Vaidlustaja seisukoht hankija ja kolmanda isiku vastustele koos taotlusega menetluskulude väljamõistmiseks

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] 22.08.2025 SEISUKOHT Hankija otsusele riigihankes nr 294843 „Eesti Rahvusraamatukogu hoones Endla 3/Tõnismägi 2, Tallinn, torni- ja konverentsisaali valgus-, heli- ja videoseadmete paigaldamine“ (osas 2) Vaidlustaja: Skarcon OÜ Registrikood: 11679710 Tehnopargi tee 5, Tõrvandi 61715, Tartu maakond Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Ahtri 6, 10151 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kinnisvara AS Registrikood: 10788733 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: Optimus Systems AS Registrikood: 11096397 Meistri 10, 13517 Tallinn Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/ Sakala 10, 10116 Tallinn tel: 622 990 e-post: [email protected] 1/4 1. ASJAOLUD 1.1. Vaidlustuskomisjoni menetluses on Skarcon OÜ vaidlustus Riigi Kinnisvara AS otsustele riigihankes viitenumbriga 294843. 1.2. 18.08.2025 teatisega määras vaidlustuskomisjon asja lahendamise kirjalikus menetluses ning määras menetlusosalistele tähtajad kuni 22.08.2025 täiendavate selgituste ja dokumentide, sh menetluskulude dokumentide esitamiseks ning nimetatud kuupäevaks laekunud seisukohtadele vastamiseks kuni 27.08.2025. 1.3. Vaidlustaja esitab käesolevaga endapoolsed seisukohad hankija ja kolmanda isiku seisukohtadele koos menetluskulude taotlusega. 2. VAIDLUSTAJA PÕHJENDUSED 2.1. Vaidlustusega on vaidlustaja vaidlustanud nii Optimus Systems AS pakkumuse vastavuse, kui vaidlustaja enda pakkumuse mittevastavaks tunnistamise. Nii hankija, kui kolmas isik on esitanud vastuse vaidlustusele. Tutvunud hankija ja kolmanda isiku seisukohatuga nähtub nendes esitatud seisukohtades mitmeid põhimõttelisi eksimusi ning vastuolusid kehtiva praktikaga. Seega vaidleb vaidlustaja esitatule tervikus vastu. 2.2. Vaidlustaja selgitab, et jääb enda varasemate seisukohtade juurde. Kuivõrd osas, mis puudutab vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamist ei ole ei hankija ega kolmas isik esitanud mistahes asjakohaseid või uuenduslikke seisukohti, ei pea vaidlustaja vajalikuks igale seisukohale vastata või enda varasemaid seisukohti korrata. Kõik selgitused on vaidlustusega juba esitatud. 2.3. Küll aga esitab vaidlustaja selgitused seoses KS16 positsiooni tingimuste mõistmise ja Optimus Systems AS pakkumuse vastavuse küsimustes. 2.4. Hankija on enda vastuse punktis 7 tuginenud kehtivale praktikale, milles on viidanud, et: pakkumuse vastavust tuleb kontrollida üksnes ja ainult RHAD-is esitatud tingimuste alusel. Eeltoodu kehtib nii pakkumusele seatud sisulistele nõuetele kui ka dokumendinõuetele. Seega pakkumuste vastavuse kontrolli etapis pidi hankija jääma RHAD-is avaldatud tingimuste juurde ja kontrollima pakkumuse vastavust eelnimetatud tingimustele sisuliselt (TlnHKo 3-23-2824, VAKO 10.07.2018 otsus nr 125-18/194358, p 27; 17.01.2019 otsus nr 265-18/198628, p 15). 2.5. Seega on hankija ise rõhutanud, et ta sai pakkumuste vastavust kontrollida üksnes ja ainult nendest tehnilistest kriteeriumitest lähtuvalt, millised olid tema enda koostatud alusdokumentatsioonis sätestatud. Veel on hankija punktis 12 rõhutanud, et iga esitatud pakkumus pidi olema 100% RHAD-is kirjapanduga kooskõlas. 2.6. Seda üllatavam on edasine hankija arutlus sellest, et tehnilise kirjelduse sisustamine ei pidanud toimuma mitte tehnilise kirjelduse vaid näidistoote kohaselt. Nimetatud seisukoht on põhimõtteliselt ebaõige. 