Hankija täiendav seisukoht

-866140 -147320 0 0 Lp Riigihangete v aidlustuskomisjon [email protected] Teie: 25 .0 6 .2025 Meie: 03 .0 7 .2025 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 [email protected] Esindaja : Mihkel Rääk r iigihangete talituse juhataja t el +372 5910 5124 e -post: [email protected] Teenuse tellija : Maa- ja Ruumiamet registrikood 70003098 e-post : [email protected] Riigikantselei r egistrikood 70004809 e-post: [email protected] Vaidlustaja: MINDTITAN OÜ registrikood 14131800 e-post : [email protected] Vaidlustaja esindaja d : Kristjan Jansons j uhatuse liige e-post : [email protected] Kolmas isik : STACC OÜ registrikood: 11672027 e-post: [email protected] REGIO OÜ registrikood: 12971967 e-post: [email protected] VASTUS VAIDL USTAJA TÄIEND A VATELE SELGITUSTELE r iigihankes „ Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) “ (viitenumber 286764 ) Hankija taotlus ed : Jätta vaidlustus RHS § 197 lõige 1 punkti 4 alusel rahuldamata ning jätta jõusse hankija 06.06.2025 edukaks tunnistamise otsus , millega tunnistati edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumus . Jätta kõik vaidlustus menetlus e kulud, sh vaidlustus t elt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda. ASJAOLUD Riigihangete vaidlustuskomisjon ( VAKO ) edastas hankijale 25 .0 6 . 202 5 kirjaliku menetluse teate riigihanke s „ Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet) “ (viitenumber 286764 ) . Samas teates informeeris VAKO , et menetlusosalistel on võimalik esitada VAKO- le täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi kuni 30.06.2025 ning laekunud seisukohtadele on menetlusosalistel võimalik vastata kuni 03.07.2025. Hankija on vaidlustajale selgitanud , mida hankija täpselt tegi, et koodi jooksutada ning milliseid vead tekkisid . Vastav teabevahetus on muuhulgas leitav ka näiteks riigihangete registri (RHR) lehelt „Sõnum hankijale “ sõnumi nr 974314 alt. Vaidlustaja p oleks pidanud saama proovitöö koodi eest 3 punkti ega riskianalüüsi eest 2 punkti rohkem . Vaidlustaja eksitab VAKO-t, jättes VAKO-le mulje nagu nõuded proovitööle on sama asi, mis nõuded koodi hindamisele. Proovitöö on tervik, mille ühe väljundina pidid pakkujad sh vaidlustaja esitama hankijale enda treenitud mudeli koodi. Vaidlustaja kasutab läbivalt segamini termineid „proovitöö“, „kood“ ja „testimine“, kuigi proovitöö osas on vaidlustatud ainult ühe hindamiskriteeriumi – mudeli kood – punktid. Vaidlustus baseerub suures osas proovitöö teiste hindamiskriteeriumite metoodikal või proovitöö nõuetel, mis ei kohaldu koodi hindamisele. On kohatu rääkida testimisest või nõuetest proovitööle, kui vaidlustatud on mudeli koodi eest antud punktid. Vaidlustaja püüab kas menetlust võimalikult segaseks ajada või ei ole ise aru saanud hanke hindamismetoodikast. Hankija ei ole läinud vastuollu proovitöö nõuetega ega hindamismetoodikas sätestatud tingimustega. Hankija hindas kood e, jooksutades neid teadlikult mitmel pildil ja ei olnud piiratud üksnes testimisel kasutatud pildiga nr 14. Proovitöö nõuetes sätestatud tingimus, et testimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt suurusega kuni 0,5GB ning testpilt edastatakse nii TIF kui ka PNG formaadis, puudutab üksnes testimist ning antud nõuet on hankija ka järginud. Hankija h indamiskomisjon võttis riskianalüüsi osas vaidlustajalt punkte maha , kuna vaidlustaja p ole riskianalüüsis piisavalt selgitanud enda valitud metoodikast tulenevat ajakava riski ega sisuliselt selle maandamismeetmeid. Hankija on vaidlustajale ka riskianalüüsiga seonduvat selgitanud ning on muuhulgas p rotokollis viidatud potentsiaalsele rahavoo riskile, mille fookus on ajakava teostamise riskil. Hankija ei nõustu vaidlustaja täiendavate selgitustega ning vaidleb nendele vastu. Hankija on järginud kõiki enda seatud hanketingimusi jõudmaks õiguspärase edukaks tunnistamise otsuseni. VASTUS P roovi töö Nõuded proovitööle on dokument, mis sätestab eelkõige seda, mida pakkujad sh vaidlustaja proovitöö osana peavad esitama, millistel andmetel pakkujad mudelit peavad treenima ning kuidas on korraldatud proovitöö testimine. Kood on proovitöö üks väljund, sisuliselt mudeli kirjapilt Pythoni keeles, ning koodi hindamine on proovitöö üks alakriteeriume. Teised kaks proovitöö alakriteeriumit on proovitöö kirjeldus ja mudeli edukus, mida hinnati 7. aprillil korraldatud testimisega. Vaidlustaja räägib läbisegi koodi alamkriteeriumi eest maha võetud punktidest, mudeli testimisest (mis on tegelikult seotud mudeli edukuse alamkriteeriumiga) ja nõuetest proovitööle (täpsemalt, testimise korraldusest). Vaidlustatud on üksnes koodi alamkriteeriumi osa, mitte mudeli edukus, mida testimisega hinnati. Koodi puhul hinnatakse seda, kas kood toimib, on loogiline, on Pythoni keeles või tekitab küsimusi. Kui kood tekitab hindamiskomisjonis küsimusi, ei saa hindamismetoodika alusel selle eest anda maksimumpunkte. Mudeli edukust aga hinnat i 7. aprillil toimunud testimise põhjal, mis on sisuliselt proovitöö „eksam“. Testimise sooritasid pakkujad pilt nr 14 peal ning edastasid hankijale tulemused, millelt arvutati numbriline vääring (F-skoor) ning mis oli aluseks mudeli edukuse eest antavatele punktidele. Vaidlustaja väide, et : „V aidlustaja tõestas, et suudab seda teha maksimumpunktide vääriliselt (hankija ise tõdeb, et kood töötab selle pildiga, mis pakkujatele edastati).