27. august 2025
FinanceEstonia kommentaarid krediidiasutuste
seaduse muutmise jt seaduste muutmise (Basel
III) seaduse eelnõ ule
Kä esolevaga edastame FinanceEstonia kommentaarid krediidiasutuste seaduse
muutmise jt seaduste muutmise (Basel III) seaduse eelnõ ule.
FinanceEstonia on Eesti =inantssektori katusorganisatsioon, mille eesmä rk on
toetada Eesti =inantssektori arengut, innovatsiooni ja =inantsteenuste eksporti.
Seisame selle eest, et Eestisse tekiks uusi =inantsvaldkonna ettevõ tteid, loodaks
uusi kõ rge lisandvä ä rtusega tö ö kohti ning kohalik kapitaliturg pakuks Eesti
ettevõ tetele tä iendavaid =inantseerimisvõ imalusi. Esindame oma tö ö s ja tegemistes
ligi 90 =inantssektoris tegutsevat ettevõ tet, sh krediidiasutusi.
Alljä rgnevalt toome vä lja esmalt oma ü ldise tagasiside eelnõ uga kavandatud
sisekontrolli raamistiku osas ning seejä rel konkreetsemad kommentaarid
erinevate eelnõ u sä tete lõ ikes.
Sisekontrolli raamistikust
Eelnõ u seletuskirjas on õ igesti leitud, et CRD VI de=ineerib “sisekontrolli-
funktsiooni” mõ iste, kuid samas on meie hinnangul KAS-i eelnõ u lä inud CRD VI
kä sitlustest asjatult ja ebamõ istlikult kaugele.
CRD VI eesmä rk ei ole luua formaalselt uut sisekontrolli struktuuri, vaid tugevdada
olemasolevate funktsioonide - riskikontrolli, vastavuskontrolli ja siseauditi -
iseseisvuse ja sõ ltumatuse tagatisi.
CRD VI on eelneva tagamiseks lisanud artiklisse 76 eeskä tt jä rgnevad tä iendused:
Art 76 (5): Liikmesriigid tagavad kooskõlas komisjoni direktiivi 2006/73/EÜ (*17)
artikli 7 lõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, et Dinantsinstitutsiooni
sisekontrollifunktsiooni täitja on sõltumatu operatiivfunktsioonidest ning et tal on
piisavalt võimu, kaalu ja vahendeid ning juurdepääs juhtorganile.
Art 76 (6): Liikmesriigid tagavad, et sisekontrollifunktsiooni täitja omab otsest
juurdepääsu ja võib aru anda otse järelevalvefunktsiooni täitvale juhtorganile. Sel
eesmärgil on sisekontrollifunktsiooni täitja sõltumatu juhtimisfunktsiooni täitva
juhtorgani liikmetest ja kõrgemast juhtkonnast ning eelkõige on tal võimalik anda
teada probleemkohtadest ja hoiatada järelevalvefunktsiooni täitvat juhtorganit, kui
MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor)
[email protected] 1
FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu
27. august 2025
see on asjakohane või kui ilmnevad konkreetsed riskisuundumused, mis mõjutavad
või võivad mõjutada Dinantsinstitutsiooni, ilma et see piiraks juhtorgani kohustusi
käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 575/2013 alusel.
ja
Sisekontrollifunktsioonide juhte ei eemaldata ametist ilma järelevalvefunktsiooni
täitva juhtorgani eelneva heakskiiduta.
KAS-i eelnõ u lä henemine aga nõ uab lisaks jä rgnevat:
- sisekontrolli funktsioonide põ himä ä ruse loomine ja selle kinnitamine
nõ ukogu poolt;
- sisekontrolli funktsioone juhtivate isikute ametisse nimetamise ja
vabastamise otsustamine nõ ukogu tasandil;
- sisekontrolli ü ksuste tö ö tajate ametisse nimetamise ja vabastamise
kinnitamine vastava ü ksuse juhi ettepanekul nõ ukogu poolt.
