dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

3. isiku täiendavad seisukohad

Rahandusministeerium · 27. august 2025
Seotud ettevõtted
Optimus Systems AS (adressaat)
Viit
12.2-10/25-188/227-8
Registreeritud
27. august 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Optimus Systems AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-188
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Optimus Systems AS vastuväited vaidlustajale riigihankes 294843 EvS27082025.asice172 KB

Sisu (failidest)

OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Vaidlustusasi: Optimus Systems AS vastuväited vaidlustaja 22.08.2025 vastusele riigihankes „Eesti Rahvusraamatukogu hoones Endla 3/Tõnismägi 2, Tallinn, torni ja konverentsisaali valgus-, heli- ja videoseadmete paigaldamine“ (viitenumber 294843) Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil [email protected] Kuupäev: 27.08.2025 Kolmas isik: Optimus Systems AS Registrikood 11096397 Meistri 10, 13517 Tallinn Tel: 663 0130; Faks: 671 0234 Esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] Hankija: Riigi Kinnisvara AS Registrikood 10788733 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] Vaidlustaja: Skarcon OÜ Registrikood 11679710 Tehnopargi tee 5, Tõrvandi 61715, Tartu maakond Esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Ahtri 6, 10151 Tallinn [email protected] I. SISSEJUHATUS 1. Asjaolud ja senine menetluskäik 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni menetluses on Skarcon OÜ vaidlustus Riigi Kinnisvara AS-i (edaspidi: hankija) 01.08.2025 otsusele riigihanges “Eesti Rahvusraamatukogu hoones Endla 3 / Tõnismägi 2, Tallinn, torni- ja konverentsisaali valgus-, heli- ja videoseadmete paigaldamine“ (viitenumber 294843) (edaspidi: Hange). Hange on jaotatud kaheks osaks, millest osa 2 objektiks on konverentsi audio-videosüsteemide ostmine, paigaldamine ja seadistamine. Vaidlustus on esitatud osas 2 tehtud hankija 01.08.2025 otsusele, millega lükati tagasi muuhulgas vaidlustaja pakkumus ning tunnistati vastavaks ja edukaks Optimus Systems AS-i (edaspidi ka: kolmas isik) pakkumus. 1.2. Hankija ja kolmas isik on vaidlustusele vastu vaielnud, millele vaidlustaja on 22.08.2025 vastuses esitanud täiendavad seisukohad. II. KOLMANDA ISIKU VASTUVÄIDETE PÕHJENDUSED 2. Sissejuhatavad märkused 2.1. Kolmanda isiku hinnangul ei ole vaidlustaja 22.08.2025 seisukohas esitatud täiendavad seisukohad põhjendatud. Seetõttu esitame nendele käesolevaga täiendavad vastuväited. Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige Lk: 2 2.2. Kolmas isik on esitanud vastuväited vaid osadele hankija ja kolmanda isiku vastustes esitatud väidetele, mistõttu käsitleme käesolevas menetlusdokumendis samuti vaid neid vaidlustaja väiteid. 3. Hankija ja kolmas isik tõlgendasid tähisega KS16 tähistatud seadmele esitatud nõudeid õigesti 3.1. Sissejuhatavad märkused. Vaidlustaja vastuse punktidest 2.3 – 2.6 järeldub tahe esitada täiendavaid argumente seoses kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisega Hanke hankedokumentide vormidel 3 ja 9 tähistatud seadmega KS16 seonduvalt. 3.2. Vaidlustaja viidatud hankija vastuse peatükis räägiti vaidlustaja pakkumuse mittevastavusest. Vaidlustaja vastuse punktis 2.4 on sellega seonduvalt viidatud esmalt hankija vastuse lk-l 2 oleva 1. peatüki punktile 7 ja seejärel on punktis 2.5 kritiseeritud hankijat, et hankija vastuse põhjal pidanuks pakkumus olema 100%-liselt Hanke alusdokumentidega kooskõlas. Samas, kui lugeda hankija vastust, siis lk-del 1 – 3, peatükis 1, punktides 1 – 12 sisalduvad põhjendused kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamise kohta. Seega, vaidlustaja argumendid on esmalt asjakohatud. 