Rahvusooper Estonia 2024.a. majandusaasta aruanne

KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Ahtri 4 Internet www.kpmg.ee Tallinn 10151 Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Rahvusooper Estonia nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Rahvusooper Estonia (Teater) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2024, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab eespool mainitud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Teatri finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme Teatrist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama Teatri suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas Teatri likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Teatri raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks Teatri sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Teatri suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada Teatri suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Siim Külasepp Brita Tauts Vandeaudiitori number 698 Vandeaudiitori number 695 Tallinn, 30. aprill 2025 2  202 4 . MAJANDUSAASTA ARUANNE RAHVUSOOPER ESTONIA Juriidiline aadress: Estonia puiestee 4 10148, Tallinn Eesti Vabariik Registrikood: 74000033 Telefon: 683 1 201 E-mail: [email protected] Interneti koduleht: www.opera.ee Põhitegevusala: ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol Audiitor: KPMG Baltics OÜ Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.202 4 -31.12.202 4 Sisukord TOC \z \o "1-3" \u \h RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS PAGEREF _Toc196306316 \h 3 TEGEVUSARUANNE PAGEREF _Toc196306317 \h 4 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE PAGEREF _Toc196306318 \h 37 Bilanss PAGEREF _Toc196306319 \h 37 Tulemiaruanne PAGEREF _Toc196306320 \h 38 Rahavoogude aruanne PAGEREF _Toc196306321 \h 39 Netovara muutuste aruanne PAGEREF _Toc196306322 \h 40 Raamatupidamise aastaaruande lisad PAGEREF _Toc196306323 \h 41 Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted PAGEREF _Toc196306324 \h 41 Lisa 2 Raha PAGEREF _Toc196306325 \h 46 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed PAGEREF _Toc196306326 \h 46 Lisa 4 Maksukohustused PAGEREF _Toc196306327 \h 46 Lisa 5 Varud PAGEREF _Toc196306328 \h 47 Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara PAGEREF _Toc196306329 \h 47 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed PAGEREF _Toc196306330 \h 48 Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent PAGEREF _Toc196306331 \h 48 Lisa 9 Laenukohustised ja –nõuded PAGEREF _Toc196306332 \h 49 Lisa 10 Toetused PAGEREF _Toc196306333 \h 50 Lisa 11 Müügitulu PAGEREF _Toc196306334 \h 51 Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused PAGEREF _Toc196306335 \h 52 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud PAGEREF _Toc196306336 \h 52 Lisa 14 Tööjõukulud PAGEREF _Toc196306337 \h 52 Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega PAGEREF _Toc196306338 \h 53 Lisa 16 Muu oluline informatsioon PAGEREF _Toc196306339 \h 53 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE PAGEREF _Toc196306340 \h 54 Tegevjuhtkonna allkirjad 2024. a majandusaasta aruandele PAGEREF _Toc196306341 \h 57 Nõukogu allkirjad 2024. a majandusaasta aruandele PAGEREF _Toc196306342 \h 58 Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2024-le PAGEREF _Toc196306343 \h 59 RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse ka praegu. Pärast draamatrupi likvideerimist 1949. aastal on Estonia muusikateater, pakkudes publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi. Aastast 1998 kannab teater nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi seadusele. Seaduse järgi on rahvusooperi eesmärgiks edendada eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis. Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks: 1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol; 2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine; 3) E esti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine; 4) maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu; 5) oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal; 6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele täiendõppe võimaldamine; 7) tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks; 8) oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine; 9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös. MISSIOON – Rahvusooper Estonia missioon on ooperi- ja balletižanrite arendamine, kõrgetasemeliste kultuurielamuste pakkumine värskel ja mõtestatud moel ning seeläbi muusikateatri traditsioonide säilitamine Eestis. VISIOON - Rahvusooper Estonia on hinnatuim tööandja Eesti kultuurimaastikul ning omades Põhja- ja Baltimaade üht kõrgetasemelisemat truppi, tegeleb noorte lauljate, tantsijate, muusikute ja lavastajate sihipärase arendamisega. Rahvusooper Estonia on riiklikus kultuuripoliitikas prioriteediks number üks ja Eesti kultuuri saadikuks maailmas. VÄÄRTUSED • Unikaalsus – ainus oma seaduse alusel tegutsev teater Eestis. Rahvusooperi säilimine on tagatiseks Eesti muusikateatri ja rikkaliku muusikaajaloo säilimisele eestlaste meeltes. • Traditsioone väärtustav ja innovaatiline – rahvusooper on aja ja ühiskonna arengutega kaasas käiv organisatsioon, mis oma eesmärkide saavutamiseks kasutab kõige uuemaid tehnoloogiaid, säilitades samal ajal teatri tegevuse aluseks olnud traditsioone. • Avatus ja paindlikkus – rahvusooperis töötab kohanemis- ja õppimisvõimeline personal, kes suudab ümber orienteeruda vastavalt väliskeskkonna muutumisest tingitud vajadustele. • Professionaalsus ja usaldusväärsus – rahvusooperi spetsialistide kompetentsist sõltub teatri usaldusväärsus ja koostöövõimelisus, maine ning positsioon ühiskonnas. Rahvusooper on teatrikäitumise ja teatris käimise mõjutaja. TEGEVUSARUANNE ETENDUSTEGEVUS Aastal 202 4 toimus kokku 402 etendust ja kontserti (202 3 . aastal 3 81 ). Statsionaaris toimus 3 77 etendust (202 3 . aastal 3 59 ), neist 79 ooperietendust (202 3 . aastal 92 ), 1 73 balletietendust (202 3 . aastal 1 36 ), 4 5 operetietendust (202 3 . aastal 4 0 ) ja 80 kontserti (202 3 . aastal 91 ). Väljaspool statsionaari toimus 2 5 etendust ja kontserti (202 3 . aastal 15 etendust ja kontserti), väljaspool Eestit 0 etendust (202 3 . aastal 7 ). Rahvusooperi repertuaaris oli 202 4 . aastal 1 5 ooperit (202 3 . aastal 1 2 ), 1 3 balletti (202 3 . aastal 1 2 ), 7 operetti (202 3 . aastal 7 ) ja 9 lasteetendust (202 3 . aastal 9 ). Etenduse liik Etenduste arv Vaatajaid Teenitud tulu STATSIONAAR SUUR SAAL ooper 67 40 812 944 861 ballett 79 58 030 1 358 714 operett 45 31 617 776 210 kontsert 6 3 567 143 231 TALVEAED ooper 9 437 2 674 kontsert 61 6 241 52 334 MUUD RUUMID ooper 3 222 846 ballett 94 8 340 88 229 kontsert 13 1 146 11 920 STATSIONAAR KOKKU 377 150 412 3 379 019 VÄLJASPOOL STATSIONAARI ooper 8 1 818 54 061 ballett 4 264 4 300 kontsert 13 3 838 53 401 VÄLJASPOOL STATSIONAARI 2 5 5 920 111 762 KOKKU 402 156 332 3 490 781 Suures saalis oli vaatajaid 1 34 026 ja saali täituvuseks 8 3,89 % (202 3 . aastal vaatajaid 12 3 300 ja saali täituvus 80,44 %). 202 4 . aasta edukamad lavastused olid ooperitest „ Võluflööt “, ballettidest „ Pähklipureja “ ja operettidest „Pipi Pikksukk". UUSLAVASTUSED KABAREE John Kanderi muusikal John Van Druteni näidendi ja Christopher Isherwoodi jutustuse ainetel Maailmaesietendus 20. novembril 1966 Broadhursti teatris Esietendus Rahvusooperis Estonia 9. veebruaril 2024 Laulusõnad: Fred Ebb Libreto: Joe Masteroff Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd Dirigent: Lauri Sirp Lavastaja: AnnaKarin Hirdwall (Rootsi) Kunstnik: Caroline Romare (Rootsi) Valguskunstnik: Peter Stockhaus (Rootsi) Koreograaf: Adrienne Åbjörn (Rootsi) Koreograafi assistent: Mehis Saaber Koormeister: Heli Jürgenson Koormeistri assistent: Ksenija Grabova Näitejuht: Helgi Sallo Lavastuse assistendid: Pirjo Levandi, Silva Valdt Vastutav pianist-repetiitor: Riina Pikani Pianistid-repetiitorid: Tarmo Eespere, Jaanika Rand-Sirp, Ave Wagner Etenduse juhid: Riina Airenne, Rein Lepnurm Osades : Konferansjee: Kaarel Targo (Must Kast), Priit Võigemast Sally Bowles , inglannast kabareelaulja Kit Kati klubis: Piret Krumm, Hanna-Liina Võsa Clifford ( Cliff ) Bradshaw , noor Ameerika kirjanik: Heldur Harry Põlda , Kalle Sepp ( Starlight Cabaret ) , Kaarel Targo (Must Kast) Preili Schneider, majapidajanna: Katrin Karisma, Juuli Lill Härra Schultz , tema allüürnik ja puuviljapoe omanik: Mart Laur, Jassi Zahharov Preili Kost, allüürnik, kes teenib elatist madrustele teenuseid osutades: Kadri Nirgi, Karis Trass Ernst Ludwig , sõbralik ja sümpaatne sakslane: Jaak Jõekallas, Mart Madise Kit Kati klubi tüdrukud: Tantsijad : Svetlana Anslan , Kim Yana Hügi , Triinu Upkin, Karina Laura Leškin , Seili Loorits-Kämbre, Tuuli Peremees, Sandra Riivik , Lisbeth Schellbach Lauljad : Karin Helstein , Katri Juss, Merit Kraav, Kadri Kõrvek , Maria Leppoja, Maris Liloson , Jekaterina Lomakina , Danna Malõško , Carol Männamets, Emily Ruus , Greete Ruutma , Merje Uppin Kit Kati klubi poisid: Tantsijad : Luca Giovanetti , Simo Kruusement , Argo Liik, Endro Roosimäe, Pol Monsech , Mehis Saaber , Erik Thordal-Christensen Lauljad : Rafael Dicenta , Andrei Karpievitš , Andreas Lahesalu, Antonio Sayago Bobby, tantsija: Tambet Kikas, Rein Saar, Mehis Tiits Victor, tantsija: Tambet Kikas, Andreas Lahesalu, Urmas Põldma Max, Sally armukade sõber, tantsija: Georg Gurjev , Sven Tarlap Madrused: Luca Giovanetti , Simo Kruusement , Endro Roosimäe Telefonitüdruk: Sandra Riivik Tolliametnik: Janari Jorro , Aare Kodasma Taksojuht: Ivo Onton , Yixuan Wang Teenindajad: Rene Alas, Rafael Dicenta , Nicola Gracanac , Andrei Karpievitš , Priit Kruusement , Andreas Lahesalu, Ivo