Selline kä sitlus on meie hinnangul ebaloogiline ning rikub senist tasakaalustatud ja
praktikas toimivat raamistikku, mille kohaselt:
- teine kaitseliin - riskikontroll ja vastavuskontroll - ehkki iseseisvad ja
sõ ltumatud, toetavad oma igapä evases tö ö s eeskä tt juhatust ning
raporteerivad juhatusele, omades ligipä ä su ja võ imalust raporteerida ka
nõ ukogule;
- kolmas kaitseliin - siseaudit - on sõ ltumatu ja allub otse nõ ukogule.
Teise kaitseliini funktsioonide allutamine nõ ukogule sedavõ rd sü gavalt, nagu KAS-i
eelnõ u ette nä eb, on ebamõ istlik ega vasta proportsionaalsuse põ himõ ttele, mida
CRD VI ise rõ hutab. Sisuline kontroll, juhtimispä devus ning vastutus nende
funktsioonide eest on ja peaks jä ä ma juhatusele, kes juhib krediidiasutuse
igapä evast tegevust ja kannab selle eest vastutust.
Liigne institutsionaalne sekkumine nõ ukogu poolt võ ib meie hinnangul:
- vä hendada juhtkonna paindlikkust ja reageerimisvõ imet;
- moonutada sisekontrolli funktsioonide rolli ja sisulist toimimist;
- tuua kaasa tarbetut halduskoormust ja juhtimisvastutuse hä gustumist.
MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor)
[email protected] 2
FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu
27. august 2025
Sisekontrolli tugevdamine ei tä henda selle formaalset tsentraliseerimist nõ ukogu
alla. Oleme seisukohal, et efektiivne sisekontroll põ hineb selgel vastutusjaotusel,
toimival koostö ö l ja proportsionaalsel sekkumisel, mitte liigselt formaalsetel
struktuurimuudatustel.
Eelnevale tuginedes teeme ettepaneku lä htuda KAS-i muutmisel CRD VI
tä iendustest, mis tugevdavad sisekontrolli funktsioonide iseseisvust ja
sõ ltumatust, kuid samal ajal vä ltida direktiivist kaugemale minemist viisil, mis
lõ huks senist hä sti toimivat sisekontrolli raamistikku ning lisaks ebavajalikku
halduskoormust ja hä gustaks teise ja kolmanda kaitseliini piire.
KAS § 481
(1) Krediidiasutus teavitab juhi või võtmeisiku valimise, määramise või ametiaja
pikendamise kavatsusest Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne selle
küsimuse otsustamist ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed ja
dokumendid.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1619 artikli 91 lõike 1d
punktides a–f sätestatud isik (edaspidi käesolevas peatükis oluline krediidiasutus)
teavitab krediidiasutuse juhi, sisekontrollfunktsiooni juhi ja Dinantsjuhi valimise või
määramise kavatsusest Finantsinspektsiooni, esitades vähemalt 30 tööpäeva enne
juhi ametisse asumise tähtpäeva käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed ja
dokumendid.
Eelnevast tuleneb, et olulistele krediidiasutustele (peaks olema ka OS-II
krediidiasutused) sä testatakse nõ ue teavitada Finantsinspektsiooni juhi ametisse
nimetamisest vä hemalt 30 tö ö pä eva enne, muudel puhkudel on vastav tä htaeg 10
pä eva. 30-pä evane teavitustä htaeg pikendab oluliselt sobivusmenetluse lä biviimise
protsessi ja juhtide jm sä ttes nimetatud isikute ametisse nimetamist. Samuti on
arusaamatu, miks ü hel puhul sä testab regulatsioon tä htaja kalendripä evades ja
teisel puhul tö ö pä evades. Palun selgitada ja kaaluda regulatsioonide ü htlustamist.
KAS § 49 lg 15
Nimetatud sä te sisaldub ainult seletuskirjas, eelnõ us endas sellist sä tet ei ole.
Palume tä psustada, mida siin on mõ eldud.
