Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 125-25/291993 Otsuse kuupäev 02.07.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Visare Ehitus OÜ vaidlustus Märjamaa Vallavalitsuse riigihankes „Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli projekteerimis- ja ehitustööd“ (viitenumber 291993) AS-i Paide MEK ja Riser Ehitus OÜ ning ühispakkujate AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele, ühispakkujate AS-i Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele ning ühispakkujate AS-i Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsustele. Menetlusosalised Vaidlustaja: Visare Ehitus OÜ, esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Hankija, Märjamaa Vallvalitsus, esindaja Triin Matsalu Kolmas isik 1, AS Paide MEK Kolmas isik 2, Riser Ehitus OÜ Kolmas isik 3, ühispakkujad AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ, esindaja Alar Loo RESOLUTSIOON RHS1 § 197 lg 1 p-i 8, § 192 lg 3 p-i 5 ja § 198 lg 51 alusel 1. Jätta vaidlustus läbi vaatamata. 2. Mõista Märjamaa Vallavalitsuselt Visare Ehitus OÜ kasuks välja Visare Ehitus OÜ lepingulise esindaja kulud 1710 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). 1 Riigihangete seadus ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 10.03.2025 alustas Märjamaa Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusega riigihanget „Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli projekteerimis- ja ehitustööd“ (viitenumber 291993) (edaspidi Riigihange). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse viis pakkujat - Visare Ehitus OÜ, AS Paide MEK, Riser Ehitus OÜ ning ühispakkujad AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ. 2. 06.05.2025 otsusega tunnistas Hankija vastavaks Visare Ehitus OÜ, AS-i Paide MEK ja Riser Ehitus OÜ ning ühispakkujate AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumused, edukaks ühispakkujate AS-i Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumuse ning jättis kõrvaldamata ja kvalifitseeris ühispakkujad AS-i Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ. 3. 19.05.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Visare Ehitus OÜ (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus AS-i Paide MEK, Riser Ehitus OÜ ning ühispakkujate AS-i Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumuste vastavaks tunnistamise, ühispakkujate AS-i Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise ning ühispakkujate AS-i Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsustele. Vaidlustuskomisjon võttis vaidlustuse menetlusse. 4. 17.06.2025 kirjaga nr 12.2-10/125 pöördus vaidlustuskomisjon RHS § 195 lg 10 alusel Rahandusministeeriumi poole riikliku järelevalve teostamise taotlusega, kuna leidis, et vaidlustusmenetluses on ilmnenud asjaolud, mis vaidlustuskomisjoni arvates ei võimalda Riigihanget jätkata. 18.06.2025 teatas vaidlustuskomisjon menetlusosalistele, et peatab RHS § 195 lg 10 alusel vaidlustusmenetluse seoses pöördumisega Rahandusministeeriumi poole riikliku järelevalve teostamise taotlusega. 5. 20.06.2025 alustas Rahandusministeerium RHS § 205 lg 1 p-i 1 ja lg 2 alusel Riigihanke suhtes järelevalvemenetlust. 6. Märjamaa Vallavalitsuse 26.06.2025 korraldusega nr 2-1.1/308 „Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine“ (edaspidi Korraldus) tunnistas Hankija Riigihanke hankemenetluse RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel kehtetuks. 7. 01.07.2025 lõpetas Rahandusministeerium järelevalvemenetluse. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. RHS § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lõikes 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p-i 5 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks [---]. Tulenevalt sellest, et Hankija on 26.06.2025 andnud Korralduse, millega tunnistas kehtetuks vaidlustatud Riigihanke hankemenetluse, jätab vaidlustuskomisjon RHS § 192 lg 3 p-i 5 ja § 197 lg 1 p-i 8 alusel vaidlustuse läbi vaatamata. Elektrooniliselt esitatud vaidlustuse tagastamine ei ole vajalik. 2 (3) 9. Vaidlustusmenetluse kulud 9.1. Riigilõiv Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-ile 12. 9.2. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud 9.2.1. RHS § 198 lg 51 sätestab, et kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Seega on Vaidlustajal õigus lepingulise esindaja kuludele juhul, kui vaidlustatud Riigihanke hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on tingitud vaidlustuse esitamisest. 9.2.2. Hankija otsuse põhjendustest tuleneb kokkuvõtlikult, et Hankija tunnistas Riigihanke hankemenetluse kehtetuks, sest Riigihanke alusdokumentides esineb mahtühikute viga ning vea parandamise tõttu pakkumuste võrreldavuse tagamine ei olnud võimalik, kuna riigihanke alusdokumentides esineb vastuolu. Valdavalt kordab Hankija Korralduses vaidlustuskomisjoni 17.06.2025 kirjas nr 12.2-10/125 Rahandusministeeriumile järelevalvemenetluse alustamiseks esitatud seisukohti. Vaidlustuskomisjonil pole alust arvata, et Hankija oleks teinud otsuse Riigihanke hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, kui Vaidlustaja poleks vaidlustust esitanud. Kuna Hankija asus vaidlustusmenetluses vaidlustusele vastu vaidlema on ilmne, et Hankija eesmärk oli hankelepingu sõlmimine edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujatega AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ ning vaidlustuse esitamiseta poleks Hankija Riigihanke hankemenetlust kehtetuks tunnistanud. Ka ei ole Hankija Korralduses esitanud põhjendusi selle kohta, et oleks tunnistanud Riigihanke hankemenetluse kehtetuks ka vaidlustuse esitamiseta. Seega on RHS § 198 lg-s 51 sätestatud koosseis Vaidlustajale esindaja kulude välja mõistmiseks täidetud. 9.2.3. 29.05.2025 esitas Vaidlustaja taotluse oma lepingulise esindaja kulude välja mõistmiseks summas 2565 eurot (ilma käibemaksuta), 13,50 tunni õigusabi osutamise eest tunnitasuga 190 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustuskomisjon leiab, et vajalikud ja põhjendatud on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud 9 töötunni ulatuses, seega 1710 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Hankijalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik 3 (3)