“ , on väär . V aidlustaja ei oleks mingil juhul saanud proovitöö eest maksimumpunkte isegi kui koodi eest omistataks maksimumpunktid, sest mudeli edukuse eest ei saanud vaidlustaja maksimumpunkte. Koodi jooksmine ühel valitud pildil ei anna proovitöö eest maksimumpunkte. Vale on ka vaidlustaja väide , mille kohaselt vaidlustaja sõnab : „Leiame, et oleme proovitöö täitnud maksimumpunktide vääriliselt.“ Vaidlustaja mõtleb siin ilmselt koodi alamkriteeriumit, kuid näitab suutmatust mõista hindamismetoodikat, viidates kogu proovitöö punktidele. Tõele ei vasta ka vaidlustaja väide, milles vaidlustaja väidab, et „Hankija ütleb, et testimisel kasutatud piltide arv ei olnud piiratud, kuid proovitöö nõuded ütlevad selgelt, et “Testimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt” . Hankija ei ole mitte üheski riigihanke alusdokumendis öelnud, et testimisel kasutatud piltide arv ei ole piiratud. Vastupidi, testimise nõuded, mh see, et pakkujatele sh vaidlustajale antakse ette proovitöö puhul üks testpilt, on selgelt kirjas riigihanke alusdokumendis „Nõuded proovitööle“. Vaidlustaja ei oska vahet teha proovitöö alamkriteeriumitel ja nende hindamisel. Hankija ei ole eksinud ei testimise ega ka teiste hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuete vastu. 12.06.2025 RHR-i vahendusel sõnumis nr 974314 selgitas hankija vaidlustajale, et h ankija jooksutas pakkujate koode kahel testpildil: img_14 ja img_13. Pilt number 14 oli proovitöö testimise käigus pakkujatele edastatud pilt. Pilti nr 13 pakkujatele ei edastatud, seda kasutas hankija koodi hindamiseks. Kahe pildi erinevus on see, et pilti nr 13 on keeratud 180 kraadi. Hankija jooksutas k õigi pakkujate koode kahel pildil ning üksnes vaidlustaja koodil esines pildiga nr 13 tõrkeid. Hankijal puudub täpne arusaam, mis tõrkeid põhjustas, aga kuna teise pildiga vaidlustaja kood toimis, siis võib põhjust seostada pildi pööramisega. Käsuga "gdalinfo" tuvastatud erinevused kahe pildi vahel: Origin point: img_13.tif: Starts at (14204, 0) img_14.tif: Starts at (0, 10652) – pööramata pilt Pixel Size: img_13.tif: (1, 1) img_14.tif: (1, -1) – negatiivne Y väärtus on tavapärane Corner Coordinates: img_13.tif: pööratud piltidel ei ole ükski nurga koordinaat Y-teljel img_14.tif: pööramata piltidel on mõlema vasaku nurga koordinaat Y-teljel . Kuna hankija alustas vaidlustaja koodi hindamisel pildist nr 13, siis olid küsimused peamiselt seotud tõrkega, et koodi jooksutamisel ei suudetud leida geomeetria veergu. Pildi vahetamine lõpuks aitas. Hankija tõi hindamiskomisjoni p rotokollis koodi hinde selgituseks koodi mittetoimivus pildil nr 13, mis tekitas hankijas küsimusi, kuna ühegi teise pakkumuse kood ei andnud sarnast tõrget. Hankija hinnangul viita s see kõrgendatud tundlikkusele alusandmete parameetrites, st eeldatakse liiga perfektset sisendit. Alusandmete augmenteerimise käigus on nt tavapärane piltide pööramine ja muul viisil manipuleerimine, mis ei tohiks koodi toimimist takistada. Kuna vaidlustaja kood ei jooksnud tõrgeteta kõigil testpiltidel, siis leidis hankija hindamiskomisjon, et koodi kohta tekkis 1 kuni 2 küsimust, mistõttu ei saanud vaidlustaja koodile ka omistada maksimumpunkte läht u valt hankija seatud hindamismetoodikast . 12.06.2025 RHR-i sõnumi ga nr 974314 edastas hankija vaidlustajale lisaks sõnumis toodud sisulisele selgitusele ka lingi https://transit.envir.ee/message/c8dGO2FQ38pdhf6ZxYjenJ , millelt sai vaid l ustaja alla laadida pildi nr 13, eesmärgiga, et vaidlustaja saaks koodi jooksutada ka ise. V aidlustusmenetluse käigus sai hankijale teadlikuks, et hankija on ekslikult RHR-i sõnumis nr 974314 edastatud lingiga kaasa pannud pildi, mi s ei vasta sõnumis nr 974314 toodud kirjeldusele. 