Kiri

RIIGI - JA OMAVALITSUSASUTUSTE T ENISTUJATE AMETIÜHING Parda 3-221 T allinn Te l: 5250063 e-mail: [email protected] Justiits- ja Digiministeerium Minister Liisa-Ly Pakosta 03.03.2025 nr 1 [email protected] Tööaja arvestus Lugupeetud minister Riigi -ja Omavalitsuste Teenistujate Ametiühingu (ROTAL) poole on pöördunud mitmed teenistujad, kellel on tekkinud küsimusi tööaja arvestamisega. Kuna tegemist on laiem a probleem iga riigiametites summeeritud tööajaga töötavatele teenistujatele tööaja arvestamisest , siis palume abi probleemi lahendamisel. Riigiasutustes (näiteks Politsei- ja Piirivalveamet) on summeeritud tööajaga töötavate teenistujate tööaja arvestamisel kasutusel kalendripäeva normtööa ja mõiste. Kalendripäeva tööaeg saadakse, kui kalendrikuu täistööaeg jagatakse kalendrikuu kalendripäevade arvuga. Põhjenduseks tuuakse, et summeeritud tööaja arvestuse korral võib töögraafiku järgi tööaeg langeda ka tavalisele puhkepäevale (laupäev, pühapäev, riigipüha). ATS § 35 lõike 2 järgi on ametniku täistööajaks 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja üldjuhul on tööaeg 8 tundi päevas. A TS § 41 lõigete 1 ja 3 järgi peab olema 24 -tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja seit s mepäevase ajavahemiku jooksul summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. Kui arvestada Euroopa Kohtu 02.03.2023 lahendis C-477/21 jõutud seisukohta, et iganädalane puhkeaeg ei saa sisaldada igapäevast puhkeaega, siis peab puhkeaeg olema veelgi pikem. Tulenevalt ATS § 35 lõikest 2 täistööaeg kalendrikuus saadakse kõikide kalendrijärgsete tööpäevade korrutamisel 8-ga. Näiteks jaanuaris 2025 oli täistööaeg 176 tundi (22 tööpäeva x 8 tundi). Sellisest tööaja arvestusest lähtutakse, kui töötaja töötab esmaspäevast reedeni 40 tundi nädalas. Leiame, et kalendripäeva tööaja mõiste kasutamine on vale, sest ükski töötaja pole kohustatud töötama kõikidel kalendrikuu kalendripäevadel ilma ühegi puhkepäevata. Olenemata sellest, kas tööaega arvestatakse summaarselt või mitte, on kõikidel töötajatel õigus puhkeajale ja tööaja lühendamisele enne riigipühi . Selline õigus on sõnaselgelt ATS-is kirjas. Seetõttu on arusaamatu, miks riigiasutustes töötavatele summeeritud tööajaga töötavatele isikutele tööaja normi leidmisel lähtutakse kalendripäeva normtööajast ja mitte tööpäeva normtööajast. Näiteks 2025. aasta jaanuaris oli täistööajaga töötava niinimetatud tavatöötaja tööaeg 8 tundi igal tööpäeval. Täistööaeg kokku 176 töötundi (22 tööpäeva x 8). Summeeritud tööaja korral oleks siis samas täistööajaga töötava teenistuja kalendripäeva tööaeg 5,68 tundi (176:31= 5,68). Seega peaks summeeritud tööajaga teenistuja töötama 5,68 tundi igal kalendripäeval. Tööaeg jaanuaris 2025. Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev 1 riigipüha vaba 5,68 tundi 2 8 tundi 5,68 tundi 3 8 tundi 5,68 tundi 4 vaba 5,68 tundi 5 vaba 5,68 tundi 6 8 tundi 5,68 tundi 7 8 tundi 5,68 tundi 8 8 tundi 5,68 tundi 9 8 tundi 5,68 tundi 10 8 tundi 5,68 tundi 11 vaba 5,68 tundi 12 vaba 5,68 tundi 13 8 tundi 5,68 tundi 14 8 tundi 5,68 tundi 15 8 tundi 5,68 tundi 16 8 tundi 5,68 tundi 17 8 tundi 5,68 tundi 18 vaba 5,68 tundi 19 vaba 5,68 tundi 20 8 tundi 5,68 tundi 21 8 tundi 5,68 tundi 22 8 tundi 5,68 tundi 23 8 tundi 5,68 tundi 24 8 tundi 5,68 tundi 25 vaba 5,68 tundi 26 vaba 5,68 tundi 27 8 tundi 5,68 tundi 28 8 tundi 5,68 tundi 29 8 tundi 5,68 tundi 30 8 tundi 5,68 tundi 31 8 tundi 5,68 tundi Kohaldades kalendripäeva tööaega tekib ebavõrdne kohtlemine tulenevalt tööaja arvestamisest. Näiteks kui tavatööaja jäi haigeks ja oli töövõimetuslehel 20. – 31. jaanuarini, siis on ta jaanuari täistööaeg 96 töötundi, sest ta töötas 2. jaanuarist kuni 17. jaanuarini 12 tööpäeva igal tööpäeval 8 tundi (12x8). Kui kalendripäeva normtööajaga teenistuja jääb haigeks ja on töövõimetuslehel 20. – 31. jaanuarini, siis on ta täistööaeg jaanuaris on 107,92 töötundi (19 kp x 5,68 tundi). Seega on summeeritud tööajaga teenistuja täistööaeg jaanuaris 11,2 tundi suurem tavatööajaga töötava töötaja täistööajast. Sama probleem tekib ka puhkuse korral. Näiteks kui tavatöötaja puhkab 20.