Hankija vastus vaidlustusele

HARKU VALLAVALITSUS Riigihangete vaidlustuskomisjon, Teie 19.08.2025 nr 12.2-10/192 [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 5-2/5994-1 Harku Vallavalitsuse vastus vaidlustusele riigihankes viitenumbriga 294228 InfraRoad OÜ (edaspidi vaidlustaja või pakkuja) esitas 18.08.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) vaidlustuse Harku Vallavalitsuse (edaspidi hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „Tabasalus Teenuste 1a parkla väljaehitamine“ (viitenr 294228, edaspidi riigihange) käigus tehtud hankeotsustele, millega lükati vaidlustaja pakkumus riigihangete seaduse § 115 lõike 8 alusel tagasi ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus ning jäeti kolmas isik kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. Vaidlustuskomisjon edastas 19.08.2025 hankijale vaidlustuse esitamise teate nr 12.2-10/192, milles palus RHS § 194 lg 5 alusel kolme tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 25.08.2025 esitada vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning kõik vajalikud dokumendid. Ühtlasi palus vaidlustuskomisjon teada anda, kas taotletakse asja läbivaatamist avalikul istungil või kirjalikus menetluses. Hankija taotleb asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Hankija vaidleb vaidlustusele vastu ning ei nõustu selles tooduga ja palub vaidlustaja taotlused rahuldamata jätta. Esmalt selgitab hankija, et vaidlustatud riigihanke läbiviimisel on hankija kasutanud RHS § 52 lõikes 3 sätestatud võimalust, hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi RHSis sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist (nn pöördmenetlus). Arvestades vaidlustatud otsuseid nähtub hankijale, et vaidlustaja on teadlik, et hankija on kasutanud pöördmenetlust, millest tulenevalt jätab hankija sellekohastele hankemenetluse õiguspärasust puudutavatele (vaidlustuse p 2.6.1) väidetele vastamata. Järgnevaga esitab vallavalitsus omapoolsed vastused vaidlustaja vaidlustuse punktis 2 toodud väidetele. A. Vallavalitsuse vastused vaidlustuses esitatud põhjendustele A.1. Korraldus rikub vaidlustaja subjektiivseid õiguseid (punkt 2.1 ja alapunktid) RHS § 115 võimaldab jätta hankelepingu sõlmimata pakkujaga, kes ei suuda hankija määratud tingimustel hankelepingut täita. Tõsi, ühest küljest on sätte eesmärk kaitsta pakkujaid hankijate omavoliliste tagasilükkamiste eest, kuid teisalt on Riigihangete seaduse kommentaaride kohaselt Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658 regulatsiooni eesmärk tagada hankijale õigus hinnata hankelepingu sõlmimisega kaasnevaid riske, et mitte sõlmida hankelepingut tingimustel, mis objektiivselt seavad majandusliku ebamõistlikkuse tõttu kahtluse alla hankelepingu nõuetekohase täitmise. Kolmandaks eesmärgiks on konkurentsimoonutuste vältimine. Pakkumuse maksumuse kontrollimine aitab tuvastada nii teadlikult madala hinnaga tehtud pakkumusi kui ka pakkuja poolt pakkumuse koostamisel tehtud eksimust mis jääksid kontrollikohustuse puudumisel tõenäoliselt avastamata Arvestades, et hankemenetluses esitati viis pakkumust, millest nelja maksumused olid üle 200 000 euro, pälvis vaidlustaja pakkumuse maksumus 179 122,64 eurot vaieldamatult hankija tähelepanu. Alapakkumuse tuvastamiseks ja pakkumuste võrdlemise aluseks on hankija hinnangul korrektne ja õige lähtuda teiste pakkumuste maksumustest samas riigihankes. Alapakkumuse kahtluse tuvastamisel on asjakohane lähtuda pakkumuse kogumaksumusest ehk