2.7. RHS § 114 lg 1 kohaselt saab pakkumusi hinnata vastavuses ainult riigihankes sätestatud tingimustele. Näidistoote lingi esitamine tehnilise kirjelduses koosseisus ei anna hankijale alust kontrollida pakkumuste vastavust tehnilises kirjelduses esitatud nõuete asemel näidistoote omaduste alusel. Näidistoode ei ole tehniline kirjeldus. See on abistav materjal, mis ei saa kuidagi muuta tehnilises kirjelduses sätestatut. Pakkujad ei ole isegi kohustatud näidistoote linki avama. Seega püüab hankija laiendada enda väidetega tehnilises kirjelduses sätestatud nõudeid. See on aga lubamatu. Kui hankija on ise eksinud tehnilist kirjeldust koostades, siis tuleb selline hange tunnistada kehtetuks, mitte asuda väitma, et pakkujatel oli võimalik lähtuda pakkumuse koostamisel erinevatest andmetest. 2.8. Pakkumuse esitamisel tuleb lähtuda üksnes ja ainult sellest, mis oli kirjas tehnilises kirjelduses. Seda on hankija ise rõhutanud tehnilise kirjelduse punktides 6.1 ja 6.2, lisaks on seisukohta kinnitatud ka vaidlustuskomisjoni praktikas, milles on viidatud näiteks järgmist: Vaidlustuskomisjon möönab, et järgnevat lauseosast „[---] ning punktis 1.3. on sätestatud [---]“,võib teha kaudse järelduse, et 04.10.2018. a vastuse andmisel käsitles Hankija näidistoote materjali tehnilise kirjelduse tingimusena, kuid ka juhul, kui Hankija lähtus sellest kõneluse vastuse andmisel, jääb vaidlustuskomisjon käesoleva otsuse p-s 9 esitatud põhjustel seisukohale, et TK-st ega teistest RHAD-i dokumentidest ei tulene, et Tootekirjelduses esitatud näidistoote parameetrid oleksid osa 2/4  tehnilisest kirjeldusest. RHS § 46 lg 2 kohaselt ei ole selgitustega võimalik riigihanke alusdokumente muuta. 2.9. Riigihankes nr 294843 ei tulene RHADist, et näidistoote parameetrid oleksid osa tehnilisest kirjeldusest, tehnilise kirjelduse osaks on üksnes projektdokumentatsioon ning nõrkvoolu erisüsteemi teostusjoonised. Seega ainuüksi püüd väita, et olukorras kus näidistoote ja tehnilise kirjelduse parameetrite lahknevuse korral peaksid pakkujad siiski lähtuma näidistoodetest ei ole kohane ja tooks praktilisest vaates kaasa seletamatud sümbioossed pakkumused, mida hankijal oleks ilmselt võimatu kontrollida või võrrelda ning mis kogumis ei vastaks ka hankija soovidele ja eesmärkidele. 2.10. Lisaks eeltoodule ei saa vaidlustaja nõustuda ka kolmanda isiku selgitustega justkui tulnuks hanketingimusi asuda tõlgendama kooskõlas „mõistliku isiku arusaamaga“. Vaidlustaja hinnangul ei esine käesolevaga sellist juhtu. 2.11. Vaidlustaja rõhutab veelkord, et tehnilise kirjelduse kohaselt oli ette nähtud, et KS16 positsiooni seade peab vastama järgmistele tingimustele: "12 x 4K SDI signals to Optical (sm LC) and back to SDI" viitab sellele, et tahetakse osta SDI ↔ optilise signaali konverterit (video optiline multiplex-süsteem). Täpsemalt siis korraga 12 videoallikat, mis on 4K resolutsiooniga SDI formaadis. 2.12. Esiteks, on põhimõttelise ebaõige väide, et 12x tuleb lugeda kui 12g. Nagu nähtub järgnevast, siis nõutakse „signals“, milline viitab inglise keeles selgele mitmusele. Ehk siis signaale soovitakse rohkem, kui ühte. Kui hankija oleks soovinud signaale ainult ühte, oleks sõna „signal“ olnud märgitud ka ainsuses. Ainuüksi nimetatu välistab esitatud arusaama ja väited nagu tegemist oleks eksimusega. Mitte kuidagi ei saa asuda tehnilises kirjelduses esitatud tähtesid asendama ja neile muid tõlgendusi (ei süstemaatilisi, grammatilisi ega muid) välja mõtlema, kui see millele need üksnes viitavad. 2.13. Asjakohatud on ka viited mille kohaselt oleks nimetatud seadme nõuet hakata analüüsima veel muude ridade seadmete abil. 2.14. Teiseks, kinnitavad nii hankija, kui kolmanda isiku vastus vaidlustusele vaidlustaja kahtlust, et kolmas isik pakkus toodet, milline aga ei vasta tehnilises kirjelduses nõutud tingimusele. Ei hankija ega kolmas isik ei ole mitte ühegi lausega kinnitanud seda, et pakutud oleks tehnilistele nõuetel vastavat toodet, vaid vastustes on tegeletud üksnes argumentide esitamisega väitmaks, et näidistoode vastab tehnilistele nõuetele. 