ülejäänud kaks alamnõuet (töökogemus ja referentsprojekt) on täitmata. Samuti on Hankija teinud menetluslikke vigu, lähtudes oma hinnangute kujundamisel asjakohatutest kaalutlustest ja jäädes kontrollitoimingutes formaalseks, ehkki pakkumuse vastavuse kontroll peab olema sisuline.1 ▪ Otsuse formaalne õigusvastasus – vastavuskontroll ei olnud sisuline 9. Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse vastavust vastavustingimusele „Projekteerimise projektijuht“ kontrollinud pelgalt formaalselt, ilma esitatud tõendite sisulise hindamiseta. See ilmneb hästi Hankija 21.08.2025 vastusest Vaidlustaja teabepäringule, milles Hankija tunnistas, et ta kontrollis Kolmanda isiku projektijuhil J. Kriisil nõutava 5-aastase töökogemuse olemasolu üksnes „pakkumuses esitatud info ja avalikult kättesaadavate andmete alusel“. Ent nagu Vaidlustaja selgitas oma 25.08.2025 täiendavas pöördumises, ei ole see kaugeltki piisav. 10. Püüdes vaidlustuses mitte liialt korrata oma 25.08.2025 seletusi, toonitab Vaidlustaja, et CV on pakkuja enda paljasõnaline kinnitus – hankija ei saa sellest pimesi lähtuda. Kui hankija võtaks kõiki CV-s esitatud väiteid ilma kontrollimata tõesena, ei saaks ilmselt mitte kunagi tekkida olukorda, kus mõni CV-ga seonduv vastavustingimus jääb pakkujal täitmata. Paber kannatab ju teadupärast kõike. 11. Käesoleval juhul oli J. Kriisi CV-s esitatud teabe sisuline kontrollimine iseäranis vajalik ning vastav vajadus ka mõistlikult äratuntav, kuna CV on segane ja vastuoluline. Nimelt on CV-s märgitud, et pr Kriis on „10.12.2012-käesoleva ajani“ töötanud Kolmanda isiku juures kui „projektijuht, insener-konstruktor“. Seega on nimetatud mitut erinevat ametikohta korraga ning mõistlik ja hoolas hankija peaks uurima, mis ajal on pr Kriis täitnud millist positsiooni või kas pakkuja tõesti väidab, et kõik need u 12,5 aastat on pr Kriis täitnud korraga mitut sellist ametikohta, mida asjaomases sektoris tavapäraselt ei ühildata. Ka oleks elementaarne välja uurida, kas pakkuja väidetud ajaperioodi jooksul (12,5 aastat) on töötajal olnud pikemaid eemalolemisi töölt, mil ta tegelikult ei saanud mistahes kogemust koguda. 12. Hankija on küll väitnud, et ta on pr Kriisi CV-s esitatud teabe õigsust kontrollinud ka „avalike andmete“ alusel, kuid konkreetse kaasuse asjaoludel ei tähenda seegi, et Hankija oleks pakkumust sisuliselt kontrollinud. Nimelt on Hankija silmas peetud andmed, mille ta internetist üles leidis, kas selgelt asjakohatud või ei oma tõendusväärtust. Et aga sellekohased selgitused seonduvad ka Kolmanda isiku pakkumuse sisulise mittevastavusega, on sel teemal pikemalt peatutud allpool. Vastavad selgitused sisalduvad ka Vaidlustaja 25.08.2025 pöördumises Hankijale. 13. Hankija seletused tema 26.08.2025 vastuses Vaidlustaja 25.08.2025 pöördumisele, mille kohaselt hankija võib pakkumuse vastavust kontrollides jääda passiivseks ja üksnes pakkuja kinnitust usaldavaks, ei ole asjakohased. Hankija on enda viidatud kohtupraktikat vääralt mõistnud või teadlikult moonutanud. Eesti kohtute seisukoht ei ole, et hankija võiks igal juhul ja alati pimesi lähtuda sellest, mida iganes pakkuja talle paljasõnaliselt väidab. Raske on uskuda, et Hankija on päriselt niisugusel seisukohal. Vaidlustaja ei vaidle, et pakkuja kinnitus saab mõnikord tõesti olla riigihankes kohaseks ja piisavaks tõendiks, kuid seda vaid olukorras, kus kinnitus olemuslikult ongi ammendav tõend vastavuse kohta riigihankes kehtestatud tingimustele. Nagu ennist öeldud, siis ainuüksi spetsialisti CV-s esitatud paljasõnaline teave ei ole ammendav tõend töökogemuse või referentstöö kohta. Viimati nimetatud on andmed, mida saab ja tuleb täiendavalt sisuliselt kontrollida. Vaidlusalune olukord on seega põhimõtteliselt erinev nt olukorrast, kus vastavus- tingimuse sisuks on lubadus tagada teenuse osutamisel tasuta tõlge vmt, mille puhul ei ole võimalik tulevikku ulatuvat lubadust „kuidagi objektiivsemalt“ kontrollida – pakkuja enda kinnitus ongi „parim, mis võtta on“. 