tervikust, mitte selle üksikutest osadest. Riigihangete seaduse § 115 lg 2 sisustab ära selle, millal peaks hankijal tekkima kahtlus, et tegemis võiks olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Nende asjaolude ilmnemisel on hankijal kohustus anda pakkujale võimalus selgitada ja põhjendada oma pakkumuse maksumuse kujunemist viisil, mis võimaldaks selle kahtluse hankijal kõrvaldada. Hankija on seda teinud ning oma 05.08.2025 korralduse nr 297 punktis B.1 igakülgselt oma otsust põhjendanud. Infraroad OÜ pakkumus maksumusega 179 122,64 eurot on maksumuselt järgmisest pakkumusest, s.o Warren Teed OÜ (14242534) pakkumusest maksumusega 209 166,52 eurot, 30 043,88 euro võrra soodsam ehk InfraRoad OÜ pakkumus on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest üle 10% (s.o 14,4%) võrra madalam. Eelnevast tulenevalt esines hankijal kohustus nõuda InfraRoad OÜ-lt RHS § 115 lõikes 1 sätestatud selgitust. Hankija on korralduses välja toonud, et RHS § 115 ei näe ette, et hankija peaks paluma pakkujal oma pakkumuse hinda põhjendada korduvalt, vaid pakkuja peab madala maksumuse põhjendatuse kontrolli menetluse alustamisel andma ammendava vastuse ning omalt poolt heas usus esitama informatsiooni ja tõendid, mis hankija kahtlused alapakkumuse osas kõrvaldaksid. Tõendamiskoormis pakkumuse tõsiseltvõetavuse osas lasub pakkujal ning hankemenetluses osaledes peab ka pakkuja teadma, millised on tema seadusest tulenevad kohustused. Pakkuja võib anda oma pakkumuse hinna põhjendamiseks piiramatul hulgal selgitusi. Seda on ka Riigikohtu halduskolleegium kinnitanud enda otsuses, et pakkuja peab esitama konkreetseid andmeid enda pakkumuse maksumuse põhjendamiseks määral, mis võimaldaksid kõrvaldada kahtlust pakkumuse maksumuse osas.1 Hankija ei ole seda käesolevas hankemenetluses ebaõigelt piiranud, kuid pakkuja ei ole ammendavaid põhjendusi andnud, veelgi enam, on oma 07.07.2025 e-kirjaga hankija kahtlusi süvendanud. Hankija on ja jääb seisukohale, et vaidlustaja pakkumuse puhul on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, hankija 05.08.2024 korraldus nr 297 ei riku vaidlustaja subjektiivseid õiguseid. A.2. Hankija on jätnud vaidlustaja selgitused põhjendamatult arvestamata (punkt 2.2. ja alapunktid) Hankija hinnangul ei saa olla vaidlust asjaolus, et pakkuja 08.07.2025 vastus hankija palvele selgitada pakkumuse maksumuse kujunemist, ei olnud käsitletav selgitusena ehk sisuliselt oleks hankija saanud vaidlustaja 08.07.2025 vastuse põhjal öelda, et pakkuja ei ole hankijale nõutud selgitust üldse esitanud. Pelk kinnitus, et esitatud ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumust, ei ole RHS § 115 lõike 1 kohane selgitus, millist on kinnitanud ka Riigikohtu seisukohad. Sõltumata eelnevast pöördus hankija täiendavalt vaidlustaja poole ning esitas sisuliselt sama küsimuse teist korda (korduv selgitustaotlus nagu vaidlustuses välja on toodud), viidates mh vahepealsel ajal 07.07.2025 vaidlustaja hankijale saadetud e-kirjale. RHS ei sätesta, et hankijal on 1 Riigikohtu halduskolleegiumi 4.11.2020 kohtuasja nr 3-20-924 punkt 31 https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-20-924/24 kohustus pakkuja poole korduvalt pöörduda, st esitada korduvat selgitustaotlust, vaid RHS § 115 lõikes 8 on sätestatud, et hankija konsulteerib vajadusel pakkujaga. Käesoleval juhul ei olnud tegemist konsulteerimisega, sest seda polnud vastuse puudulikkuse tõttu võimalik teha, vaid sama küsimuse korduva esitamisega. Vaidlustaja on