12.06.2025 s õnumis nr 974314 toodud s isuline olukorra kirjeldus ehk hankija selgitus vaidlustajale on tõene ning samal seisukohal on hankija jätkuvalt ka käesoleval ajal. Erinevus vaidlustajale lingiga edastatud pildi ja sama sõnumiga nr 974314 edastatud olukorra sisulise põhjenduse parameetrite vahel ei saanud jääda märka ma ta vaidlustaja le kui valdkonnas tegutsev ale ettevõtja le. A sjaolu, et hankija edastas ekslikult sõnumi ga nr 974314 pildi , mis ei vasta sõnumis toodud tegelik ule olukorra kirjeldusele , ei muuda ega mõjuta olukorda, kuna sõnumi ga vaidlustajale saadetud sisuline olukorra kirjeldus ehk selgitus koos sõnumis toodud parameetritega on kõik õiged . Sisult sama selgituse on hankija üle korranud ka oma vastuse punktis 2.1 ning tegemist on tõese selgitusega. Pilt, mis sõnum iga nr 974314 kaasa läks, on pilt nr 13 teine versioon, mis ei vasta tegelikult sõnumis toodud kirjeldusele (or igin point, pixel size, corner coordinates ). Hankija hindamiskomisjon kasutas vaidlustaja koodi jooksutamisel 180 kraadi pööratud pilti , mis vastab sõnumis nr 974314 toodud kirjeldusele . Kõik 12.06.2025 s õnumi nr 974314 olukorra kirjelduses toodud parameetrid on hetkel kehtivad ning kooskõlas pildi digimisel ja vaidlustaja koodi jooksutamisel kasutatu d 180 kraadi pööratud pildiga . V aidlustaja on sõnumiga nr 974314 edastatud tõese olukorra kirjelduse ja parameetrid 12.06.2025 kätte saanud . Hankija oleks väga tänulik olnud, kui vaidlustaja oleks andnud hankijale märku, et hankija on edastanud vaidlustajale pildi, mis ei vasta sõnumi s nr 974314 toodud õigele olukorra kirjeldusele sh õigetele parameetritele. Käesolevaga edastab hankija vaidlustajale ise pööratud pildi testimiseks , mille põhjal on võimalik veenduda hankija poolt sõnumiga nr 974314 vaidlus tajale edastatud olukorra kirjelduse ja parameetrite tõesuses. Sõnumi nr 974314 olukorra kirjeldusele vastav pilt ( s.t jäi sõnumiga nr 974314 edastamata ) ja olukorra kirjeldusele mittevastav pilt ( s.t. edastati sõnumiga nr 974314) on kättesaada vad transiti vahendusel lingilt : https://transit.envir.ee/message/8f4P2lpFEM8UnOUYNVyBnD ( 03.07.2025). Vt palun faile „ img_13_VASTAB KIRJELDUSELE.tif “ ja „ img_13_EI VASTA KIRJELDUSELE_saadetud 12.06.tif “. K irjeldusele vastavast failist nähtub, et sisult selle sama info on vaidlustaja hankijalt saanud RHR-is 12.06.2025 sõnumiga nr 974314 . Hankija ei ole modifitseeritud „ salapiltidel “ vaidlustaja koodi jooksutanud pahatahtliku eesmärgiga leida vaidlustaja koodis vigu. Hankija on 12.06.2025 sõnumiga nr 974314 vaidlustajale selgitanud sisuliselt , et vaidlustaja kood ei jooksnud pildil nr 13 ning hankija kirjeldas koodi veateadet vaidlustajale. Sõnumiga nr 974314 saatis hankija vaidlustajale selgituse, veateate ja pildi nr 13, et vaidlustaja saaks ka ise jooksutada koodi ja viga korrata . Saadetud sõnumi juurde manustas hankija ekslikul t sõnumi kirjeldusele mittevastava p ildi , e n t seejuures esitas vaidlustajale saadetud sõnumi kirjelduses õiged parameetrid ja järelduse, et vaidlustaja kood pildil 13 ei toiminud. Hankija ei ole vaidlustaja koodi jooksutamise veateadet välja mõelnud . Hindamismetoodika alusel ei saanud hankija hinda m iskomisjon omistada vaidlustajale maksimumpunkte. Kui vaidlustaja kood oleks jooksnud kirjeldatud parameetritega pildil , siis ei oleks hindamiskomisjonil tekkinud küsimusi ja oleks saanud koodile omistada maksimumpunktid. Hankija jääb seisukohale, et pildi pööramine on tavapärane eeltöötluse viis, mida kasutas nii hankija hanke alguses pakkujatega jagatud treeningandmete paketis , kui ka pakkuja te proovitöö lahendamise käigus. Hankija mainib ääremärkusena, et indikatsiooni pööramise ja koodi omavahelisest toimimisest annab ka see, et kõikide teiste pakkujate koodid jooksid edukalt kõnealusel pildil. Hankija ei pööranud pilte pahatahtlikkusest nagu vaidlustaja püüab olukorda VAKO-le kirjeldada. Hankija pööras pilte tavapärase töötluse osana. Tahavaate kaamerapildi 180 kraadi keeramine oli vajalik selleks, et hankija hindamiskomisjon ei peaks pildi digimise käigus kaela nihestama. Sarnaselt pööras hankija küljevaate pilte 90 kraad i ühele või teisele poole. Pööramata piltide digimine eeldaks tööd ebainimlikus asendis. See, et treeningandmete komplektis ei olnud ühtki 180 kraadi pööratud pilti, oli juhus ja mitte hankija soov pakkujate koode hilisemas faasis katki teha. Kõnealune pilt nr 13 oli esimene pilt, millega koodi toimivust katsetati, koodi katki tegemise viise ei ole otsi tud. Ka koodi toimivuse testimisel p ole sellist eesmärki seatud , et kontrollida koodi vastupidavus t katki tegemisele – tegemist on vaidlustaja paljasõnalise oletusega. Proovitöö nõuetes sätestatud tingimus, et testimisel antakse pakkujatele ette 1 testpilt suurusega kuni 0,5GB ning testpilt edastatakse nii TIF kui ka PNG formaadis, käib üksnes proovitöö nõuete kohta ja vastavat nõuet on hankija ka järginud. T estimine on protsess, mille viisid läbi pakkujad ise, nö proovitöö eksam. Testimise jaoks oli hankija igaks juhuks ette valmistanud kaks testpilti, millest üks läks kasutusse (pilt 14). Juhul, kui testimise ajal oleks pildiga 14 olnud probleem, siis oleks hankija