Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0739 - Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.07.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4a598467-c669-4c2a-a267-36707780879e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4a598467-c669-4c2a-a267-36707780879e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 02.07.2025 nr 1-4/25/3052 Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks määruse „Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Lisad (6 tk) Arvamuse avaldamiseks: Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Keskkonnaühenduste Koda Maret Parv, 626 0726 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ Lisa 5 Andmed inventeeritud metsamaa ja püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamise kohta Taotleja nimi Metsataimede istutamine Erametsaomani Inventeeritu Püsimetsanduse Toetuse Jrk.nr Isiku-/registrikood Isiku liik1 Maaüksuse nimi Katastriüksuse tunnus2 d metsamaa metsamajandamis summa ku nimi pindala -kavaga kaetud pindala 1 2 3 4 5 7 8 9 1 : : 2 : : 3 : : 4 : : KOKKU: 1 Kirjuta erametsaomaniku liik: füüsiline isik, juriidiline isik või FIE. 2 Kui inventeeritud kinnistul on mitu katastriüksust, kirjuta nimekirja kõik katastriüksused, aga pindala ja toetuse summa kirjuta ainult ühe katastriüksuse rea  Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määrus nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ Lisa 13 Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde vastuvõtmise akt I. Eesvoolu uuendamine Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise Jrk nr Metsaomaniku nimi Katastritunnus Eesvoolu tähis Lõigu pikkus (m) nimetus kood Kõrvalekalded ja muudatused Kinnitus Kõik esitatud andmed on õiged ning tööd on tehtud kooskõlas maaparandusseaduse, metsaseaduse, maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“, juhisega "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" ja keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ nõuetega. Akti koostaja kinnitab, et tehtud tööd tagavad maaparandussüsteemi toimimise. Akti koostaja nimi ja ametinimetus Akti koostamise kuupäev ja allkiri  Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde nimekiri II. Truubi uuendamine Maaparandussüsteemi kood Lammutatava Maaparandusehitise Uuendatud truubi truubi Erametsaomaniku nimi otsakute arv Jrk Veejuhtme pikkus (m) pikkus (m) Katastritunnus läbimõõt läbimõõt nr nimetus (cm) (cm) (tk) nimetus kood tähis Kõrvalekalded ja muudatused Kinnitus Kõik esitatud andmed on õiged ning tööd on tehtud kooskõlas maaparandusseaduse, metsaseaduse, maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“, juhisega "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" ja keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ nõuetega. Akti koostaja kinnitab, et tehtud tööd tagavad maaparandussüsteemi toimimise. Akti koostaja nimi ja ametinimetus Akti koostamise kuupäev ja allkiri  Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde vastuvõtmise akt III. Kuivenduskraavi uuendamine Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise Pikkus Pikkus Jrk Kuivenduskraavi Pikkus Erametsaomaniku nimi Katastritunnus metsamaal muul maal nr nimetus kood tähis kokku (m) (m) (m) Kõrvalekalded ja muudatused Kinnitus Kõik esitatud andmed on õiged ning tööd on tehtud kooskõlas maaparandusseaduse, metsaseaduse, maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“, juhisega "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" ja keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ nõuetega. Akti koostaja kinnitab, et tehtud tööd tagavad maaparandussüsteemi toimimise. Akti koostaja nimi ja ametinimetus Akti koostamise kuupäev ja allkiri  Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde vastuvõtmise akt IV. Voolunõvade rajamine Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise Voolunõvade pikkus Jrk nr Erametsaomaniku nimi Katastritunnus Voolunõvade arv kokku (m) nimetus kood Kõrvalekalded ja muudatused Kinnitus Kõik esitatud andmed on õiged ning tööd on tehtud kooskõlas maaparandusseaduse, metsaseaduse, maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“, juhisega "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" ja keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ nõuetega. Akti koostaja kinnitab, et tehtud tööd tagavad maaparandussüsteemi toimimise. Akti koostaja nimi ja ametinimetus Akti koostamise kuupäev ja allkiri  Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ olulisimad muudatused on senise metsa uuendamise toetuse saamise tingimuste muutmine ning uute toetusliikide lisamine. Määrust täiendatakse uue toetuse liigiga. Lisatakse mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetus (edaspidi ka metsa kujundamise toetus), mille eesmärk on aidata erametsadest kujundada mitmekesised ja kliimakindlad metsad, kiirendades süsiniku sidumist noore puistu kasvu soodustamise kaudu hooldusraiete abil. Määruse muutmisel on arvestatud, et regionaalministri 22. novembri 2023. a määrus nr 82 „Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus“ alusel toetatava hooldusraie eelarve on vähenenud, kuigi hooldusraieks senine toetuse taotlemine ületas kavandatud eelarve 2023. aastal 2,4 korda ja 2024. aastal 1,8 korda. Uue toetusliigi rakendamisel toetatakse hooldusraiet 11–30aastases puistus. Teise suure muutusena on määruses arvestatud sooviga tõsta metsaomanike motivatsiooni hoida ja suurendada elurikkust igas metsa arenguetapis nii, et iga tegevus loob aluse ning toetab järgmisi samme metsa arengus ja kujunemises. Määruse alusel taotlevad toetust erametsaomanikud ja metsaühistud oma liikmete omandis oleva metsamaa jaoks. Metsaühistu liikmed on nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Määruse muutmine toob kaasa selle, et mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetuse taotlemisel koostatakse paremusjärjestus, mille alusel määratakse toetuseks ettenähtud vahendite puudumise korral toetust vanusegruppide kaupa ja taotleja liigi kohaselt. Kuna taotlusvoorude eelarved on piiratud, muudetakse määruses ka toetuse saajate tingimusi. Eesmärk on toetada väikemetsaomanikke, kes toetust rohkem vajavad. Seega piiratakse juriidiliste isikute ringi, kelle metsamaale on võimalik toetust taotleda. Määruse muutmine on vajalik, et metsandustoetustesse lisada elurikkust soosivaid komponente ning soodustada väikemetsaomanike toetamist. Määruse muutmise eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunik Maret Parv (tel 626 0726, [email protected]) ja õigusosakonna nõunik Marko Lelov [email protected]). Eelnõu koostamisse olid nõustajatena kaasatud Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna spetsialistid. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiits- ja Digiministeeriumi toimetaja Moonika Kuusk. Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ 01.07.2024 jõustunud redaktsiooni RT I, 28.06.2024, 21. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohase määrusega on kavandatud järgmised muudatused: Punktiga 1 täiendatakse § 3 lõikega 11 ja 12. Toetust saab taotleda ainult sellise juriidilisest isikust erametsaomaniku maale, kelle käive oli taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal kuni 500 000 eurot ja töötajate arv kuni kümme. Täiendus on vajalik, et suunata toetust väiksematele metsaomanikele, kellele on toetust kõige enam vaja. Hinnanguliselt saavad edaspidi toetust taotleda pooled juriidilised isikud, kelle omandis maale on seni toetust taotletud. Lõikega 12 lisatakse nõue, et oleks võimalik kontrollida juriidilise isiku vastavust toetuse saamise nõuetele. Selleks on vaja, et tema taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta aruanne oleks äriregistrist kättesaadav. See nõue kehtib ka metsaühistu taotluses olevate juriidiliste isikute kohta. Punktidega 2–4 muudetakse §-s 7 nimetatud toetusliikide nimetusi. Eelnõuga muudetakse toetuste taotlemise tingimusi. Kuna toetuste sisu muutub, viiakse toetusliikide nimetused vastavusse sisuga. Punktiga 5 täiendatakse määrust uue toetuse liigiga, milleks on mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamine. Punktiga 6 muudetakse metsa uuendamise toetuse nimetust, viies see kooskõlla muudatustega, mida tehakse §-s 9. Lõike 1 kohase muudatuse eesmärk on peale metsaressursi kvaliteedi parandamise ja metsamaa tootmispotentsiaali efektiivsema kasutamise ka erametsade süsiniku sidumise võime suurendamine ning elurikaste, mitmekesiste ja kliimakindlate puistute rajamine. Et metsad oleksid elujõulised, vastupidavad ja majanduslikult jätkusuutlikud, tuleb neid rajada ettenägelikult ja läbimõeldult. Mitmekesise metsa rajamise toetus soodustab juba metsa algusetapis struktuurselt ja liigiliselt mitmekesiste puistute loomist. Punkti 7 muudatusega asendatakse läbivalt § 9 lõigetes 2, 5, 7, 9, 15 ja 16 tekstiosa „metsa uuendamise“ tekstiosaga „mitmekesise metsa rajamise“. Toetuse nimetus viiakse vastavusse § 9 lõike 1 toetuse meetme nimetusega. Punktiga 8 täiendatakse § 9 lõigetega 21 ja 22. Muudatuse kohaselt saab sama eraldise sama tegevuse kohta esitada ühe taotluse. Eraldisel sama tegevuse jagamine mitme taotluse või erametsaomaniku vahel ei ole lubatud. Paljudel juhtudel lisatakse taotlustesse kaasomanike eraldisel tehtavaid tegevusi ning eraldise pindala jagatakse kaasomanike vahel ära. Näiteks kui eraldisel pindalaga 0,3 ha on kolm kaasomanikku ja eraldisele taotletakse maapinna ettevalmistamise, istutamise ja hooldamise toetust, siis taotlusesse märgitakse kokku üheksa tegevust – 0,1 ha maapinna ettevalmistamist, 0,1 ha istutamist ja 0,1 ha hooldamist iga kaasomaniku kohta eraldi. Seega tuleb eraldise kohta teha kolm korda rohkem kontrolle (kolme kontrolli asemel üheksa). Lisaks on keeruline tuvastada, millisele osale eraldisest iga kaasomanik täpselt toetust taotleb. See raskendab kohapealset kontrollimist ning rikkumiste tuvastamisel toetuse vähendamist. Selguse huvides ning halduskoormuse vähendamiseks ei võimaldata samal eraldisel tehtavat sama tegevust jagada taotluste ja metsaomanike vahel. Samuti ei või toetust taotleda vähem kui 0,1 hektari suuruse eraldise kohta. Keskkonnaministri 26. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 4 lõikes 2 on eraldise pindala alampiir 0,1 ha. Kui kehtestada miinimumpindalaks 0,1 ha, siis väheneb menetlemiseks tarvilik tööjõukulu ning aeg. Samuti ennetame metsade liigset killustatust. 2023. aasta I voorus on alla 0,1 ha metsaalasid kokku 126 ja kokku summas 1993,6 eurot. Töökoormuse vähendamiseks peab toetust taotlema vähemalt 0,1 hektari suuruse eraldise kohta. Punktiga 9 täpsustatakse punkti 3 sõnastust selliselt, et abikõlblik on kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamine taime ümbert või ridadena, mille käigus eemaldatakse uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Hooldamise toetust saab taotleda nii mitmekesise metsa rajamise aastal kui ka kolmel järgneval aastal. Looduslikule uuenemisele jäetud puistu rajamise aastaks loetakse lageraie tegemise aasta. Metsa hooldatakse valikuliselt – näiteks taimede ümbert või ridadena, võimaldades alles jätta looduslikke elurikkuse taskuid, puhverribasid ja säilikpuude gruppe ning loobudes kogu pinna ühtlasest hooldusest. Nii säilitatakse rajatud metsas looduslik mitmekesisus. Mitmekesised ja elurikkad metsad on kliimamuutustele vastupidavamad. Punktiga 10 tõstetakse metsauuenduse hooldamisel toetuse määr 96 eurolt 150 eurole. Kuni kolmeaastaste metsapuutaimede hooldamise toetuse suurus on püsinud muutumatuna alates 2005. aastast. 2005. aastal sai toetust taotleda keskkonnaministri 25. oktoobri 2005. a määruse nr 64 „Erametsanduse toetamise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord“ alusel. Siis oli kuni kolme meetri kõrguses noorendikus metsa hooldamise toetuse suurus kuni 1500 krooni (95,87 eurot) hektari kohta. Selle ajaga võrreldes on hooldamistööde hind tõusnud. Määruse eelnõu alusel toetatakse edaspidi mitmekesisemat metsa hooldamist. See tõstab oluliselt rajatud metsa hooldamistööde maksumust. Selleks, et motiveerida metsaomanikke rajatud metsa teadlikult ja aktiivselt hooldama, on vaja toetuse määra tõsta. 2023. aastal valmis Eesti Maaülikoolil uuring „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 sekkumiste KK2.1 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – tootlikud investeeringud“ ja KK2.2 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – mittetootlikud investeeringud“ ühikumäärade analüüs“. Uuringus leiti, et metsauuenduse hooldamise ühikuhind juriidilisest isikust metsaomanikele on 215 €/ha. Füüsilisest isikust metsaomanikele on ühikuhind 258 €/ha. Toetusega kaetakse kuni 70% hooldamise kuludest, mis 215 eurost on 150,50 eurot. Punktiga 11 viiakse toetusliigi nimetus vastavusse § 9 lõikega 1. Punkti 12 lõike 10 muudatuse kohaselt ei nõuta enam, et metsataimed peavad vastama keskkonnaministri 1. juuli 2016. a määrusele nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“, kuna taimede nõuetele vastavust kontrollib Keskkonnaamet. Keskkonnaamet kontrollib nii Eestis kasvatatavate kui ka sisse toodavate taimede nõuetele vastavust. KIKi topeltkontroll toetuse taotlemisel ei ole vajalik. Töökoormuse vähendamiseks jäetakse alles ainult nõue, et metsataimed peavad olema soetatud kultiveerimismaterjali tarnijalt, kes on registreeritud taimetervise registris. Samuti sõnastatakse ümber § 9 lõige 11. Muudatusega võib istutada taimed vähemalt 80% tihedusega 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 14 lõikes 3 sätestatust. Looduslikku uuendust ära kasutades on võimalik istutusmahtu vähendada ja puistus on võimalik jätta ruumi ka looduslikule uuendusele ja mitmekesisuse kujunemisele. Looduslik uuenemine toetab metsades geneetilist mitmekesisust ja suurendab tulevikumetsa vastupanuvõimet kliimamuutustele, kahjustajatele, põudadele ja tormidele. Punkti 13 täiendatakse § 9 lõikega 111. Metsa rajamise käigus kujundatakse kasvukohatüübile sobivate puuliikidega mitmeliigilised puistud koos elurikkusele väärtuslike liikidega (nt haab, kõvalehtpuud, pärn, pihlakas, must lepp). Metsa rajamisel saab säilitada seal juba kasvavat looduslikku uuendust, et kujundada mitmeliigiline struktuurne puistu. Elurikkuse ja mitmekesisuse tagavad näiteks eraldisele istutatud või looduslikult kasvavad nektarit ja õietolmu andvad väärtuslikud puud ja põõsad (nt paakspuu, toomingas, paju, remmelgas, sarapuu). Erineva eluea, kasvukiirusega ja liigilise koosseisuga metsataimed loovad struktuurse mitmekesisuse, mis ei vähenda majanduslikku tootlikkust, kuid suurendab metsa väärtust. Erineva kõrgusega kihid ehk mitmerindeline mets pakub varje- ja elupaiku lindudele, putukatele, samblikele ja paljudele teistele metsaliikidele, kes aitavad metsaomanikul tagada metsade parema mikrokliima ja oma metsa tervist hoida. Punktis 14 muudetakse § 9 lõike 17 sõnastust vastavalt toetuse nimetuse muutmisele. Punktis 15 muudetakse § 9 lõike 18 sõnastus määruse sisule vastavaks. Muudatuse kohaselt võib KIK jätta toetuse täielikult või osaliselt