2.15. Arusaamatu on kolmanda isiku väide nagu ei riivaks kolmanda isiku pakkumuse mittevastavus vaidlustaja õiguseid. Vaidlustaja ja kolmas isik on konkurendid, tegutsedes ühtsel turul ja konkureerides igapäevaselt riigihangetes. Vaidlustaja on tuvastanud, et hankija on hankedokumentides kehtestanud tingimuse, millise tingimuse täitmine on küsitav või kui on täidetav siis maksumuselt märkimisväärselt kallim, kui kolmanda isiku pakkumus saaks olla. Näiteks maksab Fieldcasti selline seade umbes 15 000 eurot, mis 24 seadme puhul tähendaks maksumust 367 000 eurot. 2.16. Seega sellises olukorras tuleb ka kolmanda isiku pakkumus tunnistada mittevastavaks ning hankemenetlus kehtetuks tunnistada, korraldades uus menetlus õigetel tingimustel, millisel hankemenetluses on kõigil pakkujatel õigetel tingimustel osaleda. Selline taastab vaidlustaja õigused. 2.17. Kolmandaks, ei ole põhjendatud kolmanda isiku etteheited vaidlustaja seisukoha vastuolulisusest. Vastavalt vaidlustuse punktile 2.15 on selgitatud, et KS16 positsioonil ei ole toodet pakutud ning nimetatud funktsionaalsus (tehnilises kirjelduses sätestatud viisil) on tagatud muul viisil, mida on vaidlustaja pidanud samaväärseks lahenduseks. Vastavad selgitused on vaidlustaja esitanud koos pakkumusega. 2.18. Kokkuvõttes jääb vaidlustaja eeltoodud seisukoha juurde, et kolmanda isiku pakkumus ei ole vastav ning hankija otsused tuleb tunnistada kehtetuks. Arusaam 2.19. Lõpetuseks palub vaidlustaja jätta tähelepanuta kolmanda isiku vastuse punktis 3 esitatu. Vaidlustuse kohaselt on vaidlustaja taotlenud otsuse kehtetuks tunnistamist RHS § 185 lg 2 p-de 5 ja 6 ning § 197 lg 5 alusel. Kuna pakkumuse edukaks tunnistamise eelduseks on pakkumuse vastavus, siis ei saa vastavaks tunnistada pakkujat kes kehtestatud tingimustele ei vastanud. Veel enam, on hankija otsused olnud üks tervik, milles on sisaldunud kõik menetluses tehtavad otsused. 3. Taotlus menetluskulude väljamõistmiseks 3/4 3.1. RHS § 199 lg 1 kohaselt lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks tuleb vaidlustuskomisjonile kirjalikus menetluses hiljemalt RHS 196 lg 3 sätestatud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks esitada taotlus koos kulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. 3.2. Käesolevaga esitab vaidlustaja vaidlustuskomisjonile menetluskulude nimekirja, paludes vaidlustuskomisjonil RHS §-des 198 ja 199 alusel välja mõista riigihanke nr 294843 vaidlustamisel tekkinud kulud. 3.3. Vaidlustaja on vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid järgnevalt: 1) riigilõiv 1280 eurot (vt vaidlustuse lisad); 2) lepingulise esindaja kulud summas 2056,25 eurot (ilma käibemaksuta). Kuupäev Töötaja Kommentaarid Hind Kestvus Summa 10.08.2025 Keidi Kõiv hankija otsuse ja materjalidega 205,00 6 h 16 m 1287,50 tutvumine, suhtlus kliendiga, vaidlustuse koostamine 19.08.2025 Keidi Kõiv hankija ja kolmanda isiku 205,00 1 h 30 m 307,50 seisukohtadega tutvumine 21.08.2025 Keidi Kõiv vastuse koostamine 205,00 2 h 15 m 461,25 10 h 1 m 2056,25 3.3. Seega on vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulud kokku 3336,25 eurot, mille palub vaidlustaja välja mõista hankijalt. Kõik kulutused on olnud põhjendatud ja mõistlikud. Vaidlustaja lepinguline esindaja kinnitab, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. 3.4. Lähtudes eeltoodust palub vaidlustaja mõista Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt Skarcon OÜ kasuks välja vaidlustusmenetluse kulud kokku summas 3336,25 eurot. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv Vandeadvokaat Skarcon OÜ lepinguline esindaja 4/4