KAS § 50 lg 11
Seletuskirjas on viidatud valele sä ttele. Palume tä psustada, kas korrektsem viide
oleks hoopis § 136.
MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor)
[email protected] 3
FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu
27. august 2025
KAS § 52 lg 4 p 5
Sä tte kohaselt kuulub nõ ukogu pä devusse sisekontrolli ü ksuste põ himä ä ruse
kinnitamine. Sä ttega luuakse kohustus luua ja kehtestada uus sise-eeskiri, mille
loomist KAS seni ei nõ udnud ja ei nõ ua ka CRD VI. Teeme ettepaneku muuta sä tet
selliselt, et nõ ukogu pä devusse kuuluks siseauditi põhimääruse kinnitamine.
Ettevõ tte organisatsiooni struktuur, sealhulgas sisekontrollifunktsioonide
toimimine, sä testatakse aga juba muudes kõ rgema taseme poliitikates, mille
kinnitab nõ ukogu. Eraldi sisekontrolli põhimääruse nõ ude kehtestamine ei ole
meie hinnangul vajalik ega mõ istlik. Vastavuskontrolli sisepoliitika kinnitamise
osas peaks sä ilima paindlikkus, et selle võ ib vä iksemates krediidiasutustes, kus see
on kooskõ las organisatsiooni toimimise põ himõ tetega, kinnitada ka juhatus.
KAS § 52 lg 4 p 7
Meie hinnangul on kõ ikide sisekontrolliü ksuste tö ö tajate ametisse nimetamine ja
ametist vabastamine lä bi nõ ukogu kinnituse ebamõ istlik ja põ hjendamatu. Sä tte
kohaselt kuulub nõ ukogu pä devusse krediidiasutuse sisekontrolli funktsioone
juhtivate isikute ametisse nimetamine ja vabastamine ning siseauditi-, vastavus- ja
riskikontrolli ü ksuste juhtide ettepanekul vastavate ü ksuste tö ö tajate ametisse
nimetamine ja vabastamine. Lä htudes ü lal esitatud ü ldistest kommentaaridest ning
asjaolust, et viidatud sä te ei tugine CRD VI-le, teeme ettepaneku sõ nastada sä te
ü mber selliselt, et nõ ukogu pä devusse kuuluvad siseauditi juhi ametisse
nimetamine ja siseauditi üksuse juhi ettepanekul siseauditi üksuse töötajate
ametisse nimetamine, ning sisekontrollifunktsioonide juhtide ametist
vabastamine.
KAS § 52 lg 4 p 10
Muudetud sä tte kohaselt kuulub nõ ukogu pä devusse erinevate komiteede
pä devuse, õ iguste ja tegevuste põ himõ tete kinnitamine. Sä ttest jä ä b ebaselgeks, kas
silmas on peetud vaid seadusega ette nä htud komiteesid võ i kõ iki krediidiasutuses
moodustatavaid komiteesid. Teeme ettepaneku tä psustada sä tet selliselt, et oleks
selge, et nõ ukogu pä devusse kuulub vaid seaduses nõ utud komiteede põ himõ tete
kinnitamine.
KAS § 574 lg 3
CRD VI art 76 lg 3 võ imaldab auditikomitee ja riskikomitee ü hendamist, kui pank
ei ole signiDicant ja seda lubab Finantsinspektsioon. Eelnõ u sõ nastus on mõ nevõ rra
ebatä psem, lubades komiteesid ü hendada vaid siis, kui see on proportsionaalne.
Palume analü ü sida ja kaaluda, kas see on ikka piisav.
MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor)
[email protected] 4
FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu
27. august 2025
KAS § 60 lg 1
Eelnõ u seletuskirjas on mä rgitud, et sä ilib nõ ue, kus siseauditi funktsiooni juhtivale
isikule kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile
sä testatud nõ udeid ja tegevuse õ iguslikke aluseid. Sellist nõ uet eelnõ us endas aga
ei ole. Palume lisada vastav regulatsioon ka eelnõ usse.