välja maksmata või väljamakstud toetuse täielikult või osaliselt tagasi nõuda, kui kohapealse kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et toetuse abil istutatud kasvama läinud metsataimede arv ei vasta määruse paragrahvi 9 lõikes 11 sätestatud piirmääradele, milleks on vähemalt 80% 27. detsembri 2006. aasta määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ paragrahvi 14 lõikes 3 välja toodud vastava puuliigi istutuskohtade algtihedusest. Punktis 16 sõnastatakse ümber § 11 pealkiri, viies see vastavusse § 7 muudatusega. Muudatus on tingitud asjaolust, et edaspidi on peale inventeerimise võimalik toetust taotleda ka püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamiseks. Lõikes 1 sõnastatakse metsa inventeerimise ja püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamise toetuse eesmärk. Meetme eesmärk on soodustada metsaressursi kohta andmete kogumist, metsaressursi jätkusuutlikku kasutamist ja püsimetsanduse edendamist. Metsade inventeerimine annab ajakohased andmed looduväärtuste kohta ja aitab kaasa hinnangu andmisele metsa süsiniku sidumise ja ladustamise võimekuse kohta. Inventeerimise andmed annavad võimaluse koostada püsimetsanduse metsamajandamiskava. Punktiga 17 täiendatakse § 11 lõike 3 sõnastust. Lisaks on võimalik taotleda toetust inventeerimiseks koos püsimetsanduse kava koostamisega. Punktiga 18 täiendatakse § 11 lõikega 31. Toetust saab taotleda ainult kogu katastriüksuse inventeerimiseks või inventeerimiseks koos püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamisega. Kui inventeeritakse vaid üks eraldis või osa eraldisi, siis sellele toetust taotleda ei saa. Üksikute eraldiste kaupa inventeerimine ja sellele toetuse küsimine tõstab oluliselt KIKi töökoormust ja ei täida metsa inventeerimise ja püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamise toetuse eesmärki. Toetuse eesmärk on soodustada metsaressursi kohta andmete kogumist, metsaressursi jätkusuutlikku kasutamist ja püsimetsanduse edendamist. Kui toetust taotletakse vaid ühe või paari eraldise kohta, siis ei saa terviklikke andmeid katastril kasvava metsa ja seal olevate loodusväärtuste kohta. Keskkonnaamet ei saa inventeerimata eraldiste kohta ajakohast infot, mis raskendab metsateatiste väljastamist ning muude otsuste tegemist. Kui toetust hakatakse taotlema üksikutele eraldistele, siis kasvab KIKi töökoormus, sest halduskontrolle peab hakkama tegema taotluses olevate eraldiste kaupa. Kogu katastri inventeerimisel ja püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamisel tehakse ühe katastri kohta üks kontroll. Samuti suurendab eraldiste kaupa inventeerimine ka taotleja enda halduskoormust, sest andmeid peab hakkama sisestama eraldiste kaupa. Praegu töötava süsteemi kohaselt, sisestab taotleja e-PRIAs katastritunnuse ning süsteem täidab taotluse metsaregistri kehtivate inventeerimisandmetega. Taotleja kontrollib, kas andmed on õiged, ning esitab taotluse. Seda ei ole võimalik teha, kui toetust saab taotleda eraldiste kaupa. Süsteem ei ole võimeline eristama, millistele eraldistele soovitakse toetust taotleda (inventeerimised võivad olla tehtud erinevatel kuupäevadel) ja millistele eraldistele on varem toetust saadud. Lisaks on KIKil raske kontrollida, et samale alale toetust topelt ei taotletaks. See eeldab keerukat kaardikihtide kontrolli, mis suurendab halduskoormust mitu korda. KIKi, Keskkonnaameti töökoormuse ning taotleja halduskoormuse vähendamiseks ja toetuse eesmärki arvesse võttes saab toetust taotleda ainult kogu katastriüksuse inventeerimiseks. Punktiga 19 sätestatakse metsa inventeerimise ning metsa inventeerimise koos püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamisega toetuse määrad, mis on vastavalt 20 ja 25 eurot hektari kohta. Metsa inventeerimise hinnad varieeruvad olenevalt teenuseosutajast, inventeeritava metsa asukohast ja pindalast. Üldiselt jäävad hinnad vahemikku 20–140 eurot hektari kohta ilma käibemaksuta. Teenuseosutajatel puuduvad praegu hinnakirjad püsimetsakava kohta. Metsamajandamiskava koostamine ilma inventeerimiseta on tihti fikseeritud hinnaga 40–70 eurot kogu töö eest, suurematel kui 5 ha suurustel metsadel jääb hind vahemikku 5–10 eurot hektari kohta. Punktiga 20 täiendatakse § 11 lõikega 8. Lõikes määratletakse püsimetsakava mõiste. Püsimetsakavaks loetakse sellist metsamajandamiskava, kus on kirjeldatud metsa majandamise võtted uuendusraieid kasutamata. Metsaseaduse § 28 lg 82 kohaselt on püsimetsana majandamine välja raiutud või välja langenud puude pidev asendumine või asendamine uute kasvukohale looduslikult omaste puudega. Selleks, et mets säiliks ning seda oleks võimalik püsimetsana majandada, on püsimetsas uuendusraiete tegemine välistatud. Seetõttu loetakse püsimetsanduse metsamajandamiskavaks seda metsamajandamiskava, mis võimaldab metsa majandada püsimetsana ehk metsa majandatakse uuendusraieid kasutamata. Uuendusraiete välistamine lihtsustab menetlemist ja vähendab töökoormust. Punktiga 21 muudetakse § 13 pealkirja, viies see vastavusse §-ga 7. Punktiga 22 asendatakse § 13 lõigete 1, 2, 4 ja 5 sõnastus selliselt, et see vastaks toetuse liigi nimetusele. Punktiga 23 täiendatakse § 13 lõiget 1 kohustusega maaparandussüsteemi korrastamisel säilitada võimalikult palju looduslikke elupaiku ja kooslusi. Täienduse eesmärk on suunata töö tegijaid hoidma võimalikult mitmekesist keskkonda. Punktiga 24 täiendatakse § 13 lõikega 101. Keskkonnaameti juhis annab teaduskirjandusel põhineva lühiülevaate seni välja töötatud maaparanduse leevendusmeetmetest, nende tõhususest ja rakendamissoovitustest ning on mõeldud kasutamiseks maaparandussüsteemide projekteerijatele, looduskaitse korraldajatele, põllu- ja metsamaa omanikele ja kasutajatele ning kõigile teistele kuivendussüsteemidega kokkupuutuvatele organisatsioonidele ja isikutele. Juhises käsitletavad leevendusmeetmed hõlmavad üldist kuivendusvõrgu korrastustööde optimeerimist, hajureostuse tekke vähendamist, hajureostuse kinnipüüdmist keskkonnarajatiste abil ning märgaladest sõltuva elustiku toetamist kuivendatud aladel. Uuendustööde kava koostamisel peab järgima maaparandussüsteemi uuendamisega seotud asjakohaseid juhiseid. Punktiga 25 täiendatakse § 13 lõikega 15. Maaparandussüsteemi korrastamise töödega ei või alustada varem kui taotluse esitamisele järgneval päeval. See nõue ei kehti maaparandussüsteemi uuendustööde kava koostamisel. Uuendustööde kava olemasolu on toetuse taotlemise eeldus (§ 13 lõike 9 punktid 1 ja 2). Muudatusega muutub toetuse taotlemine selgemaks. Tegemist on broneeringupõhise toetusega, kus kõigepealt esitatakse taotlus ning seejärel saab planeeritavate töödega alustada. Seni ei ole see nõue olnud määruses selgelt sõnastatud. Punktiga 26 lisatakse määrusse uus § 134, kus käsitletakse mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetust. Lõike 1 kohaselt on mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetuse eesmärk aidata kaasa erametsades struktuurselt mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamisele, kiirendades süsiniku sidumist noore puistu kasvu soodustamise abil hooldusraie kaudu. Mets kujundatakse kliimamuutustele vastupidavamaks. Toetust antakse 11–30aastase metsa kujundamiseks hooldusraie kaudu. Lõike 2 kohaselt võivad toetust taotleda metsaühistu ja erametsaomanik. Lõike 3 punkti 1 kohaselt tuleb hooldusraiet teha valgustus- või harvendusraiena metsaseaduses sätestatud nõuete kohaselt. Valgustusraiet tehakse kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistus ning harvendusraiet 8 cm ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus. Metsaseaduse § 28 lõike 7 punktide 1 ja 2 kohaselt tehakse valgustusraiet puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ja metsa liigilise koosseisu kujundamiseks ning harvendusraiet metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks. Metsaseaduse § 31 lõigete 1 ja 4 kohaselt tuleb hooldusraie tegemisel järgida metsaseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määrust nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“. Toetusega suunatakse erametsaomanikku tegema hooldusraiet noores ehk 11–30 aasta vanuses metsas. Lõike 3 punktide 2 ja 3 kohaselt võib toetust taotleda minimaalselt üks hektar erametsaomaniku kohta ja mitte rohkem kui 30 ha kalendriaastas. See tähendab, et erametsaomanik saab metsa kujundamise toetust taotleda minimaalselt ühe hektari ja maksimaalselt 30 hektari ulatuses. Metsaühistu võib toetust taotleda minimaalselt ühe hektari tarbeks. Metsaühistu taotluses võib erametsaomaniku kohta taotleda toetust alla ühe hektari. Kogu taotluse maht peab olema vähemalt üks hektar. Metsaühistu võib taotluses oleva erametsaomaniku kohta taotleda toetust maksimaalselt 30 ha. See tähendab, et metsaühistu taotluses olev erametsaomanik ei või toetust taotleda üle 30 ha. Et vähendada töö- ja halduskoormust, on minimaalne taotluse suurus üks hektar. Lõike 3 punkti 4 kohaselt võib metsa kujundamiseks toetust taotleda, kui sama metsamaa osa kohta pole varem metsa kujundamiseks toetust saadud. Lõike 3 punkti 5 kohaselt saab toetust taotleda vähemalt 0,1 ha suuruse eraldise kohta. Keskkonnaministri 26. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 4 lõikes 2 on eraldise pindala alampiir 0,1 ha. Kui kehtestada miinimumpindalaks 0,1 ha, siis vähenevad menetlemiseks tarvilik tööjõukulu ning aeg. Samuti ennetame metsade liigset killustatust. 2023. aasta I voorus on alla 0,1 ha metsaalasid kokku 126, kogusummas 1993,6 eurot. Töökoormuse vähendamiseks peab toetust taotlema vähemalt 0,1 ha eraldise kohta. Lõike 3 punkti 6 kohaselt saab toetust selle metsamaa kohta, mille inventeerimisandmed on kehtivad ja kantud metsaseaduse § 11 lõike 41 kohaselt metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse. Selleks, et saaks kontrollida tegevuse nõutele vastavust, on vaja, et metsaregistris oleksid kehtivad andmed. Lõikes 4 sätestatakse, et sama eraldise kohta võib taotluse esitada ainult üks metsaomanik. Eraldise jagamine mitme taotluse või erametsaomaniku vahel ei ole lubatud. Paljudel juhtudel lisatakse taotlustesse kaasomanike eraldisel tehtavaid tegevusi ning eraldise pindala jagatakse kaasomanike vahel ära. Näiteks kui eraldisel pindalaga 0,3 ha on kolm kaasomanikku ja eraldisele taotletakse maapinna ettevalmistamise, istutamise ja hooldamise toetust, siis taotlusesse märgitakse kokku üheksa tegevust: 0,1 ha maapinna ettevalmistamine, 0,1 ha istutamine ja 0,1 ha hooldamine iga kaasomaniku kohta eraldi. Seega tuleb eraldise kohta teha kolm korda rohkem kontrolle (kolme kontrolli asemel üheksa). Lisaks on keeruline tuvastada, millisele osale eraldisest iga kaasomanik täpselt toetust taotleb. See raskendab kohapealset kontrollimist ning rikkumiste tuvastamisel toetuse vähendamist. Selguse huvides ning halduskoormuse vähendamiseks ei võimaldata samal eraldisel tehtavat sama tegevust jagada taotluste ja metsaomanike vahel. Lõikes 5 sätestatakse ühikuhinnad, mille alusel toetust antakse. Ühikuhinnad on õiglased, mõistlikud ning võrreldavad väljakujunenud turuhindadega, et vältida võimalikke turumoonutusi. Ühikuhindade määramisel on aluseks võetud Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetooli teadlaste uuring „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 sekkumiste KK 2.1 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud) ja KK 2.2 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud)“. KIKi hinnangul motiveerivad toetuse määrad meetme kasutamist. Lõikes 6 sätestatakse, et taotleja esitab taotluse KIKile PRIA e-teenuse kaudu (epria.pria.ee). Taotlused esitatakse PRIA e-teenuse kaudu, kuna tegemist on riiklikult kasutatava, turvalise ja toimiva elektroonilise keskkonnaga, mis võimaldab tõhusat taotluste vastuvõttu ja menetlemist. See vähendab halduskoormust. Lõikes 7 sätestatakse, et tööde tegemisega võib alustada järgmisel päeval pärast taotluse esitamist. Sama nõue kehtib perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetuse hooldusraie tegevuse puhul. Alates 2025. aastast saab sellest meetmest toetust kuni 10aastase puistu hooldusraieks (varem sai kuni 30aastase puistu hooldusraieks). Eelnõu alusel saab metsa kujundamise toetust 11–30aastase puistu hooldusraieks. Segaduste vältimiseks ning selguse huvides hoitakse nende meetmete tingimused võimalikult sarnased. See võimaldab ka IT-lahendused ning taotluste menetluse protsessid hoida sarnased, et vältida liigseid arendamis- ja menetluskulusid. Nõue aitab menetlust muuta lihtsamaks ja ülevaatlikumaks. Samuti võimaldab see paremini planeerida raha kasutamist, seda nii taotleja kui ka toetuse andja jaoks. Lõike 8 kohaselt tehakse harvendusraiet ja tööde tegemisest teavitatakse vastavalt metsaseaduses kehtestatud nõuetele. Metsamaal säilitatakse lamapuit ja need säilikpuud, mis on metsaseaduse § 29 lõike 1 punkti 3 kohaselt kehtestatud säilikpuudena. Toetuse abil kujundatakse kasvukohatüübile sobivate puuliikidega mitmeliigilised või struktuurselt mitmekesised puistud. Tüüpilised elurikkust tagavad metsa struktuurielemendid on erineva vanuse ja liigilise koosseisuga puude grupid, surnud ja õõnsustega puud, põlispuud, mikropinnavormid, näiteks tee või kraavi rohttaimestikuga perved või ääred, mitmekesise rohttaimestikuga allikalised metsaosad, veekoguäärsed alad, häilud ning nektari või õietolmu tolmeldajatele väärtuslikud puud ja põõsad (nt paakspuu, toomingas, paju, remmelgas, sarapuu, pärn, tamm, vaher, vaarikas). Lõike 9 kohaselt tehakse taotluses näidatud töö ja tehtud tööde kohta esitatakse lisas 21 loetletud andmed võimalusel PRIA e-teenuse kaudu. Erametsaomanik esitab andmed kuni kahes osas ühe aasta jooksul arvates rahuldamise otsuse tegemisest. Metsaühistu esitab andmed kuni neljas osas 18 kuu jooksul arvates rahuldamise otsuse tegemisest. Uue toetuse menetlemisel jätkatakse metsandussektorile (sh metsaühistutele) teadaolevat praktikat, mis on kehtestatud metsandustoetuste taotlemisel regionaalministri määruse nr 82 „Perioodi 2023– 2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus“ alusel. Sama praktika jätkamine maksetaotluste esitamisel on sujuvam ja selgem kui uute tähtaegade määramine. Sama nõue kehtib perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetuse hooldusraie tegevuse puhul. Alates 2025. aastast saab sellest meetmest toetust kuni kümneaastase puistu hooldusraieks (varem sai kuni 30aastase puistu hooldusraieks). Eelnõu alusel saab metsa kujundamise toetust 11–30aastase puistu hooldusraieks. Selguse huvides hoitakse taotlejate jaoks nende meetmete tingimused võimalikult sarnased. See võimaldab ka IT-lahendused ning taotluste menetluse protsessid hoida sarnased, et vältida liigseid arendamis- ja menetluskulusid. Punktiga 27 täiendatakse § 14 lõikega 3. Lisatakse metsa kujundamise toetuse puistu vanuse kontrollimise kirjeldus. KIK lähtub kontrollimisel metsaregistri kehtivate inventeerimisandmete alusel määratletud puistu jooksvast vanusest (metsaregistris andmete tabeli veerus „Jooksev vanus“). Puistu jooksva vanuse moodustab metsa inventeerimise ajal määratletud puistu vanus, millele lisandub metsakorraldusest möödunud aeg. Näiteks kui puistu inventeerimisel on määratletud puistu vanuseks 28 aastat ning toetuse taotlemise aastal on metsakorraldusest möödunud kuus aastat, on puistu jooksev vanus 34 aastat ning sellise puistu metsa kujundamise toetust taotleda ei saa. Kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele, lähtub KIK taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel muudest olemasolevatest andmetest ja tõenditest (metsateatis, lageraiet tõendav dokument, KIKi kontrolliüksuse piirkondliku kontrollispetsialisti vaatlus kohapeal jms). Punktiga 28 täiendatakse § 161. Lisatakse paragrahv metsa kujundamise toetuse taotluste paremusjärjestuse kohta. Paragrahvis sätestatakse taotluse hindamise põhimõtted juhuks, kui eelarves pole piisavalt vahendeid, et rahuldada kõik metsa kujundamise toetuse taotlused. Lõikes 1 sätestatakse, et vahendite puudusel määratakse eelisjärjekorras toetust nendele taotlustele, mis on esitatud 11–20aastaste puistute kohta. Kui vahendeid jääb üle, saavad toetust ka 21–30aastased puistud. Kui emmas-kummas vanusegrupis jääb vahendeid puudu, et rahuldada kõik vanusegrupi taotlused, eelistatakse esmalt metsaühistu taotlust, seejärel füüsilise isiku või FIE taotlust ning kolmandas järjekorras juriidilise isiku taotlust. Kui vahendite puudusel on vaja järjestada lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud taotlusi, eelistatakse seda taotlust, mille taotletava toetuse pindala taotluses oleva erametsaomaniku kohta on väiksem. Punktiga 29 muudetakse lisade 2, 5, 11, 12 ja 13 sõnastus vastavaks määruse sisule. Lisa 2 sõnastus viiakse vastavusse § 9 lõike 1 meetme nimetusega. Lisas olevas tabelis eemaldatakse tulp „Kultiveerimismaterjali põhitunnistuse nr“. Lisa 5 sõnastus viiakse vastavusse § 9 lõike 1 meetme nimetusega. Lisas olevasse tabelisse on lisatud tulp „Püsimetsanduse metsamajandamiskavaga kaetud pindala“. Lisa 11 sõnastus viiakse vastavusse § 9 lõike 1 meetme nimetusega. Lisa on täiendatud uue punktiga 1.6. Lisatud punkti kohaselt peab uuendustööde kava koostamisel järgima juhise „Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks“ nõudeid. Lisade 12 ja 13 sõnastus viiakse vastavusse § 9 lõike 1 meetme nimetusega. Lisades olevasse kinnituse lahtrisse on lisatud viide maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamise juhisele. Punktiga 30 täiendatakse määrust lisaga 21, millega esitab taotleja andmed tehtud tööde kohta seoses mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse muutmine ei põhjusta riigi eelarvele lisakoormust. Vajaminevad vahendid uute toetusmeetmete IT-arenduste tegemiseks kaetakse Kliimaministeeriumi riigieelarve vahenditest. Ühtlasi aitavad muudatused vähendada KIKi töökoormust ning metsaühistute halduskoormust. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Erametsaliidule, Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskojale ning Eesti Keskkonnaühenduste Kojale.  Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määrus nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ Lisa 11 Andmed uuendustööde kava koostamiseks 1. Üldosa 1.1. Dokument on abiks maaparandussüsteemi korrastamise toetuse saamiseks vajaliku metsamaaparandussüsteemi uuendustööde kava (edaspidi uuendustööde kava) koostamisel, tööde ja nende mahtude määramisel ning kava vormistamisel. 1.2. Määruse alusel toetatavad tegevused maaparandussüsteemide registrisse kantud maaparandussüsteemil või selle osal on: 1) eesvoolu uuendamine; 2) truubi uuendamine; 3) kuivenduskraavi uuendamine; 4) voolunõva rajamine. 1.3. Uuendustööde kava on paberil või elektrooniliselt vormistatud dokumentide kogum, milles sisalduvad: 1) tiitelleht; 2) sisukord; 3) töömahu tabelid; 4) uuendustööde plaan; 5) kooskõlastused (piirinaabrite kooskõlastus, Keskkonnaameti kooskõlastus jmt); 6) seletuskiri. 1.4. Uuendustööde kava koostamise eesmärgid on: 1) määrata kindlaks tehtavad tööd ja nende mahud; 2) võimaldada toetuse taotlejal küsida hinnapakkumisi uuendustööde tegemiseks; 3) võimaldada töövõtjal teha uuendustööde kavas ettenähtud töid. 1.5. Uuendustööd peavad vastama maaparandusseaduse ja maaeluministri 19. detsembri 2018. a määrusega nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“ kehtestatud nõuetele. 1.6. Uuendustööde kava koostamisel peab järgima juhise "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" nõudeid. 1.7. Uuendustööde kava ei või olla koostatud varem kui taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal. 1.8. Uuendustööde kava võib koostada maaparanduse alal tegutsev ettevõtja, kes on registreeritud maaparanduse alal tegutsevate ettevõtete registris (MATER). 2. Uuendustööde kava töömahtude määramine 2.1. Uuendustööde kava töömahtude määramiseks tehakse välitööd maaparandusehitise alal ja täidetakse töömahtude tabelid. 2.2. Välitööde tegemise eesmärgid on: 1) info kogumine maaparandusehitise tehnilise seisukorra kohta; 2) puuduliku kuivendusega ala piiritlemine; 3) puuduliku kuivenduse põhjuste hindamine selgitamaks, kas soovitud tulemus on saavutatav uuendustöödega; 4) uuendustööde mahtude määramine. 2.3. Uuendustööde mahtude määramiseks kasutatakse järgmisi töömahtude tabeleid: 1) „Eesvoolu uuendamine“; 2) „Truubi uuendamine“; 3) „Kuivenduskraavi uuendamine“; 4) „Voolunõva rajamine“. 2.4. Iga töömahu tabeli esimesele reale märgitakse: 1) maaparandussüsteemi omaniku nimi; 2) maaparandussüsteemi kood; 3) maaparandusehitise nimetus ja kood. 2.5. Uuendustööde kava töömahu tabeli allkirjastab uuendustööde kava koostaja (MATERisse kantud ettevõtja) ning märgib kava koostamise kuupäeva. 2.6. Andmed maaparandusehitise maa-alal asuvate rajatiste kohta saab Põllumajandus- ja Toiduameti maakondlikust keskusest (pta.agri.ee). 3. Eesvoolu uuendamine 3.1. Eesvoolu uuendatakse, kui veejuhtme voolusängi on kogunenud sete ja/või kui veejuhtme nõlvadel ja pervel kasvab võsa või peenmets (edaspidi puittaimestik), mis takistab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist või muu maaparandushoiutöö tegemist. Puittaimestik eemaldatakse eelistatavalt ühelt kaldalt. 3.2. Eesvoolu uuendamine näeb ette: 1) kuni 10 km² valgalaga eesvoolul sette eemaldamise keskmiselt 0,5–1,2 m³ meetri kohta; 2) üle 10 km² valgalaga eesvoolul sette eemaldamise keskmiselt 0,5–1,2 m³ meetri kohta või keskmise settekihi paksusega 0,3–0,6 meetrit; 3) vajaduse korral veejuhtmel puittaimestiku raiumist. 3.3. Eesvool peab teenindama metsamaal paiknevat reguleerivat võrku. 3.4. Eesvoolu uuendamise töömahu tabeli täitmise juhend: Veerg 1 Märkida eesvoolu tähis. Veerg 2 Märkida selle eesvoolu pikkus meetrites, mida plaanitakse uuendada. 2  Veerg 3 Märkida uuendataval lõigul voolusängist eemaldatava sette maht kuupmeetrites jooksva meetri kohta 0,1 m³ täpsusega, kui valgala on kuni 10 km². Veerg 4 Märkida uuendataval lõigul voolusängist eemaldatava settekihi paksus meetrites jooksva meetri kohta 0,1 m täpsusega, kui valgala on üle 10 km². Veerg 5 Märkida uuendataval lõigul voolusängist mehhanismiga eemaldatava sette maht kokku kuupmeetrites. Maht saadakse veeru 2 ja veeru 3 elemendi korrutisena. Maht märkida 1 m³ täpsusega. Veerg 6 Märkida uuendataval lõigul voolusängist käsitsi eemaldatava sette maht. Maht saadakse veeru 2 ja veeru 3 elemendi korrutisena. Maht märkida 1 m³ täpsusega. Veerg 7 Märkida veejuhtme nõlv ja perv, millel tehakse uuendustöid. V – vasak nõlv ja perv, P- parem nõlv ja perv. VP – mõlemad nõlvad ja perved ning põhi. Parem nõlv on veejuhtme voolusuunas vaadatuna veejuhtme teljest paremale jääv nõlv ning vasak nõlv teljest vasakule jääv nõlv. Veerg 8 Märkida puittaimestiku raiumise pindala 0,01 ha täpsusega. Puittaimestik raiutakse vajaduse korral veejuhtme nõlval ja pervel. 