oma 16.07.2025 vastuses hankija korduvale küsimusele kulutuste osas toonud välja küll summad, viidates vaidlustuses, et tegemist on detailse loeteluga, kuid ei ole nende osas lisanud selgitusi ega sidunud seda pakkumuse maksumuse kujunemisega. Seega ei ole vaidlustaja esitanud hankijale nõutud ja piisavat selgitust, mis oleksid võimaldanud hankijal asuda seisukohale ja kõrvaldanud kahtluse, et tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Lisaks väärib hankija hinnangul märkimist, et vaidlustaja 16.07.2025 vastuses toodud summad, v.a planeeritav kasum, on väga n-ö ümmargused ehk täissummad. Hankija ei väida siinkohal, et maksumus ei võiks kujuneda täissummadest, kuid arvestades, et pakkuja ei ole lisanud täiendavaid selgitusi ega tõendeid, ei saa seda pidada detailseks kulukomponentide väljatoomiseks. Ühtlasi on pakkuja 16.07.2025 vastuses pigem hankija kahtlusi kinnitanud, tuues välja, et 07.07.2025 kirjas punktides 3 ja 6 nimetatud tööd on hankija poolse eksituse tõttu jäänud pakkumuse maksumuse tabelist välja, mistõttu pole ka pakkuja nendega arvestanud pakkumuse maksumuses ning väljendab üllatust, et teised hankes osalenud pakkujad ei ole seda viga välja toonud. Hankija hinnangul kinnitab see just seda, et teised arvestasid nende töödega oma pakkumuse maksumuses ning nende puudumine või olemasolek hankelepingu elluviimiseks ei tekitanud küsimusi. Arvestades vaidlustaja nii 08.07.2025 kui ka 16.07.2025 vastuseid, ei ole võimalik väita, et vaidlustaja oleks hankijaga teinud koostööd ning püüdnud omalt poolt hankija kahtlusi põhjendamatult madala pakkumuse osa kõrvaldada. Hankija ei pea tõendama asjaolu, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, vaid pakkujal tuleb tõendada vastupidist. Hankija soovib rõhutada, et vaidlustaja eksib, kui toob välja, et hankija ei ole nende hankija hinnangul ebapiisavate selgitustega arvestanud RHS § 115 lg 8 otsuse tegemisel ning ainuüksi hinnaerinevus ei põhjustanud vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamist. Hankija ei ole piiranud pakkuja maksumuse õigustamise või selgitamise võimalusi. Vastupidiselt tõi hankija oma 08.07.2025 teistkordses pöördumises välja, et pakkuja ei ole viidanud ühelegi RHS § 115 lõikes 7 või muule alusele. Meelevaldne on vaidlustaja väide justkui oleks hankija selgituste saamisel seda nõudnud, 05.08.2025 korralduses nr 297 on vaid välja toodud fakt, et vaidlustaja vastus nimetatud paragrahvis sätestatud andmeid ei sisalda. Vaidlustaja vastused ei sisalda hankija hinnangul ka ühtegi muud selgitust või sisulist põhjendust pakkumuse maksumuse kujunemise kohta. Hankija on nii 02.07.2025 kui ka 08.07.2025 pakkuja poole pöördunud sooviga saada pakkumuse maksumuse kujunemise kohta selgitusi ning andnud pakkujale võimaluse omalt poolt esitada kõiki dokumente jm tõendeid, mis pakkumuse maksumuse kujunemisel olulised on ning selle tõsiseltvõetavust kinnitaksid. Vaidlustaja on mõlemale hankija pöördumisele vastanud lühidalt. Olukorras, kus pakkuja osaleb hankemenetluses ning on tõenäoline, et tema pakkumus osutub edukaks, on hankija hinnangul elementaarne, et pakkuja teeb omalt poolt kõik, sh esitab tõendeid, et hankija kahtlustused pakkumuse suhtes kõrvaldada ning ei jää ootama hankijapoolset dokumentide nõudmist, kui hankija on kasutanud sõnastust “...lisades vajadusel ka kohaseid tõendeid”. Arvestades, et hankija ei pruugi teada kõiki võimalikke tõendeid või dokumente, mida pakkuja sooviks võimalusel kasutada, ei pidanud hankija vajalikuks ega eesmärgipäraseks tõendite näitlikku loetelu välja tuua. Hankija ei ole takistanud pakkujal tõendite esitamist ning asjakohatu on pakkuja väide justkui oleks tõendite mitte esitamine jäänud vale sõnakasutuse taha. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja ei ole esitanud oma 08.07.2025 ja 16.07.2025 sisulisi ega selgesõnalisi põhjendusi pakkumuse maksumuse kujunemise kohta ega ka tõendeid ning seeläbi pole kõrvaldanud hankija kahtlust põhjendamatult madala pakkumuse osas. A.3. Hankija on jätnud selgitused põhjendamatult küsimata (punkt 2.3. ja alapunktid) Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega, et hankija on jätnud selgitused põhjendamatult küsimata. Hankija pöördus vaidlustaja poole 02.07.2025 (küsimuse id 982956) ja 08.07.2025 (küsimuse id 986014) palvega selgitada pakkumuse maksumuse kujunemist. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja 08.07.2025 vastuse näol ei olnud tegemist selgitusega, vaid lakoonilise kahelauselise mitte-sisulise vastusega. Samuti on 16.07.2025 vastuses välja toodud valdavalt täissummalised numbrid, ilma detailsete selgitusteta ja sidumiseta pakkumuse maksumuse kujunemisse. Hankija rõhutab veel kord, et tõendamiskoormis pakkumuse tõsiseltvõetavuse osas lasub pakkujal ning pakkuja võib anda hankija päringule vastuseks selgitusi, mille kohta hankija ei ole konkreetselt informatsiooni küsinud. Pakkuja vastuste pinnalt konsulteerimine on põhjendatud olukorras, kus see on vajalik pakkuja antud selgitustest või tõenditest arusaamiseks, mitte aga pakkujalt selgituste andmise korduvaks väljanõudmiseks. Olukorras, kus pakkuja ise hankija kahtluse kõrvaldamiseks pingutusi ei tee ega selgitusi-põhjendusi koos vajalike tõenditega esita, ei ole hankijal võimalik asuda seisukohale, et hankelepingu mittekohase täitmise risk on kõrvaldatud. Väär on vaidlustaja seisukoht, et hankija on rikkunud proportsionaalsuse ja ärakuulamise põhimõtet. Vastupidi, hankija on vaidlustajale andnud korduvalt võimalusi esitada omapoolseid selgitusi, põhjendusi ja tõendeid. Olukorras, kus vaidlustaja oma õigusi ei kasuta, ei ole vastutav hankija. Vaidlustaja on nii 08.07.2025, 16.07.2025 kui ka vaidlustuses paljasõnaliselt väitnud, et tema pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega, kuid ei ole mitte üheski vastuses ega ka vaidlustuses esitanud sellekohaseid vastavaid tõendeid. Lisaks peab hankija oluliseks välja tuua, et RHS § 189 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale olema vaidlustuskomisjonile laekunud viis tööpäeva enne hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga. Seega olukorras, kus vaidlustajale nähtus, et riigihanke alusdokumentides on vead, oleks tulnud nendele tähelepanu juhtida õigeaegselt ning vajadusel esitada sellekohane vaidlustus hiljemalt 18.06.2025. Pakkuja seda ei teinud ning seega tuleb käesolevas vaidlustuses vaidlustaja viited ja väited alusdokumentide puudustele ja ebatäpsustele tähelepanuta jätta, kuivõrd hanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaeg on möödunud. A.4. Vaidlustaja pakkumus on vastav. Hankija tuginemine pakkuja 07.07.2025 kirjale on meelevaldne ja lubamatu Hankija on seisukohal, et väär on vaidlustaja seisukoht nagu ei oleks hankija tohtinud hankemenetluses arvesse võtta vaidlustaja 07.07.2025 e-kirjas sisaldatut. On tõsi, et vaidlustaja ei saatnud hankijale kirja läbi riigihangete registri, kuid väär oleks olnud, kui hankija oleks saabunud e-kirja hankemenetluses tähelepanuta jätnud