1 TlnHKo 3-23-1584, p 14; 3-23-1782, p 23.3; VAKOo 203-24/279337, p 12.6.  NOVE - 4/7 - 14. Kui hankija piirdub vaid pakkuja esitatu formaalse kontrolliga, annab see pakkujale võimaluse oma õiguste kuritarvitamiseks.2 Olukorras, kus esitatud andmed on ebaselged või sedavõrd napid, et pakkumuse vastavuses ei ole võimalik veenduda, oleks Hankija pidanud pakkumuse vastavust põhjalikumalt kontrollima. Hankija ei saa kõrvale vaadata pakkumuses esinevatest puudustest, kuna see on tema jaoks „mugav“ või „sobiv“. Vastasel juhul tekib olukord, kus pakkujal on võimalik saavutada hankelepingu sõlmimine ebaõigetele andmetele tuginedes, mis tulenevalt kohtu- praktikast ei ole aga tolereeritav ega taga avalike vahendite säästlikku kasutamist.3 15. Kokkuvõte. Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse vastavustingimusele „Projekteer- imise projektijuht“ vastavuse kontrollimisel toime pannud erinevaid menetluslikke rikkumisi, mistõttu on tema otsus Kolmanda isiku pakkumus vastavaks tunnistada juba eos ja ainuüksi neil põhjustel õigusvastane. ▪ Otsuse sisuline õigusvastus nr 1 – projektijuht ei oma piisavat töökogemust 16. Lisaks eeltoodud formaalsetele põhjustele on Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus ebaõige ka sisulistel põhjustel. Nagu ülal öeldud, ei ole tõendatud, et Kolmanda isiku nimetatud projektijuht Jekaterina Kriis täidaks ära: (i) projekteerimise projektijuhina töötamise 5-aastase kogemuse nõude; (ii) vähemalt ühe sarnase projekteerimistöö juhtimise kogemuse nõude. Käsitleme esmalt üldist töökogemust. 17. Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud CV järgi töötab J. Kriis „10.12.2012 kuni käesoleva ajani“ Kolmanda isiku juures korraga kahel erineval ametikohal – projektijuhina ja insener-konstruktorina. Vähe sellest, et see info on paljasõnaline ja seda tulnuks ainuüksi seetõttu täiendavalt kontrollida (vt rohkem eespool), on see info ka segane ja vastuoluline ega võimalda üheselt veenduda, et J. Kriisil on viieaastane töökogemus just projekteerimise projektijuhtimise valdkonnas nagu nõuab Hankes kehtestatud vastavustingimus. Pelgalt CV-d lugedes ei saa seda ju teada. Näiteks pole välistatud, et u 12,5 aastast tervelt 11 aastat on pr Kriis faktiliselt tegutsenud insener-konstruktorina ja ainult 1,5 aastat projektijuhina (liiatigi ei ole CV-s kirjas, mis valdkonna projektijuhina). Seda asjaolu on vaja kontrollida. Kogemust omandatakse läbi reaalse faktilise tegevuse, mitte läbi formaalse ametinimetuse omamise. Näiteks võib isik olla pikki aastaid tööandja nimekirjas kui advokaat-kokk, aga kui ta annab õigusnõu vaid korra töösuhte jooksul ja ülejäänud aja teeb süüa, siis ei saa väita, et tal on 5-aastane töökogemus advokaadina. 18. Olukorras, kus pakkumuses esitatud andmed on ebaselged, tulnuks Hankijal vastavalt RHS § 114 lg-le 2 küsida pakkujalt selgitusi. Hankija otsustas aga lähtuda oletustest, et Kolmanda isiku pakkumus ise kaudselt vastavaks tuletada. 19. Hankija 21.08.2025 vastusest Vaidlustajale nähtub, et Hankija on J. Kriisil nõutava 5-aastase töökogemuse olemasolu järeldanud esmalt sellest, et „majandustegevuse registris leitavad kanded kinnitavad CV-esitatud infot (esimene asjakohane kanne on tehtud 15.10.2012).