- 31. jaanuarini, siis vähendatakse tema jaanuari kuu tööaja normi puhkuse ajale langeva tööaja võrra. Puhkuse ajale langeb 10 tööpäeva ja 80 töötundi, seega on täistööaeg jaanuaris 96 tundi (176 – 80 = 96). Kui summeeritud tööajaga teenistuja puhkab 20.- 31. jaanu a rini, siis vähendatakse tema kuu tööajanormi 20.-31. jaanuarile langeva kalendripäeva tööaja võrra. Sellele ajaperioodile jääb 12 kalendripäeva ehk 68,16 töötundi (12x 5,68 ). Seega on kalendripäeva tööaja korral täistööaeg pikem ehk 10 7 ,84 tundi (176 – 68,16 =107,84 ). Arvestada tuleb sellega, et summeeritud tööajaga teenistuja tööaega arvestatakse summaarselt mitme kalendrikuu lõikes. Seega kui teenistuja ei tööta ära jaanuaris 2025 täistööaja töötunde, on võimalik vähem töötatud töötunnid lisada järgmiste kalendrikuude töötundidele, mis jäävad arvestusperioodi sisse ja võivad tekkida nn alatunnid. Leiame, et kalendripäeva põhise normtööaja arvestuse korral on tegemist ebavõrde kohtlemisega, sest summeeritud tööajaga teenistuja peab töötama rohkem kui töötaja kelle tööaega summeeritult ei arvestata. Palun arusaadavalt ja kirjalikult selgitada, miks kasutatakse riigiametites summeeritud tööajaga töötavate teenistujate tööaja arvestamisel kalendripäeva normtööaja mõistet. Lugupidamisega Kalle Liivamägi ROTALi esimees Saatja: [email protected] Saaja: "Info - RTK" <[email protected]>, "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]>, "Info - RAM" <[email protected]>, [email protected] Teema: Tööaja arvestus summeeritud tööaja korral Kuupäev: 2025-08-26 11:28 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere. Edastame dokumendid. Heade soovidega, Ruth Mägi juhiabi Riigi-ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühing Parda 3-221 Tallinn Tel: 53437306 e-post: [email protected] www.rotal.ee RIIGI- JA OMAVALITSUSASUTUSTE TEENISTUJATE AMETIÜHIN G Parda 3-221 Tallinn 10151 Tel : 6612453 ; 5250063 e-mail: [email protected] www.rotal.ee Riigi Tugiteenuste Keskus kiri nr 4 25 . 08.2025 [email protected] Justiits- ja Digiministeerium [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Siseministeerium [email protected] Tööaja arvestus summeeritud tööaja korral Riigi -ja Omavalitsuste Teenistujate Ametiühing (ROTAL) esindab riigi ja omavalit s usasutustes töötavaid inimesi. K äesoleva kirja eesmärgiks on leida lahendus p robleemile , mis tekib summeeritud tööajaga töötavate teenistujate tööaja arvestamisel juhul kui kasutatakse arvestamisel kalendripäeva norma ega. O l eme veendunud, et r iigiasutustes töötavate summeeritud tööajaga töötavajate teenistujat e (näiteks vanglaametnikud, politseiametnikud) tööa ega arvestatakse valesti . 05.03.2025 saatsime kirja Justiits- ja Digiministeeriumi le , milles juhtisime tähelepanu sellele, et ei ole õige tööaja arvestamisel välja arvutada kalendrikuu kalendripäeva norm töö a ega ja palusime kirjalikku selgitust, miks seda kasutatakse (lisana 1) . 