3.3. Vaidlustaja omistab hankijale väiteid, mida ei ole esitatud. Jäädes selle juurde, on eksitav ka vaidlustaja vastuse punktis 2.6 toodud kriitika hankija väidetava sellele järgnenud arutluse kohta sellest, et tehnilise kirjelduse sisustamine ei pidanud toimuma mitte tehnilise kirjelduse, vaid näidistoote kohaselt. Kui lugeda hankija vastust tervikuna, siis peatükis 1, punktides 4 - 12 selgitab hankija, et Hanke alusdokumentides nõuti SDI lahendust, kuid vaidlustaja oli pakutud NDI protokollil põhinevad lahendust, mis ei ole samaväärne SDI lahendusega. 3.4. Samuti, hankija (ega ka kolmas isik) ei väitnud, et tehnilises kirjelduses sisustamine peaks toimuma mitte tehnilise kirjelduse sisu, vaid näidistoode järgi. Nii hankija kui ka kolmas isik olid enda argumentatsioonis tuginenud eelkõige sellele, et kolmanda isiku pakkumus ei vastanud nii formaalselt (vormid 3 ja 9 olid nõuetekohaselt täitmata) kui ka sisuliselt (NDI-lahendus ei ole samaväärne SDI-iga) Hanke alusdokumentides nõutud tingimustele. 3.5. Hankija ja kolmas isik viitasid näidistootele üksnes väidete tervikuna põhjendamiseks. Hankija vastuse 2. peatükis, punktis 2 ja kolmanda isiku vastuse punktis 5.8 oli küll viidatud näidistootele, kuid üksnes selleks, et selgitada vaidlustuses toodud väidete ilmselgelt ekslikkust seoses tähisega KS16 tähistatud tootega. Nagu vastuses vaidlustusele selgitasime, kui analüüsida näidistoote omadusi ja tervikuna kõiki teisi vormil 9 toodud konverteritele ja muunduritele esitatud tehnilisi nõudeid, on ilmselge, et tähisega KS16 tähistatud konverteri kohta esitatud number 12 tähendas 12G ehk 12 gigabitti. Asjaolu, et vormi 9 lahtris D16 on ekslikult märgitud täht „x“ ei tähenda, et tuli pakkuda konverterit, millel on 12 liidest. Nagu vaidlustaja ka ise väidab, tema tõlgendusele vastavat toodet ei ole turul olemas, mistõttu pidi vaidlustaja ka ise aru saama, mida number 12 tähendab. Kui vaidlustaja leiab, et selliselt koostatud hankedokument oli õigusvastane, tulnuks vaidlustajal see õigeaegselt vaidlustada, kuid praeguses menetlusstaadiumis ei saa vaidlustaja esitada kriitikat hankedokumendile. 3.6. Samadel põhjustel on eksitav ka vaidlustaja vastuse punktis 2.7 väidetu, et Näidistoote lingi esitamine tehnilise kirjelduses koosseisus ei anna hankijale alust kontrollida pakkumuste vastavust tehnilises kirjelduses esitatud nõuete asemel näidistoote omaduste alusel. Hankija ei kontrollinud pakkumuste vastavust tehnilise kirjelduse asemel näidistoote põhjal. Vastupidist ei ole möönnud ega selgitanud ka hankija enda vastuses vaidlustusele. Nagu viitasime, hankija ja kolmas isik olid mõlemad tuginenud sellele, et vaidlustaja isiku pakkumus ei vastanud Hanke alusdokumentidele, sh tehnilises kirjelduses toodule nii formaalselt kui ka sisuliselt. Seevastu kolmanda isiku pakkumus vastas. Näidistootele viitasid nii hankija kui ka kolmas isik üksnes selleks, et selgitada, et tähisega KS16 tähistatud seadme kohta oli vormil 9 väike kirjaviga ning hankedokumente tervikuna tõlgendades on võimalik hõlpsasti tuvastada, et silmas peeti 12G- d. Lk: 3 3.7. Vaidlustaja välja pakutud grammatiline tõlgendamine on asjakohatu. Vaidlustaja vastuse punktides 2.11 ja 2.12 on välja pakutud ka grammatiline tõlgendus, et kuna vormil 9 oli seadme KS 16 kohta kasutatud ingliskeelset sõnastust signals, tähendab see mitmust ja seetõttu soovis hankija 12 videoallikaga seadet. Ka see väide ei ole põhjendatud. Hankedokumentide tõlgendamisel tuleb mh arvestada hankelepingu eseme ja hankemenetluse olemusega. Kohtupraktikas on ka selgitatud, et hankedokumentide tõlgendamisel tuleb lähtuda tavapärastest tõlgendusmeetoditest ning juhinduda RHS § 87 lg-st 1 (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsust asjas nr 3-19-1523, punkti 23). RHS § 87 lg 1 järgi tuleb hankeesemes määratletud nõuete kirjeldamiseks kasutada neid termineid ja sellises täpsusastmes, mis on arusaadav hankelepingu esemega vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele. Ebaõige ja ebaloogiline on vaidlustaja tõlgendus, et pelgalt sõna signals kasutamine tähendab Hanke esemega seotud valdkonnas tegutsevale pakkujale, et nõutakse mitme liitmega konverterit, mis vaidlustaja hinnangul peaks järelikult olema 12 liitmega, aga mida vaidlustaja enda väitel ei ole isegi olemas. 