“ Kahjuks ei ole Hankija täpsustanud, õieti milliseid kandeid ta silmas peab. Olgu sellega kuidas on, mitte ükski MTR-i kanne ei saa põhimõtteliselt „kinnitada“ seda, et isik on viis aastat töötanud projekteerimise projektijuhina. Hankija argument on arusaamatu. MTR-i andmetest ei saa teha niisugust järeldust nagu on teinud Hankija. Selgitame: pädeva isiku MTR-i kandmise protsess on suuresti automati- seeritud ja registripidaja ei kontrolli konkreetseid kompetentse ega ammugi töökogemust (viimaseks puuduvad registripidajal ka võimalused). MTR on loodud kontrollima vaid seda, kas isikul on kehtiv kutsetunnistus ja kui on, siis tema kohta kanne ka avaldatakse. Veel tuleb mõista, et MTR ei erista kutsetunnistuse alamkompetentse. Näiteks saab isik kande „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“ pinnalt sõltumata sellest, kas tal on selle kutse alamkompetents „projekteerimise juhtumine“ või ei (st hoopis mõni muu alamkompetents). Hankija ei ole eelnevaga nähtavasti üldse arvestanud. 2 TlnHKo 3-19-1491, p 35. 3 Samas.  NOVE - 5/7 - 20. Teiseks on Hankija kaalu omistanud tõigale, et J. Kriis on alates 20.01.2010 registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kelle tegevusalaks on „inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine“. Ilmselt on Hankija, ehkki ta pole seda täpsustanud, silmas pidanud FIE-t registrikoodiga 11874498 (FIE ärinimi „Jekaterina Kriis – ehitusprojekt“). J. Kriis on registreerinud teisegi FIE nimega „Jekaterina Kriis“ ja registrikoodiga 11874127, kuid selle tegevusalaks on märgitud „hoonestusprojektide ehitus“. Igal juhul ei tõenda asjaolu, et isik on registreeritud FIE-na tegevusalaga „inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine“, mitte kuidagi, et tal oleks vähemalt viieaastane töökogemus projekteerimise projektijuhina. Sellise järeldus on täiesti meelevaldne. On täiesti võimalik, et J. Kriis ei ole FIE vormis projekteerimise projektijuhina üldse reaalselt tegutsenudki. Ainuüksi mõisted „inseneritegevus“ ja „tehniline nõustamine“ on nii abstraktsed ja laiad, et need ei pruugi konkreetsel juhul mitte kuidagi hõlmata projekteerimise juhtimist. Hankijat ei ole nähtavasti häirinud ka vastuolu, et Kolmanda isiku enda väitel on J. Kriis juba aastast 2012 olnud tema juures projekteerimise projektijuht. On raske mõista, miks peaks üks tööandja aktsepteerima seda, et tema võtmetöötaja pakub sama teenust otsese konkurendina veel ka FIE-na. 21. Kolmandaks ja viimaseks argumenteeris Hankija nii: „Kutseregistris esitatud info kohaselt on Jekaterina Kriisil kehtivad kutsed: 1) Ehitusinsener, tase 6 (kehtib alates 26.06.2019); 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (kehtib alates 28.09.2022); 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (kehtib alates 28.09.2022). Hankija võttis arvesse, et nimetatud kutsete omistamise/kehtivuse pikendamise eelduseks on asjakohase töökogemuse olemasolu.“ Hankija on nähtavasti ekslikult lähtunud eeldusest, et J. Kriisi töökogemus on kontrollitav kutseregistri andmete põhjal. Nii see aga ei ole, kuna kutseregister ei kajasta isiku varasemat töökogemust sisuliselt ega ammendavalt. Kehtiv kutsekvalifikatsioon ei asenda nõuet, mille kohaselt isikul peab olema faktiliselt omandatud ja kontrollitav töökogemus projekteerimise projektijuhina. Ka Hankija ise on Hanke alusdokumentides selgelt eristanud kahte nõuet: (i) kutsekvalifikatsioon ja (ii) töökogemus. Üht ei saa kontrollida läbi teise. Sarnasele seisukohale on jõudnud ka VAKO, leides, et kogemuse nõudele vastavuse kontrolli ei saa jätta tegemata põhjusel, et SA Kutsekoda pidi eelduslikult töökogemust juba kutse andmisel kontrollima.4 22. Olles öelnud eelnevat, tuleb täiendavalt toonitada, et mitte ükski J. Kriisile väljastatud kutsetunnistustest ei kinnita ka sisulistel põhjustel, et tal on vähemalt viieaastane töökogemus projekteerimise projektijuhina. Mitte ükski neist kutsetunnistustest ei hõlma nimelt projekteerimise juhtimise kompetentsi. J. Kriisi kutse „ehitusinsener, tase 6“ kompetents on ehitustegevuse juhtimine; kutse „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“ kompetentsid on ehitise audit, ehitusprojekti ekspertiis ja hoone ehitusprojekti koostamine (NB! aga mitte projekteerimise juhtimine, mis on samuti üks nimetatud kutse kompetentsidest5); kutse „volitatud ehitusinsener, tase 8“ kompetents on inseneride koolitamine ja arendustöö (spetsialiseerumiseks on sealjuures valitud „hoonete ehitus“). Sellest lähtuvalt ei ole asjaomaste kutsete väljastajad juba põhimõtteliselt saanud arvesse võtta J. Kriisi kogemust projekteerimise juhtimisel. 