4. Truubi uuendamine 4.1. Truubi uuendamine näeb ette truubi asendamist truubi üldparameetreid oluliselt muutmata. Truup asendatakse, kui truubi detailid on paigast nihkunud ning truubi sisse- ja väljavoolu konstruktsioon on lagunenud. 4.2. Truup peab teenindama metsamaal paiknevat reguleerivat võrku. 4.3. Truubi uuendamise töömahu tabeli täitmise juhend: Veerg 1 Märkida veejuhtme nimetus. Veerg 2 Märkida truubi tähis. Näiteks T/1. Veerg 3 Märkida olemasoleva truubi läbimõõt (cm). Veerg 4 Märkida olemasoleva truubi pikkus meetrites. Veerg 5 Märkida olemasoleva truubitoru kapitaalotsaku (betoon, kuivmüüritis) lammutamise maht kuupmeetrites 0,1 m³ täpsusega. Veerg 6 Märkida lammutatava truubitoru pikkus meetrites. Veerg 7 Märkida uuendatud truubitoru materjal järgmiselt: P – plasttoru; T – terastoru; B – raudbetoontoru. Veerg 8 Märkida uuendatud truubi läbimõõt sentimeetrites. Veerg 9 Märkida uuendatud truubi pikkus meetrites. Veerg 10 Märkida uuendatud truubi otsaku tüüp järgmiselt: MAOK – mattkergotsak; KOK – püsiotsak. Veerg 11 Märkida uuendatud truubi otsakute arv (mõõtühik, komplekt). Truubi otsaku komplekti kuulub 2 otsakut. 5. Kuivenduskraavi uuendamine 5.1. Kuivenduskraav uuendatakse, kui veejuhtme sügavus on vähenenud üle 0,3 m. Uuendustöödeks on veejuhtme puhastamine settest ja vajaduse korral puittaimestikust. 5.2. Igal kuivenduskraavil võib sette eemaldamise maht olla keskmiselt 0,5–1,2 m3 veejuhtme ühe meetri kohta. 3 5.3. Kuivenduskraavi sügavuse ja põhja laiuse taastamise korral peab vähemalt 70% hooldatava kuivenduskraavi pikkusest paiknema metsamaal. 5.4. Kuivenduskraavi uuendamise töömahu tabeli täitmise juhend: Veerg 1 Märkida kuivenduskraavi tähis. Veerg 2 Märkida metsamaal paikneva kraavilõigu pikkus meetrites. Veerg 3 Märkida muul maal paikneva kraavilõigu pikkus meetrites (põllumaa, rohumaa jms). Veerg 4 Märkida uuendatava kraavilõigu pikkus kokku meetrites (liida veerude 2 ja 3 elemendid). Veerg 5 Märkida eemaldatava sette maht uuendataval kraavilõigul 1 m³ täpsusega. Veerg 6 Märkida puittaimestiku raiumise pindala 0,01 ha täpsusega. 6. Voolunõva rajamine 6.1. Voolunõvad võib rajada, kui veejuhtmelt sette eemaldamise tulemusena koguneb või võib koguneda mullavalli taha sulglohku vesi. 6.2. Voolunõvad võivad olla kuni 25 m pikkused ja keskmiselt 50 cm sügavused. 6.3. Voolunõva rajamise töömahu tabeli täitmise juhend: Veerg 1 Märkida voolunõvade arv. Veerg 2 Märkida rajatavate voolunõvade pikkus kokku meetrites. Veerg 3 Märkida kaeve maht lõigul 1 m³ täpsusega. Veerg 4 Märkida puittaimestiku raiumise pindala 0,01 ha täpsusega. 7. Uuendustööde plaan 7.1. Uuendustööde kavale tuleb lisada tööde plaan (kaart). 7.2. Plaan võib olla väljavõte maaparandusehitise (maaparandusobjekti) teostusjoonisest või väljavõte Eesti põhikaardist mõõtkavas vähemalt 1 : 10 000. 7.3. Plaanile märgitakse: 1) puuduliku kuivendusega alad ja nende numbrid; 2) uuendatavad üksikobjektid rajatise tähise ja numbriga ning kavandatud uuendustöö mahuga. 7.4. Uuendustööde plaani kirjanurka märgitakse: 1) maakond ja vald, kus objekt asub; 2) maaparandussüsteemi omaniku nimi; 3) uuendustööde kava koostaja nimi ning koostamise kuupäev. 8. Kooskõlastused 8.1. Kui uuendatav veejuhe on piirikraaviks, peab lisama uuendustööde kavale piirinaabrite kooskõlastuse. 8.2. Kui kinnistul on keskkonnakaitselised piirangud, peab lisama uuendustööde kavale Keskkonnaameti kooskõlastuse. 8.3. Vajaduse korral tuleb lisada muud kooskõlastused. 4 9. Uuendustööde kava seletuskiri 9.1. Uuendustööde kava seletuskiri peab sisaldama järgmist: 1) uuendustöödega haaratud maaparandusehitise maa-ala kirjeldus (asukoht, maaparandusehitise nimetus, varem tehtud maaparandustööde tegemise aasta); 2) maaparandusehitise olemasoleva tehnilise seisukorra kirjeldus; 3) tehtud uurimistööde mahu kirjeldus (uurimistööde loetelu, tegemise aeg); 4) uuendustöödega ettenähtud tööde loetelu; 5) toetuse taotleja soovil uuendustööde eeldatava maksumuse tabelid. 5 EESVOOLU UUENDAMINE Maaparandussüsteemi omanik Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise Kood nimetus Eesvoolu Voolusängist eemaldatava Puittaimestiku eemaldamine settekihi paksus sette maht kuni 10 mehhanismiga käsitsi (K) üle 10 km2 Eesvoolu Puittaimestiku tähis lõigu pikkus km2 valgalaga ees- (M) eemaldatud eemaldatud valgalaga nõlv raie pindala voolul sette maht sette maht eesvoolul (m) (m³/m) (m) (m³) (m³) (V; P) (ha) 1 2 3 4 5 6 7 8 Kava Koostaja Kuupäev koostaja allkiri nimi TRUUBI UUENDAMINE Maaparandussüsteemi omanik Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise Kood nimetus Olemasoleva truubi Uuendatud truubi otsaku Veejuhtme lammu- materja läbi- läbimõõt pikkus toru lammu- pikkus otsakute otsakute nimetus tähis tamine l (P; T; mõõt (cm) (m) tamine (m) (m) tüüp arv (tk) (m3) B) (cm) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Kava Koostaja Kuupäev koostaja allkiri nimi 7 KUIVENDUSKRAAVI UUENDAMINE Maaparandussüsteemi omanik Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise Kood nimetus Eemaldatava Puittaimes- Uuendatava kuivenduskraavi sette tiku raiumise tähis paiknemine paiknemine pikkus kokku pindala metsamaal muul maal (m) (m) maht (m3/m) (ha) (m) 1 2 3 4 5 7 Kava Koostaja Kuupäev koostaja allkiri nimi 8 VOOLUNÕVA RAJAMINE Maaparandussüsteemi omanik Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise Kood nimetus Voolunõvade pikkus kokku Kaeve maht Puittaimestiku raiumise Voolunõvade arv (m) (m3) pindala (ha) 1 2 3 4 Kava Koostaja koostaja Kuupäev allkiri nimi 9  EELNÕU 30.04.2025 ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 10 lõike 11 alusel ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruses nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Toetust võib taotleda eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomaniku maale, kellel oli taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal kuni kümme töötajat ja käive kuni 500 000 eurot. Nõuet ei kohaldata käesoleva määruse § 7 punktides 6 ja 9 nimetatud toetuste taotlemisel. (12) Kui taotletakse käesoleva määruse § 7 punktides 2–4, 8 ja 10 nimetatud toetust eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomaniku maale, peab tema kohta äriregistris olema kättesaadav taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne.“; 2) paragrahvi 7 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) mitmekesise ja kliimakindla metsa rajamise toetus;“; 3) paragrahvi 7 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) metsa inventeerimise ja püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamise toetus;“; 4) paragrahvi 7 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) maaparandussüsteemi korrastamise toetus;“; 5) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetus.“; 6) paragrahvi 9 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Mitmekesise ja kliimakindla metsa rajamise toetus (1) Mitmekesise ja kliimakindla metsa rajamise toetuse (edaspidi mitmekesise metsa rajamine) eesmärk on erametsade süsiniku sidumise võime suurendamine, elurikaste ja mitmekesiste puistute rajamine, metsaressursi kvaliteedi parandamine ja metsamaa tootmispotentsiaali efektiivsem kasutamine pärast raiet või metsa hukkumist.