26.06.2025 sai me 05.03.2025 kirjale vastuse R ahandusministeeriumist (lisana 2) . Vastusest ei selgu, miks on kalendripäeva normtööaeg kasutusel ja kirjas soovitatakse tõstatatud probleem i lahenda miseks kaasat a teisi ministeeriume ja ametiasutusi, näiteks Riigi Tugiteenuste Keskust. Probleemi olemus seisneb s e lles , kuidas arvesta takse summeeritud tööaja korral t eenistujale kohustuslikku tööaega. Tööandja peab tööaega arvesta m a , lähtudes õigusaktidega antud reeglitest. Kehtivad seadused (TLS, ATS) näevad ette ühesugused töö - ja puhkea egade piirangud . Seetõttu peaks ka tööaja arvest amine nii töö lepingu alusel töötavatel e inimestel e kui ka teenistusse võetud teenistujatel e p õhinema ühesugustel põhimõtetel. TLS §-s 43 lg 1 ja 2 on eeldus, et täistööajaga töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning 8 tundi päevas (esmaspäevast-reedeni) . K alendrikuu täistööaja saamiseks tuleb korrutada k alendrik uu tööpäevade arv (esmaspäev-reede) 8 tunniga. Summeeritud tööajaga töötaja tööpäevad võivad olla pikemad kui 8 tundi ja tööpäevad võivad langeda kalendrijärgsetele puhkepäevadele või ka riigipühal e , kuid ka siis kehtivad kohustuslikud pu hkeaja reeglid (iganädalane ja igapäevane järjestikune puhkeaeg). Kui t eenistuja ei saa kogu kalendrikuu (tööaja summerimise perioodi) jooksul töötada, siis tuleb kohustuslikku tööaega vähendada lähtudes samast eeldusest , et teenistuja ei pea töötama igal kalendripäeval. 05.03.2025 kirjas oleme selgitanud , miks kalendripäeva tööaja mõiste kasutamine summeeritud tööajaga teenistujate tööaja arvestamisel on ebaõige ja võib tek kida olukor d , kus summeeritud tööaja korral tuleks rohkem töötada võrreldes teiste töötajatega, kelle tööaega ei arvestata summeerit ult. Seega kasutatakse summeeritud tööajaga töötavate teenistujate tööaja arvestamisel sellist arvestamist, mis on teenistujatele kahjulik ja on vastuolus kehtiva õigusega. Lähtudes eel toodust palume lõpetada summeeritud tööajaga töötavate teenistuja te ebaõige tööaja arvestami ne. Juhul, kui teenistujal on tekkinud vale tööaja arvestamise tõttu kahju, siis tuleb kahju teenistujale hüvitada. Lisana: ROTALi 05.03.2025 kiri R ahandusministeriumi 26.0 5 .2025 vastus Lugupidamisega , Kalle Liivamägi ROTALi esimees /digiallkiri/ Teie 05.03.2025 nr 8-4/2180-1 Riigi- ja Omavalitsuste Teenistujate Ametiühing Meie 26.06.2025 nr 12.4-8/1337-3 [email protected] Tööaja arvestusest Lugupeetud Riigi- ja Omavalitsuste Teenistujate Ametiühingu juhatus Täname pöördumise eest, milles tõstatate olulise teema – summeeritud tööajaga töötavate teenistujate tööaja arvestuse põhimõtted riigiasutustes ning sellega seonduvad probleemid. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 35 lõike 2 kohaselt on ametniku täistööajaks 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Summeeritud tööaja arvestuse korral ei jaotata tööaega ühtlaselt igale nädalale, vaid tööaeg jaotub pikema arvestusperioodi lõikes (nt 1, 3 või 4 kuud), kusjuures töötunnid võivad jaotuda ebaühtlaselt sõltuvalt graafikust. Lisaks näeb kollektiivlepingute seaduse § 6 lg 1 p 3 ette võimaluse määrata kollektiivlepinguga kindlaks töö- ja puhkeaja tingimused. Ka täna on tööandjatega sõlmitud kollektiivlepinguid, millega on nähtud ette teatud erandid töö- ja puhkeaja tingimustes. Kollektiivlepingute andmekogu andmetel on näiteks Päästeameti ja Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivleping, milles on muu hulgas sisaldub kokkulepe tööaja summeerimise kohta.1 Summeeritud tööaja puhul ei kasutata üksnes tavapärast tööpäevade normi, kuna töö võib olla planeeritud ka nädalavahetusele, riigipühale või muule tavatule ajale. See on praktikas vältimatu mitmes riigiasutuses, näiteks Politsei- ja Piirivalveametis või