arvestades, et tegemist on võimalikku hankelepingu täitmist puudutava ja sellekohast informatsiooni sisaldava e-kirjaga ning kirja saatjaks oli vaidlustaja ise. Vaidlustaja 07.07.2025 kirjast nähtub üheselt, et vaidlustaja eeldas, et pakkumuse maksumuse tabelis on kõik võimalikud ala ettevalmistamiseks tehtavad tööd loetletud eraldi maksumuse tabeli ridadena. Hankija, kes ei tegutse igapäevaselt ehitusvaldkonnas tööde teostajana, ei ole teadlikult kõiki ridu pakkumuse maksumuse tabelis eraldi välja toonud, tagamaks, et mõni tegemist vajav töö ei oleks puudu ning on eeldanud, et turul tegutsev valdkonna spetsialist, kes tuleb hankesse pakkuma, arvestab pakkumuse tegemisel lähtudes hanke juures olnud projektist, maksumuse sisse kõik tööd, et saavutada hankelepingu eesmärki. Arvestades, et vaidlustaja leidis oma 07.07.2025 kirja punktides 3 ja 6, et osad tööd on pakkumuse maksumuse tabelist puudu, ei olnud hankijal muud moodi tõlgendada, kui et pakkuja ei ole nende töödega enda 30.06.2025 esitatud pakkumuse koostamisel ja maksumuses arvestanud. Hankija võttis vaidlustajaga telefoni teel ühendust 02.07.2025 (Lisa 1.) ning kõne kestis 3 minutit. Kõne eesmärgiks oli pakkuja teavitamine samal kuupäeval riigihangete registrist saadetud kahe küsimuse osas (keskmise töötasu tõendi esitamine ning pakkumuse maksumuse kujunemise selgitus), et pakkuja võimalusel operatiivselt küsimustele vastaks. Hankija pöördumine oli tingitud asjaolust, et töökorraldusest tulenevalt toimusid suvisel perioodil vallavalitsuse istungid juulis 08.07 ja 29.07 ning kuivõrd hankemenetluses on edukaks tunnistamise otsuse tegemise pädevus vallavalitsusel, oleks olnud eelduslikult võimalik pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse eelnõu suunata 08.07 vallavalitsuse istungi päevakorda ning seeläbi ajaliselt 3 nädalat hankemenetluse kestust lühendada. Hankijapoolseks helistajaks oli teedespetsialist, kes selgitas kõnes vaid seda, mida ilmestab ka kõne kestus, millest tulenevalt on ajendatud hankija soov saada vastus võimalikult kiiresti. Täiendavaid “muid teemasid” kõnes ei puudutatud. Seega oli hankijapoolse kõne ainsaks eesmärgiks pakkujat riigihangete registris saadetud küsimustest teavitada paludes võimalikult kiiret vastamist. 07.07.2025 helistas pakkuja esindaja teedespetsialistile (Lisa 2.) ja alustas vestlust hanke mahtude vigadest ning sellest, et hankija ei vastanud nende 26.07.2025 riigihangete registri kaudu esitatud küsimustele. Kõne kestis 15 minutit. Teedespetsialisti sõnul küsis ta pakkujalt, mis tema kõne mõte oli ning kas soovitakse pakkumus tagasi võtta. Ühtlasi teavitas teedespetsialist, et kui soovitakse küsimusi esitada, tuleb seda teha kirjalikult. Seejärel saatis vaidlustaja hankijale kõnesoleva e-kirja. Hankija ei saanud mõjutada, et pakkuja ei edastanud oma kirja läbi riigihangete registri teabevahetuse, kuid ei nõustu, et seda kirja ei saa hankemenetluses arvestada sõltumata sellest, millise tähenduse annab sellele vaidlustaja ise. Seega ei ole vaidlustaja väited selle kohta, et hankija ise alustas riigihangete registrivälist teabevahetust ning pakkuja mõjutamist, tõesed. Pakkuja esindaja ise algatas kontakti mille peale järgnes ka teedespetsialisti suunamisest hoolimata suhtlus väljaspool registrit. Hankija ei ole väitnud ega väida käesolevaga, et vaidlustaja 07.07.2025 e-kirja näol oleks olnud tegemist vaidlustajapoolse põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse põhjendusega. Tegemist on eraldiseisva