Onton , Kim Sargsyan , Antonio Sayago , Mati Vaikmaa, Yixuan Wang Kaks daami: Svetlana Anslan , Triinu Leppik-Upkin SS-valvurid: Vitaly Dudkin , Tiit Kaljund , Andreas Lahesalu, Antonio Sayago Gorilla: Sandra Riivik , Seili Loorits-Kämbre „Rahalaul“ Jaapanlanna: Kadri Kõrvek , Jekaterina Lomakina , Danna Malõško Ameeriklanna: Katri Juss, Maris Liloson , Merje Uppin Venelanna: Karin Helstein , Carol Männamets, Emily Ruus Sakslanna: Rafael Dicenta , Andrei Karpievitš Prantslanna: Merit Kraav, Maria Leppoja, Greete Ruutma Kit Kati klubi külalised, külalised puuviljapoes, inimesed rongijaamas: Rene Alas, Vitaly Dudkin , Triin Ella, Nicola Gracanac , Karolina Huovinen , Siiri Johanson, Janari Jorro , Maria Kais, Tiit Kaljund , Aare Kodasma , Priit Kruusement , Ludmilla Kõrts, Ivo Onton , Külli Ormisson , Pille-Riin Rajavee, Kim Sargsyan , Airi Sepp, Eva Maria Shepel , Kairi Tammaru, Mati Vaikmaa, Yixuan Wang Rahvusooper Estonia koor ja orkester, Eesti Rahvusballett GISELLE Adolphe Adami ballett Jules -Henri Vernoy de Saint- Georges’i , Théophile Gautier ’ ja Jean Coralli libreto Heinrich Heine ainetel Maailmaesietendus 28. juunil 1841 Salle Le Peletier’s Pariisis Esietendus 5. aprillil 2024 Rahvusooperis Estonia Koreograaf ja lavastaja: Michael Pink (Inglismaa) Põhineb Northern Ballet Theatre’i lavastusel: lavastaja Christopher Gable ja K unstnik Lez Brotherston Originaalkoreograafia: Jean Coralli ja Jules Perrot Muusika: Adolphe Adam , arranžeering Gavin Sutherland Muusikajuht ja dirigent: Mikk Murdvee Dirigendid: Lauri Sirp, Jaan Ots Kunstnik: Reili Evart Valgus: Rasmus Rembel Lavastaja assistent: Jayne Pink (Inglismaa) Repetiitorid: Linnar Looris, Daniel Kirspuu, Luana Georg, Marina Kesler Pianistid: Yuliya Braun , Olena Ilnitska Osades : Giselle : Ana Gergely , Akane Ichii , Laura Maya , Phillipa McCann , Marta Navasardyan , Nanae Maruyama , Ketlin Oja Albrecht : Finn Adams, Joel Calstar-Fisher , William Newton, Francesco Piccinin , Cristiano Principato , Sergei Upkin, Ali Urata Hilarion : Nikos Gkentsef , Jevgeni Grib, Marcus Nilson , Francesco Piccinin , Erik Thordal-Christensen , Connor Williams Giselle’i ema: Marjana Fazullina , Karina Leškin , Ami Morita , Anna Roberta Bathilde : Nadežda Antipenko , Marjana Fazullina , Ksenia Seletskaja , Triinu Upkin Bathilde vend: Andrii Havrõljuk , Vitali Nikolajev Inimesed getos, ohvitserid: Eesti Rahvusballett Lapsed: Tallinna Muusika- ja Balletikooli õpilased Pillimehed getos: Arvo Leibur, Katariina Maria Kits (viiul) , Maria Luisk, Kerstin Laanemets (flööt) , Marten Altrov , Mirjam Avango (klarnet) , Laur Keller , Neeme Ots (trompet) , Jakob Teppo , Siim Selis (klaver) Rahvusooper Estonia orkester ja Eesti Rahvusballett LA DONNA DEL LAGO Gioachino Rossini ooperi kontsertettekanne 12. aprillil 2024 Rahvusooperis Estonia Andrea Leone Tottola libreto Sir Walter Scotti samanimelise poeemi ainetel Maailmaesietendus 24. septembril 1819 Napoli San Carlo teatris Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer Koormeister: Heli Jürgenson Koormeistri assistent: Ksenija Grabova Vastutav kontsertmeister: Jaanika Rand-Sirp Kontsertmeistrid: Ave Wagner, Tarmo Eespere, Riina Pikani Lavaansambli muusikaseade: Martin Pajumaa Etenduse juht: Riina Airenne Konsultant: Jüri Kruus Osades : Elena, Douglase tütar, keda hüütakse järveneitsiks: Arete Kerge Uberto di Snowdon ehk Šotimaa kuningas James V: Nico Darmanin (Malta) Rodrigo di Dhu , mägilaste mässasjast juht, Elena kihlatu: Juan Francisco Gatell (Hispaania) Malcolm Groeme , mässajast pealik, Elena armastatu: Helen Lokuta Douglas d’Angus , Elena isa, mässaja ja kuninga noorepõlve õpetaja: Raiko Raalik Albina, Elena usaldusalune: Karis Trass Serano , Douglase poolehoidja: Heldur Harry Põlda Bertram , kuninga teener: Rafael Dicenta Rahvusooper Estonia koor ja orkester TAJULEEBE TANTSULUGU Esietendus 8. märtsil 2024 Rahvusooperis Estonia Idee autor ja produtsent: Tuuli Potik Koreograaf ja lavastaja: Eve Mutso Kunstnik: Anke Leen Ledda Mikk Valguskunstnik: Kristjan Suits Muusikaline kujundus: Talvi Hunt Animaator : Bertine Høyerholt Esitajad: Aare Kodasma , Daniel Kirspuu, Hedi Pundonen või Eve Mutso Klaver ja kalimba : Talvi Hunt või Mari Visnapuumägi CARMEN Georges Bizet ’ ooper Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy libretole Prosper Mérimée samanimelise romaani järgi Maailmaesietendus 3. märtsil 1875 Pariisi Opéra Comique’is Esietendus Rahvusooper Estonias 27. septembril 2024 Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Henri Christofer Aavik, Kaspar Mänd Lavastaja, dekoratsiooni- ja kostüümikunstnik: Pierre- Emmanuel Rousseau (Prantsusmaa) Valguskunstnik: Gilles Gentner (Prantsusmaa) Poistekoori dirigent: Hirvo Surva Poistekoori koormeistrid: Sara Corriga , Külli Kiivet , Maret Poll Peadirigendi assistent: Martin Trudnikov Kostüümikunstniku assistent: Achille Jourdain (Prantsusmaa) Lavastaja assistent: Silva Valdt Vastutav pianist-repetiitor: Ave Wagner Pianist-repetiitorid: Tarmo Eespere, Riina Pikani, Jaanika Rand-Sirp Etenduse juhid: Riina Airenne, Rein Lepnurm Osades : Carmen, mustlasneiu: Marie Gautrot (Prantsusmaa), Helen Lokuta, Aule Urb Don José, kapral: Thomas Birch (ÜK/Austraalia), Mario Rojas (Hispaania) Escamillo , toreadoor: Raiko Raalik, Gagik Vardanyan ( Armeenia ) Micaёla , külaneiu: Elena Brazhnyk , Kadri Kõrvek , Perrine Madoeuf (Prantsusmaa) Mercédѐs , mustlasneiu: Merit Kraav, Janne Ševtšenko , Karis Trass Frasquita , mustlasneiu: Maria Leppoja, Kadri Nirgi, Kristel Pärtna Dancaїre , salakaubavedaja: Reigo Tamm, Mehis Tiits Remendado , salakaubavedaja: Mart Madiste, Heldur Harry Põlda Zuniga , ohvitser: Rauno Elp , Priit Volmer Morales , kapral: Tamar Nugis, René Soom Lillas Pastia , kõrtsipidaja: Einar Hillep , Andres Kask Rahvusooper Estonia koor, orkester ja poistekoor KONTSERDID NING HARIDUSPROJEKTID RAHVUSOOPER ESTONIA RESTORANIS, KAMMERSAALIS, LAVAL JA BALLETI PROOVISAALIS Rahvusooper Estonia restoranis „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ 15.01 kl 10 ja 11.30; 12.02 kl 10 ja 11.30; 26.02 kl 11 ja 12.30; 8.04 kl 10 ja 11.30; 15.04 kl 10. „Kontsert kõige pisematele “ 20.01 kl 10 ja 11.30; 11.02 kell 10 ja 11.30; 2.03 kl 10 ja 11.30; 23.03 kl 10 ja 11.30; 6.04 kl 10, 11.30 ja 13, 27.04 kl 10, 11.30 ja 13; 18.05 kl 10, 11.30 ja 13; 9.06 kl 10, 11.30 ja 13. „Kuidas mõista ooperit“ 17.01 kl 10; 18.01 kl 17; 22.01 kell 14.30; 26.01 kl 17; 11.03 kl 11.30 ja 13; 6.05 kl 11.30; 8.05 kl 10. Valges saalis / Rahvusooper Estonia restoranis „Orkestrimäng“ 29.01 kl 10 ja 11.30; 28.02 kl 11; 18.03 kell 10 ja 11.30;11.04 kl 9.15: 24.04 kl 11 ja 12.30; 20.05 kl 10 ja 11.30. Kammersaalis / balleti proovisaalis / maalisaalis „Kuidas mõista balletti“ 17.01 kl 10; 28.01 kl 15; 19.02 kl 12; 22.02 kl 10; 3.03 kl 10; 11.03 kell 11.30 ja 13; 14.03 kell 10; 21.03 kell 10; 15.04 kl 11.30 ja 13; 19.04 kl 17; 13.05 kl 11.30; 17.05 kl 17; 20.05 kl 13 ja 14.15; 23.05 kl 10. „Balletilugu“ 15.01 kl 10 ja 11.30; 24.03 kell 10 ja 11.30; 29.04 kell 10 ja 11.30; 27.05 kl 10 ja 11.30. Estonia laval „Loomade karneval“ 21.01 kl 10, 11.30 ja 13; 15.02 kell 10, 11.30 ja 13; 22.03 kell 10, 11.30 ja 13; 24.04 kl 10.30, 11.30 ja 13; 10.05 kl 10.30, 11.30 ja 13. „Tajuleebe tantsulugu“ 8.03 kl 10 ja 11.30; 23.03 kell 11 ja 12.30; 18.04 kl 10 ja 11.30; 12.05 kl 10 ja 11.30. FESTIVALID JA MUU KUNSTILINE TEGEVUS RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAKONTSERT 7. märtsil 2024 Estonia kontserdisaalis Dirigent: Arvo Volmer Solist: Kristel Pärtna (sopran) Koormeister: Heli Jürgenson Koormeistri assistent: Ksenija Grabova Rahvusooper Estonia koor ja orkester Orkestri kontsertmeister: Andrus Haav Kava : Gabriel Fauré süit „ Pelléas ja Mélisande “ op . 80 (1898) Jean Sibeliuse kuues sümfoonia d-moll op . 104 (1923) Allegro molto moderato Allegretto moderato Poco vivace Allegro molto Vaheaeg Francis Poulenci Stabat Mater (1950) Solist: Kristel Pärtna (sopran) KAKS SÜDANT ¾ TAKTIMÕÕDUS Rahvusooper Estonia naistepäeva kontsert-õhtusöök 8. märtsil 2024 Rahvusooper Estonia restoranis Esinesid: Merit Kraav (sopran), Danna Malõško (sopran), Carol Männamets (sopran), Eva Maria Shepel (metsosopran), Rafael Dicenta (tenor), Andrei Karpiyevich (tenor), Janari Jorro (bariton), Rein Saar (bariton), Kim Sargsyan (viiul), klaveril Jaan Ots . Kavas kaunimad meloodiad Imre Kálmáni , Robert Stolzi , Theo Mackebeni , Richard Rodgersi , George Gershwini , Andrew Lloyd Webberi , Leonhard Bernsteini jt . heliloojate loomingust. RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA GALA – pühendatud meeste tantsule 28. aprillil 2024 Rahvusooperis Estonia Kunstiline juht: Linnar Looris Kunstnik: Linnar Looris Heli ja video: Kalev Timuska Repetiitorid: Linnar Looris, Marina Kesler , Age Oks, Sergei Upkin Etenduse juht: Anton Osul RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI KEVADKONTSERT 21. mail 2024 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis Meeleolukaid kevadisi laule laulavad ettevalmistuskoorid Jukud ja Juhanid, poistekoor ja noormeestekoor , ansamblid ja solistid. Koore juhatavad dirigendid Elina Kaasik, Martin Einmann , Maret Poll ja Hirvo Surva. Ansambleid juhendab ja laulud seab Riivo Jõgi ning klaveril saadavad Andres Lemba ja Riivo Jõgi. JAZZ -BALLETI KLUBI Taasesietendus 31. mail 2024 Rahvusooper Estonia kammersaalis Koreograaf-lavastajad: Triinu Upkin, Sergei Upkin Muusika ja arranžeering: Dainius Pulauskas Muusikaline juht ja kaasarranžeerija : Toivo Unt Kunstnik: Kristel Linnutaja Valguskunstnik: Rasmus Rembel Heli: Martin Mänd, Andro Urb Repetiitorid: Triinu Upkin, Sergei Upkin Etenduse juht: Anton Osul Osatäitjad : Maffiaboss: Sergei Upkin Bossi ahvatlev kaasa: Phillipa McCann Bossi ärahellitatud tütar: Beatriz Domingues Mälestus: Triinu Upkin