saanud jagada selle asemel pilti nr 13. Testimine sujus ja pilti nr 13 vaja ei läinud, mistõttu oli seda hea kasutada hilisemas etapis koodide jooksutamiseks ja hindamiseks. Hankija ei eksinud enda proovitöö nõuete vastu, sh ei jaganud pakkujatega rohkem kui üht pilti ega hinnanud proovitöö tulemusi (F-skoor) ühelgi muul pildil kui pilt 14, mida oli pakkujatega jaganud. Koodide hindamise etapis (erineb testimisest) jooksutas hankija pakkujate koode teadlikult mitmel pildil ja ei olnud piiratud üksnes testimisel kasutatud pildiga nr 14. Vaidlustaja poolt ei ole viisakas ega õige esitada VAKO-le olukorda selliselt, justkui oleks hankija eksinud enda kehtestatud testimise nõuete vastu. Koodi hindamine ja proovitöö on kaks sisuliselt erinevat asja. Riskianalüüs projektiplaanis Hankija ei ole kaldunud teemast kõrvale vaid põhjendab, miks hindamiskomisjon 1. aasta ajakava puhul kõrgendatud riski nägi. Hankija selgitab veelkord riskianalüüsi hindamiskriteeriumi maksimumpunktide ja vaidlustajale omistatud kolme punkti erinevust. Esimese puhul on hindamismetoodika kohaselt tellija "pakkumuse põhjal veendunud pakkujapoolses võimekuses tagada hankelepingu nõuetekohane täitmine" . Teise puhul aga tagab riskianalüüs "tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu nõuetekohase täitmise" , kusjuures kolme punkti omistamise kirjelduses on hindamismetoodikas eraldi välja toodud , et : " Projektiplaani ajakava ja tegevuskavaga seotud riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada, kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik või vastuoluline või pakkuja poolt põhjendamata." , mistõttu on vaidlustaja riskianalüüs kolme punkti vääriline . Hindamiskomisjon lähtus punktide andmisel hindamismetoodikast ja leidis, et vaidlustaja p ole riskianalüüsis käsitlenud kõiki projektis ette tulla võivaid probleeme (projekti 1. aasta ajakava libisemine üle lubatud tähtaja), seega on vaidlustaja riskianalüüs kolme punkti vääriline. Kuna riskianalüüs on kolme punkti vääriline , siis p ole hankijal veendumust vaidlustaja võimekuses hankelepingut nõuetekohaselt täita, vaid see on tagatud mõningate mööndustega. Projektiplaani maksimumpunktid ja riskianalüüsi madalamad punktid ei ole teineteist välistavad. Pakkumuse projektiplaani eest omistas hindamiskomisjon maksimumpunktid (sh ka ajakava eest), sest projektiplaani tegevused on detailselt ära kirjeldatud ning valikud põhjendatud. Tegevuste järgnevus ajakavas on realistlik ja põhjendatud ning metoodikast tulenev ettepanek jaotada projekt neljaks etapiks tundub hankija jaoks mõistlik. Ajakavas on üldiselt arvestatud puhverajaga - projekti lõpus, kuid mitte esimese aasta lõpus. Kiire tempo hoidmine projekti esimesel aastal on riske maandades saavutatav (realistlik), mistõttu ei pidanud hindamiskomisjon vajalikuks võtta maha 5 punkti projektiplaani hindamiskriteeriumi eest. Kuna riskide maandamine ajakava osas oli riskianalüüsis puudulik (s.t kolme punkti vääriline) , võeti punkte siiski riskianalüüsi hindamiskriteeriumi all maha. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Rääk Riigihangete talituse juhataja Lisa 1 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord KÄSKKIRI 30.03.2023 nr 1-2/23/22 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra kinnitamine Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 20 lg 1 p 7 alusel: 1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra. 2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr 1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra kinnitamine“. 3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest. (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Teatavaks teha: RTK töötajad Koostaja: Helina Kudu  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12 Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine Protsessi omanik: RHO juhataja Versioon: 9 Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab: 1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1 2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9 7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus) riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel. 1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt. 1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO). Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse. 1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija. 1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi. 1  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12 1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise. 1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel. 1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega. 1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid puudutavates küsimustes. 