Päästeametis, kus töö iseloom eeldab 24/7 katvust. Kalendripäevapõhine keskmine on arvutuslik abimeede, mis võimaldab teha võrreldava jaotuse töötundidest kuupõhiselt siis, kui töötajal on graafikuväliseid puudumisi (nt töövõimetus, puhkus), et säilitada kooskõla arvestusperioodi tööajanormiga. Teie toodud näidetes juhitakse tähelepanu olukordadele, kus summeeritud tööajaga töötajale arvestatakse puhkuse või töövõimetuse tõttu arvestusperioodist maha rohkem tunde kui tavagraafikus töötavale isikule. Siin on oluline rõhutada, et summeeritud tööaja puhul lähtutakse arvestusperioodi tööajanormist tervikuna, mitte ainult ühe kuu töötundide arvust. Lisaks tuleb tööandjal alati järgida, et töötajate võrdne kohtlemine eeldab, et tööaja normi rakendamisel on tagatud õiglane arvestus ning selged, läbipaistvad põhimõtted. 1 Kollektiivlepingute andmekogu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ROTALi mure kalendripäevapõhise tööaja arvestuse osas on arusaadav, eriti kui asutuses puuduvad selged ja ühtlustatud metoodikad summeeritud tööaja rakendamiseks. Regulatsioone on mitmel korral selgitanud ka kohtud, näiteks lahendis nr 3-2-1-143-15 leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb ületunnitöö kindlakstegemiseks vähendada kokkulepitud tööaega üksnes töötaja tööajale langeva ajutise töövõimetuse aja võrra ning ainuüksi asjaolud, et ajutise töövõimetuse aega arvestatakse kalendripäevades ning töötajale makstava ajutise töövõimetuse hüvitise suurus võib erineda saamata jäänud töötasu suurusest, ei tingi teistsuguse järelduse tegemist. Lisaks kinnitas Riigikohtu halduskolleegium asjas nr 3-16-1195, et eelpool toodud seisukoht on asjakohane ka praeguses asjas, kus tuli kindlaks teha kaebaja tegelikult töötatud normtöötunnid ja saamata jäänud palk (vaidlus puudutas summeeritud tööaja arvestus Päästeametis, samas asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu lahend on kättesaadav siit). Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 3- 16-2669 tühistati siseministri 15.12.2015 käskkirjaga kinnitatud PPA palgajuhendi p 3.10 osas, milles nähakse ette, et summeeritud tööajaga teenistuja teenistusest või töölt puudumise korral TLS §-des 60 või 63 sätestatud puhkuse tõttu vähendatakse normtundide arvu teenistusest või töölt puudutud kalendripäevade normtundide summa võrra. Lahendis selgitas kohus perepuhkuste võtmisel tööajaarvestust ja leidis, et summeeritud tööajaga töötaja puhul /…/, tuleb tema tööpäevana käsitada vaid sellist päeva, mil ta peaks tööajakava kohaselt olema tööle rakendatud. Summeeritud tööajaga töötaja jaoks on need päevad, mil teda tööle rakendatud ei ole, samaväärsed n-ö tavatööajaga töötaja laupäevade ja pühapäevadega. Halduskohtu lahend samas asjas - 3-16-2669. Kuna summeeritud tööajaga töötavad enamasti eriteenistujad, kelle osas töötab regulatsioone välja vastava valdkonna eest vastutav ministeerium, nt Politsei- ja Piirivalveameti ja Päästeameti regulatsioonide eest vastutab Siseministeerium ning vanglateenistujate regulatsiooni eest Justiits- ja Digiministeerium, tuleb tõstatatud probleemide lahendamiseks kaasata ka teisi ministeeriume ja ametiasutusi, nagu näiteks Riigi Tugiteenuste Keskus. Täname teid tööandjate ja töötajate õiguste tasakaalu eest seismise eest. Oleme valmis osalema aruteludes ja arutama juhendmaterjalide koostamise vajalikkust, et tagada õiglane ja arusaadav tööaja arvestus kogu avalikus teenistuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merilin Truuväärt riigihalduse osakonna juhataja asekantseri ülesannetes Elis-Ketter Müürsepp 5304 5154 [email protected] 2