23. Ühtlasi juhime VAKO tähelepanu, et pakkumuses nimetatud võtmespetsialist peab asja- omast töölõiku hankelepingus isiklikult ja vahetult täitma, vastasel juhul oleks tegu sisutühja ja mõttetu vastavustingimusega. Jekaterina Kriis aga ei saa õiguspäraselt täita Kolmanda isiku meeskonnas projekteerimise projektijuhi rolli, kuna – nagu ülal selgitatud ja nagu on toonitatud ka allpool – puudub tal projekteerimise juhtimise kompetentsi hõlmav kutsetunnistus. 24. Kokkuvõte. Hankija on ilmselgelt ebaõigesti ja asjakohatutel kaalutlustel teinud järelduse, et Kolmanda isiku nimetatud projektijuhil on nõutav 5-aastane töökogemus projekteerimise projektijuhina. Tegelikkuses ei ole see mitte ühegi tõendiga tõendatud. 4 VAKOo 158-25/294824 p 10.4.1. 5 Vt kutsestandardit siit: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/KutsetunnistuseLisad/vaata/10748518?lang=et NB! Valitav kompetents nr 5 (hoone ehitusprojekti koostamine) ei hõlma juhtivaid töid, vaid üksnes spetsialistitöid. Juhtivad tööd on kompetentsi nr 22 all (projekteerimise juhtimine).  NOVE - 6/7 - ▪ Otsuse sisuline õigusvastus nr 2 – projektijuht ei oma referentskogemust 25. Seoses projekteerimise projektijuhi referentskogemuse nõudega (vt ülal p 7) on Jekaterina Kriisi CV-s väidetud, et ta osales projekteerimise projektijuhina Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimise projekteerimisel. Hankija on oma 26.08.2025 kirjas viidanud, et J. Kriisi sellises rollis osalust mainitud projektis on kinnitanud ka tellija, SA Narva Haigla. Vaidlustaja valduses väidetavat kinnituskirja ei ole, mistõttu ei saa Vaidlustaja Hankija esitatud teabe õigsust kontrollida. (Küll aga saab seda teha VAKO, nõudes asjaomase dokumendi Hankijalt välja ja edastades seejärel ka Vaidlustajale). Isegi kui Narva Haigla on niisuguse kinnituse andnud, ei saa sellest ikkagi lähtuda, kuna kinnitus on vale. 26. Nimelt, nagu Vaidlustaja oma 25.08.2025 pöördumises Hankija poole selgitas, oli J. Kriis mitmete märkide järgi Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimise projektis vastutav konstruktor, mis ei ole samaväärne projekteerimise projektijuhi ametikohaga. Ehitisregistri andmetel tegeles ehitusloaga nr 2312271/02899 seotud projekteerimistööde osas ehitusloa taotlemisega Aleksandra Olt.6 Veelgi enam, ehitisregistrist on võimalik tuvastada, et projekti „AA_Uldosa“ on koostanud ja selle eest on vastutanud Aleksandr Mitin.7 Projekti üldosa koostamise pädevus ja kohustus on projekteerimistööde projektijuhil. Ehitisregistrist võib näha ka dokumenti, mis tituleerib J. Kriisi kui „EK vastutava spetsialisti“ (mis ei ole projekteerimise projektijuht).8 27. Isegi kui võtta Narva Haigla kinnitus J. Kriisi rolli kohta faktipõhiselt tõeks, ei saa sellest ikkagi lähtuda, kuna vastav kogemus oleks omandatud õigusvastaselt. Nagu ülal juba selgitatud, puudub J. Kriisil kutsekvalifikatsioon, mis hõlmaks projekteerimise juhtimist. EhS § 23 lg 2 ls 1 ja lg 5, § 24 lg 1 ja lg 2 p 2 koosmõjus ei tohi ehitustööde projekteerimist juhtida ilma asjaomase kutse- kompetentsita isik. Õigusvastaselt omandatud töökogemus ei tohiks aidata pakkujal osutuda hankemenetluses edukaks. 