KAS § 60 lg 6
CRD VI arikkel 76 lg 5 (tegelikult on see lg 6) ei nä e ette, et sisekontrolli tö ö tajad
peaks mä ä rama nõ ukogu. See sä testab: "The heads of the internal control functions
shall not be removed without prior approval of the management body in its
supervisory function." Kui direktiiv sä testab ü ksnes, et sisekontrolli funktsioone
juhtivate inimeste nimetamise ja tagasikutsumise nõ ukogu poolt, siis ei ole meie
hinnangul põ hjendatud laiendada seda kõ ikidele sisekontrolli ü ksuse tö ö tajatele.
Kõ ikide sisekontrolli funktsiooni tö ö tajate nimetamine ja tagasikutsumine
nõ ukogu poolt oleks nõ ukogu jaoks põ hjendamatult koormav, mistõ ttu palume
kaalude vä hem ressursimahukaid alternatiive.
KAS § 60 lg 31
(31) Sisekontrolli funktsiooni täitvad isikud peavad omama võimalust kontakteeruda
otse krediidiasutuse nõukogu liikmetega. Eeltoodust tulenevalt peavad sisekontrolli
funktsiooni täitvad isikud olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud
krediidiasutuse põhiäritegevuse funktsioonidest ja krediidiasutuse juhatuse
liikmetest ning peavad olema eelkõige võimelised vajadusel teavitama ja hoiatama
krediidiasutuse nõukogu tuvastatud kitsaskohtadest või riskidest, mis mõjutavad või
võivad mõjutada krediidiasutust.
Palume tä psustada, kas „sõ ltumatus“ nimetatud sä ttes tä hendab, et juhatuse liige
ei võ i tä ita sisekontrolli funktsiooni juhi ü lesandeid. Juhime tä helepanu, et uue EBA
GL drafti kohaselt on lubatud neid ü lesandeid tä ita ka juhatuse liikmel (vt p 29a, p
172 ja p 176).
KAS § 61 lg 31
See sä te ja eelnõ uga lisatav KAS § 60 lg 3 (1) esimene lause on oma sisult identsed.
Selline kordamine ei ole vajalik ega asjakohane. Palume teha eelnõ us vastavad
korrektuurid.
KAS § 61 lg 4
Muudetud lõ ige sä testab, et sisekontrolli funktsioone tä itvad isikud tö ö tavad
koostö ö s Finantsinspektsiooniga. Sä tte sisu, eesmä rk ja koostö ö ulatus jä ä vad
ebaselgeks. Krediidiasutuse koostö ö kohustus tuleneb krediidiasutuste seadusest
MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor)
[email protected] 5
FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu
27. august 2025
ja Finantsinspektsiooni seadusest ü ldiselt ning laieneb krediidiasutusele tervikuna,
mitte ainult sisekontrollifunktsioone tä itvatele isikutele. Teeme ettepaneku sä te
seadusest eemaldada.
KAS § 63 lg 2 p 5
Sä tet tä iendatakse tekstiosaga “mis peab sisaldama muu hulgas krediidiasutuse
usaldusvä ä rset administreerimiskorda ja raamatupidamise sise-eeskirja”. Tä iendus
põ hineb CRD VI artikli 74 lõ ike 1 punktil c, mis kasutab sõ nastust “piisavad
sisekontrollimehhanismid, muu hulgas usaldusvä ä rne juhtimis- ja raamatu-
pidamiskord”. Teeme ettepaneku kasutada CRD VI-ga sama sõ nastust ja asendada
sõ na “administreerimiskord” sõ naga “juhtimiskord”.
Samuti palume seletuskirjas selgitada ja tä psustada, mida „usaldusvä ä rne
administreerimiskord/juhtimiskord“ tä hendab, et seadus oleks ü heselt mõ istetav
ja tä idetav.