Mustergängster : Sacha Barber , Luca Giovanetti Ka äge gängster : Jan Trninič Noormees: Oscar Pouchoulin Neiu: Karite -Mirell Mander, Evelin Agu Jazz-ansambel JBB, solistid: Raul Sööt (tenorsaksofon), Jason Hunter (trompet), Nikita Korzoun (altsaksofon, sopransaksofon), Edmunds Altmanis (bassklarnet), Artis Boriss (klaver, süntesaator), Rauno Pella (kitarr, löökpillid), Toivo Unt (kontrabass, basskitarr), Toomas Rull (trummid), Martin Trudnikov (akordion), Mai Rosenroth -Unt (viiul) KODU ON PÜHA Rahvusooper Estonia poistekoori kontsert 1. juunil 2024 Tallinna Metodisti kirikus Lastekaitsepäeva kontserdil esitasid Ren é Eespere laule rahvusooperi poistekoori Jukud ja Juhanid . Solistid olid Ivo Linna , Elo Toodo , Aurelia Eespere ja Peeter Veltmann . Neid saatis instrumentaalansambel Ren é Eespere juhatusel. Dirigendid: Elina Kaasik , Martin Einmann ja Maret Poll . TALLINNA MUUSIKA- JA BALLETIKOOLI GALA 3. juunil 2023 Esinesid: Klassikalise suuna lõpetajad: Andriana Antoniou , Olha Bestrenko , Yura Hanasaka , Viktoriya Piekhotina , Violeta Vedenina (erialaõpetaja Kaja Kreitzberg). Kaasaegse suuna lõpetajad: Matilda Kaare, Akreta Dia Kampe , Iris Murumets, Mirell Mõtlik, Arina Šarapova (erialaõpetajad Anita Kurõljova ja Eve Andre-Tuga ). ATLANTISE KEISER Viktor Ullmanni ühevaatuseline ooper Peter Kieni libretole Maailmaesietendus 23. mail 1995 Hollandi Rahvusooperis Esietendus 14. augustil 2024 Von Krahli teatris Telliskivi loomelinnakus Etendused 14., 15., 16., 17., 18., 21. ja 22. augustil 2024 Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd (Rahvusooper Estonia) Lavastaja: Peeter Jalakas (Von Krahl ) Dramaturg: Taavi Eelmaa Kunstnik: Kristel Zimmer Valguskunstnik: Priidu Adlas Videokunstnik: Emer Värk Lavastuse assistent: Karin Andrekson Liikumisjuht: Mehis Saaber Pianistid-repetiitorid: Jaanika Rand-Sirp, Ave Wagner Osades : Keiser Overall : Tamar Nugis Valjuhääldi: Mart Laur Arlekiin: Rafael Dicenta Surm: Priit Volmer Trummilööja: Juuli Lill Sõdur: Heldur Harry Põlda Bubikopf , sõdur: Kristel Pärtna Rahvusooper Estonia solistid ja orkester TEATRILAAT 25. augustil 2024 Rahvusooperis Eston ia VANA TALLINN GALA 31. augustil 2024 Rahvusooperis Estonia Dirigent: Arvo Volmer Solistid: Julieth Lozano Rolong (sopran, Colombia), Marie Gautrot (metsosopran, Prantsusmaa), Mario Rojas (tenor, Hispaania), Gagik Vardanyan (bariton, Armeenia), Raiko Raalik (bass, Rahvusooper Estonia) Koormeister: Heli Jürgenson Koormeistri assistent: Ksenija Grabova Rahvusooper Estonia orkester Õhtujuht: Jassi Zahharov FAUSTI NEEDMINE Hector Berliozi dramaatiline legend Hector Berliozi , Almire Gandonnière’i ja Gérard de Nervali libreto Johann Wolfgang von Goethe „Fausti“ ainetel Maailmaesiettekanne 6. detsembril 1846 Pariisi Opéra-Comique’is Kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis 19. oktoobril 2024 Dirigent: Arvo Volmer Koormeister: Heli Jürgenson Vastutav pianist-repetiitor: Jaanika Rand-Sirp Pianist-repetiitor: Ave Wagner Solistid: Faust – Valentyn Dytiuk (tenor, Ukraina) Méphistophélès – Raiko Raalik (bass) Marguerite – Marion Lebegue (sopran, Prantsusmaa) Brander – Priit Volmer (bass) Taevane hääl – Kati Jaanimäe (sopran) Rahvusooper Estonia koor ja orkester, Eesti Rahvusmeeskoor KÕNELEVAD HELID – ARNOLD SCHÖNBERG 150 Kontsert Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia suures saalis 7. novembril 2024 Dirigent: Kaspar Mänd Kristel Pärtna (sopran), Jaanika Rand-Sirp (klaver) Rahvusooper Estonia orkester KAVA „Kirgastunud öö“ keelpillisekstetile Arnold Schönbergi laulud „Neli laulu“ op . 2 ja „Kabareelaulud“ Esimene kammersümfoonia RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI HINGEDEPÄEVA KONTSERT 2. novembril 2024 Tallinna Jaani kirikus Dirigent: Hirvo Surva Koormeistrid: Maret Poll , Mariliis Kreintaal , Sara Corriga Solistid: Peeter Sarapuu (fagott), Heigo Rosin ja Andres Lemba (löökpillid) Rahvusooper Estonia poistekoor , Rahvusooper Estonia keelpilliorkester VALGUS MAAILMA LÕPUST Jevgeni Gribi ja Alisson Kruusmaa ballett Maailmaesietendus Rahvusooperis Estonia 29. novembril 2024 Koreograaf-lavastaja: Jevgeni Grib Helilooja: Alisson Kruusmaa Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd Dirigent: Andres Kaljuste Libretist: Eero Epner Dekoratsioonikunstnik: Kristjan Suits Kostüümikunstnik: Tanel Veenre Valguskunstnik: Priidu Adlas Repetiitorid: Daniel Kirspuu, Marina Kesler , Luana Georg, Katrin Kivimägi, Marina Volkova Etenduse juht: Anton Osul Osades: Naine: Laura Maya , Marta Navasardyan , Ketlin Oja Mees: Joel Calstar-Fisher , Marcus Nilson , Francesco Piccinin , Cristiano Principato , Liam Strickland Naine 2: Marjana Fazullina , Nanae Maruyama , Ami Morita , Anna Roberta Mees 2: Nikos Gkentsef , William Newton, Ali Urata Lind: Akane Ichii , Nanae Maruyama , Phillipa McCann Laps: Robert Kulla (Tallinna Muusika- ja Balletikool) Loodusjõud: Antonio Gallo , Sacha Genet , Luca Giovanetti , Nikos Gkentsef , Akane Ichii , Marjana Fazullina , Caroline Hamilton, Karina Laura Leškin , Anne- Sophie Marjeram , Phillipa McCann , Marcus Nilson , Ketlin Oja, Francesco Piccinin , Maarja Praks, Cristiano Principato , Ksenia Seletskaja , Liam Strickland , Connor Williams Maailma teke ja kaasaeg: Eesti Rahvusballeti tantsijad Vokaalsolistid: Kadri Kõrvek (sopran), Karis Trass (metsosopran) Rahvusooper Estonia orkester, Eesti Rahvusballett RAHVUSOOPERI JÕULUKONTSERT 12. detsembril 2024 Tallinna Jaani kirikus Dirigent: Arvo Volmer Solistid: Kristel Pärtna (sopran), Kadri Kõrvek (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Yixuan Wang (tenor), Priit Volmer (bass) Koormeister: Heli Jürgenson Rahvusooper Estonia solistid, koor ja orkester KAVA Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791) Motett „ Exsultate , jubilate !“ KV 165 „ Vesperae solennes de confessore “ , K. 339 RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI JÕULUKONTSERT „JÕULUD JÕUDVAD“ 16. detsembril 2024 Estonia kontserdisaalis Dirigendid: Mariliis Kreintaal , Maret Poll , Martin Einmann , Hirvo Surva Klaveril: Andres Lemba, Maret Poll , Riivo Jõgi HARJUMAA BALL 30. detsembril 2024 Rahvusooperis Estonia ESTONIA BALL – SUURLINNADE TULED 31. detsembril 2024 Rahvusooperis Estonia Kunstilised juhid: Jaan Ots, Reigo Tamm Dirigendid: Jaan Ots, Martin Trudnikov Kunstnik: Reili Evart Valguskunstnik: Rasmus Rembel Solistid: Elena Brazhnyk (sopran), Kadri Kõrvek (sopran), Hanna-Liina Võsa (sopran), Rafael Dicenta (tenor), Raiko Raalik (bass), Silvia Ilves (tšello), Johan Randvere (klaver), Pääru Oja (kitarr), Indrek Kruusimaa (kitarr), Martin Trudnikov (akordion), Olav Ehala (klaver) KONTSERDID KAMMERSAALIS MUUSIKA EESTILE 22. veebruaril 2024 Rahvusooper Estonia k ammersaalis Esinesid Helen Lokuta (metsosopran), Tamar Nugis (bariton), Ingely Laiv-Järvi (oboe), klaveril Tarmo Eespere . SCHUBERTIAAD 21. märtsil 2024 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Heldur Harry Põlda (tenor), Mari Poll-Novakovic (viiul), Kaarel Veenre (vioola), Andreas Lend (tšello), Michele Bonfante (kontrabass), klaveril Jaan Ots . MUUSIKALISED RÄNNAKUD 18. aprillil 2024 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Janne Ševtšenko (sopran), Raiko Raalik (bass), Eda Peäske (harf), Lisa Kawasaki -Järvi (flööt), klaveril Riina Pikani . SÜGISTERVITUS 3. oktoobril 2024 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Maria Goršenina (viiul), Adrián Bravo Lopez (viiul), Seulki Lee (tšello), Alexander Avramenko (klarnet) ja Jakob Teppo (klaver). ITAALIA MUUSIKA ÕHTU 21. novembril 2024 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Aare Saal (bariton), Sigrid Kuulmann (viiul), Edmunds Altmanis (klarnet), Tarmo Eespere (klaver). AASTALÕPUKONTSERT PUHKPILLIDEGA 19. detsembril 2024 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Maria Luisk (flööt), Francesco Ciarmatori (oboe), Alexander Avramenko (klarnet), Camilla Di Pilato (fagott), Jürnas Rähni (metsasarv), Jaan Ots (klaver). JUUBELID PIPI PIKKSUKK – Ülo Vinter 100! 10. jaanuaril 2024 PÄHKLIPUREJA – Viktor Fedortšenko 70! 20. jaanuaril 2024 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI – Erika Tetzky 130! 1. märtsil 2024 DON PASQUALE – Lydia Roos 70! 3. märtsil 2024 JEANNE D’ARC – Arne Mikk 90! 18. aprillil 2024 LÕBUS LESK – Jassi Zahharov 70! 3. oktoobril 2024 KABAREE – Ülle Ulla 90! 15. novembril 2024 KÜLALISESINEMISED Pärnu-Jaagupi spordikeskuses 23. aprillil 2024 Giuseppe Verdi ooper „La traviata “ TEENINDATUD KÜLALISETENDUSED KONVERENTSID JA VASTUVÕTUD 2024. aastal toimus Rahvusooper Estonia teatrisaalis, kammersaalis , restoranis, Valges ja Sinises saalis üle 80 ürituse. Kokku külastas rahvusooperit erinevate sündmuste raames ligikaudu 8000 klienti. Suuremad ning olulisemad kliendiüritused olid Vabariigi Presidendi Kantselei 106. aastapäeva tähistamine veebruarikuus, Tallinna Muusika- ja Balletikooli gala , SEB vastuvõtud, DMC kliendiüritus, külalisetendused ballett „Tuhkatriinu“ (3.03, 14.10 ja 25.11) ja Wayne McGregori kaasaegne ballett novembrikuus. Kammersaalis toimus kammerkontsertide sari ja „Jazz-balleti klubi“ ning Estonia restoranis naistepäeva kontsert-õhtusöök. Estonia Seltsi kogunemised toimusid kord kuus Estonia restoranis ja aastakoosolek Valges saalis ning üldkogu teatrisaalis. Igasuvine noorte balletitalentide seminar toimus juulis ja augustis teatri proovisaalides, kulmineerudes kahe galaga teatrisaalis. Suuremad kliendid on olnud Harjumaa Omavalitsuste Liit, SEB, Tallinna Kesklinna Valitsus, Kultuuriministeerium, Prantsuse Lütseum, Lasnamäe Muusikakool ja Vabariigi Presidendi Kantselei, festival Koolitants, Tallinna Filharmoonia Birgitta festival, Ühinenud Ajakirjad OÜ, Tallinna Piiskopkond. Lisaks toimusid suvel filmi „ Orphea in Love“ Eesti esilinastus ja International Ballet Competition Workshop , mis lõppes rahvusvahelise Suveöö balletigalaga . Külalisetendusi andsid teater Vanemuine (ballett „Ohtlikud suhted“, draamaetendus „Kõik minu emast“), teater Endla („Normann vallutaja“) ja teater Ugala („Kaheteistkümnes öö“). Rahvusooperi väljasõit toimus aprillis Pärnu-Jaagupisse etendusega „La traviata “. Toitlustusosakond teenindas 2024. aastal tellimusürituste kliente, etenduste ja kontsertide külastajaid teatri kohvikutes Arlekiin ja Colombina , Sinise ja Valge saali kohvikutes, Eesti Kontserdi ruumides asuvates baarides ja kohvikus Pizzicato ning Estonia restoranis. Söögitoas teenindati oma maja töötajaid, RAMi ning ERSO kollektiive, Eesti Kontserdi, Eesti Teat r iliidu ning Eesti Teatri Agentuuri ja Eesti Draamateatri töötajaid. Kokku teenindati 2024. aastal erinevate ürituste raames 52 000 külastajat (2023. aastal 54 211 külastajat). Antud numbrid ei kajasta igapäevaste külastajate numbreid kohvikutes, restoranis ja söögitoas. Hoolimata sellest, et arvuliselt on number väiksem, kui aastal 2023, siis käive on osakonnal tõusnud – inimese kohta kulutati rohkem. NÄITUSED Parteri galerii Septembris oli esemekappides hooaja uuslavastuse „Carmen“ puhul eksponeeritud postkaardid ja Londoni Kuningliku Ooperi kavaleht Prantsuse suursaadiku Eestis Emmanuel Mignot ’ erakogust, samuti esemed Estonia varasematest lavastustest, Carmeni ja Escamillo kostüümid 2011. aasta lavastusest ning Estonia lavastuste afišid. Novembris oli parteri galeriis Ülle Ulla 90. sünniaastapäevale pühendatud näitus, kus eksponeeriti Tangolita kostüümi Ago-Endrik Kerge lavastatud Ábrahámi operetist „ Savoy ball“ (1982) ja Fräulein Schneideri kostüüm Kerge lavastatud Kanderi muusikalist „Kabaree“ (1984). Lisaks tema eluteed kajastav fotogalerii ning kaks unikaalset Luulik Kokamäe maali Ülle Ullast. Näituse kuraatorid o lid Mattias Sonnenberg ja Ülle Kogerman . Detsembris oli Hendrik Krummi 90. sünniaastapäeva puhul üleval fotonäitus tema lavateest. Aastavahetuse balliks jõudis publikuni fotonäitus „111 aastat Estonia esimesest ballist“. Turundusprojektid: 15.01 Haridustöö juht Tuuli Potik ja kommunikatsioonijuht Marion Leppik osalesid EETEAL - is toimuval Eesti etenduskunstide arengukava koostamise seminaril. 4.–5.03 toimus Koolimäe loomemajas alajuhtide arenguseminar, mille raames osaleti Signe Vesso juhtimiskoolitusel ning viimistleti uut arengukava aastateks 2025–2030. 9.03 Rahvusooper Estonia alustas koostööd Pariisi Opéra Comique’iga , mille tulemusena jõudis Pariisis publiku ette kahest teosest koosnev lavastus „ Pulcinella “ &amp; „Hispaania tund“. Igor Stravinski mängulisest ooperiga pikitud lühiballetist ning Maurice Raveli tantsulisest lühiooperist koosnev žanriülene koostööprojekt jõuab Eesti publiku ette järgmisel hooajal. Projekti toob lavale nelja Césari auhinnaga pärjatud Prantsuse filmi- ja teatrilavastaja, stsenarist ning näitleja Guillaume Gallienne . Ü hist tööprotsessi käisid Pariisis kinnistamas rahvusooperi peadirektor Ott Maaten , loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer ning tehnikadirektor Taivo Pahmann . Peadirektor Ott Maaten peab rahvusvahelist koostööd väga oluliseks. „Arvan, et tegemist on rahvusvahelises plaanis märgilise koostööga. Taoline ühisprojekt Euroopas väga olulise muusikateatriga sillutab teed edasiseks Rahvusooper Estonia kunstiliseks koostööks ja arenguks,“ märkis Maaten. Rahvusooper jätkab oma tegevuses rahvusvahelise koostöö ning ühisprojektide osakaalu suurendamist, mis võimaldab tutvustada Eesti kultuuri maailmas ja Rahvusooper Estonia loomingut maailmalavadel ning teha maailma muusikakultuuri pärlid kättesaadavaks Eesti publikule. 20.03 Turundusjuht Rein Mikk osales Kultuuriministeeriumi poolt korraldatud erarahastuse kaasamise ning kultuuriinstitutsioonide rahastusallikate mitmekesistamise arutelul Filmimuuseumis. 21.–22.03 Sotsiaalmeedia sisuloojad Maarja Pärn ja Valeriya Ferschel osalesid Varssavis Poola Rahvusooperis toimunud Opera Europa digifoorumil, kus keskenduti lühivormingusisu audiovisuaalsele loomisele, uutele tehnikatele ja digitaalsetele võimalustele, kuidas teatris toimuvat uutel viisidel avalikkuse ette viia. 21.–23.03 Ooperiosakonna koosseisude planeerimise juht Helen Lepalaan ja kommunikatsioonjuht Marion Leppik osalesid Zagrebis toimunud Opera Europa produktsioonifoorumil, kus keskenduti rahvusvaheliste ühisprojektide korraldamise ühtsete aluste väljatöötamisele, koostööprojektide ja rendilavastuste rahastamisele ning meeskonnasisese kommunikatsiooni parandamisele. Aprillis valmis publiku-uuring, mis heidab valgust sellele, kuidas publik meid näeb ja hindab. Uuringus osales rekordarv inimesi – ligi 2000 – ning küsitluse viis läbi ja seda analüüsis uuringufirma NORSTAT. 29.04 algas uue 119. hooaja piletimüük. 6.–7.05 toimus Estonia laval Koolitants 2024 finaalkontserdid. Osales ligikaudu 700 noort. 24.05 külastas rahvusooperit lavastuse „ Madama Butterfly “ koostööpartnerid Brescia ooperimajast: teatrijuht Umberto Angelini, ooperijuht Alessandro Trebeschi ja korraldusjuht Francesca Bellone . 2.–3.06 viibisid peadirektor Ott Maaten ja tehnikadirektor Taivo Pahmann Vilniuses Leedu Rahvusooperis ja kohtusid peadirektori kohusetäitja Audrius Kundrotase , asedirektori ja kunstilise juhi Jurgita Skiotytè-Norvaišienè ning produktsiooni-, ürituste ja ringreisiosakonna juhi Arturas Alenskasega , et arutada Rahvusooper Estonia võimalikke külalisetendusi Vilniuses oktoobris 2025. 10.–11.06 toimus Koolimäe loomemajas järjekordne alajuhtide arenguseminar, millega jõudis ühtlasi lõpule uue arengukava viimistlemine. Seminari käigus toimus ka tagasisidestamise koolitus, mille viis läbi Signe Vesso . 25.08 toimunud teatrilaadal müüdi 6 517 piletit, mis on 162 piletit vähem võrreldes eelmise aastaga. 29.–31.10 viibisid peadirektor Ott Maaten ja tehnikadirektor Taivo Pahmann Poolas, Bydgoszczi linnas asuvas Opera Nova ooperimajas, kohtusid teatri juhtkonnaga, tutvusid teatri tehniliste võimalustega ja arutasid koostöövõimalusi. Opera Nova korraldab igal kevadel rahvusvahelist ooperifestivali, kuhu ka meid tulevikus esinema oodatakse. Novembri esimesel nädalal osalesid peaadministraator Age Kraus ja kommunikatsioonijuht Marion Leppik Brüsselis La Monnaie ooperimajas Opera Europa produktsioonitöötajate foorumi raames toimunud juhtimiskoolitusel ning aruteludel, kuidas arendada organisatsioonikultuuri ja töökeskkonda ning leida jätkusuutlikke võimalusi teatri strateegiliste eesmärkide elluviimiseks. Novembri esimesel nädalal osales turundusjuht Rein Mikk Helsingis Visit Estonia ja laevafirmade kohtumisel, kus arutati koostöövõimalusi ning tõdeti, et soomlastel on jätkuvalt suur huvi külastada nii Eestit kui rahvusooperit. Visit Estonia teeb koostööd Eesti turismisihtkohtade juhtimisorganisatsioonidega ja sadade ettevõtetega üle Eesti eesmärgiga leida piirkonnas koostööpartnereid, arutada äriideid, ühiseid projekte ja tegevuskavasid. Koolitusprojektid täiskasvanutele: Õhtusöök-vestlus „Rambipalavik enne esietendust“: „Kabaree“ (9.02), „ Giselle “ (5.04), „ Madama Butterfly “ (24.05), „Carmen“ (27.09), „Valgus maailma lõpust“ (29.11) Esietendustega seotud infotunnid külastajatele: „Kabaree“ (11.02), „ Giselle “ (7.04), „ Madama Butterfly “ (26.05), „Carmen“ (29.09), „Valgus maailma lõpust“ (1.12) Toimusid etenduse-eelsed ekskursioonid eesti, inglise ja vene keeles. Laste- ja noorteprojektid 11.01 toimus õpetajate teabepäev, millest võttis osa üle 100 õpetaja. Teabepäev algas ekskursioonidega, millele järgnesid loengud: Triinu Upkini „Balletiartisti argipäev“, Priit Aimla „Kuidas saada orkestrandiks“ ning Triin Ella „Häälehäired ja ebatervislik häälekasutus lastel“. Pärast loenguid toimus infotund, mille käigus tutvustasime eelkõige rahvusooperi haridusprojekte. Teabepäeva lõpuks oli õpetajatel võimalus vaadata Giacomo Puccini ooperit „ Tosca “. 26.03 toimus IX koolinoorte teatripäev „Teatri mitu nägu“, mis tõi Haapsallu kokku peaaegu 750 koolinoort 21 Eesti koolist. Päeva jooksul toimus 47 töötuba, vestlusringi, trenni, proovi jpm. Neid andis kokku üle 60 juhendaja 17 teatrist ja teatrikõrgkoolist. Rahvusooperist oli kohal kolm töötuba „Grimmi töötuba“, „Maski meisterdamise töötuba“, „Kõne- ja laulumängude töötuba“ ning haridusprojekt „Orkestrimäng“. Aprilli alguses nimetas Ivica Mägi Autismikool Rahvusooperi Estonia aasta kultuuriasutuseks olulise panuse andmise eest autismivaldkonna toetamisse ja arendamisse. 19.04 kell 10 ja 11.30 toimus haridusprojekt „Balletilugu“ Narva Eesti Gümnaasiumis 20.04 kell 10 ja 11.30 toimus haridusprojekt „Kontsert kõige pisematele “ Narvas, NART’sis . 12.09 toimunud õpetajate teabepäeval osales 230 õpetajat, kes kuulasid Mart Miku ja Arne Miku loengut „Estoniast ja estoonlastest“, külastasid ekskursioone, haridusprojekti „Kuidas mõista ooperit“, infotundi teatrisaalis, kus kõnelesid Arvo Volmer , Helen Lepalaan, Linnar Looris ja Ott Maaten ning Gaetano Donizetti ooperi „Don Pasquale “ õhtust etendust. 30.10 toimus kultuuriministeeriumi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja koostöös koolituste sarja „Ligipääsetavuse edendamine kultuuris ja spordis“ viimane loengupäev „Psüühilise erivajadusega külastaja ligipääsetavus“, mille raames rääkis haridustöö juht Tuuli Potik rahvusooperi kogemusloo „Tajuleebe tantsuloo“ tegemisest ja erivajadustega inimeste kaasamisest. 7.12 toimus Valges saalis estoonlaste laste jõuluhommik. Lastega kohtusid Malviina , Kass ja Rebane muusikalist „ Buratino “ ning jõuluvana. Haridusprojektid noorele publikule rahvusooperis ja mujal „Kontsert kõige pisematele “ – 6 434 külastajat „Balletilugu“ – 743 külastajat „Orkestrimäng“ – 1 146 külastajat „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ – 1 701 külastajat „Kuidas mõista balletti“ – 1 044 külastajat „Loomade karneval“ – 3 290 külastajat „Kuidas mõista ooperit“ – 1 098 külastajat Kokku osales haridusprojektides 15 496 inimest. Ekskursioone külastas 2024. aastal 5 272 inimest. Toetajad ja sponsorid: Rahvusooper Estonia on tänulik 5 peasponsorile, kes vaatamata maailma majanduse keeristele on pidanud oluliseks teatriga koostööd teha: Hooaja kuldsponsor – Tallink Kuldsponsor – SEB Peasponsor – Liviko Peasponsor – Kalev Peasponsor – Amserv Toetaja – Alexela Toetaja – MyFitness Toetaja – Tamrex Sisekommunikatsioon Esietendusega seotud infotunnid teenindajatele: „Kabaree“ (9.02), „ Giselle “ (5.04), „ Madama Butterfly “ (24.05), „Carmen“ (27.09), „Valgus maailma lõpust“ (29.11). Töötajatele saadeti iganädalane majasisene uudiskiri. Muu tegevus 24.02 toimus Rahvu s ooperis Estonia vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtt. 25.10 tähistati rahvusvahelist ooperipäeva. Estonias toimusid sel päeval järgmised sündmused: koostöös Estonia Seltsiga avati Sinises saalis kunstnik Rein Raamatu maal Georg Otsast. Eksponeeritud oli ka Giuseppe Verdi ooperist „ Othello “ pärit Jago kostüüm, millega on Georg Otsa antud maalil kujutatud. Lisaks toimusid ekskursioonid ning haridusprojekt „Kuidas mõista Itaalia ooperit „ Madama Butterfly “ , millele järgnes „ Madama Butterfly “ etendus. Kõigi hooajal mängukavas olevate Itaalia ooperite ( Puccini „ Madama Butterfly “, Verdi „Trubaduur“ ja „ Jeanne d’Arc “, Donizetti „Don Pasquale “) pileti d olid soovijatele 20% soodsamad. 2.11 tähistati ülemaailmset balletipäeva üritusega „Ballett ja kringel“: laval oli balletitrupi treeningtund kõigi repetiitorite juhendamisel ning pärast pakuti publikule kohvi ja maitsvat kringlit. Publikul oli võimalus osaleda vestluses Eesti Rahvusballeti solistidega. 6.–19.03 viibisid kostüümiosakond ja Janika Olup grimmiosakonnast enesetäiendusreisil Pariisis. Reis toimus Rahvusooper Estonia ja Kultuurkapitali toetusel. Külastati Opéra Comique’i kostüümiosakonda ning lavatagust ja vaadati uue ühisprojekti „ Pulcinella “ &amp; „Hispaania tund“ peaproovi. Samuti õnnestus külastada Opéra Bastille’d , kus viibiti kostüümidega seotud ruumides ja lava taga ning vaa d a t i ooperit „ Beatrice di Tenda “. Käidi ka Palais Garnier’s ehk Pariisi Ooperimajas ( Opéra de Paris), kus osaleti giidiga majatuuril. Ühtlasi vaadati mitmeid moekunstinäitusi (sh Iris Van Herpen . Sculpting the Senses , Alaïa / Grès . Beyond Fashion, Yves Saint Laurent’i näituseid ja Palais Galliera moemuuseumi). Käidi Pariisi Tarbekunstimuuseumis, kus õnnestus näha väljapanekut spordirõivastest, mis oli selle aasta Pariisi olümpiamängudele pühendatud. Külastamata ei jäänud ka Moulin Rouge . 18.–20.04 osalesid kostüümiosakonna juhataja Airi Laas , tema asetäitja Klarika Verliin ja grimmiosakonna juhataja Janika Olup ooperimajade võrgustiku Opera Europa kostüümi- ja grimmifoorumil Zürichis. Foorumil käsitleti kestliku tootmise (kangaste taimse värvimise, pesupesemise säästlike tehnoloogiate, kanga ning juuste ümbertöötlemise), töökoormuse juhtimise, taaskasutuse, käitumisjuhiste ja ühisproduktsioonidega seotud teemasid. Lisaks oli võimalus külastada Zürichi ooperimaja töökodasid ning vaadata nende ja Opéra Comique’i ühistööna valminud lavastust „Carmen“. Juunist augustini viis loovorganisatsioonide nõustaja, teatriuurija ja organisatsioonikäitumise spetsialist Monika Larini läbi rahvusooperi tööprotsesside ja nn . hallide alade kaardistamise küsimustiku teatri töötajate hulgas, et parandada töökorraldust ja info liikumist. Kaardistamine toimus nii veebiküsimustiku kui ka personaalsete vestluste abil. 16.09 tähistati teatri Valges saalis teatri 118. sünnipäeva. 28.09 oli ETV eetris „Eesti mäng“, kus osalesid esitantsija Anna Roberta , ooperisolist Priit Volmer ja orkestrant Mart Laas. 24.09 toimus Stenbocki maja ees Eesti Teatriliidu eestvedamisel pikett, kus avaldati meelepaha Vabariigi Valitsuse otsuse üle külmutada kultuuritöötajate palgad aastani 2028. Kultuuritöötajate miinimumpalk on olnud pikalt ja on ka praegu madalam riigi keskmisest, kuigi meil on nii riigi kultuuri arengukavades kui ka koalitsioonilepetes lubatud, et miinimumpalk tuleb tõsta vähemalt riigi keskmiseni. Pooled kõrgharidusega kultuuritöötajatest teenivad oluliselt alla Eesti keskmise, vähem kui 1650 eurot kuus brutotasuna. Meeleavalduse kõneisikud olid teatriliidu esimees Gert Raudsep ja näitlejate liidu esimees Reimo Sagar. 26.09 toimus Prantsuse Instituudis muusikateadlase William Osmond’i avatud ingliskeelne loeng „The Trials and Tribulations of Carmen Over the Last 150 Years “ seoses „Carmeni“ uuslavastusega Estonias. 15.10 toimus Riigikogu ees teatritöötajate pikett, mis oli suunatud järgmise aasta riigieelarve esimese lugemise vastu, kus käsitleti kultuurivaldkonna ebaproportsionaalset eelarvekärbet võrreldes teiste valdkondadega. Lisaks kutsuti üles diskussioonile teemal, kui suur peaks olema Eesti Vabariigi kultuurieelarve nii headel kui ka halbadel aegadel. Valitsuse 132,1 miljonilisest kärpest 2025. aastal moodustab Kultuuriministeeriumi 13,43 miljonit 10,16%, aga samal ajal on Kultuuriministeeriumi eelarve osakaal riigieelarvest 1,77%. See ei ole solidaarne. Osaleti ühtse plakatiga „Solidaarsus??? 1,77% riigieelarvest, 10,16% kärpest“. 23.10 toimus Estonia restoranis balletitantsijatele spordiarst dr Kaileen Raudsepa spordispetsiifiline esmaabiloeng. 24.–27.10 viibisid peadirektor Ott Maaten ja ooperiosakonna koosseisude planeerimise juht Helen Lepalaan Torinos Opera Europa kunstilise administreerimise valdkonna konverentsil. 2.11 Hingedepäeval käisid estoonlased Metsakalmistul lahkunud kolleegide kalmudel küünlaid süütamas ja endisaegseid estoonlasi mälestamas. 25.11 tähistatava rahvusvahelise naistevastase vägivalla lõpetamise päeva puhul algatas President Kaljulaidi Fond eriprogrammi „Vägivallavabaks oranžiga“, et juhtida tähelepanu lähisuhtevägivalla probleemile ja selle lahendustele. Alates 25. novembrist värvusid Eesti suuremad linnad – Tallinn, Tartu, Pärnu – oranžiks, rahvusvaheliselt tunnustatud vägivallavaba tuleviku sümboliks. Oranžiks värvus ka Rahvusooper Estonia hoone. 27.11 avati Valges saalis 5. korda toimuv Vello Jürna nimeline lauljate konkurss. Avasõnad ütlesid konkursi korraldajad ja žürii esinaine Aile Asszonyi ning esines eelmise konkursi võitja, tenor Yixuan Wang . Samuti avati Vello Jürna 65. sünniaastapäeva puhul lauljale pühendatud fotonäitus. 1.–16.12 toimus traditsiooniline estoonlaste jõuluuste konkurss. Parimaid autasustati 19.12 toimunud estoonlaste jõulukohtumisel. 2.12 alates toimus esmakordselt estoonlaste jõululaat veebis, kus Estoonlaste Facebooki grupis toimus keskkonnasõbralik laadategevus. 3.–6.12 toimus koostöös Politsei- ja piirivalveametiga Sassis päev, kus estoonlastel oli võimalus olla töövarjuks järgmistel ametikohtadel: PPA kriminalistid, PPA Põhja prefektuuri koerajuht, kommunikatsioonibüroo töötaja, häirekeskuse juhtimiskeskuse töötaja, politseipatrull, lennujaama turvakontroll. 16.12 toimunud Vello Jürna nimelise laulukonkursi finaalis selgusid võitjad. Kokku osales konkursil 14 lauljat, nende hulgas 3 rahvusooperi koorilauljat: Emily Ruus , Dragos Andrei Ionel ja Rael Rent. Võitjaks osutus metsosopran Rael Rent, kes pälvis viiest eriauhinnast neli. Talle omistati nii publikulemmiku, Vello Jürna perekonna, Vanemuise teatri kui ka PromFesti eripreemia. Rahvusooper Estonia eripreemia pälvis Dragos Andrei Ionel . Auhinnaga kaasneb võimalus osaleda solistina mõnes järgmise hooaja ooperilavastuses või kontserttegevuses. Rahvusooper Estonia nõukogu kinnitas detsembris teatri arengukava aastateks 2025–2030. 17.12 toimus Estonia restoranis esmaabikoolitus balletiosakonnale. 19.12 toimus Valges saalis traditsiooniline estoonlaste jõulukohtumine. Detsembri esimesel nädalal toimus kostüümiosakonnas frakikomplekti lõike- ja õmblemise koolitus Gerard Aroyani , kellel on 35 aastat kogemust Rootsi Kuninglikus Ooperis, juhendamisel. Viiepäevase koolituse käigus sai rahvusooperi kostüümiosakond endale lõiked, mis Gerard Aroyan on välja töötanud paljude aastate jooksul. Lisaks jagas ta palju väärtuslikke nippe õmblemise ja materjalide kasutamise kohta. Viie päeva jooksul said peaaegu valmis kaks frakikomplekti: üks tantsijale ja teine lauljale. Rahvusooper Estonia ooperisolist tenor Reigo Tamm on telesarja „Su nägu kõlab tuttavalt“ 9. hooaja võitja. Reigo Tamm astus finaalis võistlustulle koos Birgit Sarrapi , Amanda Hermiine Künnapase ja Jüri Pootsmaniga, kelle hulgast valisid televaatajad oma lemmiku. Auhinnaraha 10 000 eurot annetas Reigo Tamm MTÜle Koos Laste Heaks. 2024. AASTAL TUNNUSTATUD ESTOONLASED Autasud ja auhinnad Laura Maya – MyFitnessi tantsuauhind 2024. Joel Calstar-Fisher – MyFitnessi tantsuauhind 2024. Eesti teatri aastaauhinnad 2024 (2023. aasta loomingu eest): Raiko Raalik – Muusikaauhind. Nimiosa eest Eino Tambergi ooperis „ Cyrano de Bergerac “ (Teater Vanemuine) ning Golaud ’ osatäitmine Claude Debussy ooperis „ Pelléas ja Mélisande “ (Rahvusooper Estonia). Arvo Volmer – Muusikaauhind. Richard Wagneri ooperi „ Lohengrin “ ning Claude Debussy ooperi „ Pelléas ja Mélisande “ muusikaline teostus (mõlemad Rahvusooper Estonia). William Newton – Balletiauhind. Vronski Marina Kesleri lavastuses „Anna Karenina“, Stanley Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa lavastuses „Tramm nimega Iha“, Mees Katarzyna Kozielska ja Serge Lifari lühiballetis „ Open Door “ ja adagio lühiballetis „ Suite en blanc “ lavastuses „Must/Valge“, Dietz von Egloff Tiit Härmi lavastuses „Õhtused majad“ ning Pähklipureja -prints Pjotr T š aikovski lavastuses „ Pähklipureja “ (kõik Eesti Rahvusballett). Priit Volmer – Georg Otsa nimeline preemia. Vokaalse meisterlikkuse eest ühes sisukate ja säravate rollikäsitlustega muusikateatri kõigis žanrites: Eichmann ( Erkki-Sven Tüüri „ Wallenberg “), kolonel Pickering ( Frederick Loewe ’ „Minu veetlev leedi“), kuningas Marke ( Richard Wagneri „ Tristan ja Isolde “), don Alfonso ( Wolfgang Amadeus Mozarti „ Così fan tutte“), Mefisto ( Charles Gounod ’ „Faust“), Cervantes ja don Quijote ( Mitch Leigh ’ „Mees La Manchast “), Daland ( Richard Wagneri „Lendav hollandlane“), isa Laurent ( Charles Gounod ’ „Romeo ja Julia“), nimiosa ( Gaetano Donizetti „Don Pasquale “), Ferrando ( Giuseppe Verdi „Trubaduur“), Sarastro ( Volfgang Amadeus Mozarti „Võluflööt“), Heinrich der Vogler ( Richard Wagneri „ Lohengrin “), Arkel ( Claude Debussy „ Pelléas ja Mélisande “, kõik Rahvusooper Estonia), Manfred MIM ( Manfred MIM-i „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi Saal), nimiosa ( Sondheimi „ Sweeney Todd “), Jürka ( Ardo Ran Varrese „Põrgupõhja uus Vanapagan“, mõlemad Teater Vanemuine) ning Rocco ( Ludvig van Beethoveni „ Fidelio “, Bonni Teater). Samuti laiahaardelise tegevuse eest kontserdilavadel nii kammermuusiku kui ka suurvormide solistina. Eda Peäske – Otto Hermanni nimeline preemia. Rahvusooper Estonia harfimängija (aastast 1981) ja harfirühma kontsertmeister (aastast 1990), hinnatud nii orkestrandi, solisti, kammermuusiku kui ka pedagoogina, kelle tipptasemel mängus kõlab muusika rütmitäpselt ja nõtkelt, just nii tagasihoidlikult või ekstravagantselt, nagu helilooja on mõelnud. Karis Trass – Kristallkingakese auhind. Mélisande’i osatäitmine Claude Debussy ooperis „ Pelléas ja Mélisande “ (Rahvusooper Estonia). Kolleegipreemiad 2024 Orkestripreemia – tšellist Mari Poll-Novakovic , Eeva-Maria Laas Ooperisolisti preemia – metsosopran Raiko Raalik Kooripreemia – Carol Männamets Balletisolisti preemia – William Newton Balletitantsija preemia – Lena Scherer Administratsioonipreemia – infolaua administraator Liis Kuurme Etendust teenindava töötaja preemia – grimmiosakonna juhataja Janik Olup Lavastust ettevalmistava töötaja preemia – kostüümide õmbleja Monika Tänav Kunstilis -ettevalmistava töötaja preemia – orkestri ja koori direktori assistent Jaanika Rand-Sirp Maja teenindava töötaja preemia – publikuteenindaja Brita-Liis Oruste Poistekoori kategooria preemia – Juhanite õppekoori juhataja ja põhikoori koormeister Maret Alango-Poll SEB publikupreemia – Elena Brazhnyk , Reigo Tam m MAJANDUSTEGEVUS 202 4 . aasta oli Rahvusooper Estoniale edukas majandusaasta Rahvusooperi seaduses sätestatud eesmärkide täitmisel . Rahvusooper teenis müügitulu 202 4 . aastal kokku 6 203 081 eurot (202 3 . aastal 5 847 059 eurot). Võrreldes 202 3 . aastaga suurenes müügitulu 6,09 % ehk 356 022 euro võrra. Piletite müügitulu oli 3 490 781 eurot. Võrreldes 202 3 . aastaga suurenes piletimüügi tulu (202 3 . aastal 3 208 375 eurot) 8,80 %. Rahvusooper Estonia toitlustusteenistus teenindas 202 4 . aastal etenduste külastajaid teatri baarides ja kohvikutes, Rahvusooper Estonia töötajaid söögitoas ja kontserdikülastajaid Eesti kontserdi kohvikus. Toitlustusteenistuse käive oli 202 4 . aastal 1 544 578 eurot (202 3 . aastal 1 419 626 eurot). Toitlustusteenistuse käive suurenes 8,80 %. Rahvusooper Estonia tööjõukulud suurenesid 202 4 . aastal 0,72 %. Lavastustega seotud kaupade ja teenuste kulud suurenesid 3,52 % . Toitlustuse kaubakulu suurenes 3 ,57 % . Majandamiskulud vähenesid -3,67 %. K ommunaalkulud vähenesid - 9,98 % . Rahvusooperi eelarvest moodustas riigi tegevustoetus 67,96 % (202 3 . aastal 70,02 %). Rahvusooperile Estonia eraldati „Riigieelarvelise tegevus toetuse kasutamise lepingu“ alusel toetust 202 4 . aastal 11 396 432 eurot, (sh. sihtotstarbelist remondifondi toetust 17 5 000 eurot ) , (202 3 . aastal oli tegevustoetus 11 276 432 eurot, sh. sihtotstarbelist remondifondi toetust 55 000 ). Veel eraldas Kultuuriministeerium „Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu“ alusel Rahvusooperile Estonia 555 087 eurot energiasäästlike valguslahenduste investeeringute tarbeks . Õppelaenu kompenseerimiseks eraldas Vabariigi Valitsus rahvusooperile 8 50 eurot (202 3 . aastal 8 43 eurot). Rahvusooperi majandustegevus toimub hooaegade kaupa. Rahvusooper Estonia hooaeg kestab 1.augustist kuni 31. juulini. 24. veebruaril 2022.a. toimus Venemaa sissetung Ukrainasse. Sõjaline tegevus Ukrainas ei ole mõjutanud Rahvusooper Estonia majandustegevust. Kokkuvõtteks – kõigi estoonlaste silmapaistev panus ja riigi toetus on võimalda nud teatri jätkusuutlikust tagada. Olulisemad suhtarvud 202 4 . aasta majandustegevuse kohta 202 4 202 3 % Saali täituvus (%) 83,89 80,44 + 4,29 Külastajate arv 134 026 123 300 + 8,70 Müügitulu 6 203 081 5 847 059 + 6,09 s.h. piletitulu 3 490 781 3 208 375 + 8,80 toitlustuse tulu 1 544 578 1 419 626 + 8,80 reklaamitulu 200 277 198 360 +0,97 Tegevuskulud 16 947 501 16 607 429 + 2,05 s.h.kauba , materjalide ja teenuste kulu 2 407 508 2 328 635 + 3,39 mitmesugused tegevuskulud 1 771 992 1 601 802 +10,62 Olulisemad planeeritud investeeringud 202 5 . aastal: Liigutakse edasi Rahvusooperi hoone laiendusega. Valmistatakse ette rahvusvaheline konkurss parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks hoonele Seoses juurdeehituse ettevalmistamisega tellitakse täiendavaid uuringuid Uuendatakse valgusparki seoses üleminekuga energiasäästlikumatele valgussüsteemidele Uuendatakse pilliparki ning käivitatakse pillikompensatsioonide süsteem Rahvusooperi hoones täiendatakse ATS süsteeme . Suhtarvude tabel 20 20 20 2 1 202 2 202 3 202 4 Tegevustulud 14 971 433 13 660 090 14 555 326 17 227 799 18 342 805 Tegevuskulud 13 809 729 13 198 507 15 379 491 17 244 690 17 503 194 Finantstulud- ja kulud -1 232 -179 165 16 887 32 606 Tulem 1 160 472 461 404 -824 000 -4 872 217 Bilansimaht 10 558 456 11 029 103 10 644 919 10 965 870 11 817 488 Käibevarad 1 209 349 1 876 181 1 347 722 2 146 819 2 638 191 Põhivarad 9 349 107 9 152 922 9 297 197 8 819 051 9 179 297 Lühiajalised kohustised 1 408 268 1 486 724 1 957 371 2 291 702 2 271 103 Pikaajalised kohustised 113 420 44 207 13 376 0 0 Netovara 9 036 768 9 498 172 8 674 172 8 674 168 9 546 385 Laenud 233 959 113 420 44 207 13 376 0 Tegevuskulud/Tegevus-tulud 92,24% 96,62% 105,66% 100,10% 95,42 % Laenud/Tegevustulud 1,56% 0,83% 0,30% 0,08% 0% Käibevara/Lühiajalised kohustised 85,87% 126,20% 68,85% 93,68% 116,16% Põhivarad/Bilansimaht 88,55% 82,99% 87, 34 % 80,42% 77,68% Laenud/Bilansimaht 2,22% 1,03% 0,4 2 % 0,12% 0% Netovara/Bilansimaht 85,59% 86,12% 81, 49 % 79,10% 80,78% Rahvusooper Estonia eelarve täitmine Tabelis on toodud olulisemad tulu- ja kululiigid. Tulu liik Eelarve 202 4 .a. Täitmine 202 4 .a. Täitmise % Piletimüügi tulu 2 920 000 3 490 781 119 ,55 % Kultuuriline teenindamine, kavade müük 102 000 129 417 126,88 % Toitlustus 1 218 000 1 544 578 1 26,81 % Üüritulud (saalide üürimine) 131 000 160 340 122,40 % Muud tulud 265 800 326 517 12 2,84 % Kulu liik Lavastustega seotud kulud 1 434 080 1 875 543 1 30,78 % Lähetuskulud 38 320 51 624 134,72 % Kommunaalteenused 393 000 350 247 8 9,12 % Toitlustamine 351 900 474 150 1 34,74 % Majandamiskulud 188 985 154 272 81,63 % Põhitegevusega seotud muud kulud 118 580 209 640 1 76,79 % Piletimüügi tulu täituvus oli 202 4 . aastal 119, 55 %. Seoses piletimüügi tulude kasvuga suurenes ka kavade müük . Toitlustusteenuse tulu täideti 1 26,81 %. Rahvusooper Estonia toitlustus teenindas külastajaid etenduste vaheaegadel ja toimus ka palju tellitud üritusi Rahvusooper Estonia saalides. Samas toitlustuse kulu suurenes võrreldes eelarvega 1 34,74 %. Saalide ü üri mise tulud täideti 122,40% . Meie saale kasutasid teised teatrid etenduste andmiseks ja erinevad firmad ürituste korraldamiseks. Üüritulude kasvuga seoses suurenes ka muude tulude täitmine 122,84%. Lavastuste ettevalmistamisega seotud kulud täideti 1 30,78 %. Suurenenud on autoriõiguste kulud, kuna piletimüügi tulu suurenes. Põhitegevusega seotud muude kulude osas (täitmine 1 76,79 %) toimus suurenemine tänu vahendustasude kasvule (seoses piletimüügi suurenemisega suurenevad ka vahendustasud). Ott Maaten Rahvusooper Estonia Peadirektor RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Bilanss (eurodes) Lisa 31.12.2024 31.12.2023 VARAD Käibevara Raha 2 2 151 323 1 745 3 49 Nõuded ja ettemaksed 3 34 2 482 287 924 Varud 5 144 386 113 546 Käibevara kokku 2 63 8 191 2 146 819 Põhivara Materiaalne ja immateriaalne põhivara 6 9 179 297 8 819 051 Põhivara kokku 9 179 297 8 819 051 VARAD KOKKU 11 81 7 48 8 10 965 870 KOHUSTISED JA NETOVARA Lühiajalised kohustised Lühiajalised kohustised 8,9 0 13 376 Võlad ja ettemaksed 4, 7 2 251 15 1 2 276 270 Sihtfinantseerimine 10 19 952 2 056 Lühiajalised kohustised kokku 2 271 10 3 2 291 702 KOHUSTISED KOKKU 2 271 10 3 2 291 702 Netovara Kapital 331 532 331 532 Eelmiste perioodide jaotamata tulem 8 342 636 8 342 640 Aruandeaasta tulem 87 2 217 -4 NETOVARA KOKKU 9 54 6 385 8 674 168 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 11 81 7 488 10 965 870 Lisad lehekülgedel 41 kuni 53 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Tulemiaruanne (eurodes) Lisa 202 4 202 3 Müügitulu 11 6 203 08 1 5 847 059 Tegevustoetus 10 11 22 2 28 2 11 277 275 Varade sihtfinantseerimine 10 712 333 0 Muu tulu sihtfinantseerimisest 10 205 109 103 465 Tulud kokku 18 34 2 805 17 227 799 Kaubad, toore, materjal ja teenused 12 -2 407 508 -2 328 635 Mitmesugused tegevuskulud 13 -1 771 992 -1 601 802 Tööjõu kulud Palgakulu 14 -9 570 404 -9 513 701 Sotsiaalmaks 14 -3 197 597 -3 163 291 Tööjõu kulud kokku -12 768 001 -12 676 992 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 -555 693 -637 261 Tegevustulem 83 9 61 1 -16 891 Finantstulud ja –kulud Muud finantstulud ja –kulud 32 606 16 887 Finantstulud ja –kulud kokku 32 606 16 887 Aruandeaasta tulem 87 2 217 -4 Lisad lehekülgedel 41 kuni 53 