e-kirjaga, millest nähtub hankija hinnangul üheselt, et otsitakse sisuliselt võimalusi, kuidas osa töid ära jätta ja nende arvelt esitatud pakkumuse maksumuse piiridesse jääda. Hankija ei ole kohustanud hankes osalevaid ettevõtjaid projekti ekspertiisi läbi viima, kuid rõhutab, et hankedokumentidega õigeaegselt ja piisava ajavaruga tutvudes oleks hankijale saanud esitada sellekohaseid küsimusi teabevahetuse kaudu ja/või vaidlustades tähtaegselt hanke alusdokumente. Hankija on pakkuja 07.07.2025 e-kirja arvestanud ühe asjaoluna põhjendamatult madala maksumuse kahtlustuse kõrvaldamata jätmise osas ning peab seda asjakohaseks, kuivõrd hankija ei saa tähelepanuta jätta hankemenetluse käigus temale teatavaks saanud olulisi asjaolusid, mis puudutavad hankelepingu täitmist. Hankija lähtub riigihangete läbiviimisel seadusest, sh RHS § 52 lõikes 4 sätestatud keelust avatud hankemenetluses läbirääkimisi pidada. Olukorras, kus vaidlustaja esitab hankemenetluse käigus hankijale “ettepanekuid” või „kulusid tasakaalustavaid lahendusi“ tööde osas, mida ära jätta või väiksemas mahus teostada ning hankija nendele ettepanekutele vastaks, oleks sisuliselt tegemist keelatud läbirääkimistega ning hankemenetluse normide rikkumisega, mis oleks käsitatav ebavõrdse kohtlemise ja konkurentsi moonutamisena. Olukorras, kus osapooled ei ole jõudnud hankelepingu sõlmimiseni, oli tekkinud juba vajadus pakkumuses esitatud maksumuse piiridesse jäämiseks leida „tasakaalustavaid lahendusi2“, on hankija kahtlustus, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, põhjendatud. Hankija on seisukohal, et käesolevas vaidlustuses tuleb tähelepanuta jätta kõik vaidlustaja viited riigihanke alusdokumentide vigadele, puudustele vms, kuivõrd vastavad etteheited ei ole esitatud tähtaegselt ajal, mil alusdokumentide vaidlustamine võimalik oli. Hankija ei pea asjakohaseks käesolevaga vaidlustaja etteheiteid alusdokumentidele põhjalikult kommenteerida. Seega ei saa käesoleva vaidlustuse raames asuda hindama riigihanke alusdokumente, vaid küsimus on selles, kas vaidlustaja on kõrvaldanud hankija kahtluse, et tema pakkumuse näol on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja seda teinud ei ole. 2 Vaidlustuse punkt 2.4.9. A.5. Pakkumuste vahe on marginaalne ja ka hankija ise on omaks võtnud, et anomaaliaid ei esine Hankija on seisukohal, et olukorras, kus vaidlustaja ei ole omalt poolt teinud piisavaid pingutusi hankija küsimustele sisuliste ja põhjendavate vastuste andmisel ning võimalike tõendite esitamisel, on vaidlustaja väited n-ö mitte-ehtsa alapakkumuse kahtluse osas alusetud. Hankija ei ole omaks võtnud, et anomaaliaid ei esine. Hankija on 05.08.2025 korralduse nr 297 leheküljel 4 toonud välja lõigu: “Hankija analüüsis kõiki pakkumusi sisuliselt ja võrdlevalt ning analüüsi tulemusel ei ilmnenud ühtegi selget ega objektiivselt tuvastatavat anomaaliat, mis oleks viidanud konkreetse töölõigu vms ebaharilikult madalale maksumusele, võrreldes teiste pakkujatega. RHS § 115 lõikest 1 tulenevalt ei saaks pakkumust pidada põhjendamatult madalaks ainuüksi põhjusel, et mõni töölõikudest on hinnastatud konkurentide omast väga erinevalt, vaid alapakkumuse kahtlus saab seonduda eeskätt hankelepingu esemega tervikuna. Kuivõrd InfraRoad OÜ pakkumuse kogumaksumus oli 14,4% madalam kui maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumus, siis palus hankija pakkujal avada oma pakkumuse maksumuse kujunemise sisu ning esitada vajadusel tõendid, mis kinnitaksid, et sellise maksumusega on võimalik hankelepingut hankija kehtestatud nõuete kohaselt täita.”. Seega on vaidlustaja korraldust tõlgendanud temale sobivalt, jättes välja väga olulise lause. Korralduses toodud lõiguga on hankija andnud edasi mõtet, et just kogumaksumus on see, mille kujunemist tuleb põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollis selgitada ning millest võrdluses lähtuda, mitte üksikutest kuluartiklitest. Vaidlustaja pakkumuse kogumaksumus ongi käesoleval juhul see, mis hankijas kahtlusi on tekitanud ning kontrollivajaduse põhjustanud. Nagu ka vaidlustaja ise on märkinud, siis on viidatud VAKO praktika kohane hindamaks, kas hankijal pidi tekkima kahtlus põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kohta või mitte. Teisalt ei nõustu hankija, et sama praktikat on analoogia korras võimalik kasutada olukorras, kus pakkuja ei ole hankija alapakkumuse kahtlust kõrvaldanud. Liiatigi väärib hankija hinnangul märkimist, et sõltumata vaidlustuse punktis 2.2.1. väljendatud kohustusest asub vaidlustaja punktis 2.5. sisuliselt seisukohale, et hankija ei oleks alapakkumuse kontrolli VAKO praktikast tulenevalt pidanud teostamagi. Kokkuvõtvalt jääb hankija seisukohale, et vaidlustaja ei ole kõrvaldanud oma 08.07, 16.07 ega ka käesolevas vaidlustuses hankija kahtlust, et tema pakkumuse näol on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. A.6. Warren Teed OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane Hankijale jääb vaidlustaja punktis 2.6. toodu arusaamatuks. Punktis 2.6.2. olev pakkuja väide on väär, sest hankija on RHS § 114 lõikest 1 tulenevalt kontrollinud kõikide pakkumuste vastavust ning seejärel teostanud RHS § 115 kontrolli ehk hindamise tulemusel on hankija lükanud pakkumuse tagasi. Kui vaidlustaja väidab, et Warren Teed OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane, kuna hankija ei ole hinnanud teiste pakkumuste vastavust, siis hankija leiab, et lähtudes sellest, et pakkuja on hinnanud pakkumuste vastavust, edukaks tunnistamine ei ole õigusvastane. Olukorras, kus hankija on hankemenetluse tulemusena, sh pakkumuse tagasilükkamise teinud seadusest tulenevatel alustel, kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistanud, ei ole tegemist hankija õigusvastase otsusega. RHS § 114 lõikes 1 on sätestatud pakkumuste vastavuse kontroll ja pakkumuse tagasi lükkamise alused ning RHS § 115 sätestab põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli ning selle alusel pakkumuse tagasi lükkamise. Kokkuvõtvalt palub hankija vaidlustuskomisjonil: 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta vaidlustaja vaidlustusmenetluses kõik tekkinud kulud tema enda kanda. 3. Jätta kolmanda isiku kõik vaidlustusmenetluses tekkinud kulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Sepp Jurist-andmekaitsespetsialist Lisad: 1. Lisa 1. 02.07. kõne 2. Lisa 2. 07.07. kõne 3. Lisa 3. volikiri.  DIGITAALNE ORIGINAAL TALLINNA NOTAR LIA MARTENS NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 846 VOLIKIRI Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Lia Martens viieteistkümnendal aprillil kahe tuhande kahekümne neljandal aastal (15.04.2024) notaribüroos, asukohaga Rävala pst 2/Kivisilla tn 8, Tallinn ning selles notariaalaktis osaleja on Harku vald, edaspidi nimetatud volitaja, Harku Vallavalitsuse asukoht ja postiaadress Kallaste tn 12, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond, e-posti aadress [email protected], registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikood 75014132 all, mille esindajana tegutseb vallavanem Katrin Krause, isikukood 48102164221, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal, edaspidi nimetatud volitaja esindaja, kes kinnitab, et tema esindusõigus on kehtiv. Volitaja esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud Harku Vallavolikogu 02.novembri 2022 otsuse nr 90 alusel ja elektroonselt Tartu Maakohtu registriosakonna riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri registrikaardi kehtivate andmete alusel. Volitaja esindaja ütluse kohaselt on tema asukoht selle notariaalakti tõestamise ajal Kallaste tn 12, Tabasalu alevik, Harku vald. Volitaja esindaja taotles volitaja nimel alljärgneva volituse kaugtõestamist. Harku vald volitab käesolevaga Liina Seppa (Liina Sepp), isikukood 48902190016, volitaja nimel tegutsedes, 1. valdama, kasutama ja käsutama, sealhulgas koormama ja jagama, volitajale kuuluvaid esemeid, sealhulgas kinnis- ja vallasasju, tegema volitajale kuuluvate esemete, sealhulgas kinnis- ja vallasasjade, valdamise, kasutamise ja käsutamisega, sealhulgas koormamise ja jagamisega, seoses kõiki tehinguid kooskõlas Harku valla põhimäärusega ning vallavolikogu ja vallavalitsuse haldusaktidega; 2. omandama volitajale esemeid, sealhulgas õigusi, kinnis- ja vallasasju ning piiratud asjaõigusi, kooskõlas Harku valla põhimäärusega ning vallavolikogu ja vallavalitsuse haldusaktidega;  3. esindama volitajat kõigis volitajale seaduste ja muude õigusaktidega ning lepingutega pandud kohustuste täitmisel; esindama volitajat kõigis kohtu-, riigi- ja teistes omavalitsuste asutustes, sealhulgas, kuid mitte ainult, kinnistusosakondades, kohtu registriosakondades, volitaja nimel nõudma ja saama ning esitama kõiki vajalikke dokumente, sõlmima volitaja nimel lepinguid (nii võlaõiguslikke lepinguid kui asjaõiguslepinguid) ning lepingute muutmise ja lõpetamise lepinguid, volitaja nimel alla kirjutama ning sooritama kõiki muid toiminguid, mis on seotud käesoleva volitusega. Volikiri on kehtiv kaks (2) aastat ning on välja antud edasivolitamise õiguseta. Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et: • tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 127 lg 3 kohaselt loetakse volitus kehtivaks seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud; • volitaja võib esitada notarile avalduse enda väljaantud volikirja kehtetuks kuulutamiseks. Notar tõestab volitaja tahteavalduse volikirja kehtetuks kuulutamiseks ja avaldab volikirja kehtetuks kuulutamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.Volikiri muutub kehtetuks kümne (10) päeva möödumisel teate avaldamisest. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes ning volitajale kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberkandjal kinnitatud ärakirja, mida hoitakse notaribüroos. Osaleja soovil väljastatakse osalejale vajadusel digitaalsest originaaleksemplarist paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali. Notari tasu volikirja kaugtõestamise eest, vastavalt notari tasu seaduse § 2 lg 21 ja § 31 p 2, on 69,20 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 15,22 eurot. Notari tasu koos käibemaksuga 84,42 eurot. Käesolev notariaalakt on osalejale notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osaleja poolt digitaalselt allkirjastatud. Käesolevas notariaalaktis on kaks (2) lehte. Volitaja esindaja Katrin Krause /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Lia Martens /allkirjastatud digitaalselt/ 2