3.8. Pealegi, pelgalt sõnast signals, ei ole ka asjakohane teha vaidlustaja pakutud järeldust. Vormi 9 lahtris C31 on seadme KS16 kohta selgitatud, et see peab tagama signaali konverteerimise optiliseks ja seejärel omakorda tagasi koaksiaali. Juba ainuüksi sellega on loogiliselt kooskõlas vormi signals kasutamine, kuna lõppkokkuvõttes tuleb signaali saata rohkem kui üks kord: kõigepealt konverteerida optiliseks ja seejärel tagasi koaksiaali. Seetõttu, pelgalt vormi signals kasutamine ei saanud RHS § 87 lg-t 1 arvesse võttes tekitada valdkonnas tegutsevale pakkujale mõistlikku arusaamist, et peeti silmas 12 liitega konverterit ning millist seadet ei ole vaidlustaja enda väitel isegi olemas. 3.9. Kolmas isik tõendas enda pakutud toote vastavust KS16 nõuetele. Samadel põhjustel on alusetu ka vaidlustaja vastuse punktis 2.14 väidetu, et hankija ja kolmanda isiku väidete põhjal pakkus kolmas isik toodet, mis ei vasta tehnilises kirjelduses nõutule. Hankija ja kolmas isik on selgitanud, et vaidlustaja on ebaõigesti aru saanud tähisega KS16 tähistatud seadmele esitatud nõuetest. Kolmanda isiku 15.08.2025 vastusele olid lisatud ka konfidentsiaalsed lisad 5 ja 6, mis kinnitavad, et kolmanda isiku pakutav toode vastab nendele nõuetele. 3.10. Vaidlustaja väidete vastuolulisus. Veelgi enam, kolmanda vastuse punktis 2.15 sisaldub sellele järgnevalt ka oluline vastuolu. Ühest küljest väidab hankija, et tema tõlgendusele vastavat tähisega KS16 tähistatud seadet ei ole turul olemas, kuid samas väidab kolmas isik, et selline seade on maksab umbes 15 000 eurot (ühtegi tõendit ei ole vaidlustaja selle kohta siiski esitanud). Sellisel juhul jääb arusaamatuks, miks siis vaidlustaja ise sellist seadet ei pakkunud, mis tema tõlgenduse järgi vastab Hankes esitatud nõudele. Kolmanda isiku hinnangul näitab see vastuolu vaidlustaja argumentatsioonis, et vaidlustuses esitatud väited tähisega KS16 tähistatud seadmele esitatud nõuete kohta on otsitud ja ilmselgelt põhjendamatud. 4. Vaidlustuses ei olnud esitatud nõuet hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas 4.1. Vaidlustaja vastuse punktis 2.19 esitatud vastuväide kolmanda isiku vastuse punktile 3 ei ole põhjendatud. 4.2. Asjakohatu on väide, et hankija otsused on üks tervik. Vaidlustusmenetluses saab vaidlustada siiski üksnes neid osasid hankija otsusest, mis riivavad vaidlustaja õigusi. Vaidlustuse ulatus tuleb vaidlustuses esitatud nõuetes selgelt ja konkreetselt välja tuua. 4.3. Pelgalt sellest, et vaidlustuses esitatud nõuetes oli esitanud vaidlustus üksnes kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, ei saa tuletada selgesõnalist nõuet vaidlustada ka kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine. Seda põhjusel, et edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise vältimatuks eelduseks ei ole vastavaks tunnistamise otsuse õigusvastasus. Edukaks tunnistamise otsus on ka iseseisvalt vaidlustatav. Sealjuures näiteks olukorras, kus maksumuselt kõige madalam pakkumus lükati õigusvastaselt tagasi ning edukaks tunnistati maksumuselt järgmine pakkumus. Vaidlustaja hinnangul oligi tema madalama maksumusega pakkumus õigusvastaselt tagasi lükatud, millises olukorras piisab vaidlustaja õiguste kaitseks Lk: 4 lisaks vaidlustaja enda pakkumuse tagasilükkamise vaidlustamisele vaid edukaks tunnistamise pakkumuse vaidlustamisest. Käesoleval juhul ongi vaidlustuses esitatud nõuetes konkreetselt välja toodud, et vaidlustatakse hankija otsust vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise ning kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise osas. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaarel Berg vandeadvokaat Optimus Systems AS lepinguline esindaja
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel