Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Justiits- ja Digiministeerium Meie 26.08.2025 nr 1.1-10.1/3764-1 [email protected] Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Austatud minister Esitame teisele kooskõlastusele mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust kahe tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1) mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu; 2) seletuskiri; 3) seletuskirja lisa. Maret Mets 5885 1422 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  LISA. Kooskõlastustabel Esitaja Sisu Rahandusministeeriumi kommentaar Ministeeriumid 1. Justiits- ja 1. Eelnõu § 1 p 3 kohane MSMS § 151 lg 3 sätestab järgmist: Arvestatud osaliselt. Täiendatud seletuskirja. digiministeerium „(3) Kui lapse vanemaid on mitu, jagatakse maksukohustust Mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse lapse vähendav summa vanemate vahel võrdselt. Kui ühe vanema hooldusõigust omaval vanemal või füüsilisest isikust maksukohustus on väiksem kui tema maksukohustust vähendav eestkostjal. Tüüpiliselt on lapsel Rahvastikuregistrisse summa, jagatakse jääk ülejäänud vanemate vahel.“ Märgime, et märgitud üks või kaks vanemat/eestkostjat, kuid see arv kasutatud terminoloogia ei ole kooskõlas perekonnaseadusega võib olla ka kuni kolm. Eelnõus kasutatakse üldistavat (PKS). Eelnõu sätte kohaselt jagatakse jääk ülejäänud vanemate terminit „vanem“, kuid oluline on tähele panna, et see ei vahel. Sõnastus on ilmselges vastuolus PKS §-dega 82, 83 ja 84. ole võrdne perekonnaseaduse terminiga „vanem“. Nimelt on PKS-is sätestatud, et lapsel ei või olla rohkem kui kaks Nimetatud seaduse kohaselt ei või lapsel olla rohkem kui vanemat. Seetõttu palume eelnõus kasutada sõnastust „jagatakse kaks vanemat, kuid eelnõukohane maksuvähendus jääk teise vanemaga“. Ka seletuskirjas on mitmes kohas kasutada arvutatakse lapse hooldusõiguse alusel. sõnu „mitu vanemat“. Palume see üle vaadata, viia vastavusse PKS- iga ning läbivalt ühtlustada. On teada olukordi, kus Maksu- ja Tolliametile kuvatakse vanemaid rohkem kui kaks. Sellised üksikjuhtumid tuleks lahti seletada seletuskirjas või leida olukorrale muu mõistlik lahendus. 2. Eelnõu § 1 p 3 (MSMS § 151 lg 3 ja 6) – Justiits- ja Teadmiseks võetud. Digiministeerium on seisukohal, et soodustuse võrdne jagamine vanemate vahel ning kasutamata jäänud osa üle kandmine teisele vanemale on kooskõlas PKS-iga ning pakub vajalikku paindlikkust. Siiski leiame, et eelnõus pakutud lahendus tervikuna ei hõlma kõiki võimalikke situatsioone ning võib kaasa tuua põhiseaduse ja perekonnaseaduse vastaseid olukordi. Allpool selgitame täpsemalt võimalikke murekohti. 3. Eelnõu § 1 p 3 kohases MSMS § 151 lõikes 6 on hooldusõigus Mitte arvestatud. Maksuhalduril ei ole mitte mingit sisustatud kui lapse ainuhooldusõigus või ühine hooldusõigus, mida võimalust hinnata, milline on lapse ja pere tegelik ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega ära võetud. Justiits- ja elukorraldus ja vanemate reaalne panus tema heaolusse. Digiministeerium on seisukohal, et lahendus, mille puhul lähtutakse Veel enam – eelnõu kontseptsiooni eelduseks on asjaolu, täielikust hooldusõigusest või ainuhooldusõigusest, on vastuolus et MTA ei saa hakata täitma selliseid sotsiaalseid PKS-iga. Leiame, et kõnealune kitsendus võib viia olukorrani, kus ülesandeid, millega ta hakkaks hindama perekondade soodustusest jääb ilma pere/laps, kellele see tegelikult on mõeldud. elukorraldust ja maksuvähenduse andmise aluseks on Nimelt on PKS-is kasutusel terminid täielik isikuhooldus, täielik registrites olemasolevad andmed. varahooldus, piiratud isikuhooldus, piiratud varahooldus, osaline isikuhooldus, osaline varahooldus. Lisaks võivad hooldusõiguse Eelnõu väljatöötamise käigus kaaluti, et laste eest liigid vastavalt PKS-le olla väga erinevates staadiumites: kehtiv, soodustuse andmist võiks korraldada ja rakendada peatatud, piiratud, osaliselt üle antud, täielikult üle antud, täielikult Sotsiaalkindlustusamet. Arutelude käigus selgus, et ametil ära võetud, taastatud, lõppenud, tühistatud. Praktikas esineb ei ole võimalik oma infosüsteemides (SKAIS) ühtegi olukordi, kus vanemate ühine hooldusõigus on lõpetatud, et anda taolist muudatust enne lähemat paari aastat teha, mistõttu ühele vanemale ainuhooldusõigus PKS § 137 alusel kindlas oleks soodustuse andmine selle võrra edasi lükkunud. See valdkonnas – näiteks lapse tervisega seotud küsimustes. Sellest kehtib nii Sotsiaalkindlustusametile lisaülesande andmise hoolimata osalevad mõlemad vanemad lapse igapäevaelus aktiivselt kui ka ameti infosüsteemi andmete kasutamise ja ja võrdväärselt. Hõlmates soodustuse saamise aluse liidestamise kohta. ainuhooldusõiguse või täieliku hooldusõigusega, jääks antud näite puhul üks vanematest soodustusest ilma. Ei ole põhjendatud, miks Eelnõu kohaselt on hooldusõigus käesoleva seaduse vanem peaks jääma ilma maksusoodustusest, kui ta reaalselt tähenduses lapse ainuhooldusõigus või ühine panustab lapse kasvatamisse ja heaolusse ning kasutab lapse heaolu hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega nimel sõidukit. Samuti tekib küsimus, miks peaks ära võetud. Need hõlmavad täielikku isiku- ja maksusoodustusest ilma jääma vanem, kes veedab lapsega aega varahooldusõigust. Eelnõu kohaselt ei saa soodustust nädalavahetustel ja koolivaheaegadel ning kasutab selleks isiklikku piiratud isikuhoolduse, piiratud varahoolduse, osalise sõidukit – eriti juhul, kui teine vanem, kes last igapäevaselt isikuhoolduse ja osalise varahoolduse staatusega isikud. kasvatab, ei oma autot. Kuigi vanemate vahel on olnud vaidlus, mille tulemusel on ühine hooldusõigus lõpetatud, ei pruugi see kajastada lapse tegelikku elukorraldust ega vanemate panust tema heaolusse. Taolistel juhtudel ei jõua maksusoodustus lapse huvides kasutusse. See on aga vastuolus soodustuse eesmärgiga toetada lastega peresid, kes kasutavad autot lapsega seotud tegevustes. Seetõttu tuleks kaaluda paindlikumat lähenemist, mis arvestab vanemate tegelikku panust lapse kasvatamisse, mitte üksnes formaalset hooldusõiguslikku staatust, seda eelkõige olukordades, kus ühine hooldusõigus on lõpetatud ning ühel vanemal on säilinud osaline isikuhooldus ja/või varahooldus. 4. Lahendus ei arvesta võimalike erinevate peremudelitega. Tuleb Mitte arvestatud. Vt eelmine vastus. Planeeritud arvestada, et Eestis on kärgperesid ning mitmed neist eelduslikult soodustus on registripõhine. lasterikkad. Lasterikkad perekonnad on PS § 28 alusel riigi erilise kaitse all, kuid eelnõus pakutud lahendus ei pruugi seda tagada. Näiteks on vanemal kolm last, kahte kasvatab igapäevaselt, kolmandaga veedab aega suhtluskorra alusel üle nädalavahetuse ja koolivaheaegadel. Viimase puhul on vanemal ainult osaline hooldusõigus, sest teisele vanemale anti elukoha otsustusõigus. Vanemal, kelle kasvatada igapäevaselt on üks laps, autot ei ole. Vanem, aga kellel on kolm last ning kelle automaks läheks üle kahesaja euro, ei saaks sellisel juhul kolmanda lapse eest maksusoodustust ning see jääks sellisel juhul riigile. Arvestama peab toodud näitest veelgi keerukamate peremudelitega. Praeguse sõnastuse puhul jääksid osad vanemad, kes tegelikkuses osalevad lapse igapäevaelus, soodustusest ilma. Lisaks ei ole arvestatud olukordadega, kus lapse heaolu nimel kasutatav auto on registreeritud elukaaslase või abikaasa nimele, kes ei ole lapse rahvastikuregistris registreeritud vanem. Üks võimalik lahendus on vastutava kasutaja lisamine, mis looks aluse maksusoodustuse saamiseks. Samas tuleb selle toimingu tegemisel tasuda riigilõivu. Teisest küljest tekib omakorda oht, et vanem, kellel tegelikkuses ei ole autot, registreeritakse sellise sõiduki vastutavaks kasutajaks, millega tal ei ole mitte mingisugust seost, et pahatahtlikult kasutada maksusoodustust. 5. Hooldusõiguse ajutine peatumine – praktikas on esinenud Teadmiseks võetud. Kui hooldusõigus peatub (ajutiselt) olukordi, kus vanema hooldusõigus on olnud peatatud tema enda maksustamisperioodi kestel, siis sellest tulenevalt antud haiguse tõttu. Leiame, et taolises olukorras ei ole põhjendatud, miks soodustust ümber ei arvutata. Kui hooldusõigus on peaks vanem jääma soodustusest ilma, kui hooldusõiguse peatatud ka järgneva maksustamisperioodi 1. jaanuaril, peatumine on ajutine. siis selle perioodi eest 1. jaanuaril soodustust ei arvutata. 6. Maksukohustuse ümberarvutamine – ajalise raamistiku kohta on Teadmiseks võetud. Pöörame tähelepanu, et iga aasta 1. seletuskirjas märgitud, et maksukohustuse vähendamist ei arvutata jaanuaril arvutatakse soodustus uuesti ning möödunud ümber ega vähendata, kui vanema hooldusõigus lõpeb. Taoline aasta muudatused saab arvesse võtta. Peale kohtu otsust lähenemine ei toeta vanemat olukorras, kus ta kasvatab last üksi, saab ka aasta kestel ainuhooldusõigust omav vanem kogu aga hooldusõigus on jäänud mingil põhjusel jagamata või alles võimaliku soodustuse jäägi kasutamise õiguse. vaieldakse kohtus hooldusõiguse üle. Poole soodustusest võib saada vanem, kes tegelikkuses pole last aastaid näinud ning teisel vanemal ei oleks võimalust maksusoodustust tervenisti endale saada isegi siis kui ta peaks kohtus saama ainuhooldusõiguse. Arvestama peab asjaolu, et vaidlused hooldusõiguse üle võivad kohtus venida ka teise vanema pahatahtlikkuse tulemusel. 7. Mõjuanalüüsis ei ole käsitletud kohtumenetluste arvu võimalikku Teadmiseks võetud. Puudub andmestik hindamaks suurenemist – mõjuanalüüs ei käsitle küsimust, kas vanemad reaalset mõju kohtumenetlusele. Leiate siiski ka ise, et hakkavad hooldusõiguse asjus rohkem kohtusse pöörduma, et võib tekkida õigustatud kohtussepöördumisi, mis aitavad vormistada maksusoodustus enda nimele. Näiteks olukorras, kus Eesti registrite sisu andmekvaliteeti tõsta. vanematel on ühine hooldusõigus, aga aastaid on lapse elus osalenud kõigest üks vanem, peaks last kasvatav vanem soodustuse Eelnõu väljatöötamise käigus analüüsiti maksusoodustuse kogumahu saamiseks pöörduma kohtusse. Taolises olukorras on vabatahtlikku jagamist. Meie hinnangul toob maksu küll kohtusse pöördumine pigem õigustatud ja maksusoodustusele vabatahtlik jagamine kaasa vaidlusi, kus lõpuks peaks tekib lisandväärtus. Mõistlikud ei ole siiski olukorrad, kus vanemad maksuhaldur hakkama sekkuma perekonnakorralduslikese on sunnitud pöörduma kohtusse selleks, et taastada ühine küsimustesse. hooldusõigus või hooldusõigus üle anda maksusoodustuse saamise eesmärgil. Maksusoodustuse saamine ei tohi olla ajendiks, miks vanemad peavad pöörduma kohtusse. Üks võimalik lahendus oleks, et vanemad saavad soodustust omavahel vabatahtlikult jagada. Sotsiaalkindlustusamet on rakendanud seda lapsetoetuste puhul, kus ei ole probleemiks igakuiselt toetuse saajat vahetada. Automaksu puhul saaks seda teha kord aastas. Tekib küsimus, miks ei võimaldata paindlikkust ja iseotsustamist lapsevanematele. Näiteks on emal kui ka isal sõiduauto ning laps viibib isa juures nädala ning seejärel ema juures nädala ehk mõlemad vanemad osalevad lapse elus võrdselt. Vanemate vahel on vaidlus, kus koolis laps hakkab käima ning kes haridusküsimuste eest vastutama. Otsustusõigus antakse emale ning seetõttu kajastub isa hooldusõigus rahvastikuregistris kui osaline. Taolise näite puhul ei ole põhjendatud, et vanemad ei saaks omavahel toetust jagada. 8. Eeltoodud argumentidele tuginedes ei saa Justiits- ja Teadmiseks võetud. Digiministeerium toetada lahendust, kus maksusoodustuse saamine tugineb üksnes hooldusõiguse andmetele Rahvastikuregistris. Meie hinnangul peab lahendus olema paindlikum ja arvestama vanemate tegelikku panust lapse kasvatamisse, mitte üksnes formaalset hooldusõiguslikku staatust. 9. Eelnõu § 1 p 5 (MSMS § 16). Palume muu hulgas muuta ka Mitte arvestatud. Märkus võetakse arvesse eraldi MSMS § 16 lõiget 1. Justiits- ja Digiministeerium on mitmel korral maksukorralduse seaduse muutmise ettevalmistamise juhtinud Rahandusministeeriumi tähelepanu sellele, et käigus, kus antud küsimusele lähenetakse laiemas plaanis maksukohustuslaste registri põhimääruse preambulis kajastub ning täiendused tehakse vajadusel seaduste üleselt. üksnes viide maksukorralduse seaduse (MKS) § 17 lõikele 1, registri alamregistrite volitusnormid on aga seaduses sõnastatud läbi viite maksukohustuslaste registri põhimääruse volitusnormi ning selle tulemusena ei ole võimalik maksukohustuslaste registri põhimääruse ega ka MKS põhjal tuvastada, millistes seadustes on reguleeritud maksukohustuslaste registri alamregistrid. Palume sõnastada alamregistrite volitusnormid kujul: „…. andmekogu on MKS §-ga 17 asutatud maksukohustuslaste registri alamregister, mille pidamise korra kehtestab …. määrusega.“. Sellisest sõnastusest tulenevalt saab alamregistrid reguleerida küll maksukohustuslaste registri põhimääruses, kuid viimase preambulit tuleb täiendada viitega eriseaduses asuvale volitusnormile. Preambuli täiendamine tagab, et põhimääruse põhjal on võimalik tuvastada alamregistrite seaduse tasandi regulatsioon. Seega palume MSMS § 16 lg 1 sõnastada järgmiselt: „(1) Mootorsõidukimaksu register on maksukorralduse seaduse §-ga 17 asutatud maksukohustuslaste registri alamregister, mille pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. 10. Eelnõu § 1 p 5 (MSMS § 16 lg 4) – kõnealuse muudatusega Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Maksukorralduse nähakse ette säte, mille kohaselt saab lapse eest seaduse § 101 sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamiseks võib MKS-i, maksuseaduse või selle alusel antud vajalikud üldandmed Maksu- ja Tolliamet (MTA) õigusakti kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas Rahvastikuregistrist, sealhulgas andmed lapse, vanema ja põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi hooldusõiguse kohta. Seletuskirja kohaselt ei pärita võrreldes nende andmeid, töödelda MKS-i §-s 10 nimetatud ülesannete andmetega, mida MTA täna oma muude kohustuste täitmiseks juba täitmisel. Paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud ülesannete Rahvastikuregistrist saab, täiendavaid andmeid juurde. Samas ei hulka kuulub maksusoodustuste kohaldamise nähtu aga mootorsõidukimaksu registri ega maksukohustuslase kontrollimine. registri seaduse tasandi regulatsioonist, et seal töödeldaks andmeid lapse ja hooldusõiguse kohta. Lisaks tuleb kõnealuse sätte sõnastusest välja, justkui hõlmaks üldandmed ka andmeid hooldusõiguse kohta. Isiku üldandmetel on kindel sisu ja nende alla kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt sh aadress, emakeel. Eelnevast tulenevalt palume seletuskirjas selgitada, milliste kehtiva õiguse normide alusel saab MTA lapse ja hooldusõiguse andmed ning millise andmekategooria alla need maksukohustuslase registri seaduse tasandi regulatsioonis mahuvad. 11. Maksukohustuslaste registri regulatsioon – mootorsõidukimaksu Märkused 11–16 mittearvestatud. HÕNTE § 32 lõike 3 register on maksukohustuslaste registri alamregister. Palume viia kohaselt ei kavandata seaduseelnõusse erinevate seaduste andmekaitse nõuetega kooskõlla ka MKS § 17, mis näeb ette sätteid, mis ei ole seotud ühise reguleerimisobjekti või maksukohustuslaste registri regulatsiooni. Selleks tuleks muuta ühise eesmärgi saavutamisega. Maksukohustuslaste MKS § 17 lõikeid 1, 2 ja 31 . registri regulatsiooni antud eelnõu ei puuduta. Seega käsitletakse märkuseid eraldiseisvana maksukorralduslike küsimuste valdkonnas. 12. Maksukohustuslaste register on asutatud MKS §-ga 17 ning Vt p 11. registri põhimäärus on kehtestatud MKS § 17 lõike 1 alusel. Juhime tähelepanu, et seaduse tasandi regulatsiooni ette nägemisega on register juba asutatud, seega ei saa asutamist enam edasi delegeerida. 13. MKS § 17 lg-ga 2 nähakse ette, kelle andmeid registris Vt p 11. töödeldakse. Muu hulgas sisaldab nimetatud loetelu ka isikuandmeid. Igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema 4 kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega. Määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt IKÜM artiklis 5 sätestatule. 14. Eelnevast tulenevalt palume täpsustada MKS-is sisalduvat Vt p 11. registri regulatsiooni selliselt, et see vastaks seadusereservatsiooni põhimõttele, ning põhimääruse kehtestamise volitusnormi selliselt, et sealt nähtuks volituse selged raamid. Seaduse tasandil peab olema kindlaks määratud andmekogu pidamise eesmärk, andmekogusse kantavate isikuandmete koosseis, andmekogu vastutav töötleja (vajadusel kaasvastutavad töötlejad), andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg (seda saab põhimääruses täpsustada, aga mitte pikendada) ning andmekogu põhimääruse volitusnormi raamid. Maksukohustuslaste registri puhul on seaduses ette nähtud andmekogu pidamise eesmärk ja vastutav töötleja, neid sätteid muuta ei tule. Küll aga tuleb MKS § 17 lõikest 1 jätta välja asutamise edasi delegeerimine ning näha ette volituse selged raamid, näiteks muutes ja sõnastades MKS § 17 lõige 1 järgmiselt: (1) Maksukohustuslaste registri (edaspidi register) põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpsem andmekoosseis; 3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 6) muud korralduslikud küsimused. 15. MKS § 17 lõikes 2 tuleb täpsustada isikuandmete koosseisu Vt p 11. isikuandmete kategooria täpsusega, nähes ette milliseid andmeid isikute kohta kogutakse, näiteks üldandmed, töötamise andmed jne. Lisaks tuleb MKS § 17 täiendada sättega, milles nähakse ette isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg. Juhime tähelepanu, et isikuandmete säilitamise tähtaja lõppemisel tuleb isikuandmed koheselt kustutada. Juhul kui andmeid kustutatakse kogumis, siis tuleb põhimääruses näha ette regulatsioon, mis näeb ette, et andmeid säilitatakse vähemalt teatud aeg ning seejärel kustutatakse need teatud aja jooksul. Näiteks andmeid säilitatakse vähemalt kolm aastat andmete registrisse kandmisest ning kolme aasta täitudes kustutatakse need kahe kuu jooksul. See teeb andmete maksimaalseks säilitamise tähtajaks kolm aastat ja kaks kuud. 16. MKS § 17 lg 31 kohaselt on registri volitatud töötlejateks ka Vt p 11. kohus ja prokuratuur. Esmalt juhime tähelepanu, et IKÜM art 4 p 8 kohaselt on volitatud töötleja füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel. Sellest tulenevalt palume selgitada, kas kohus ja prokuratuur töötlevad andmekogus andmeid Maksu- ja Tolliameti nimel või neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Juhul kui tegemist on teise variandiga, siis on nad registri vaates kaasvastutavad, mitte volitatud töötlejad. Lisaks näeb MKS § 17 lg 32 ette, et volitatud töötlejad nähakse ette põhimääruses, seega jääb ebaselgeks, miks 17. Eelnõu § 2 (MKS § 26 lg 24 ) – kõnealuse sättega nähakse ette, Mittearvestatud. MTA võtab kasutusele teavituste et Riigi Infosüsteemi Ametil on juurdepääs maksusaladusele süsteemi, mis on juba rajatud ja toimiv. ulatuses, mis on vajalik Eesti teabevärava ametliku e-posti infosüsteemi vahendusel elektrooniliste teadete saatmiseks ja sellega seotud infosüsteemide haldamiseks. Juurdepääs hõlmab isiku üldandmeid ning elektroonilise teate kohta käivaid andmeid. Seletuskirja kohaselt on muudatus vajalik Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hallatava Eesti teabevärava kaudu toimiva süsteemiga „Postkast 2.0“ asendamiseks. Juhime tähelepanu, et „Postkast 2.0“ kohta on alles koostatud väljatöötamiskavatsus, seega ei ole Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul asjakohane veel MKS muudatusi teha. Muudatused tuleks teha „Postkast 2.0“ puudutavas eelnõus, kui on selge, milliseid andmeid edastamisel RIA-le kuvatakse. Ilmselt ei ole RIA-l ligipääsu isiku kõigile üldandmetele, mis hõlmavad endas lisaks isiku nimele ka isikukoodi, sugu,  kodakondsust, kontakt sh aadressi, emakeelt. Palume muudatus eelnõust välja jätta. 18. Seletuskirja 6. osas on aastate lõikes välja toodud kaasnevad Arvesse võetud. kulud MTA-le ja Transpordiametile seoses vajalike IT arendustega, mida tingivad eelnõuga plaanitavad muudatused. Palume seletuskirja lisada ka nende arenduste rahastamise allikas. 19. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja Arvesse võetud. seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. 20. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume Teadmiseks võetud. eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. 2. Kliimaministeerium Kliimaministeerium kooskõlastab mootorsõidukimaksu seaduse Teadmiseks võetud. muutmise seaduse eelnõu Liidud 1. Eesti Kaubandus- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tänab Rahandusministeeriumit Teadmiseks võetud. Tööstuskoda võimaluse eest avaldada arvamust mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mille kohaselt hakatakse M1- kategooria üle 7 istekohaga väikebusse maksustama N1-kategooria sõidukite maksumääraga. Kaubanduskoda toetab plaanitavat muudatust, kuna, muudatus leevendab märkimisväärselt just nende ettevõtjate, sealhulgas paljude mikro- ja väikeettevõtete maksukoormust, kes kasutavad oma igapäevategevuses 8- või 9- kohalisi väikebusse. Kaubanduskojal eelnõu osas muid kommentaare ja ettepanekuid ei ole. 2. Eesti Lasterikaste ELPL tunnustab algatust ning on seisukohal, et see on lastega Teadmiseks võetud. Perede Liit peredele äärmiselt vajalik, mida kinnitas mh ELPL-i poolt käesoleva aasta veebruaris läbiviidud küsitlus 3+ perede seas, millele vastas üle 2500 inimese ning millest 94% kinnitasid, et sõiduauto on nende peres hädavajalik tarbeese, milleta pole võimalik tagada perekonna logistilisi vajadusi igapäevase elukorralduse toimimiseks. Samuti ilmnes küsitlusest, et mootorsõidukiga seotud maksukohustus avaldab olulist mõju perede igakuisele eelarvele, mille tõttu plaanisid pered maksukohustuse täitmiseks laenu võtta või loobuda laste huviringidest. Seega on mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks väljatöötatud meetmed lastega peredele äärmiselt vajalikud. Seadusel peab olema tagasiulatuv jõud, s.t et ümberarvutamisele Teadmiseks võetud. Eelnõu juba hõlmab kõigi alates peaksid kuuluma ka kõik 2025. aastal väljastatud maksuteated, mis 2025. a 1. jaanuarist väljastatud maksuteadete kas vabastaksid lastega pered maksust või vähendaksid seda ümbervaatamist ning õigustatuse korral vähenduse vastavalt laste arvule. Avalike andmete kohaselt jäi 2025. aastal andmist. väljastatud maksuteadete alusel mootorsõidukimaks tasumata ligi 25 000 inimesel, kellede seas on ilmselt ka lastega peresid. Oluline on, et maksu vähendamisega seotud muudatused omaksid mõju ka juba väljastatud maksuteadetele, mh toimuks tagasiarvestus neile peredele, kes maksu on ära tasunud. Seaduseelnõu kohaselt on maksusoodustus seotud lapsevanemale Teadmiseks võetud. Selgitame, et eelnõu on siiski kuuluva hooldusõigusega. Seaduseelnõus on selgitatud, et konkreetne selles küsimuses, et maksu vähendamise hooldusõigus käesoleva seaduse tähenduses on lapse aluseks on asjaolu, et hooldusõigus käesoleva seaduse ainuhooldusõigus või ühine hooldusõigus, mida ei ole peatatud, tähenduses on lapse ainuhooldusõigus või ühine piiratud, üle antud ega ära võetud (§ 151 lõige 4). Juhime siinkohal hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega seadusandja tähelepanu asjaolule, et ühine hooldusõigus saab olla ära võetud. Osalised hooldusõigused maksu vähendamise jagatud ka osaliselt, s.t et PKS § 137 võimaldab hooldusõigusega alust ei anna. seonduvaid otsustusõigusi anda ainuhooldusõigusena üle ühele vanemale ka üksikutes valdkondades. Näiteks: vanemad vaidlevad Eelnõu kohane maksusoodustus on rangelt registripõhine lapse haridusega seonduvate küsimuste üle, mille tõttu kohus ja maksuhaldurile ei ole võimalusi lapse reaalse lõpetab ühise hooldusõiguse lapse hariduskorralduslikes küsimustes elukorralduse hindamiseks. ning annab selle osa ainuhooldusõigusena ühele vanemale, ülejäänud osas ühine hooldusõigus säilib. Eelnõust ei tulene kas sellisel juhul loetakse hooldusõigus siiski seaduseelnõu kontekstis ühiseks või tähendab see automaatselt, et ühes küsimuses hooldusõiguse kaotanud vanem ei oma õigust maksusoodustuste rakendamisele enam üldse. Kusjuures selle näite puhul võib juhtuda, et laps ise elab võrdse vanemluse põhimõttel alaliselt kummagi oma vanemaga sõltumata sellest, et ühel vanemal ei ole tema hooldusõigust kõikides küsimustes. Seaduseelnõu tekstist võib pigem järeldada, et eelduseks on täielik ühine hooldusõigus või ühe vanema ainuhooldusõigus. Sama küsimus tekib ka PKS § 119 alusel tehtavate muudatuste osas, millega on võimalik anda üle üksikuid otsustusõiguslikke küsimusi vanematele nõnda, et last puudutava konkreetse küsimuse otsustamise õiguse saab üks vanem, ent muus osas kogu ühine hooldusõigus säilib. Kuna säärasel viisil jagatud hooldusõiguseid võib olla väga arvukal hulgal peredel, siis vajab ka see osa seadusest läbimõeldud lahendust, et seadus ei hakkaks diskrimineerima vanemaid, kel ei pruugi olla üht konkreetset osa  lapse hooldusõigusest (või sellega seonduva otsustusõiguse rakendamisest), ent kes siiski aktiivselt osaleb lapse kasvatamises. Seaduseelnõu kohaselt on mootorsõidukimaksu soodustuse Mittearvestatud. Laste eest soodustuse andmine on saamiseks oluline see, et sõiduk kas kuuluks vanemale või vanem füüsilisele isikule mõeldud maksuvähendus. Juriidilisele oleks sõiduki vastutav kasutaja (liisingkohustuste korral). ELPL-i isikule laiendamist küll kaaluti, kuid see ei kanna eelnõu hinnangul võiks kaaluda ka võtta arvesse juriidilistele isikutele mõtet. Juriidilise isiku sõiduk on kasutamiseks kuuluvaid sõidukeid, mis on kasutuses kahel otstarbel, s.o nii töö- ettevõtluses ja selleks soodustus mõeldud ei ole. kui erasõitudeks, sest paljudele peredele võib kuuluda mõni väikeettevõte (eriti maapiirkondades), kus sõiduk on soetatud pereettevõtte omandisse, ent mida kasutatakse erisoodustusmaksu tasumise kaudu ka pere vajaduste täitmiseks. ELPL-ile pole teada kui palju võib sääraseid peresid olla ning kui ulatuslik on nende mõju maksusoodustustele, ent eeldada võib, et selliseid peresid leidub. Ka need pered peaksid olema õigustatud maksusoodustuse kasutamisele, kuivõrd sõiduk teenib ka laste huve. 3. Eesti Puuetega Lastega peredele soodustuste tegemine on tervitatav (mis annavad Teadmiseks võetud. Käesoleva eelnõu eesmärgid on Inimeste Koda ühtlasi soodustuse puudega lapsi kasvatavatele peredele), kuid sõnastatud võttes arvesse ajakava ja võimalusi, mida oleks samal ajal on tähelepanuta jäänud puuetega inimeste vajadused ning veel see aasta võimalik rakendada (M- ja N kategooria EPIKoja varasemad ettepanekud, mis puudutasid maksuerisuse alates 2026. a). Puudega inimeste puudeastme põhjal tegemist neile, kelle jaoks isiklik sõiduvahend ei ole mugavus, vaid soodustuse andmiseks tuleks sisse viia muudatusi, mis hädavajalik vahend, mis võimaldab ühiskonnaelus osaleda. Eelnõu võtavad kauem aega. Samuti ei ole ära langenud autorid on märkinud, et muudatus toetab nii lasterikaste perede kui probleemid seoses ümberehitatud sõidukitega, millele puudega inimeste hakkamasaamist, sest mõlemal sihtgrupil on viitab Vabariigi President oma kirjas, millega jättis kõrgendatud vajadus väikebusside kasutamise järgi. M1-kategooria esimesel korral mootorsõidukimaksu seaduse välja 7+-istmekohaliste sõidukite N1-kategooria maksumääraga kuulutamata. maksustamine annab küll osalise soodustuse puuetega inimestele (eelnõus pole välja toodud, kui paljusid puudega inimesi see Sellegipoolest täname Teid märkuste eest ja võtsime need mõjutab), kuid planeeritud soodustus ühti EPIKoja varasemalt täiendava arutelu alla. tehtud ettepanekuga, sh kohandatud autode erisuse lisamisega seadusesse või teatud sihtgruppidele soodustuse tegemisega. EPIKoja algne soov oli saada maksuvabastus eelkõige neile sihtgruppidele, kelle jaoks iseseisev ühistranspordi kasutamine nii tervisliku seisundi kui ligipääsetavuse tõttu on keeruline, kui mitte võimatu. Meie liikmesorganisatsioonidega maksudebati käigus arutelusid pidades leidsime ühiselt, et lausaline maksuvabastus ei ole ilmtingimata see, mida heitlikul poliitmaastikul taotleda, sest puudega inimeste ja nende perede vaatest on palju teemasid, mis riigipoolset ja seega ka kaaskodanike poolset tuge ja panust eeldavad – kvaliteetsed ja kättesaadavad teenused, ligipääsetavus, ajakohased ja sihitud toetused, mis kõik on vajalikud eelkõige selleks, et puudega inimesed ja nende lähedased saaksid võimalikult võrdväärselt ühiskonnaelus osaleda, haridust omandada, ka tööl käia. Ka paljud teised Euroopa riigid on arvestanud mootorsõidukimaksu kehtestamisel puuetega inimestega, näiteks Lätis on maksuerisused puuetega inimestele ja puudega last kasvatavatele peredele. Soomes võimaldatakse automaksu tagastust liikumispuude, nägemispuude või ka muu puude korral kui see põhjustab püsivat kahju. UK-s on maksuerisused liikumisraskustega inimestele, sh nägemispuue, liitpuue. Ka Õiguskantsler on oma seisukohas välja toonud, et näiteks saaks puuetega inimesele või tema määratud inimesele kuuluva auto aastamaksust vabastada, nõuda vaid baasosa (50 eurot) maksmist või rakendada sarnaselt Ühendkuningriigiga põhimõtet, et puuetega inimestele on kehtestatud sõiduki aastamaksu tasumisel 50-protsendine soodustus. 2025. aasta juunis avaldatud Praxis'e analüüsis1 rõhutatud, et puuetega inimesed kuuluvad haavatavaimate gruppide hulka, keda maksutõusud ja eelarvekärped kõige rängemalt tabavad. Nende toimetulek sõltub rohkem riigi sotsiaalkaitsehüvitistest ja avalikest teenustest. Puuetega inimesed, eriti need, kes kuuluvad mitmesse riskigruppi (nt väikese sissetulekuga või krooniliste haigustega), on kõige haavatavamad. Mootorsõidukimaks avaldab eriti negatiivset mõju inimestele hajaasustuses, kus ühistransporti pole. Ka EPIKoja poole pöörduvad sageli just maapiirkonades elavad puudega inimesed, kelle jaoks isiklik sõiduvahend on ainuke viis, kuidas jõuda kooli, tööle või avalike teenusteni, näiteks pole enamik maakonnaliine ligipääsetavad liikumisraskutega inimestele. EPIKoda lähtus oma ettepanekute tegemisel sellest, et riigil oleks võimalikult lihtne maksuvabastust rakendada, st riigil oleks võimalik registrite andmete põhjal saada informatsiooni mootorsõidukite omanike, puudega inimeste puude raskusastme ja puude liigi ning ka perekondlike ja juriidiliste seoste kohta (abikaasa, registreeritud kooselu, lapsevanem, eestkostja). Sarnaselt on riik kehtestamas maksusoodustust ka lastega peredele. Kokkuvõtvalt EPIKoja ettepanekud mootorsõidukimaksu seadusesse: Lisada maksuvabastus järgmistele sihtrühmadele (sarnaselt eelnõu § 15-ga, kuhu on lisatud soodustused lastega peredele): • raske ja sügava liikumispuudega inimesed; • raske ja sügava intellektipuudega inimesed; • raske ja sügava nägemispuudega inimesed; • või eelmainitud sihtgruppi kuuluva inimese seaduslik esindaja, abikaasa, registreeritud elukaaslane; • või varasemalt sõlmitud kompromiss, mille kohaselt oleksid mootorsõidukimaksust vabastatud puudega inimeste kohandatud sõidukid. Toetame maksuerisuse tegemist selliselt, et puudega inimese kohta oleks vabastatud üks sõiduk. Tehtud ettepanekud võimaldavad laialdast maksuvabadust just neile puuetega inimestele, kelle jaoks auto on abivahend. Eesti on võtnud ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kohustuse edendada puuetega inimeste võrdseid võimalusi ja tagada juurdepääsu osalemiseks kodanikuühiskonna, poliitika-, majandus-, sotsiaal- ja kultuurielu valdkondades. Samuti otsida lahendusi, et vähendada vaesuse negatiivset mõju puuetega inimestele. Puuetega inimestele maksuerisuste (antud juhul mootorsõidukimaksu) tegemisega viib riik oma poliitikad kooskõlla konventsiooni põhimõtete ja eesmärkidega, edendades võrdseid võimalusi, kaasamist ning austust puuetega inimeste õiguste ja inimväärikuse suhtes.  22.08.2025 Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga sätestatakse mootorsõidukimaksu seadusesse alus laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks juba arvates käesolevast aastast. Vähendamist saavad automaatselt need isikud, kellel on vähemalt üks 18-aastane (kaasa arvatud) laps, kelle hooldusõigus isikul on. Samuti peab isikul olema sõiduk, mille omanik või vastutav kasutaja (kui sõiduki omanik on liisinguandja) ta on, sest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendust antakse üksnes mootorsõidukimaksu kohustuse suhtes. Iga lapse eest vähendatakse vanema maksukohustust ühe maksustamisperioodi jooksul kuni 100 euro võrra, kuid mitte rohkem kui tema maksukohustus kokku. Kui lapsel on mitu vanemat, kellel igaühel on ka sõiduk, jagatakse vähendus nende vahel. Vähendust saab kasutada kogu maksustamisperioodi vältel, järgmisesse perioodi see edasi ei kandu. Kohustuse vähendamise mõju maksumaksjatele on kahetine. 55 000 maksumaksjal katab rakenduv vähendus kogu nende 2025. aasta mootorsõidukimaksu kohustuse. 97 000 maksumaksjat saavad vähendust, kuid nende maksukohustus ületab vähendamise summa. Mootorsõidukimaksu koormus väheneb lastega leibkondadel keskmiselt üle 50% ja peredele jääb kokkuvõttes alles üle 16 miljoni euro. Eelnõuga sätestatakse ka et M-kategooria mootorsõiduk, millel on rohkem kui seitse istekohta, maksustatakse N-kategooria mootorsõiduki maksumääraga. See vähendab oluliselt M- ehk sõiduauto kategoorias registreeritud 8- või 9-kohaliste sõidukite (tavaliselt väikebussid) mootorsõidukimaksu määra, mis muidu tulenevalt nende tehnilisest näitajatest ebasoovitavalt kõrgeks kujuneb. Muudatus toetab ka lasterikaste perede ja puudega inimeste hakkamasaamist, sest mõlemal sihtgrupil võib olla kõrgendatud vajadus väikebusside kasutamise järgi. Kui M- kategooria maksumäär koosneb kolmest komponendist, siis N-kategooria puhul on komponente kaks. Lisaks tehakse eelnõus tehnilist laadi muudatus seoses mootorsõidukimaksu kohustuse arvutamise päeva täpsema reguleerimisega ning jätkatakse juba sel aastal praktiseeritud lahendusega pikendada maksuteadete paberkandjal väljasaatmise tähtaega. Kumbki eelnevas lõigus nimetatud muudatus isikute kohustusi ei muuda, samuti ei too eelnõu tervikuna kaasa isikute halduskoormuse kasvu, sest laste eest maksukohustuse vähendamine ja kategooriatega seotud maksumäära muutmised on automaatsed. Eelnõuga muudetakse ka maksukorralduse seadust. Muudatuse eesmärk on tagada elektrooniliste teadete tõrgeteta ja turvaline edastamine maksukohustuslastele, samuti infosüsteemide efektiivne haldamine, säilitades samal ajal maksusaladuse kaitse. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja 1 Mootorsõidukimaksu seaduse (edaspidi MSMS) muudatused on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Maret Mets ([email protected]) ning fiskaalpoliitika osakonna analüütik Risto Kaarna ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected]) Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) muudatused on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Artur Lundalin ([email protected]) koostöös MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna juristi Tanel Ermeliga ([email protected]). 1.3 Märkused MSMS muutmine on seotud 24. mail 2025. a Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 vahel sõlmitud koalitsioonileppega, mille punkti 304 kohaselt planeeritakse juba alates käesolevast aastast leevendada mootorsõidukimaksu koormust iga alaealise lapse kohta. Samuti ühtlustada M- ja N-kategooria autode ja väikebusside maksumäärasid, et invasõidukite ja paljulapseliste perede väikebusside maksustamine ei sõltuks sellest, kumba kategooriasse need registreeritud on. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõuga muudetakse: - maksukorralduse seadust redaktsioonis RT I, 19.12.2024, 4; - mootorsõidukimaksu seadust redaktsioonis RT I, 31.12.2024, 17. 2. Seaduse eesmärk MSMS muutmise eesmärk on kuni 18-aastaste (kaasa arvatud) laste vanemate mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine kuni 100 euro võrra iga lapse kohta. Maksuvähendus on suunatud lastega peredele ja toetab nende liikumisvõimalusi ning üldist hakkamasaamist. Üldine teatud tingimustel maksu vähendamine registriandmete põhjal on läbipaistvam ja lihtsam hallata, kui toetuste tõstmine. Maksuvähenduse eesmärk on konkreetselt automaksust tuleneva mõju leevendamine. M-kategooria 7+-istmekohaliste sõidukite e nn väikebusside maksukoormus on M-kategooria üldisest maksukohustusest kõrgem ning poliitilise valiku tulemusel on otsustatud, et nende määra peaks rohkem ühtlustama selle kategooria keskmiste määradega. Eesmärgi saavutamise õiguslik lahendus on analoogselt elamu-kategooria sõidukitele maksustada M-kategooria väikebussid N-kategooria maksumääraga. See vähendab oluliselt M-kategooriasse registreeritud väikebusside maksumäära, sest määr koosneb kolme komponendi asemel kahest. Samuti täpsustatakse mootorsõidukimaksu arvutamise aluseks olevate andmete arvesse võtmise päeva ning MKS-i muudatuse eesmärk on tagada elektrooniliste teadete tõrgeteta ja turvaline edastamine maksukohustuslastele, samuti infosüsteemide efektiivne haldamine, säilitades samal ajal maksusaladuse kaitse. Eesmärgi saavutamise õiguslik lahendus on lisada MKS §-i 2 26 uus lõige, mis annab RIA-le1 selgesõnalise juurdepääsu maksusaladusele vajalikus ulatuses. See on halduslikult otstarbekas, kuna koondab infosüsteemide haldamise ühte asutusse, parandades süsteemide efektiivsust ja turvalisust. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 1 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Käesolev eelnõu on kiireloomuline, sest laste eest soovitakse mootorsõidukimaksu leevendust anda juba mootorsõidukimaksu esimesel rakendusaastal (so 2025. a). Eelnõu kiire ja üldises korras jõustumine on äärmiselt vajalik, et maksuhaldur jõuaks veel enne aasta lõppu kõigi õigustatud isikute maksuteated üle vaadata. Samuti on isikute jaoks tegemist positiivse muudatusega, mis ei sea neile lisakohustusi. 3. Eelnõu sisu MSMS-i täiendatakse §-ga 41 (eelnõu § 1 punkt 1) ja sätestatakse, et mootorsõidukimaksu teade on haldusakt, millele rakendatakse MKS-is maksuotsuse kohta sätestatut. MKS reguleerib maksuteadetest eelkõige deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma kohta esitatavat maksuteadet (MKS § 88 lõige 2) ning maamaksuteadet (MKS § 119 lõige 4). MKS § 88 lõige 2 kohaldub füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel esitatavale maksuteatele. Seaduses on läbivalt seotud maksuteatele kohalduvad normid just MKS §-s 88 viidatud maksuteatega. MKS § 88 alusel esitatud maksuteatega seotus ei võimalda neid sätteid vahetult mootorsõidukimaksu teatele kohaldada. Laiemalt kohaldatavat maksuteate regulatsiooni MKS otsesõnu ei sätesta (v.a maksuteate vaidlustamine). Küsimused, mille MKS jätab lahendamata, lahendatakse haldusmenetluse seadusele tuginedes (MKS § 45). Selleks, et MTA haldusaktidele saaks kohaldada ühtseid reegleid, on otstarbekas kohaldada mootorsõidukimaksuteatele MKSis maksuotsusele kohalduvaid norme. Sarnane lahendus on kasutusel maamaksuteate puhul ja seega lisatakse eelnõusse uus § 41 ja täiendatakse MKS § 119 lõiget 4 (eelnõu § 2 punkt 2). MSMS § 6 täiendatakse lõikega 3 (eelnõu § 1 punkt 2). Lõikes sätestatakse, et mootorsõidukimaksu kohustus arvutatakse sõiduki 1. jaanuari või Eesti liiklusregistris esmakordse registreerimise kuupäeva seisuga liiklusregistri andmete alusel. Lisatav säte tugevdab koosmõjus MSMS § 6 lõikega 1 hetke ja tingimusi, mille alusel maks määratakse. Näiteks sätestatakse § 6 lõike 1 punktis 1, et mootorsõidukimaksu kohustus on isikul, kes on maksustamisperioodi 1. jaanuari seisuga liiklusregistri andmete kohaselt sõiduki omanik või MSMS § 5 punktis 2 nimetatud vastutav kasutaja, mis annab selge määratluse aja ja isiku staatuse kohta. Muudatusega fikseeritakse lisaks isiku maksukohustuse määramise ajale ja staatusele sõiduki andmete aluseks võtmise aeg, milleks on andmete seis liiklusregistris 1. jaanuaril (või sõiduki esmakordse registreerimise kuupäeval). Sõiduki tehingud liiklusregistris võivad teatud puhkudel pikeneda mitmele päevale ja ning seetõttu on õigusselguse huvides vajalik täpsemalt öelda, millise aja seisuga sõiduki andmed aluseks võetakse. Sellise õigusliku aluse loomine maksu määramise loogikas muutusi kaasa ei too, vaid kindlustab praktikat ning välistab vaidlusi. Liiklusregister on informatiivne register ja seda, kuidas mootorsõidukimaksu seaduse alusel on andmetele antud õiguslik tähendus, on analüüsitud MSMS-i seletuskirjas. 1 RIA on riigi infosüsteemi haldaja (AvTS § 43² lg 1, § 43⁴ lg 1) ja Eesti teabevärava haldaja (AvTS § 32¹ lg 2). 3 MSMS § 9 lõike 2 (eelnõu § 1 punkt 3) struktuuri muudetakse ja selle loetelu täiendatakse uue punktiga. Kehtivas lõikes sätestatakse mootorsõidukimaksu määramise tähtaeg, mis on 15 tööpäeva pärast liiklusregistri sündmust. Tähtaja lugemist algatavaks sündmuseks võib olla kas maksustamisperioodi kestel mootorsõiduki esmakordne liiklusregistris registreerimise või selle ajutise kustutamise tähtaja saabumine või registrikande taastamine. Uuena lisandub siia sündmus, mis algatab lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise. Selleks võib olla lapse sünd maksustamisperioodi kestel või kui vanem soetab ja registreerib liiklusregistris sõiduki, mille maksukohustuse arvutamisel saab vähendamist rakendada. MSMS § 12 täiendatakse lõikega 10 (eelnõu § 1 punkt 4). Sätestatakse, et M-kategooria mootorsõiduk, millel on rohkem kui 7 istekohta, maksustatakse N1-kategooria mootorsõiduki maksumääraga. See vähendab oluliselt M1- ehk sõiduauto kategoorias registreeritud 8- või 9- kohaliste sõidukite (tavaliselt väikebussid) mootorsõidukimaksu määra. Kui M1-kategooria maksumäär koosneb kolmest komponendist, siis N1 puhul on komponente kaks. M1-kategooria maksumäära arvutamise komponendid on baasosa (50 eurot), CO2 eriheite osa ja massiosa. N1 kategoorial on aluseks baasosa (50 eurot) ja CO2 eriheite osa. Muudatus toetab nii lasterikaste perede kui puudega inimeste hakkamasaamist, sest mõlemal sihtgrupil on kõrgendatud vajadus väikebusside kasutamise järgi. MSMS-i täiendatakse §-dega 151 ja 152 (eelnõu § 1 punkt 5). Paragrahvidega luuakse MSMS- i lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise alusregulatsioon. Eelnõuga lisatakse MSMS-i § 151, milles sätestatakse lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise alused ja § 152, milles sätestatakse vähendamise arvutamine. Mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse lapse hooldusõigust omaval vanemal või füüsilisest isikust eestkostjal. Tüüpiliselt on lapsel Rahvastikuregistrisse märgitud üks või kaks vanemat/eestkostjat, kuid see arv võib olla ka kuni kolm. Eelnõus kasutatakse üldistavat terminit „vanem“, kuid oluline on tähele panna, et see ei ole võrdne perekonnaseaduse terminiga „vanem“. Nimetatud seaduse kohaselt ei ole lapsel rohkem kui kaks vanemat, kuid eelnõukohane maksuvähendus arvutatakse lapse hooldusõiguse alusel. Vähenduse saamiseks peab vanem olema vähemalt ühe sõiduki omanik või vastutav kasutaja läbi liisinglepingu, mis on ka arusaadav, sest vähendust arvutatakse üksnes mootorsõidukimaksu teate kontekstis (§ 151 lõige 1). Seetõttu näiteks ei saa vähendust sõiduki eest, mis on ajutiselt kustutatud ja mille kohta ei ole maksuteadet väljastatud. Laps käesoleva seaduse tähenduses on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik (§ 151 lõige 6). Kui laps saab 18-aastaseks, lõpeb üldjuhul ka tema üle hooldusõiguse pidamine. Mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamist on otsustatud pikendada kuni laps veel on 18- aastane, st ei ole saanud 19-aastaseks. Kui algava maksustamisperioodi 1. jaanuaril on laps 18- aastane, vähendatakse mootorsõidukimaksu kohustust sellel isikul, kellel oli lapse täisealiseks saamise päevale eelneval päeval hooldusõigus (§ 151 lõige 5). Kui laps saab 19-aastaseks näiteks 1. mail ja pere, kel varem pole sõidukit olnud, ostab oma esimese ja uue sõiduki 28. mail, siis maksuteatel, mille maksuhaldur väljastab, vähendamist enam arvesse võtta ei saa – laps oli saanud juba 19-aastaseks. Perel oli võimalik vähendust kasutada kuni 30. aprillini ning kui oli varasem plaan sõiduk soetada, saab seda soetamisel arvestada. Mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse M1- või N1-kategooria mootorsõidukil ehk sõiduautol või väikebussil. MSMS §-s 11 sätestatud kategooriate eest vähendust ei kohaldata (mootorrattad, ATV-d jmt). 4 Maksukohustuse arvutamist mõjutanud vähendamised kajastatakse maksuteatel (§ 151 4). Märgitakse vanema lapsed, sõidukid ja võimalik täiendav vähendus teise vanema arvelt. Hooldusõigus käesoleva seaduse tähenduses on lapse ainuhooldusõigus või ühine hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega ära võetud (§ 151 lõige 4). Hooldusõigus jaguneb ühiseks hooldusõiguseks ja ainuhooldusõiguseks. Ühine hooldusõigus tähendab, et vanemad jagavad lapse hooldamise ja kasvatamisega seotud otsuseid ning vastutust võrdselt. Ainuhooldusõigus on ühe vanema õigus ja kohustus hoolitseda lapse eest ja teisel vanemal ei ole otsustusõigust lapsega seotud küsimustes. Ainuhooldusõigusega on tegemist juhul, kui üks vanem ei suuda või ei soovi hooldusõiguses osaleda. Maksukohustust vähendatakse kuni 100 eurot ühe lapse eest kogu õigustatud isiku M1- ja N1- kategooria sõidukite mootorsõidukimaksu summa suhtes (§ 151 lõige 2) ja arvutus viiakse läbi laste vanuse järjekorras. Kui lapsel on mitu vanemat, jagatakse maksukohustust vähendav summa vanemate vahel võrdselt. Kui ühe vanema maksukohustus on väiksem kui tema maksukohustust vähendav summa, jagatakse jääk omakorda ülejäänud vanemate vahel (§ 151 lõige 3). Kokkuvõtvalt peavad isikul mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise saamiseks olema täidetud mõlemad tingimused:  tal on vähemalt ühe 18-aastase (kaasa arvatud) lapse täielik hooldusõigus;  ta on vähemalt ühe sõiduauto või väikebussi (M1- või N1-kategooria) omanik või vastutav kasutaja (kui sõiduki omanik on liisinguandja). Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamisel on eesmärgiks seatud, et kui lisaks 1. jaanuari seisule tekib maksustamisperioodi jooksul täiendavaid aluseid maksukohustuse vähendamiseks, siis seda ka tehakse, teisisõnu – MTA peab lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise üle arvet (§ 152 lõiked 2 ja 3). Standardina arvutatakse vanemale võimalik lapse eest saadav mootorsõidukimaksu kohustuse vähendus 1. jaanuaril (§ 152 lõige 1) kui isikule väljastatakse talle kuuluvate sõidukite eest maksuteade. Kahe vanema puhul jagatakse see summa pooleks. Kui vanem ostab aasta jooksul uue sõiduki ja 1. jaanuarist on jäänud veel vähenduse jääki või pole seda üldse kasutatud, sest vanemal puudus sõiduk, saab vähendust arvestada. Kui maksustamisperioodi jooksul sünnib perre laps, saab ka tema eest täiendavalt kuni 100 eurot pere sõidukite maksukohustusest maha arvutada. See protsess on automaatne ja isik ise midagi tegema ei pea. Küll tühistab MTA maksukohustuse vähenemise tõttu viimati väljastatud maksuteate ja annab uue, vähendatud maksusummaga maksuteate. Lapse hooldusõiguse lõppemisel arvutatud maksukohustuse vähendamist ümber ei arvutata ja jääki ei suurendata (§ 152 lõige 4). Lapse hooldusõigus võib lõppeda näiteks tema 19-aastaseks saamise tõttu, hooldusõiguse äravõtmise tõttu, aga ka lapse surma tõttu. Nendel puhkudel ei toimu aasta jooksul mingit vähendamise ümber- ega tasaarvestust. Tavapärasena tagastatakse mootorsõidukimaksu osa, mis on maksukohustuse vähendamise tulemusel enam tasutud, maksukohustuslase ettemaksukontole (§ 152 lõige 5). Ettemaksukontolt on isikul võimalik summa ise oma pangakontole kanda. MSMS § 16 täiendatakse lõikega 4 (eelnõu § 1 punkt 6). Selle täiendusega luuakse alus Rahvastikuregistri andmete sidumiseks maksukohustuse vähendamise arvutamisega. Võrreldes nende andmetega, mida MTA täna oma muude kohustuste täitmiseks juba Rahvastikuregistrist 5 saab, täiendavaid andmeid juurde ei pärita. Maksukohustuse vähendamiseks on vaja üksnes kontrollida lapse ja vanema üldandmeid ning JAH/EI vormis kinnitust hooldusõiguse kohta. Maksukorralduse seaduse § 101 sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur võib MKS-i, maksuseaduse või selle alusel antud õigusakti kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid, töödelda MKS-i §-s 10 nimetatud ülesannete täitmisel. Paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud ülesannete hulka kuulub maksusoodustuste kohaldamise kontrollimine. MSM-i § 17 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas (eelnõu § 1 punkt 7) lisatakse 2025. aastale ka sätte kehtimine aastal 2026. Säte ise reguleerib olukorda, kus maksuhaldur peab maksuteate kätte toimetama posti teel. Maksuhaldur toimetab maksuteate posti teel kätte juhul, kui maksumaksja avaldab selleks soovi, kuid seda üksnes siis, kui maksumaksja pole maksuteadet veel kätte saanud (läbi e- maksuameti keskkonna). Kui maksumaksjale on korra maksuteade juba edukalt kättetoimetatud – sõltumata kuidas, kas elektrooniliselt või muul mitte-elektroonsel viisil – siis maksuteate lisaeksemplaride loomiseks paberkandjal peab isik leidma ise vahendid ja viisi. Kõnealuse lõike punkt 2 on mõeldud lahendama olukorda, kus maksumaksja ei reageeri maksuteatele e-maksuameti kaudu, ent samas ei pöördu ka maksuhalduri poole taotlusega edastada talle maksuteade posti teel. Sellisel juhul ootab maksuhaldur 55 tööpäeva arvates maksuteate üleslaadimisest, ning kui maksuteade on pärast seda jätkuvalt kättetoimetamata, läheb MTA sellisel juhul üle maksuteate posti teel kättetoimetamisele. Viiekümne viie tööpäeva on kriteeriumina sätestatud põhjusel, et kui 15. veebruaril väljastatakse maksuteated, siis 55 tööpäeva möödumine tähendab seda, et posti teel saadetakse dokumendid välja alles mai alguses, st pärast füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise viimast kuupäeva, mis on aprillikuu lõpus. Kuna valdav enamik tuludeklaratsioone esitatakse läbi e-maksuameti, siis on tõenäoline, et seda tegema minnes võetakse ühtlasi vastu ka maksuteated ning muud dokumendid, mis on seniks sinna üles laetud. See tagab, et posti teel saadetakse dokumendid välja lõpuks üksnes sellistele maksumaksjatele, kellel selleks on reaalne vajadus, st kellel tõesti puudub võimekus ja ka huvi e-maksuametit kasutada. Esimene mootorsõidukimaksu tasumise tähtaeg, milleks peab olema tasutud 50% määratud maksust, on 15. juunil, seega on tagatud, et maksuteate alles paberil kättesaamise maksu tasumise tähtaja vahele jääb vähemalt 30 päeva. Kui maksuhaldurile on teada üksnes isiku postiaadress, saadetakse paberil maksuteade juba veebruaris välja. Kui MSMS-i vastuvõtmisel sätestati kirjeldatud kord üksnes 2025. aasta kohta, siis nüüd laiendatakse seda tähtajatult, et nii Maksu- ja Tolliametil (MTA) kui isikutel oleks rohkem paindlikkust maksuteadete kättesaamiseks. Regulatsiooni sisus muutusi ei ole. MSMS-i täiendatakse §-ga 171 (eelnõu § 1 punkt 8), milles sätestatakse erikord lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks juba 2025. aastal. Selle sätte kohaselt algab tavapärane, eelpool kirjeldatud vähenduse arvessevõtmine hiljemalt 2025. a 1. detsembrist. Kuna käesolev seadus on planeeritud jõustuma 2025. a sügisel üldises korras, siis on võimalik maksuhalduril peale seaduse jõustumist ja enne 1. detsembrit läbi viia kõik vajalikud toimingud sel aastal juba väljastatud maksuteadete ülevaatamiseks ja vähenduse arvestamiseks. Taas ei ole vaja isikul ise midagi teha, kui tal on õigus saada mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamist käesoleva seaduse alusel, siis selle ta ka automaatselt saab. 6 Eelnõu §-ga 2 täiendatakse MKS-i. Muudatus on vajalik MTA elektrooniliste teadete edastamise lahenduse ajakohastamiseks. Praegune teavituste süsteem on iganenud ja selle asendamine uue, Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hallatava Eesti teabevärava kaudu toimiva süsteemiga „Postkast 2.0“, on möödapääsmatu. Muudatusega tagatakse maksusaladuse kaitse ka uues süsteemis, andes RIA-le selge õigusliku aluse maksusaladust sisaldavatele andmetele juurdepääsuks ulatuses, mis on vajalik elektrooniliste teadete saatmiseks ja sellega seotud infosüsteemide haldamiseks. See tagab maksukohustuslastele teadete õigeaegse ja turvalise kättetoimetamise ning infosüsteemide tõrgeteta toimimise. MKS § 26 lõikega 21 lubatakse juurdepääs info- ja sidesüsteemide hooldamise ja arendamisega tegelevatele riigiasutuse töötajatele. Kuigi see säte annab üldise aluse, on spetsiifiline viide RIA-le ja Eesti teabeväravale vajalik õigusselguse tagamiseks uue teavituste süsteemi kasutuselevõtmisel. Vastasel juhul ei ole MTA-l võimalik Postkast 2.0 teenusega liituda ning peab elektrooniliste teadete edastamisel jätkuvalt tuginema iganenud süsteemile IRIS. Loodava sätte kohaselt piirdub juurdepääs isiku üldandmetega ning elektroonilise teate kohta käivate andmetega. Isiku üldandmed hõlmavad füüsilise isiku nime, isikukoodi, e-posti aadressi ja telefoninumbrit, samuti juriidilise isiku esindaja nime ning telefoninumbrit. Neid andmeid on RIA-l vaja selleks, et tuvastada elektroonilise teate õige adressaat. Elektroonilise teate pealkiri ja sisu sisaldab infot selle kohta, mis on elektroonilise teate saatmise eesmärk ja temaatika, nt kas teade sisaldab infot maksuteate või muu haldusakti olemasolu kohta. Elektroonilise teate kohta käivad andmed hõlmavad selle pealkirja ja sisu, samuti metaandmeid. Teadete sisu võib RIA ametnikele osaliselt ja pigem juhuslikult nähtav olla teabevärava haldamisel, kuid teate sisu moodustavaid andmeid RIA oma tööks ei kasuta. Metaandmed kujutavad endast infot teate enda kohta, nt dokumendi registreerimisnumber, millal see koostati, mis asutus selle edastas (antud juhul MTA) jne. Dokumendid ja haldusaktid laeb MTA üles enda e-teenuste keskkonda, neid teadetega ei edastata. Eelnõu §-s 3 on sätestatud jõustumine. Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1 punktides 3 ja 4 sätestatud regulatsioon. Üldine jõustumine annab maksuhaldurile võimaluse alustada kohe pärast seaduse jõustumist 2025. a jooksul väljastatud maksuteadete ülevaatamisega ning mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise rakendamisega. Eelnõu § 1 punktis 3 on sätestatud maksuteate väljastamise aeg pärast liiklusregistri sündmust. Kuna loetelu täiendati mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamisel maksuteate loomisega, siis tuleb selle rakendamiseks määrata konkreetne jõustumisaeg, mis on 2025. a 1. detsember. Eelnõu § 1 punktis 4 on sätestatud 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksmäära muudatus, mis jõustub arvates uuest maksustamisperioodist 2026. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia 7 MSMS-i muutmises kasutatakse terminit „vanem“ (§ 151 lõige 1), mis MSMS-is tähendab isikut, kes on lapse vanem või füüsilisest isikust eestkostja, kellel on selle lapse hooldusõigus. Seega on MSMS-i piires PKS-is sätestatud termini „vanem“ tõlgendus laiem ja avatud läbi hooldusõiguse. Terminit kasutatakse üksnes vähenduse arvutamiseks. Termin „hooldusõigus“ on selgitatud lisatava § 151 lõikes 7. Hooldusõigus MSMS-i tähenduses on lapse ainuhooldusõigus või ühine hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega ära võetud. Lisaks kasutatakse terminit „laps“, kes MSMS-i raames on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik. MKS § 26 muudatuses kasutatakse termineid „maksusaladus“, „Riigi Infosüsteemi Amet“ ja „Eesti teabevärav“, mis on kehtivas õiguses tuntud (MKS § 26, AvTS § 32¹, AvTS § 43²). Uusi termineid kasutusele ei võeta. 5. MKS § 26 muudatuse kooskõla põhiseaduse, teiste seaduste, Euroopa Liidu õiguse ja välislepingutega Kuna muudatuse kohaselt saaks RIA juurdepääsu maksusaladust sisaldavale teabele, siis riivatakse sellega põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riive seisneb asjaolus, et suureneb asutuste ring, kellel on teavet MTA kirjavahetuse olemasolu kohta. Järgneb proportsionaalsuse test, ehk kontrollitakse, kas muudatusel on legitiimne eesmärk ning kas muudatus on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Elektrooniliste teadete tõrgeteta ja turvaline edastamine ehk tõhusa infosüsteemi kasutamine lihtsustab riigiga suhtlemist, tugevdab andmekaitset ja andmeturvet ning võimaldab riigil täita oma ülesandeid optimaalse tõhususega. Kuivõrd muudatus teenib selget avalikku huvi, on see eesmärgina legitiimne. Sobivuse kriteeriumi täitmiseks piisab sellest, kui muudatus aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Muudatusega luuakse õiguslik alus, mis võimaldab MTA-l liituda RIA hallatava Eesti teabevärava ametliku e-posti infosüsteemiga. Tegemist on oluliselt ajakohasema ja suuremaid andmevooge võimaldava lahendusega võrreldes MTA praeguse IRIS süsteemiga. Ainus alternatiiv Eesti teabevärava kasutamisele on jätkata senise IRIS rakenduse kasutamist. Nagu eelnevalt selgitatud, on see süsteem iganenud, ehk võrreldes Eesti teabeväravaga ei ole see niivõrd töökindel ega turvaline. Ühtlasi, mida rohkem aega möödub, seda suuremaks muutub risk, et IRIS-e vanus asub tekitama elektrooniliste teadete edastamisel erinevaid administratiivseid ning andmekaitsealaseid probleeme. IRIS rakenduse uuendamine või selle asemele uue rakenduse loomine oleks märkimisväärselt kulukam ja keerulisem võrreldes juba olemas oleva Eesti teabevärava kasutusele võtmisega. Muudatus on mõõdukas, kuna sellega kaasnevad positiivsed mõjud kaaluvad üle PS §-s 26 sätestatud põhiõiguste- ja vabaduste riive. Esiteks, andmekaitsealaste standarditega on kooskõlas see, et asutused teevad parima avaliku teenuse pakkumiseks koostööd. Kui koostöö toimimiseks vajalikke andmeid RIA-ga mitte jagada, siis ei ole MTA-l võimalik Eesti teabeväravaga liituda. See vähendaks Eesti teabevärava ametliku e-posti infosüsteemi kui avaliku teenuse väärtust, mis omakorda vähendaks inimeste huvi seda kasutada. Negatiivne mõju sellise arengu puhul seisneb selles, et kuna elektrooniliste teadete edastamine oleks jätkuvalt killustatud erinevate süsteemide vahel, siis peavad isikud oma kontaktandmeid haldama väga paljudes erinevates keskkondades, mis muudab riigiga 8 suhtlemise sellevõrra koormavamaks ning keerulisemaks. Nii MTA-l kui ka teistel haldusorganitel on aga seadusest tulenev kohustus teostada menetlustoiminguid lihtsalt, kiirelt ja tõhusalt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi. Teiseks, maksuandmete jagamine on tavapärane osa asutuste vahelisest koostööst, mida MTA teeb vastavalt MKS-s sätestatud õiguslikele alustele (MKS §-d 26–29). Seejuures on ainuüksi MKS §-s 29 üle 66 õigusliku aluse jagada maksusaladust sisaldavat teavet erinevatele riigi- ja valitsusasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ning isegi eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes seaduse või halduslepingu alusel aitavad pakkuda avalikke teenuseid. Nimetatud aluste hulk ajas kasvab, st iga aasta lisandub MKS §-s 29 olevasse loetellu vähemalt üks kuni kaks uut alust. Sageli jagatakse andmeid selleks, et neid ei tuleks küsida isikutelt endilt olukorras, kus riigil on need juba olemas. RIA-le maksusaladust sisaldavatele andmetele juurdepääsu andmine ei kujuta seega endast erandlikku nähtust või muul viisil põhimõttelist kõrvalekaldumist maksusaladuse kaitse printsiibist. Muudatus on kooskõlas seni tunnustatud maksusaladuse avaldamise paradigmaatiliste alustega. Muudatus ei kujuta endast unikaalset ohtu inimeste PS §-st 26 tulenevatele põhiõigustele ja -vabadustele. On vähetõenäoline, et inimesed asuvad muudatusest tulenevalt oma käitumist muutma. Pigem tajutakse seda rutiinse osana riigi tavapärasest halduspraktikast. Kolmandaks, üleminek Eesti teabeväravale suurendab elektrooniliste teadete edastamise töökindlust ning turvalisust. Maksukohustuslastel on legitiimne huvi, et nende andmeid ei ohustaks potentsiaalsed tõrked riigi infosüsteemides ega muud andmekaitsealased riskid. Niisamuti on riik huvitatud sellest, et ta suudaks avalikke teenuseid osutades ning muid avalikke ülesandeid täites tagada isikute põhiõiguste- ja vabaduste kaitse ning legitiimsete huvide kaitse. Suutmatus seda teha seab ohtu mitte ainult isikute heaolu, kelle eest riik peab seisma, vaid ka riigi maine ning usaldusväärsuse – seda eriti Eesti kui digiriigi kuvandi vaatest. Eeltoodust tulenevalt on muudatus kooskõlas põhiseadusega. Põhiõiguste- ja vabaduste riive on väheoluline, kuivõrd see seisneb maksukohustuslast puudutavale maksusaladust sisaldavale teabele juurdepääsu andmist teisele valitsusasutusele, antud juhul RIA-le. Juurdepääs ei hõlma eriliiki isikuandmeid, vaid piirdub üldandmetega teadete kohta, mida MTA Eesti teabevärava kaudu edastab. Maksusaladuse kaitse on tagatud, kuna juurdepääs on piiratud vajaliku ulatusega ja konkreetse eesmärgiga. MKS muudatus on kooskõlas ka teiste seadustega. Avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS) sätestab avaliku teabe taaskasutamise põhimõtted (AvTS § 3¹) ja Eesti teabevärava haldamise (AvTS § 32¹). Ametlik e-posti infosüsteem on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määruse nr 145 “Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord” § 2 punktiga 7, § 5 punktiga 6 ja §-ga 201. AvTS § 43² ja § 43⁴ reguleerivad riigi infosüsteemi ja andmekogude vastutavaid ja volitatud töötlejaid. Muudatus täpsustab MKS-i ja AvTS-i vahelist seost maksusaladuse kontekstis, tagades, et RIA saab täita oma ülesandeid AvTS-i alusel, arvestades MKS-i maksusaladuse kaitse nõudeid. Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega ega jõustunud välislepingutega. 6. Seaduse mõjud 6.1 MSMS 6.1.1 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksustamine 9 Sihtrühm. Mõju sihtrühmaks on 8- ja 9-kohaliste sõidukite omanikud ja kasutajad. Liiklusregistris oli 2025. aasta juuni seisuga ligi 13 400 8- ja 9-kohalist M1- ja M1G- kategooria sõidukit, millele hakkavad kohalduma N1-kategooria sõidukite maksustamise reeglid. Enamus neist on füüsiliste isikute omanduses (66%). See muudatus avaldab rõhutatult positiivset mõju ka paljulapselistele peredele ja puudega isikutele. Neil võib olla kõrgendatud vajadus suurema sõiduki järele, kuid ei ole andmestikku, mille põhjal hinnata, kui paljud neist sõidukitest on paljulapseliste perede või puudega isikute omanduses või kasutuses. Nende sõidukite keskmine vanus on 15 aastat, ligi 4000 sõidukit ehk 30% on vanemad kui 20 aastat ning maksustatud baasmääras. Nimetatud sõidukite keskmine mootorsõidukimaksu aastane kohustus M-kategooria maksumääradega on 183 eurot aastas, mis on üldisest keskmisest mõnevõrra suurem. See tuleneb sellest, et 8- ja 9-kohalised sõidukid on suhteliselt suured ja rasked, mistõttu nende süsinikuheide on tavalistest sõiduautodest suurem (keskmiselt 238 g CO2/km2) ning ka tühimass suurem (keskmiselt 2122 kg). Kõnealuste sõidukite maksustamisel N-kategooria reeglite alusel võrreldes M-katekooria reeglitega väheneb keskmine maksukohustus 183 eurolt 63 eurole. Valdaval enamusel (56%) jääb alles vaid maksukohustus baasmääras (50 eurot aastas). Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Muudatusel ei ole märkimisväärset sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, sest maksu summa ja seega ka soodustuse summa on võrreldes sõiduki enda ja selle kasutamise kuluga suhteliselt väike. Samuti on see väike võrreldes muude perepoliitiliste või puuetega isikutele mõeldud soodustuste ja hüvitistega. Mõju majandusele. Muudatusel on väike majanduslik mõju seeläbi, et väheneb kõnealuste sõidukite omanike maksukoormus, mis suurendab nende kasutatavat tulu ning seeläbi toimetulekut. Sihtrühma suurus ja soodustuse ulatus on siiski nii väikesed, et makronäitajates mõju ei avaldu. Mõju elu- ja looduskeskkonnale. Muudatusel ei ole märkimisväärset mõju elu- ja looduskeskkonnale. Nagu mootorsõidukimaksu seaduse seletuskirjas on välja toodud, on mootorsõidukimaksul oluliselt väiksem mõju sõiduki valikule ja omamisele kui registreerimistasul või isegi kütuseaktsiisil, sest maksukohustus jaotub pika perioodi peale. Valdav enamus automaksu mõjust keskkonnale tuleneb registreerimistasust. Mootorsõidukimaks on ka kehtinud suhteliselt vähe aega, mistõttu ei ole enamus sihtrühmast veel jõudnud sellele reageerida, mistõttu on soodustuse võimalik mõju piiratud. Muudatusel ei ole tuvastatavat mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ega muud otsest või kaudset mõju. 6.1.2 Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine Sihtrühm. Soodustuse sihtrühm on sõidukiomanikud ja -kasutajad, kellel on ka lapsed. MTA andmetel on 154 500 unikaalset maksumaksjat, kellele laieneb mootorsõidukimaksu kohustuse vähendus seoses vähemalt ühe alaealise lapsega. 2 Maksustamise aluseks oleva süsinikuheite järgi, ehk selle olemasolul kasutades WLTP metoodika alusel hinnatud heidet, selle puudumisel kasutades NEDC metoodika alusel saadud hinnangut, mida on suurendatud vastava koefitsiendiga, ning mõlema puudumisel vastavalt asendusvalemile. 10 Statistikaameti hinnangul oli 0–17-aastaste lastega leibkondi 162 0003, mis moodustab 25% kõigist leibkondadest. Statistikaameti lastega leibkondade uuringu kohaselt oli 2024. aastal vaid 5% leibkondadest sellised, kellel ei olnud juurdepääsu sõidukile4. Juurdepääsu all on mõeldud seda, et ei ole võimalust kasutada, mitte rangelt sõiduki omamist. Siiski viitab see sellele, et meede on laiapõhjaline ja puudutab märkimisväärset osa kõigist leibkondadest ja valdavat enamust lastega leibkondadest. Sihtrühma jaotus laste arvu järgi leibkonnas on järgmine (MTA andmetel):  1 lapsega pered: 80 000 maksumaksjat  2 lapsega pered: 54 000 maksumaksjat  3 lapsega pered: 16 000 maksumaksjat  4 lapsega pered: 2 700 maksumaksjat  5 lapsega pered: 500 maksumaksjat  6 lapsega pered: 130 maksumaksjat  7 või enama lapsega pered: 53 maksumaksjat Enamikus peredes on maksustatav sõiduk või sõidukid vaid ühe vanema nimel. Andmete põhjal on 151 000 last seotud ühe maksumaksjaga (ühel vanemal sõiduk või sõidukid), mis tähendab, et see vanem saab 100 euro suuruse vähenduse lapse kohta. 54 000 last on seotud kahe maksumaksjaga (mõlemal vanemal sõiduk või sõidukid), mille puhul kummalegi vanemale rakendub 50 euro suurune vähendus lapse kohta. Vähenduse mõju maksumaksjatele on kahetine:  Täielik maksukate: 55 000 maksumaksjal katab rakenduv vähendus kogu nende 2025. aasta mootorsõidukimaksu kohustuse.  Osaline maksukate: 97 000 maksumaksjat saavad vähendust, kuid nende maksukohustus ületab vähenduse summa. Nende isikute poolt tasumisele kuuluv maksusumma on pärast vähenduse mahaarvamist kokku ligikaudu 15,4 miljonit eurot. Mootorsõidukimaksu koormus väheneb lastega leibkondadel keskmiselt üle 50%. Lisaks on oluline märkida, et ligikaudu 4 miljonit eurot maksimaalsest võimalikust vähendusest jääb kasutamata. See tuleneb asjaolust, et paljudel maksumaksjatel on maksuteate summa väiksem kui neile ette nähtud vähenduse kogusumma. Vähendus on kõige tõhusam madalama maksukohustusega peredele, kellest 55 000 vabastatakse maksust täielikult. Samas jääb ligi 4 miljoni euro ulatuses vähenduse potentsiaali kasutamata, kuna maksukohustus on väiksem kui võimalik vähendus. Fikseeritud vähenduse summa tagab võrdse kohtlemise laste arvu põhjal, kuid selle proportsionaalne mõju on suurem neile, kelle maksukoormus on madalam. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Muudatusel ei ole märkimisväärset sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, sest maksu summa ja seega ka soodustuse summa on võrreldes sõiduki enda ja selle kasutamise kuluga suhteliselt väike. Samuti on soodustus väike võrreldes muude perepoliitiliste soodustuste ja hüvitistega. 3 Statistikaamet, andmebaas LEM01: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__leibkonnad__leibkondade- uldandmed/LEM01 4 Statistikaamet, andmebaas LES821: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni- indikaatorid__laste-vaesus-ja-toimetulek/LES821 11 Mõju majandusele. Muudatusel on väike majanduslik mõju seeläbi, et väheneb kõnealuste sõidukite omanike maksukoormus, mis suurendab nende kasutatavat tulu ning seeläbi toimetulekut. Sihtrühma suurus ja soodustuse ulatus on siiski nii väikesed, et makronäitajates mõju ei avaldu. Mõju elu- ja looduskeskkonnale. Muudatusel ei ole märkimisväärset mõju elu- ja looduskeskkonnale. Nagu mootorsõidukimaksu seletuskirjas5 on välja toodud, on aastamaksul oluliselt väiksem mõju sõiduki valikule ja omamisele kui registreerimistasul või isegi kütuseaktsiisil, sest maksukohustus jaotub pika perioodi peale. Valdav enamus automaksu mõjust keskkonnale tuleneb registreerimistasust. Mootorsõidukimaks on ka kehtinud suhteliselt vähe aega, mistõttu ei ole enamus sihtrühmast veel jõudnud sellele reageerida, mistõttu on soodustuse võimalik mõju piiratud. Muudatusel ei ole tuvastatavat mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ega muud otsest või kaudset mõju. 6.2 MKS 6.2.1 MKS § 26 muudatusega seotud isikuandmete kaitse ja andmetöötluse õiguspärasus MKS § 26 muudatus annab RIA-le õiguse juurdepääsuks maksusaladust sisaldavale teabele, et võimaldada teabevärava kaudu elektrooniliste teadete saatmist ja hallata sellega seotud infosüsteeme. Kuna maksusaladuse alla kuuluvad isikuandmed, peab muudatus olema kooskõlas isikuandmete töötlemist reguleerivate normidega. Isikuandmete töötlemine avaliku sektori asutuste poolt peab tuginema isikuandmete kaitse üldmäärusele (EL) 2016/679 (edaspidi IKÜM) ja isikuandmete kaitse seadusele (edaspidi IKS). Eelkõige on asjakohased IKÜM artikli 6 lõike 1 punktid c ja e, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui:  punkt c – töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusest tuleneva juriidilise kohustuse täitmiseks;  punkt e – töötlemine on vajalik avaliku võimu teostamiseks või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, milleks vastutav töötleja on volitatud. Kuna MTA edastatavate teadete töötlemine toimub RIA poolt üksnes selleks, et võimaldada teavituste edastamist eesti.ee vahendusel maksukohustuslastele, ning RIA tegutseb selles ulatuses riikliku ülesande täitjana, on töötlemise õiguslik alus olemas IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e ja ka c tähenduses. Täiendavalt tuleb arvestada IKÜM artikli 5 lõike 1 üldpõhimõtteid, eelkõige eesmärgipärasuse, minimaalsuse, turvalisuse ja läbipaistvuse nõudeid. Muudatuse eesmärk on anda RIA-le seadusest tulenev konkreetne alus maksusaladust sisaldava teabe osaliseks töötlemiseks „Postkast 2.0 rakendus“ vahendusel teadete edastamise võimaldamiseks. Seega on muudatus õiguspärane ning kooskõlas kehtiva isikuandmete kaitse regulatsiooniga. 6.2.2 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju 12 Muudatusel puudub otsene sotsiaalne ja demograafiline mõju. Inimese jaoks muutub vaid kanal, mille kaudu MTA teated saabuma hakkavad. Täiendavaid kohustusi muudatus ei pane. Kaudselt võib see parandada maksukohustuslaste teavitamise efektiivsust, mis võib vähendada teadmatusest tingitud maksude maksmise- või deklaratsioonide esitamise hilinemisi kuna ametlik e-posti aadress võimaldab isikutel hallata MTA saadetud elektroonilisi teateid turvaliselt, mugavalt ühes keskkonnas. 6.2.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus mõjutab MTA ning RIA töökorraldust. Sellega kaasneb positiivne mõju MTA töökorraldusele, kuna väheneb vajadus hallata elektrooniliste teadete edastamise süsteemi IRIS. Kui seni on MTA pidanud korraldama teabe väljasaatmise oma ressursside arvelt, võimaldab ametlik e-posti infosüsteem kasutada teabe edastamiseks keskset turvalist kanalit, mida hallatakse keskselt RIA poolt. Nii on MTA-l võimalik kokku hoida ressursse ja keskenduda oma põhiülesannete täitmisele. RIA-le lisandub vastutus Eesti teabevärava kaudu teadete edastamise ja sellega seotud infosüsteemide haldamise eest. Tegemist ei ole uut liiki kohustuste tekkimisega, vaid mõnevõrra laieneb olemasolevate ülesannete maht, kuna RIA ülesandeks on juba praegu pakkuda ametliku e-postkasti teenust. See muudatus on kooskõlas AvTS § 32¹ lõikega 2, mis sätestab, et Eesti teabevärava haldamise ja arendamise tagab Justiits- ja Digiministeerium mille haldusalas RIA on. MKS muudatus puudutab kitsalt RIA õigust töödelda andmeid, mis on kaitstud maksusaladusega. Muudatuse osaks ei ole arendused, mida Eesti teabevärava kasutuselevõtmine eeldab. Seetõttu ei käsitleta mõjude osas asutuste arendustegevusega seonduvat. 7. Rakendusaktid Rakendusaktid puuduvad. 8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 8.1 MSMS 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksureeglite muutmine vähendab mootorsõidukimaksu laekumist 1,7 miljoni euro võrra esimesel rakendumise täisaastal. Lastepõhine mootorsõidukimaksu vähendus vähendab maksulaekumist 16,3 miljoni euro võrra aastas. Hinnangute aluseks on maksuteated ja liiklusregister 2025. aasta juuni seisuga ning hinnangud ei arvesta potentsiaalsete muudatustega autopargis. MTA on kaardistanud infosüsteemide muutmisvajadused ja eelarvestanud arendused. Muudatused hõlmavad 2025. a maksustamisperioodi kohta väljastatud mootorsõidukimaksu ümberarvutamist, väljastatud maksuteadete muutmist ja enammakstud mootorsõidukimaksu tagastamist ning alates 2026. a maksustamisperioodist lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise rakendamist ning infosüsteemide muudatuste turvatestide läbiviimist. Loodava lastega sõiduki omanikele ja vastutavatele kasutajatele mõeldud muudatusega seoses tuleb MTA infosüsteemides teha 680 000 euro ulatuses arendusi. Kuna muudatused on 13 planeeritud jõustuma kahes osas (tagasiulatuvalt alates 01.12.2025 ja püsivalt alates 01.01.2026), siis jaguneb investeeringuvajadus kahe aasta vahel: IT-investeeringute vajadus 2025. a 270 000 € IT investeeringute vajadus 2026. a 410 000 € KOKKU: 680 000 € Transpordiameti kulu 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksureeglite muutmiseks on 185 000 eurot Sealhulgas M1-kategooria muudatus koos API täiendamise, kalkulaatori muudatuse ja MTA X-tee täiendamisega (istekohtade saatmine) on kokku 65 000 eurot; muudatuste X-tee teenuse ümberehitus 120 000 eurot. Eelnõu rakendamiseks vajaminevad kulude katmiseks esitatakse taotlus Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamiseks. 8.2 MKS RIA-le maksusaladust sisaldavale teabele juurdepääsuõiguse andmisega ei kaasne MTA-le uusi otseseid ühekordseid ega iga-aastaseid kulusid. Teadete edastamise süsteemi üleminek uuele platvormile on osa infosüsteemide arendusprojektidest, mille kulud on juba planeeritud. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1 punktides 3 ja 4 sätestatud regulatsioon. Üldine jõustumine annab maksuhaldurile võimaluse alustada kohe pärast seaduse jõustumist 2025. a jooksul väljastatud maksuteadete ülevaatamisega ning mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise rakendamisega. Eelnõu § 1 punktis 3 on sätestatud maksuteate väljastamise aeg pärast liiklusregistri sündmust. Kuna loetelu täiendati mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamisel maksuteate loomisega, siis tuleb selle rakendamiseks määrata konkreetne jõustumisaeg, mis on 2025. a 1. detsember. Eelnõu § 1 punktis 4 on sätestatud 8- ja 9-kohaliste sõidukite maksmäära muudatus, mis jõustub arvates uuest maksustamisperioodist 2026. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse andmiseks erialaliitudele. Saabunud vastused on kajastatud seletuskirja lisas. Algatab Vabariigi Valitsus 2025 (allkirjastatud digitaalselt) 14  EELNÕU 22. august 2025 Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seadus § 1. Mootorsõidukimaksu seaduse muutmine Mootorsõidukimaksu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Mootorsõidukimaksu teade Mootorsõidukimaksu teade (edaspidi maksuteade) on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Maksukohustus arvutatakse sõiduki 1. jaanuari või Eesti liiklusregistris esmakordse registreerimise kuupäeva seisuga liiklusregistri andmete alusel.“; 3) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Maksuteade väljastatakse 15 tööpäeva jooksul pärast registrikande tegemist järgmistel asjaoludel: 1) kui mootorsõiduk registreeritakse maksustamisperioodi kestel liiklusregistris esmakordselt; 2) käesoleva seaduse § 7 lõikes 31 nimetatud juhul; 3) käesoleva seaduse § 152 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel.“; 4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) M1-kategooria mootorsõiduk, millel on rohkem kui seitse istekohta, maksustatakse N1- kategooria mootorsõiduki maksumääraga.“; 5) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 151 ja 152 järgmises sõnastuses: „§ 151. Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine (1) Vanema või füüsilisest isikust eestkostja, kellel on lapse hooldusõigus (edaspidi vanem), mootorsõidukimaksu kohustust vähendatakse, kui ta on vähemalt ühe mootorsõidukimaksu kohustusega liiklusregistris registreeritud M1- või N1-kategooria mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja käesoleva seaduse § 5 punkti 2 tähenduses. (2) Iga lapse eest vähendatakse vanema maksukohustust maksustamisperioodi jooksul kuni 100 euro võrra, kuid mitte rohkem kui vanema M1- ja N1-kategooria mootorsõiduki maksukohustus kokku. (3) Kui lapse vanemaid on mitu, jagatakse maksukohustust vähendav summa vanemate vahel võrdselt. Kui ühe vanema maksukohustus on väiksem kui tema maksukohustust vähendav summa, jagatakse jääk ülejäänud vanemate vahel. (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel määratud maksukohustuse aluseks olnud andmed lisatakse maksuteatele. 1 (5) Maksukohustust vähendatakse isikul, kellel oli lapse täisealiseks saamise päevale eelneval päeval hooldusõigus käesoleva seaduse tähenduses. (6) Laps käesoleva seaduse tähenduses on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik. (7) Hooldusõigus käesoleva seaduse tähenduses on lapse ainuhooldusõigus või ühine hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega ära võetud. § 152. Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamine (1) Mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine arvutatakse: 1) 1. jaanuari seisuga; 2) mootorsõiduki Eesti liiklusregistris esmakordse registreerimise seisuga; 3) maksustamisperioodi jooksul lapse täieliku hooldusõiguse tekkimise seisuga. (2) Maksu- ja Tolliamet peab arvestust maksukohustuse vähendamise suuruse ja jäägi üle. (3) Maksustamisperioodi jooksul võetakse igakordse mootorsõidukimaksu arvutamise korral arvesse ka maksukohustuse vähendamise suurus või jääk. (4) Lapse hooldusõiguse lõppemise korral maksukohustuse vähendamist ümber ei arvutata ja jääki ei suurendata. (5) Mootorsõidukimaksu see osa, mis on maksukohustuse vähendamise tulemusel enam tasutud, tagastatakse maksukohustuslase ettemaksukontole.“; 6) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamiseks vajalikud andmed saab Maksu- ja Tolliamet Rahvastikuregistrist, sealhulgas üldandmed ning andmed lapse, vanema ja hooldusõiguse kohta.“; 7) paragrahvi 17 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „2025.“ tekstiosaga „ja 2026. aastal“; 8) seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses: „§ 171. Lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise erikord Maksu- ja Tolliamet kontrollib 2025. aastal mootorsõidukimaksu teate saanud isikute õigust saada lapse eest maksukohustuse vähendamist ning tunnistab kehtetuks ja vajaduse korral väljastab õigustatud isikutele uue maksuteate hiljemalt 2025. aasta 1. detsembril.“. § 2. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses: „(24) Riigi Infosüsteemi Ametil on juurdepääs maksusaladusele ulatuses, mis on vajalik Eesti teabevärava ametliku e-posti infosüsteemi vahendusel elektrooniliste teadete saatmiseks ja sellega seotud infosüsteemide haldamiseks. Juurdepääs hõlmab isiku üldandmeid ning elektroonilise teate kohta käivaid andmeid.“; 2 2) paragrahvi 119 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „maksuteate“ tekstiosaga „, mootorsõidukimaksu teate“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2025. aasta 1. detsembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 4 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2025 Algatab Vabariigi Valitsus 2025 (allkirjastatud digitaalselt) 3