“; 7) paragrahvi 9 lõigetes 2, 5, 7, 9, 15 ja 16 asendatakse tekstiosa „metsa uuendamise“ tekstiosaga „mitmekesise metsa rajamise“; 8) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Ühes taotlusvoorus saab esitada sama eraldise sama tegevuse kohta ühe taotluse. Sealjuures ei või sama eraldise sama tegevust jagada erametsaomanike vahel. (22) Toetust saab taotleda vähemalt 0,1 hektari suuruse eraldise kohta.“; 9) paragrahvi 9 lõike 5 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „eemaldatakse“ sõnadega „taime ümbert või ridadena“; 10) paragrahvi 9 lõike 7 punktis 4 asendatakse arv „96“ arvuga „150“; 11) paragrahvi 9 lõike 9 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) lisas 2 loetletud andmed mitmekesise metsa rajamise kohta“; 12) paragrahvi 9 lõiked 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Metsataimed peavad olema soetatud kultiveerimismaterjali tarnijalt, kes on registreeritud taimetervise registris.“; „(11) Metsataimede soetamise ja istutamise korral istutatakse taimed tihedusega vähemalt 80% keskkonnaministri 27. detsembri 2006. aasta määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 14 lõikes 3 välja toodud vastava puuliigi istutuskohtade algtihedusest.“; 13) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses: „(111) Mitmekesise metsa rajamise käigus kujundatakse metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega mitmeliigilised puistud koos elurikkusele väärtuslike liikidega.“; 14) paragrahvi 9 lõikes 17 asendatakse sõna „uuendatud“ sõnadega „rajatud mitmekesise“; 15) paragrahvi 9 lõikes 18 asendatakse sõna „eeskirjas“ sõnadega „määruse § 9 lõikes 11“; 16) paragrahvi 11 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Metsa inventeerimise ja püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamise toetus (1) Metsa inventeerimise ja püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamise toetuse (edaspidi metsa inventeerimise ja püsimetsakava toetus) andmise eesmärk on soodustada metsaressursi kohta andmete kogumist, metsaressursi jätkusuutlikku kasutamist ja püsimetsanduse edendamist.“; 17) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetust saab taotleda metsa inventeerimise ja püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamise kulude katteks, kui inventeerimisandmed on kantud metsaregistrisse enne taotluse esitamist, on kehtivad ja inventeeritud metsamaa on metsaühistu liikme omandis taotluse esitamise tähtpäeval.“; 18) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Toetust saab taotleda kogu katastriüksusel asuva metsa inventeerimiseks või inventeerimiseks koos püsimetsakava koostamisega.“; 19) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Metsa inventeerimise ja püsimetsakava toetuse määrad on: 1) metsa inventeerimisel kuni 20 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta; 2) metsa inventeerimisel koos püsimetsakavaga kuni 25 eurot hektari kohta.“; 20) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Püsimetsakavaks loetakse metsamajandamiskava, kus on kirjeldatud metsa majandamine uuendusraiet kasutamata.“; 21) paragrahvi 13 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 13. Maaparandussüsteemi korrastamise toetus“; 22) paragrahvi 13 lõigetes 1, 2, 4 ja lõikes 5 asendatakse sõna „metsamaaparandustööde“ sõnadega „maaparandussüsteemi korrastamise“; 23) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „parandamine“ sõnadega „, sealjuures säilitades võimalikult palju looduslikke elupaiku ja kooslusi.“; 24) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses: „(101) Uuendustööde kava koostamisel peab järgima Keskkonnaameti juhise „Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks“ nõudeid, et säilitada võimalikult palju looduslikke elupaiku ja kooslusi.“; 25) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: „(15) Toetatava tegevusega (v.a uuendustööde kava koostamine) ei või alustada varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.“; 26) määrust täiendatakse §-ga 134 järgmises sõnatuses: „§ 134. Mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetus (1) Mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetuse (edaspidi metsa kujundamise toetus) andmise eesmärk on aidata kaasa erametsades struktuurselt mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamisele, kiirendades süsiniku sidumist noore puistu kasvu soodustamise abil hooldusraie kaudu. (2) Metsa kujundamise toetust võib taotleda metsaühistu ja erametsaomanik. (3) Toetust võib taotleda 11–30aastase metsa kujundamiseks, kui: 1) metsa kujundatakse valgustus- või harvendusraiena metsaseaduses sätestatud nõuete kohaselt; 2) erametsaomanik taotleb metsa kujundamiseks toetust vähemalt ühe hektari ja mitte rohkem kui 30 hektari kohta kalendriaastas; 3) metsaühistu taotleb toetust vähemalt ühe hektari ning ühe taotluses oleva liikme kohta kuni 30 hektarit kalendriaastas; 4) sama metsamaa osa kohta pole varem metsa kujundamise toetust saadud; 5) toetust taotletakse vähemalt 0,1 hektari suuruse eraldise kohta; 6) metsamaa inventeerimisandmed on kantud metsaseaduse § 11 lõike 41 kohaselt metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse ja on kehtivad. (4) Sama eraldise kohta saab taotluse esitada ainult üks erametsaomanik. (5) Metsa kujundamise korral on toetuse määr hektari kohta: 1) 356 eurot, kui töid tehakse füüsilise isiku, FIE või metsaühistu füüsilisest isikust või FIE-st liikme metsamaal; 2) 297 eurot, kui töid tehakse juriidilise isiku, metsaühistu või metsaühistu juriidilisest isikust liikme metsamaal. (6) Taotleja esitab toetuse saamiseks KIK-ile PRIA e-teenuse kaudu lisas 1 nimetatud andmed. (7) Toetatava tegevusega ei või alustada varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. (8) Toetuse saaja järgib metsa kujundamise korral järgmisi nõudeid: 1) metsa kujundamine tehakse metsa majandamise eeskirja §-des 6, 16 ja 19 ning § 13 lõikes 4 sätestatud nõuete kohaselt; 2) harvendusraiet tehakse ja tööde tegemisest teavitatakse vastavalt metsaseaduses kehtestatud nõuetele; 3) metsamaal säilitatakse lamapuit ja säilikpuud metsaseaduse § 29 lõike 1 punkti 3 tähenduses; 4) metsa kujundamise käigus kujundatakse metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega mitmeliigilised või struktuurselt mitmekesised puistud. (9) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu ja esitab lisas 21 loetletud andmed võimaluse korral PRIA e-teenuse kaudu metsa kujundamise tööde kohta: 1) kuni kahes osas ühe taotluse kohta ühe aasta jooksul arvates KIKi poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kui toetuse saaja on erametsaomanik; 2) kuni neljas osas ühe taotluse kohta 18 kuu jooksul arvates KIKi poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kui toetuse saaja on metsaühistu.“; 27) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) KIK lähtub metsa kujundamise toetuse korral 11–30aastase puistu vanuse kontrollimisel metsaregistri kehtivate inventeerimisandmete alusel määratud puistu jooksvast vanusest või muudest asjaomastest andmetest ja tõenditest, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele.“; 28) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses: „§ 161. Metsa kujundamise toetuse taotluste paremusjärjestus (1) Kui nõuetele vastavate metsa kujundamise toetuse taotluste summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, määratakse toetust vanusegruppide kaupa järgmiselt: 1) esmalt rahuldatakse nõuetekohased taotlused, mis on esitatud 11–20aastase puistu kohta; 2) kui punktis 1 nimetatud taotluste rahastamise summa ei ületa metsa kujundamise toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse nõuetekohased taotlused, mis on esitatud 21–30aastase puistu kohta. (2) Kui lõike 1 punktides 1 või 2 ei ole võimalik vanusegrupi taotlusi täies mahus rahuldada, eelistatakse: 1) esmalt metsaühistu taotlust; 2) teises järjekorras füüsilisest isikust või FIE-st erametsaomaniku taotlust; 3) kolmandas järjekorras juriidilisest isikust erametsaomaniku taotlust. (3) Kui rahaliste vahendite puudusel on vaja järjestada lõike 2 punktides 1–3 nimetatud taotlusi, eelistatakse seda taotlust, mille taotletava toetuse pindala taotluses oleva erametsaomaniku kohta on väiksem.“; 29) määruse lisad 2, 5, 11, 12 ja 13 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 30) määrust täiendatakse lisaga 21. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt) Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk Kantsler Lisa 2. Andmed mitmekesise metsa rajamisekohta Lisa 5. Andmed inventeeritud metsamaa ja püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamise kohta Lisa 11. Andmed uuendustööde kava koostamiseks Lisa 12. Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde nimekiri Lisa 13. Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde vastuvõtmise akt Lisa 21. Mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetuse andmed tehtud tööde kohta  Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ Lisa 2 Andmed mitmekesise metsa rajamise kohta Taotleja nimi Metsataimede istutamine materjali tarnija materjali tarnija Toetuse summa Kultiveerimis- Kultiveerimis- reg kood Pindala Eraldis Puuliik3 Erametsaomanik Isiku-/registrikood Isiku liik2 Maaüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Jrk.nr u nimi1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 1 : : 2 : : 3 : : 4 : : KOKKU: *** *** *** 1 Omaniku nime ja isiku/registrikoodi lahter tuleb täita ainult siis, kui taotluse esitab metsaühistu. 2 Kirjuta erametsaomaniku liik: füüsiline isik, juriidiline isik või FIE. 3 Kirjuta puuliik näiteks: kuusk - KU, mänd - MA, kask - KS, muu - MUU. Taotleja nimi Maapinna ettevalmistamine Pindala Eraldis Toetuse summa Erametsaomaniku Isiku-/registrikood Isiku liik2 Maaüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Jrk.nr nimi1 1 2 3 4 5 6 7 8 1 : : 2 : : 3 : : 4 : : 5 : : 6 : : 7 : : 8 : : 9 : : 10 : : KOKKU: 1 Omaniku nime ja isiku/registrikoodi lahter tuleb täita ainult siis, kui taotluse esitab metsaühistu. 2 Kirjuta erametsaomaniku liik: füüsiline isik, juriidiline isik või FIE.  Taotleja nimi Rajatud metsa hooldamine Pindala Eraldis Kultuur Toetuse summa rajamis Erametsaomaniku Isiku-/registrikood Jrk.nr aasta3 Isiku liik2 Maaüksuse nimi Katastriüksuse tunnus nimi1 e i 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 : : 2 : : 3 : : 4 : : 5 : : 6 : : 7 : : 8 : : 9 : : 10 : : KOKKU: 1 Omaniku nime ja isiku/registrikoodi lahter tuleb täita ainult siis, kui taotluse esitab metsaühistu. 2 Kirjuta erametsaomaniku liik: füüsiline isik, juriidiline isik või FIE. 3 Kultuuri rajamise aasta on istutamise aasta. Looduslikule uuenemisele jäetud puistu rajamise aastaks loetakse lageraie tegemise aastat.  Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määrus nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ Lisa 12 Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde nimekiri I. Eesvoolu uuendamine Maaparandussüsteemi kood Jrk Erametsaomaniku Maaparandusehitise Lõigu Katastritunnus Eesvoolu tähis Toetuse summa nr nimi isiku-/registrikood nimetus kood pikkus (m) Kokku Kinnitus Kõik esitatud andmed on õiged ning tööd tehakse kooskõlas maaparandusseaduse, metsaseaduse, maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“, juhisega "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" ja keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ nõuetega. Taotleja nimi, allkiri ja kuupäev ...................................................................  Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde nimekiri II. Truubi uuendamine Maaparandussüsteemi kood Lammutatava Erametsaomaniku Maaparandusehitise Uuendatud truubi truubi Toetuse summa otsakute arv Jrk Veejuhtme pikkus (m) pikkus (m) Katastritunnus läbimõõt läbimõõt nr isiku- nimetus (cm) (cm) (tk) nimi nimetus kood tähis /registrikood Kokku Kinnitus Kõik esitatud andmed on õiged ning tööd tehakse kooskõlas maaparandusseaduse, metsaseaduse, maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“, juhisega "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" ja keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ nõuetega. Taotleja nimi, allkiri, kuupäev .......................................................................  Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde nimekiri III. Kuivenduskraavi uuendamine Maaparandussüsteemi kood Erametsaomaniku Maaparandusehitise Pikkus Pikkus Jrk Kuivendus- muul Pikkus Toetuse Katastritunnus metsa- nr kraavi tähis maal kokku summa nimi isiku-/registrikood nimetus kood maal (m) (m) (m) Kokku Kinnitus Kõik esitatud andmed on õiged ning tööd tehakse kooskõlas maaparandusseaduse, metsaseaduse, maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“, juhisega "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" ja keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ nõuetega. Taotleja nimi, allkiri, kuupäev ..................................................................  Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde nimekiri IV. Voolunõvade rajamine Maaparandussüsteemi kood Erametsaomaniku Maaparandusehitise Voolu- Voolunõva Jrk Toetuse summa Katastritunnus nõvade pikkus nr nimi isiku-/registrikood nimetus kood arv kokku (m) Kokku Kinnitus Kõik esitatud andmed on õiged ning tööd tehakse kooskõlas maaparandusseaduse, metsaseaduse, maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“, juhisega "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" ja keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ nõuetega. Taotleja nimi, allkiri, kuupäev ..................................................................  Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määrus nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ Mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetuse Lisa 21 ANDMED TEHTUD TÖÖDE KOHTA 1. Toetuse saaja andmed 1.1. Toetuse saaja nimi 1.2. Toetuse saaja isiku- või registrikood 1.3. Toetuse saaja esindaja nimi 1.4. Taotluse number1 Olen teinud taotluses kavandatud tööd2: osaliselt, esitan selle taotluse kohta veel andmeid tehtud tööde kohta; täielikult, ei esita selle taotluse kohta rohkem andmeid tehtud tööde kohta. Isiku Eraldise Tehtud tööde Töö tegemise aeg (kuu ja Rea nr Omaniku nimi3 liik4 Kinnistu nimi Katastritunnus nr pindala (ha) aasta) Kinnitan oma allkirjaga, et olen teadlik keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ tingimustest ja taotlusele kehtestatud nõuetest ning vastan toetuse saamise nõuetele. Kinnitan taotluses ja taotluse lisades esitatud andmete ja dokumentide õigsust ning võimaldan neid kontrollida. Allkirjastaja nimi Kuupäev _________________________________________________________________ 1 Taotluse number on näidatud toetuse otsuses. 2 Andmeid tehtud tööde kohta võib esitada ainult nende tegevuste ja investeeringute kohta, mis on ellu viidud. 3 Omaniku nime lahter tuleb täita ainult siis, kui taotluse esitas metsaühistu 4 Isiku liigi lahter tuleb täita ainult siis, kui taotluse esitas metsaühistu. Kirjuta metsaomaniku liik: füüsiline isik, juriidiline isik või FIE