1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:  lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;  RHO töötajale;  raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;  raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;  väikeostu korraldavale isikule;  väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule. 1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale. 1.13. Korra lisad Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.  K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;  K14 L2 – lähteülesande vorm;  K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;  K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;  K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm. 2. MÕISTED JA LÜHENDID  Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks, menetlemiseks ja hoidmiseks.  Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu või hankelepingu asutus. 2  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12  Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.  Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend riigihanke korraldamiseks.  Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste vahendite kasutamise üle.  Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/.  Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.  RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.  Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.  Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.  Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase korraldamise eest.  Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.  Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja finantseerimisallikate kirjeldus.  Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.  Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused. 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE 3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks 3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase (K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta. 3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO päringu igal aastal hiljemalt septembris. 3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud tähtajaks. 3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või 3  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12 riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased andmed hankeplaani sisendis. 3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:  riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;  kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja tarvikute eeldatav kulu;  asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse sisse. 3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted 3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad riigihanked. 3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu. 3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:  asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 30 000 eurost;  eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 300 000 eurost. 3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:  sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;  riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;  lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus; 4  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12  riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse riigihankena või ühishankena. 3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös asutustega. 3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu maksmise, avaldades need RTK veebilehel. 3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine 3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses. 3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani kinnitamisest. 3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan. 3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine 3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut kinnitamist. 3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel võimalusel. 3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus 3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani kinnitamist. 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT 4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus 4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 5  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12 4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt kooskõlastatud juhtudel. 4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes. 4.2. Lähteülesande koostamine 4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui lähteülesande valmistab ette RHO. 4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase teenuse tellimise või asja ostmise jaoks. 4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande esitamist. 4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine 4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid, alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. 4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused, juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused. 6  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12 4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse) RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse. Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid. 4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine 4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:  lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga (sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku tegemine);  keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi kogumine;  hankemenetluse liigi valimine;  riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  nõuetekohane kooskõlastamine;  riigihanke läbiviimine;  pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;  selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest vastutavalt isikult;  riigihanke otsuste tegemine;  taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine tehtud otsustest;  ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste täitmine. 4.5. Pakkumuste hindamine 4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12 4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik. 4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest. 4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt. Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta. 4.6. Riigihanke vaidlustamine 4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb RHO koostöös sisendi andjaga. 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE 5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga. 5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega. 5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest. Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks. 5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel lähtutakse järgmistest nõuetest:  võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust) või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;  pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS), välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris; 8  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12  koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile kooskõlastamiseks. 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE 6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad. 6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg 6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti. 6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga seotud muu isik. 6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus. 6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument. 6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori asetäitjale. 6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel, esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate. 6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või vastavalt asutuse töökorraldusele. 6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:  vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning lõpetamise õiguspärasuse eest;  kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe. 9  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12 RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise kohta;  esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;  esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või hankelepingu lõppemise kohta. 6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust. 6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud RHO töötaja. 6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt. 6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest. 6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm). 6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:  füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;  autoriõigusi kajastavad lepingud;  rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;  lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest. 6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja. 10  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12 6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid. 7. RAKENDUSSÄTTED 7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates. 7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud hankeplaani ei täiendata. 7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt. 7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik. 11