KAS § 65 lg 21
Nimetatud sä tte kohaselt võ ib Finantsinspektsioon otsustada samasse
konsolideerimisgruppi kuuluvate ü hingute ü hinemisel, et ü hinemisloa taotlemine
pole vajalik. KAS § 65 lg 21 nä eb ette, et samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad
ü hingud teavitavad Finantsinspektsiooni ü hinemisest viivitamatult peale
ü hinemise otsuse vastuvõ tmist, misjä rel teeb Finantsinspektsioon ü he kuu jooksul
otsuse, kas ü hinemise luba on vajalik.
Sõ nastus “peale ü hinemise otsuse vastuvõ tmist” tekitab kü simuse, kas tegemist on
ü hingute esialgse kavatsusega ü hinemine lä bi viia (millisel juhul on keeruline
mä ä ratleda konkreetset momenti) võ i ü hinemisotsusega Ac S-i kohaselt (ü hinevate
ü hingute aktsionä ride võ i osanike otsus). CRD Art 27i(1) sõ nastus “after the
adoption of the draft terms of the proposed operation” viitab momendile, mil
ü hinemise esialgsed tingimused on kokku lepitud. Teeme ettepaneku sä tet
tä psustada, et oleks selgelt aru saada, millises ü hinemise etapis tuleb
Finantsinspektsiooni antud olukorras teavitada.
Lisaks juhime tä helepanu, et konsolideerimisgruppi kuuluvate ü hingute
ü hinemisel on võ imalus, et Ac S-i kohaselt ü hinemisotsust vastu võ tma ei pea (Ac S
§ 421 lg 5 ja § 412 lg 4 kohaselt ei pea seda tegema, kui ü hendav ü hing ü hendab
endaga 100%-lise tü tre). Seega oleks selgem siduda nimetatud moment konkreetse
sü ndmusega, mis ü hinemise protsessis alati toimub, milleks on nä iteks
ü hinemislepingu sõ lmimine. Kuivõ rd vastavalt KAS § 66 lg 2 peavad ü hinevad
ü hingud Finantsinspektsiooni niikuinii teavitama ü hinemisest ja esitama
ü hinemiskava, siis teeme ettepaneku eemaldada KAS eelnõ ust eraldi § 65 lg 21
kohane teavitamiskohustus ning viia see § 66 lg 2 alusel tehtavasse teavitusse.
MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor)
[email protected] 6
FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu
27. august 2025
Alternatiivina teeme ettepaneku ü htlustada KAS §-s 65 lg 21 ja §-s 66 lg 2
regueeritud teavituste ajahetk.
KAS § 134127
Kehtivas seaduses juba eksisteerib § 134127, millega reguleeritakse
põ himakseteenuse osutamise kohustuse rikkumist. Seletuskirjas ei mainita, et
vastav sä te on kavas kehtetuks tunnistada. Palume tä psustada, kas uus sõ nastus on
mõ eldud asendama kehtivas seaduses olevat sä tet võ i on tegemist ü ksnes
nummerdamisveaga.
Lugupidamisega
Kaido Saar
FinanceEstonia juhatuse esimees
Anu Mü ü rsepp
FinanceEstonia tegevjuht
Martin Lä nts
FinanceEstonia krediidiandjate- ja vahendajate tö ö grupi juht
MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor)
[email protected] 7
FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu
Saatja: "Anu Müürsepp" <
[email protected]>
Saaja: "Anastasia Nõmmik - RAM" <
[email protected]>
Teema: FinanceEstonia kommentaarid krediidiasutuste seaduse muutmise jt seaduste muutmise (Basel III) seaduse eelnõule
Kuupäev: 2025-08-28 11:08
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Palun leidke kirja lisast FinanceEstonia kommentaarid krediidiasutuste
seaduse muutmise jt seaduste muutmise (Basel III) seaduse eelnõule.
Oleme valmis tegema igakülgset koostööd täiendavate küsimuste
kerkimisel.
Lugupidamisega
Anu Müürsepp
FinanceEstonia tegevjuht <https://financeestonia.eu/>
<tel:+372 50 11107> +372 50 11107
<mailto:
[email protected]>
[email protected] <https://financeestonia.eu/>