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Rahavoogude aruanne (eurodes) Lisa 202 4 202 3 Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tulem 87 2 217 -4 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 555 693 637 261 Sihtfinantseerimise jäägi muutus 10 17 896 -600 Põhitegevusega seotud nõuete muutus 3 -5 4 55 8 90 480 Varude muutus 5 -30 840 -9 653 Põhitegevusega seotud kohustiste muutus 7 -25 119 352 386 Kokku rahavood põhitegevusest 1 335 289 1 069 870 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 6 - 9 15 939 -159 115 Kokku rahavood investeerimistegevusest - 9 15 939 -159 115 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhimaksete tagasimaksed 8 -13 37 6 -30 831 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -13 37 6 -30 831 Rahavood kokku 4 05 974 879 924 Raha ja raha lähendid perioodi alguses 2 1 745 3 4 9 865 425 Raha ja raha lähendid muutus 405 9 7 4 879 924 Raha ja raha lähendid perioodi lõpus 2 2 151 323 1 745 349 Lisad lehekülgedel 41 kuni 53 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Netovara m uu tuste aruanne (eurodes) Kapital Eelmiste perioodide tulem Aruandeaasta tulem Kokku 31.12.202 2 331 532 9 166 640 -824 000 8 674 172 202 2 . a tulem 0 -824 000 824 000 0 Aruandeaasta tulem 0 0 - 4 - 4 31.12.202 3 331 532 8 342 640 - 4 8 67 4 168 202 3 .a tulem 0 -4 4 0 Aruandeaasta tulem 0 0 87 2 217 87 2 217 31.12.202 4 331 532 8 342 6 36 87 2 217 9 54 6 385 Lisad lehekülgedel 41 kuni 53 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. R aamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted Rahvusooper Estonia 202 4 . aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuse, tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist. Rahvusooper Estonia kasutab tulemiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha ja raha rahalähendid Raha ja raha lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse Rahvusooperi tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Muud lühiajalised nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varude kuluks kandmisel kasutatakse olenevalt varude grupist individuaalse hindamise meetodit või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Materiaalne põhivara Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamisel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Rahvusooper saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 2% - 20% Masinad ja seadmed 3% - 25% Muu materiaalne põhivara 2 % - 25% Maad ei amortiseerita. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o. kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (litsentsid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on Rahvusooperi poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning –meetodi põhjendatust. Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: Immateriaalne vara 25% Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele. Tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Rahvusooperi poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Varade väärtuse langus Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Rahvusooper kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses , juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. Rahvusooper kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule Rahvusooperi bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes Rahvusooperis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, muud lühi -ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või Rahvusooperil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Toetused Toetusena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetusi jagatakse tegevustoetuseks ja sihtfinantseerimiseks. Tegevustoetused Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetuseid, mida on Rahvusooperile antud lähtudes rahvusooperi seadusest ning arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetuseid, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Sihtfinantseerimise toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha üleandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Tegevuskulude sihtfinantseerimine Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Valitsuse sihtfinantseerimine, mida saadi eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et Rahvusooper vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Varade sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, mille põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt põhivara sihtfinantseerimisega saadud vara õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Sihtfinantseerimisega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel „Tegevuskulude sihtfinantseerimine” ja „Varade sihtfinantseerimine”. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja –kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja –kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Tulude arvestus Tulu etendustest ja kontsertidest kajastatakse etenduse ja kontserdi toimumise hetkel. Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul siis lähtutakse valmidusastme meetodist. Tulu toitlustusteenuse eest kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Aruande kuupäeva järgsete sündmuste arvestuspõhimõte Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud , mis ilmnesid aruande kuupäeva 31. detsember 2024 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul , kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega . Aruandekuupäeva järgsed sündmused , mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud , kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust , on avalikustatud aastaaruande lisades . Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.202 4 31.12.202 3 Pangakontod 1 672 291 1 477 472 Üleöö deposiit 452 682 249 802 Sularaha kassas 26 350 18 075 Raha ja pangakontod kokku 2 151 323 1 745 349 Intressimäär üleöö deposiidilt on 0, 95 – 1,25 % keskmiselt jäägilt (202 3 . aastal 0,01%). L i sa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.202 4 31.12.2023 Nõuded ostjate vastu 307 534 260 186 Ettemaksed teenuste eest 33 737 26 334 Muud lühiajalised nõuded 1 211 1 404 Nõuded ja ettemaksed kokku 34 2 482 287 924 202 4 . aastal nagu ka 202 3 . aastal nõudeid alla hinnatud ei ole. Lisa 4 Maksu kohustused (eurodes) 31.12.202 4 31.12.202 3 Maksuvõlg Maksuvõlg Sotsiaalmaks 320 881 303 673 Üksikisiku tulumaks 182 633 174 011 Käibemaks 30 052 51 256 Töötuskindlustusmaks 21 879 21 154 Kogumispension 12 406 11 861 Mitteresidendist juriidilise isiku tulumaks 2 285 2 385 Erisoodustuse tulumaks 1 646 1 042 Ettevõtte tulumaks 0 58 Maksukohustused k okku (lisa 7) 571 782 565 440 Maksuhalduril on õigus kontrollida Rahvusooperi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Rahvusooperi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata teatrile olulise täiendava maksusumma. Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.202 4 31.12.202 3 Toidukaupade varu 72 417 43 702 Kavade varu 44 559 43 867 Materjalid laos 27 410 25 977 Kokku 144 386 113 546 Varusid kanti maha 202 4 .a astal summas 401 eur ot . 202 3 . aastal varusid maha kantud ei ole . 202 4 . aastal nagu ka 202 3 . aastal varusid alla hinnatud ei ole. Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara (eurodes) Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Ettemaksed põhivara eest Kokku Saldo seisuga 31.12.202 3 Soetusmaksumus 149 668 1 3 971 950 3 260 527 1 772 808 4 0 450 19 195 403 Akumuleeritud kulum 0 - 7 221 304 -1 981 467 -1 173 581 0 -10 376 352 Jääkmaksumus 149 668 6 750 646 1 279 060 599 227 40 450 8 819 051 202 4 .a. toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 0 0 53 600 0 8 62 339 9 15 939 Ümberliigitamine 0 118 966 0 730 377 -849 343 0 Müük ja maha kandmine 0 0 0 - 15 466 0 - 15 466 Müüdud ja maha kantud põhivara kulum 0 0 0 15 466 0 15 466 Amortisatsioonikulu 0 - 293 683 - 161 568 - 100 442 0 - 555 693 Saldo seisuga 31.12.202 4 Soetusmaksumus 149 668 14 090 916 3 314 127 2 487 719 53 446 20 095 876 Akumuleeritud kulum 0 - 7 514 987 - 2 143 035 -1 258 557 0 -10 916 579 Jääkmaksumus 149 668 6 575 929 1 171 092 1 229 162 53 446 9 179 297 202 4 .aastal kanti maha m uud materiaalset põhivara soetusmaksumuses 15 466 eurot. ( 202 3 .aastal kanti maha masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 45 875 eu rot ) . 202 4 . aastal nagu ka 202 3 . aastal põhivara alla hinnatud ei ole. Seisuga 31.12.202 4 ja 31.12.202 3 puudusid põhivarad, mida oleks panditud laenukohustiste tagatiseks. L isa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.202 4 31.12.202 3 Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 1 207 261 1 181 127 Maksuvõlad (vt lisa 4) 571 782 565 440 Võlad töövõtjatele 245 855 250 643 Võlad tarnijatele 226 253 279 060 Võlad ja ettemaksed kokku 2 251 151 2 276 270 Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent (eurodes) Kapitalirendi tingimustel renditakse järgmisi varasid: Seadmed Seadmed 31.12.202 4 31.12.202 3 Soetusmaksumus 0 83 403 Akumuleeritud kulum 69 517 58 728 Aruandeperioodi kulum 1 0 789 13 903 202 4 . aastal nagu ka 202 3 . aastal kapitalirenditingimustel varasid ei soetatud. Lepingute alusvaluutaks on euro. 31.12.202 4 31.12.202 3 Kapitalirendi võlgnevus (lisa 9) 0 13 376 s.h. maksetähtaeg kuni 1 aasta 0 13 376 202 4 202 3 Aruandeperioodi maksed 13 376 30 831 Kapitalirendi tingimustel renditud vara edasi renditud ei ole. Lepingu te alusvaluutaks on euro. Rahvusooper Estonia kui rendileandja rendib kasutusrendi tingimustel välja hoones asuvaid ruume: 202 4 202 3 Aruandeperioodi maksed (perioodilised) 3 51 171 3 44 410 Aruandeperioodi maksed (ühekordsed) 1 60 340 118 895 Kokku (vt lisa 11) 511 511 4 63 305 31.12.202 4 31.12.202 3 Kasutusrendile antud varade b ilansiline jääkmaksumus 2 205 566 2 264 167 Kasutusrendina rendib olulist osa hoonest SA Eesti Kontsert koos Eesti Rahvusmeeskooriga, kelle lepinguline rendimakse 202 4 .aastal oli 3 3 7 63 4 eurot. Rahvusooperil on sõlmitud lepingud veel ERSO-ga (summa aastas 9 137 eurot) ja Valga Lejo AS-ga (summa aastas 4 400 eurot ). Rendilepingute alusvaluutaks on euro. Lisa 9 Laenukohustised ja –nõuded (eurodes) 31.12.202 3 Kohustiste saldo Kokku s.h. pikaajaline osa s.h. lühiajaline osa Maksetähtaeg Liisingu d (lisa 8) 13 376 0 13 376 202 2 – 2024.a. L i sa 10 Toetused (eurodes) Tegevustoetus 202 4 . aastal sai Rahvusooper Estonia Eesti Vabariigilt sihtotstarbelist toetust 11 396 432 eurot (202 3 . aastal 11 276 432 eurot). Tegevuskulude sihtfinantseerimine 202 4 202 3 ALGJÄÄK KOKKU (KOHUSTIS) 2 0 56 2 656 SAAMINE 1. Valitsuselt Valitsuselt saadud vahendid riigi poolt kompenseeritava õppelaenu tasumiseks 850 8 43 2. Muudelt organisatsioonidelt Kultuurkapitalilt kulude sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 1 6 975 7 452 Kultuuriministeeriumilt kulude sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 57 000 0 Teistelt organisatsioonidelt kulude sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 149 276 1 17 184 SAADUD KOKKU 22 4 101 1 25 479 KASUTAMINE Riigi poolt kompenseeritavat õppelaenu tasuti -8 50 - 8 43 1. Tegevuskuludeks kokku -8 50 - 8 43 2. Muu sihtfinantseerimine -22 3 109 - 125 236 KASUTATUD KOKKU -22 3 9 59 - 1 26 079 Kohustis 2 198 2 0 56 Eesti Kultuurkapitali toetusel toimus Rahvusooper Estonia kostüümiosakonna õppereis Pariisi ( 4 475 eurot). Veel toetas Eesti Kultuurkapital Rahvusooper Estonia poistekoori osalemist Hangzhou 3. Choral and Conducting Expol Hiinas (7 000 eurot) ja n oormeestekoori osalemist 7. Rahvusvahelisel Läänemeremaade kooride festivalil Jurmalas (2 000 eurot) . Eesti Kultuurkapitali abig a tellis Rahvusooper Estonia poistekoor Pärt Uusbergilt heliteose „Hõbedane luul“ (3 500 eurot). Kultuuriministeerium toetas Rahvusooperit Estonia algupärase heliloomingu tellimisel heliloojalt Alisson Kruusmaa balletilavastuse „Valgus maailma lõpust“ tarbeks (7 000 eur ot ). Veel toetas Kultuuriministeerium Ressusrsside planeerimise kasutuselevõttu, et arendada välja puuduolevad funktsionaalsused üleminekuks aegunud süsteemilt uuele (50 000 eurot). Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus toetas G iuseppe V erdi ooperi „ La Traviata “ etendamist Pärnu-Jaagupi Spordikeskuses (1 8 0 00 eurot). Estonia Poistekoori tegevust toetasid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (2 198 eurot) ja lapsevanemad ( 118 794 eurot). Rahvusooper Estonia korraldas ka suvise lastelaagri , mi da toetasid lapsevanemad ( 9 984 eurot). Pärnu Tehnikahariduskeskus toetas praktikandi juhendamist ( 3 00 eurot). Sihtfinantseerimine varade soetamiseks 202 4 202 3 Varade sihtfinantseerimise kasutamata jääk aasta algul 0 0 SAAMINE Kultuuriministeeriumilt varade soetamiseks ja renoveerimiseks saadud 730 087 0 s.h. Energiasäästlike valguslahenduste investeering 555 087 0 Remondifondi toetus 175 000 0 SAADUD KOKKU 730 087 0 KASUTAMINE Energiasäästlike valguslahenduste investeering - 555 087 0 ATS süsteemi lõpuni ehitamine - 74 205 0 Saali toolide r enoveerimine - 72 71 4 0 Talveaia katuseakende remont - 10 327 0 KASUTATUD KOKKU - 712 333 0 Varade sihtfinantseerimise kasutamata jääk aasta lõpus 17 754 0 Lisa 11 Müügitulu (eurodes) Rahvusooper Estonia korraldab kontserte ja teatrietendusi Eesti Vabariigis ning tegeleb ka muu majandustegevusega. Müügitulu valdkondade lõikes jaguneb järgmiselt: Müügitulu liik 202 4 202 3 Piletimüügitulu 3 4 90 78 1 3 208 375 Toitlustus 1 544 578 1 419 626 Üüritulu (lisa 8) 511 511 463 305 Reklaamitulu 200 277 198 360 Muud müügitulud 102 808 80 726 Parkla haldamine 88 357 85 102 Kavade müük 82 121 82 181 Kommunaaltulud 70 370 77 357 Kultuuriline teenindamine 47 296 140 403 Kostüümide laenutus 40 200 37 269 Materjalide ja põhivara müügi tulu 13 108 44 029 Majutusteenus 11 674 10 326 Müügitulu kokku 6 203 081 5 847 059 Piletimüügitulu koosneb piletite müügist saadud tulust . Rahvusooper Estonia majandustegevus toimub olulises osas Eesti Vabariigis Lisa 12 K aubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 202 4 202 3 Lavastustega seotud teenused 1 329 955 918 120 Materjal lavastustele 545 588 893 692 Toitlustuse kaubakulu 474 150 457 808 Kavade kulu 55 244 55 180 Piletite kulu 2 571 3 835 Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku 2 407 508 2 328 635 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 202 4 202 3 Korrashoiumaterjal ja teenus 480 458 424 918 Kommunaalkulud 350 247 389 065 Põhitegevusega seotud muud kulud 209 640 143 819 s.h. vahendustasu piletite müügist 102 31 9 97 960 Reklaam ikulu 178 693 169 074 Majandamiskulud 154 272 160 142 Infotehnoloogiline riistvara ja selle hooldus 109 662 58 450 Muud kulud 102 674 81 952 Inventar ja selle hooldus 96 126 74 595 Lähetuskulud 51 624 63 473 Sõidukite tarvikud ja hooldus 38 596 36 314 Mitmesugused tegevuskulud kokku 1 771 992 1 601 802 Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes) 202 4 202 3 Palgakulu 9 570 404 9 513 701 Sotsiaalmaks 3 197 597 3 163 291 Tööjõukulud kokku 12 768 00 1 12 676 992 Rahvusooperi Estonia koosseisuline töötajate arv, kus on arvestatud nii osalise kui ka täistööajaga töötajaid, oli 31.12.202 4 seisuga 4 3 9 töötajat (202 3 . aastal 4 30 töötajat). 202 4 . aasta keskmine koosseisuliste töötajate arv taandatuna täistööajale oli 3 89 töötajat (202 3 . aastal 3 90 töötajat) ning palgakulu 9 5 70 404 eurot (202 3 . aastal 9 513 701 eurot). Nõukogu tasud koos sotsiaalmaksuga olid 78 5 23 eurot (202 3 . aastal 6 5 040 eurot) ja peadirektori tasu koos maksudega oli 97 942 eurot (202 3 . aastal 10 4 364 eurot). Vt lisa 15. Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega (eurodes) Rahvusooper Estonia aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks: peadirektor ja nõukogu liikmed eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid. Aruandeperioodil olid nõukogu liikmete ja peadirektori tasud kokku koos sotsiaalmaksuga 1 76 465 eurot (202 3 . aastal 1 6 9 404 eurot). Vt ka lisa 14. Muid soodustusi nõukogu liikmetele ja peadirektorile aruandeperioodil antud ei ole. Nõukogu liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused puuduvad. Tehingud seotud osapooltega: (eurodes) 202 4 202 3 Ostud Müügid Ostud Müügid Tegev- ja kõrgem juhtkond ning nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid 68 0 00 14 235 5 643 4 453 Saldod seotud osapooltega: (eurodes) 31.12.202 4 31.12.202 3 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid 2 831 0 0 0 Lisa 1 6 Muu oluline informatsioon (eurodes) Seisuga 31. detsember 202 4 ei ületa nud Rahvusooper Estonia lühiajalised kohustised käibevara (31. detsember 202 3 . aastal ületasid lühiajalised kohustused käibevara summas - 144 883 ). Seisuga 31. detsember 202 4 jagunesid lühiajalised kohustised järgmiselt: lühiajalised laenukohustised summas 0 eurot (202 3 . aastal 13 376 eurot), võlad ja ettemaksed summas 2 251 151 eurot (202 3 . aastal 2 276 270 ) ja lühiajaline sihtfinantseerimise kohustis summas 19 952 eurot (202 3 . aastal 2 0 56 eurot). Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest moodustas 202 4 . aastal 1 207 261 eurot (202 3 . aastal 1 181 127 eurot). Vt lisa 7. Ettemaksed ei põhjusta Rahvusooper Estoniale rahalisi kohustisi ning kulu kaasneb rahvusooperi põhitegevuse – etenduste andmisega. Rahvusooper Estonia raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Rahvusooper Estonia tegevuse jätkumisest . Rahvusooper Estonia finantseerimine riigieelarvest toimub stabiilselt ja igakuiselt vastavalt Kultuuriministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingule ning lühiajaliste kohustiste täitmine tähtaegselt ei tekita probleeme. Tavapärase põhitegevusega seotud kulud suudab Rahvusooper katta omatuludega ja riigieelarvest saadud toetusega. SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Tegevjuhtkonna allkirjad 20 2 4 . a majandusaasta aruandele Rahvusooper Estonia 202 4 . a majandusaasta aruande allkirjastamine 202 5 : ________________________________ Peadirektor Ott Maaten Nõukogu allkirjad 20 2 4 . a majandusaasta aruandele Rahvusooperi Estonia nõukogu on 202 4 . a majandusaasta aruande kinnitanud ………………202 5 . a ______________________ ______________________ Nõukogu esimees Nõukogu liige Ivari Ilja Mart Mikk ______________________ ______________________ Nõukogu liige Nõukogu liige Signe Kivi Kadri Tali ______________________ ______________________ Nõukogu liige Nõukogu liige Kristiina Alliksaar Kerri Kotta ______________________ _____________________ Nõukogu liige Nõukogu liige Riina Viiding Kristi Vinter-Nemvalts ______________________ _____________________ Nõukogu liige Nõukogu liige Kalle Viks Ren é Eespere ______________________ Nõukogu liige Aleksandr Tšaplõgin Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 20 2 4 - le EMTAK Tegevusala 202 4 90011 Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine 3 5 38 077 90021 Lavakunsti abitegevused 122 32 1 56211 Toitlustamine üritustel 1 544 578 68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitlus 511 511 68329 Muu kinnisvara haldus või haldusega seotud tegevused 70 370 73121 Reklaami vahendamine meedias 200 277 47991 Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge 102 808 55901 Muu majutus 11 674 Muu 101 465 Müügitulu kokku 6 203 081 Saatja: "Margot Sildam" <[email protected]> Saaja: "Info - RAM" <[email protected]> Teema: Rahvusooper Estonia 2024.a. majandusaasta aruanne Kuupäev: 2025-07-01 15:26 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Saadan Teile Rahvusooper Estonia 2024.a. majandusaasta aruande Lugupidamisega, Margot Sildam _____ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.