28. Kokkuvõte. Hankija on mitmeid olulisi asjaolusid eirates leidnud, et Jekaterina Kriis oli Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimisel projekteerimise projektijuht. Nii see aga ei olnud või vähemasti ei saanud õiguspäraselt olla, kuna nimetatud isikul puudub projekteerimise juhtimise kutse- kompetents. B. Teised vaidlustatud otsused on automaatselt õigusvastased 29. Vaidlustaja on ülal selgitanud, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õigusvastane. Sellest tulenevalt ja lähtuvalt nn otsuste järgnevuse põhimõttest on automaatselt õigusvastased ka Kolmanda isikut ja tema pakkumust puudutavad otsused, mis on vastu võetud pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest ajaliselt hiljem ning mis rajanevad viimati nimetatud otsusel. 30. Nimelt näeb RHS § 117 lg 1 ette, et hankija hindab üksnes vastavaks tunnistatud pakkumusi. Seega saab hankija edukaks tunnistada vaid sellise pakkumuse, mis vastab hanketingimustele. Edukaks ei tohi tunnistada pakkumust, mis tuleks tagasi lükata. Niisamuti ei saa eduka pakkujana kvalifitseerida ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätta pakkujat, kelle pakkumust ei tohiks edukaks tunnistada.9 31. Eeltoodud põhjustel taotleb Vaidlustaja ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise ning kõrvaldamata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamist. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 32. Tähtaegsus. Vaidlustus avatud hankemenetluses tehtud hankija otsuse peale peab olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada 6 Vt kuvatõmmised Vaidlustaja 25.08.2025 pöördumises. 7 Samas. 8 Samas. 9 VAKOo 125-18/194358, p 30 ja 34.  NOVE - 7/7 - saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist (RHS § 189 lg 1). Hankija teavitas Vaidlustajat vaidlusalustest otsustest 18.08.2025. Seega on viimane päev nende otsuste vaidlustamiseks 28.08.2025 (TsÜS § 135, § 136 lg 6) ning käesolev vaidlustus on tähtaegne. 33. Vaidlustamisõigus. RHS § 185 lg 1 järgi eeldab riigihankes vaidlustuse esitamine, et: (i) vaidlustaja on pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja; (ii) hankija tegevus rikub RHS-i; ja (iii) RHS-i rikkumine hankija poolt rikub omakorda vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huve,10 st vaidlustuse rahuldamine peab positiivselt mõjutama vaidlustaja võimalust hankelepingu sõlmimiseks.11 Vaidlustaja on vaidlusaluses riigihankes osalev pakkuja, kelle pakkumus jäi hindamisel pingerivis teisele kohale. Kuna Kolmanda isiku kui hetkeseisuga eduka pakkuja pakkumus vaidlustuse tulemusena Hankest välja langeks, siis tõuseks Vaidlustaja pakkumus pingerivis esimeseks ning Vaidlustajal oleks võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Sellega on täidetud kõik vaidlustamisõiguse eeltingimused. 34. Riigilõiv. RHR-i märke järgi ei ületa Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära (RHS § 14 lg 3). Sellest tulenevalt on Vaidlustaja RHS § 186 ja RLS § 258 lg 1 p 1 alusel tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 640 eurot (vt lisa 1). 35. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles asjas esindada (RHS § 190 lg 11). 36. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses (RHS § 190 lg 1 p 7). 37. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le RHR-ist vabalt kättesaadavad (RHS § 190 lg 7). 38. Suhtluskanal. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema lepingulise esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisa: riigilõivu maksekviitung. 10 VAKO 61-18/192746 , p 15; I. Pilving, M. Parind. RHS § 189 komm 23. – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 11 TrtRKo 3-21-439, p 30. Vt ka TrtRKo 3-18-1248, p 24; TlnHKo 3-23-1696, p 12; TrtHKm 05.12.2022, 3-22-2334, p 14; VAKOo 5-18/192791, p 20: riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus.