Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 136-25/290316 Otsuse kuupäev 01.07.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Projektibüroo OÜ vaidlustus Rae Vallavalitsuse riigihankes „Hariduslike erivajadustega laste kool- kompetentsikeskuse projekteerimise peatöövõtt“ (viite- number 290316) hankija otsustele kõrvaldada Projektibüroo OÜ, tunnistada edukaks AS-i Infragate Eesti pakkumus ja kvalifitseerida ning jätta kõrvaldamata AS Infragate Eesti Menetlusosalised Vaidlustaja, Projektibüroo OÜ, esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Gregor Saluveer Hankija, Rae Vallavalitsus, esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Kolmas isik, AS Infragate Eesti, esindaja vandeadvokaat Mart Parind Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada Projektibüroo OÜ vaidlustus Rae Vallavalitsuse riigihankes „Hariduslike erivajadustega laste kool-kompetentsikeskuse projekteerimise peatöövõtt“ (viitenumber 290316) ning tunnistada kehtetuks hankija otsused, millega kõrvaldati Projektibüroo OÜ, tunnistati edukaks AS-i Infragate Eesti pakkumus ja jäeti kõrvaldamata ning kvalifitseeriti AS Infragate Eesti. 2. Mõista Rae Vallavalitsuselt Projektibüroo OÜ kasuks välja tasutud riigilõiv 1280 eurot ja vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud 2885,7 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta Rae Vallavalitsuse ja AS-i Infragate Eesti menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 05.02.2025 avaldas Rae Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Hariduslike erivajadustega laste kool- kompetentsikeskuse projekteerimise peatöövõtt“ (viitenumber 290316) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 04.03.2025, esitasid pakkumused 9 pakkujat, sh Projektibüroo OÜ ja AS Infragate Eesti. 2. 20.05.2025 korraldusega nr 741 „Avatud menetlusega riigihanke „Hariduslike erivajadustega laste kool-kompetentsikeskuse projekteerimise peatöövõtt“ (viitenumber 290316) pakkumuste tagasilükkamine, pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuse edukaks tunnistamine, eduka pakkuja kõrvaldamine, maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse edukaks tunnistamine ning eduka pakkuja kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine“ (edaspidi Korraldus) kõrvaldas Hankija mh Projektibüroo OÜ (p 5), tunnistas edukaks AS-i Infragate Eesti pakkumuse (p 6) ning jättis kõrvaldamata ja kvalifitseeris AS-i Infragate Eesti (p-id 7-8). 3. 02.06.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Projektibüroo OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele kõrvaldada Projektibüroo OÜ, tunnistada edukaks AS-i Infragate Eesti (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus ning jätta kõrvaldamata ja kvalifitseerida AS Infragate Eesti. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 06.06.2025 kirjaga nr 12.2-10/136 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 11.06.2025 ja neile vastamiseks 16.06.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha ning menetluskulude nimekirja Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Hankija ja Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Projektibüroo OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamise järel kõrvaldas Hankija Vaidlustaja varasemate hankelepingute rikkumiste tõttu Riigihankest RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel ja tunnistas edukaks Kolmanda isiku pakkumuse. 5.2. RHS § 95 lg 4 p 8 annab hankijale õiguse kõrvaldada pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. 2 (20) 5.3. Hankija on Vaidlustaja kõrvaldamisel tuginenud kolmele rikkumise märkele: 1) Tartu Linnavalitsuse riigihanke „Tartu Kroonuaia Kooli Ploomi 1 õppehoone projekteerimine“ (viitenumber 224742) tulemusena 12.04.2021 sõlmitud hankeleping (edaspidi Tartu leping), mille täitmisel määrati leppetrahv; 2) Tallinna Linnavaraameti riigihanke „Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse (Punane tn 48b) uue hoone projekteerimine“ (viitenumber 233943) tulemusena 29.05.2021 sõlmitud hankeleping (edaspidi Tallinna leping), mille täitmisel määrati leppetrahv; 3) Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid riigihanke „Tallinna loome- ja ringmajanduskeskuse (Poldri 3) hoone tervikrenoveerimise projekteerimine“ (viitenumber 247331) tulemusena 23.05.2022 sõlmitud hankeleping (edaspidi Ettevõtlusinkubaatori leping), millest tellija osaliselt taganes. 5.4. Varasemale hankelepingu rikkumisele on võimalik tugineda vaid siis, kui rikkumine on leidnud aset riigihanke algamisele eelnenud kolme aasta jooksul (RHS § 95 lg 5). Tartu lepingu oli lepingu täitmise tähtpäev oli 24.08.2021. Vaidlustaja täitis lepingu 03.02.2022. Kuigi Vaidlustaja ei nõustu, et lepingu täitmine on viibinud tema süül, ei saanud Hankija sellele rikkumise märkele niikuinii tugineda. Hankija otsus on juba ainuüksi sel põhjusel õigusvastane. Vabatahtlikud kõrvaldamise alused põhinevad kaalutlusõigusel, mida tuleb teostada mh kooskõlas volituse piiridega ja arvestades olulisi asjaolusid (HMS § 4 lg 2). Riigikohtu hinnangul on kaalutlusveaga tegemist iseäranis siis, kui haldusorgan on lähtunud lubamatust kaalutlusest. 5.5. Tõenäoliselt väidab Hankija vaidlustusmenetluses, et oleks Vaidlustaja kõrvaldanud ka siis, kui teadnuks Tartu lepingu rikkumise aegumisest. Vaidlustuskomisjonil ei ole võimalik selle väite tõesuses veenduda, mistõttu tuleb vaidlusalune otsus kehtetuks tunnistada. 5.6. Hankija on tuginenud kõrvaldamise otsuse tegemisel üksnes RHR-i andmetele. Ringkonnakohus on selgitanud, et kõrvaldamise otsuse tegemisel ei saa hankija tugineda üksnes RHR-i kandele. Hankija peab asjaolud kindlaks tegema täiendava teabe põhjal, mis kinnitab, et kõrvaldamise alus tõesti esineb. Kõrvaldamise kaalumiseks tuleb hinnata kõiki hankelepingu rikkumisega seotud asjaolusid. Hankija ei ole saanud kõiki asjaolusid hinnata, kuna ei küsinud Vaidlustajalt selgitust. RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel tehtav otsus on ettevõtja jaoks raskete tagajärgedega ning seda ei saa teha kergekäeliselt. Kõrvaldamine eeldab tõsiseid või pidevaid puudujääke varasema lepingu olulise nõude täitmisel. Seetõttu ei ole lepingu olulise rikkumise küsimuses lubatud lähtuda vaid hankija hinnangust, arvestamata pakkuja vastuväiteid. 5.7. Hankija peab kõrvaldamise otsuses selgelt ära näitama, milles seisneb varasema(te) hankelepingu(te) rikkumine ning hindama iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada asjaomase lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev. Hankija ei saanud veenduda võimalike rikkumiste olemuses või olemasolus, kuna on teinud otsuse puuduliku informatsiooni pinnalt. Tartu ja Tallinna lepingute rikkumiste kohta ei ole Hankija andnud vähimatki hinnangut. Hankija otsusest ei nähtu, et ta oleks isegi teadlik, milles rikkumised seisnesid. Hankija viitab vaid lepingu tähtaja ületamisele ja leppetrahvi määramisele. Nendes küsimustes on Riigikohus andnud suunise: Pakkujat ei saa kõrvaldada ainuüksi leppetrahvi määramise faktist tulenevalt. [---] Lepingu olulist rikkumist ei saa järeldada vaid asjaolust, et tööd ei valminud kokkulepitud tähtajaks. [---] [Igas olukorras] pole põhjendatud asetada kogu riski töö tähtaegse valmimisega seoses töövõtjale. 3 (20) 5.8. Ka Ettevõtlusinkubaatori lepingu puhul pole Hankija küsinud Vaidlustajalt selgitust, otsustades piirduda vaid RHR-i andmete ja tellija selgitusega. Hankija ei ole seejuures arvestanud RHR-i märget, et hankija nõue on vaidlustatud. Selles olukorras nõudnuks proportsionaalsuse põhimõte (RHS § 3 p 1) veel enam, et Hankija küsib Vaidlustajalt selgitust. Hankija peab hoolikalt ja erapooletult analüüsima, kas tema arvates on ettevõtja vastutav puudujääkide eest. Hankija pole seda teinud. 5.9. Vaidlustaja ei asu käesolevas vaidlustuses sisuliselt selgitama, mis põhjustel ei vastuta ta etteheidetavate rikkumiste eest, kuna Hankija ei ole täitnud oma uurimiskohustust. Hankijal pole võimalik asuda tagantjärele kaalutlusotsust parandama. Hankija saanuks juba RHR-ist veenduda, et Ettevõtlusinkubaatori lepingu täitmine viibis oluliselt Vaidlustajast sõltumatutel põhjustel. Hankija ei ole sellega seotud asjaolusid kindlaks teinud ega otsuses käsitlenud. 5.10. Lisaks objektiivsetele eeldustele – lepingu rikkumine peab olema oluline või pidev ja rikutud peab olema olulist tingimust – eeldab ettevõtja kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel subjektiivsest poolest, et ettevõtja on muutunud hankija jaoks ebausaldusväärseks. Hankija peab otsuses esitama kaalutlusel, millistel põhjustel on pakkuja varasem tegevus muutnud ta hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. Kuigi Hankija otsus on õigusvastane juba põhjusel, et ta pole kindlaks teinud väidetavate rikkumistega seotud asjaolusid, on see õigusvastane ka subjektiivsest poolest. Hankija ei saa anda hinnangut pakkuja usaldusväärsuse kohta tema varasema tegevuse tõttu, kui ei ole kindlaks teinud, milline varasem tegevus oli. Kõik rikkumised ei saa tekitada põhjendatud kahtlust ettevõtja usaldusväärsuses seoses tulevikus sõlmitavate hankelepingutega. 5.11. Kui Vaidlustaja suhtes on Hankija puuduliku uurimistöö ja lakooniliste põhjenduste alusel vastu võtnud kõrvaldamise otsuse, siis Kolmanda isiku suhtes on ta teinud samaväärselt nõrgalt motiveeritud kõrvaldamata jätmise otsuse. Vaidlustaja puhul tugines Hankija ka aegunud Tartu lepingu märkele. Kolmanda isiku puhul piirdus Hankija vaid kolme aastaga, mis eelnesid Riigihanke algamisele. Neidki rikkumisi on kokku kuus ehk kolm korda rohkem kui Vaidlustajal. Koos aegunud märgetega on Vaidlustajal rikkumise märkeid üheksa. 5.12. Hankija sisuline hinnang Kolmanda isiku rikkumistele on järgmine: Oluline on, et ühtegi kehtivat lepingu rikkumist ega õiguskaitsevahendi kohaldamist ei esine hoonete projekteerimise lepingutes. Teisisõnu tunnistab Hankija, et asjaolude sisuline kontroll on piirdunud hankelepingu esemega tutvumises. RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud kõrvaldamise alus ei ole seotud hankelepingu esemega. Hankija on kohustatud asjaolusid kaaluma ka siis, kui sõlmitava hankelepingu ja rikutud hankelepingute esemed on oluliselt erinevad. Lepingu rikkumine võib olla tingitud hankelepingu esemest sõltumatutest põhjustest (nt ettevõtteülene puudulik kvaliteedikontroll, dokumendihaldus, juhtimisprotseduurid vmt). Hankija ei saa väita, et rikkumised ei kandu üle, kui ta pole rikkumise asjaolusid kindlaks teinud. Hankija väidab ka järgmist: Varasemate rikkumiste kontekst ja ulatus ei mõjuta ettevõtte võimekust täita hoonete projekteerimise lepinguid vastavalt kehtivatele nõuetele ja standarditele. Hankija ei saa asuda hindama ettevõtja usaldusväärsust olukorras, kus ta ei ole rikkumise asjaolusid kindlaks teinud. Hankija hinnang on paljasõnaline ega tugine ühelgi kontrollitaval kaalutlusel. 4 (20) 5.13. Vaidlustaja on esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse. Kui Hankija oleks jätnud Vaidlustaja kõrvaldamata, oleks Riigihankes tulnud tunnistada edukaks Vaidlustaja pakkumus. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on seega õigusvastane. Samuti on õigusvastane Kolmanda isiku kui eduka pakkumuse esitanud ettevõtja kvalifitseerimine, kuna Hankija õiguspärase tegevuse korral ei ole Kolmanda isiku pakkumus edukas. 5.14. 11.06.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti. 5.14.1. Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, et Hankija otsus põhineb osaliselt rikkumistel, mis on aegunud (RHS § 95 lg 5). Kuna Hankija otsus põhineb osaliselt ebaõigetel kaalutlustel, on otsus tervikuna õigusvastane. Hankija väidab ootuspäraselt, et otsus ei põhine aegunud rikkumistel vaid Ettevõtlusinkubaatori lepingu rikkumisel. Hankija väide on otsitud. 5.14.2. Otsusest ei nähtu, et Hankija Tartu ja Tallinna lepingute rikkumisele ei tugine. Otsuse p-is 5 väidab Hankija, et Vaidlustajal esineb RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud kõrvaldamise alus. Otsuse p-is 5.1 on loetletud kolm rikkumise märget ja põhjused, miks kohaldati leppetrahvi. 5.14.3. Tallinna lepingu kohta on Hankija kirjutanud ka järgmist: Rikkumise asjaolude välja selgitamiseks tutvuti Tallinna Linnavaraameti ja Projektibüroo OÜ poolt koostatud dokumentidega antud asjas, mis on kättesaadavad Tallinna Linnavaraameti dokumendiregistrist. Kui Hankija ei tugineks kõigile kolmele rikkumise märkele, miks tuua need otsuses esile? Milleks loetleda otsuses, mis põhjustel leppetrahvi kohaldati, kui rikkumised on niikuinii aegunud? Lõppeks, miks väita otsuses, et Hankija on rikkumise asjaolude välja selgitamiseks tutvunud tellija dokumendiregistriga? 5.14.4. Kolmas isik viitab HMS §-ile 58, mille kohaselt hankija viga ei too kaasa otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna lõppjäreldus on õige. Esiteks, lõppjäreldus ei ole õige. Teiseks, Riigikohtu praktika järgi peab kohus olema HMS §-i 58 kohaldamiseks veendunud, et rikkumine ei mõjutanud asja sisulist otsustamist. Kui kohus ei saa veenduda, et rikkumine ei mõjutanud otsustamist, ei saa HMS §-i 58 kohaldada. Vaidlustuskomisjonil ei ole võimalik veenduda, et Hankija ei lähtunud otsuse tegemisel ka aegunud rikkumistest. Seda pole võimalik välja lugeda otsusest – otsus viitab vastupidiselt, et Hankija võttis neid rikkumisi arvesse – ja Hankija pole ka vastuses vaidlustusele tõendanud, et ta tegelikult aegunud rikkumistest ei lähtunud. Vaidlustuskomisjon ei saa kohaldada HMS §-i 58 Hankija paljasõnalise väite alusel. 5.14.5. Hankija peab pakkuja kõrvaldamiseks väidetavaid rikkumisi sisuliselt hindama, sealjuures pakkuja vastutust. Midagi taolist otsusest ei nähtu. Hankija ei saanudki rikkumise asjaolusid hinnata, kuna ta ei andnud Vaidlustajale võimalust esitada selgitusi. Vastuses vaidlustusele väidab Hankija, et ta võttis kõrvaldamise otsuse tegemisel arvesse Tallinna Ettevõtlusinkubaatori selgitust, järelekspertiisi aruannet ja Vaidlustaja hankepassis esitatud selgitusi. Hankija väidab otsuses: Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid hinnangul oli tegemist olulise lepingu rikkumisega. Vastuses vaidlustusele esitab Hankija tellija seisukoha rikkumise osas täismahus, andmata sellele mingit omapoolset hinnangut. Hankija ei saa tugineda üksnes teise hankija seisukohale lepingu rikkumise osas. Ainult asjaolust, et Hankija on tellijaga ühendust võtnud, ei saa järeldada tema uurimiskohustuse täitmist. Teised hankijad ei tee Hankija eest otsuseid. Hankija peab enda kõrvaldamise otsuses selgelt ära näitama, milles seisneb varasema(te) hankelepingu(te) rikkumine ning hindama iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada asjaomase lepingu oluliseks osaks ja kas 5 (20) rikkumine oli oluline või pidev. Kõrvaldamise kaalumiseks peavad olema hinnatud kõik hankelepingu rikkumisega seotud asjaolud. 5.14.6. Vaidlustuskomisjon on Euroopa Kohtu ja Eesti kohtupraktikale tuginedes selgitanud: Tegemist on üksnes ühe hankija antud hinnanguga. Kui hankija peab temaga sõlmitud hankelepingu rikkumist selliseks, mis vastab RHS § 95 lg 4 p-i 8 kõrvaldamise alusele, ei tähenda see automaatselt, et järgmises riigihankes saab teine hankija sellest hinnangust lähtuda. RHS § 98 lg 4 p 8 paneb seda pakkuja suhtes kohaldavale hankijale mh kohustuse hinnata hankelepingu(te) rikkumise asjaolusid. Hankija ei saanud seega olla automaatselt seotud teiste hankijate antud hinnangutega Vaidlustaja poolt hankelepingute täitmisele ja Hankija pidi andma Vaidlustajale võimaluse esitada registriandmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid. Juba ainuüksi selle tegemata jätmine Hankija poolt on aluseks tunnistada Otsus kehtetuks. Seega, Hankija otsus on õigusvastane juba seetõttu, et ta pole andnud võimalust Vaidlustajale omapoolsete selgituste ja tõendite esitamiseks. 5.14.7. Hankija esitas vastuses vaidlustusele lihtsalt aruande kokkuvõtte, seostamata seda konkreetselt Vaidlustajaga ja selgitamata sisuliselt, milles rikkumised seisnesid ja kes nende eest vastutas. Hankija ei saa tsiteerida teiste isikute kirjutusi ja pidada seda piisavaks ettevõtja kõrvaldamisel. Lisaks jätab Hankija tähelepanuta, et ekspertiis on tellitud tellija poolt ja selle on koostanud AS Infragate Eesti – Vaidlustaja konkurent, kes on ühtlasi Kolmas isik selles vaidlustusasjas. Sellele dokumendile kandva tähenduse omistamine Vaidlustaja kõrvaldamisel tähendab sisuliselt seda, et Vaidlustaja konkurent Riigihankes kirjutab Hankijale kõrvaldamise otsuse ette. Sellest kokkuvõttest ei ole võimalik välja lugeda ka Vaidlustaja süüd. Ekspertiis teeb kindlaks üksnes vead ega anna õiguslikku hinnangut vastutusele. Seda peab Riigikohtu praktika järgi tegema Hankija. Vaidlustaja tööülesanded antud lepingus olid piiratud arhitektuuri, asendiplaani, sisearhitektuuri ja ehituskonstruktsioonidega. Sellele lisaks kätkes leping kütet, ventilatsiooni, jahutust, automaatikat, tugevvoolu, nõrkvoolu, energiatõhusust, liikluskorraldust, päikeseelektrijaama, soojust, kaugkütet, tuleohutust, vett ja kanalisatsiooni. Vaidlustaja oli üks ettevõtja kümnest. Hankija peab kõrvaldamise otsuses arvestama ka vastutuse jaotust. 5.14.8. Hankija ei ole arvestanud Vaidlustaja seisukohtadega, mis on esitatud hankepassis. Hankepassis on Vaidlustaja välja toonud: Projektibüroo OÜ on põhjalikult selgitanud hankijale oma seisukohti ja õiguslikku positsiooni selles hankeasjas tekkinud vaidluses. Riigihangete registris olev märge, nagu oleks ekspertiis ühemõtteliselt tuvastanud taganemise aluseks oleva puuduse, on Projektibüroo OÜ hinnangul vale. Hankelepingu eesmärki ei õnnestunud saavutada mitte Projektibüroo OÜ rikkumiste tõttu, mida ei esinenud, vaid esmajoones hankijapoolsete rikkumiste, st hankijapoolse puuduliku lähtematerjali, puuduliku sisendi ja puuduliku ning asjatundmatu koostöö tõttu. Hankija väidab selle kohta: Nimetatud selgitustest ei nähtu midagi sellist, mis seaks kõnealuses hankes hankijaks olnud Tallinna Ettevõtlusinkubaatori seisukohad või tsiteeritud ekspertiisi järeldused tõsiseltvõetava kahtluse alla. Kuidas Hankija niisugusele järeldusele jõudis, on arusaamatu. Hankija ei ole teinud kindlaks, millised on Vaidlustaja sisulised vastuväited. Vaidlustaja ei esitanud hankepassis oma vastuväiteid ammendavalt, vaid andis nendest ülevaate. Selleks, et saada sisuliselt aru, kas tellija andis puudulikku lähtematerjali ja sisendit, pidanuks Hankija Vaidlustaja poole pöörduma selgitustaotlusega. 6 (20) 5.14.9. Riigikohus on Euroopa Kohtu praktikale tuginedes selgitanud: Kui rikkumise põhjustasid varasema hankelepingu pooled ühiselt või nad olid kokku leppinud realiseerunud riskide jagamises, ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine välistatud, kuid neid asjaolusid tuleb pakkuja usaldusväärsuse hindamisel mõistlikult arvestada. [---] Hankija peab ettevõtja tegevust hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, mh sanktsiooni kohaldamise otsust, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on ettevõtja vastutav puudujääkide eest. Hankija ei näi mõistvat, millise kaaluga on ettevõtja jaoks kõrvaldamise otsus. Eriti markantselt väljendub Hankija ükskõiksus väites: Samuti puudub mõistlik põhjus sellele, miks hankija peaks asja uuesti otsustamisel Tallinna Ettevõtlusinkubaatori seisukohtade ja neid kinnitava ekspertiisiaktiga nõustumise asemel nõustuma vaidlustaja paljasõnaliste rikkumise kaalu pisendavate ja/või seda õigustavate, ent mitte selle olemasolu eitavate seisukohtadega, ja tegema teistsuguse otsuse. Põhimõtteliselt küsib Hankija, miks peaks ta Vaidlustaja seisukohti arvesse võtma. Hankija peab seda tegema ainuüksi seetõttu, et nii ütleb Riigikohtu praktika. Hankija ei saa jätta asjaolusid kindlaks tegemata põhjusel, et sellega kaasneb ajakulu või ebamugavus. Põhiseaduse järgi on igaüks kaitstud riigivõimu omavoli eest (§ 13 lg 2). Kui Hankija on valmis ettevõtja riigihankest kõrvaldama, peab ta olema ka valmis rikkumise asjaolud välja selgitama ja tegema selle kohta kaalutletud otsuse, kus ta teeb kindlaks ettevõtja vastutuse. 6. Hankija, Rae Vallavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel. 6.1. Tõele ei vasta Vaidlustaja väide, et tema Riigihankest kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel on õigusvastane, kuna Hankija on tuginenud aegunud rikkumise märkele. Korralduse p-is 5.1 on välja toodud Vaidlustaja varasemad rikkumised, millest ühe toimepanemisest on möödunud üle kolme aasta (p 5.1.1) ja millest teise puhul ei ole RHR-i andmete põhjal tuvastatav, kas rikkumisest on möödas vähem või rohkem kui kolm aastat (p 5.1.2). Isegi kui need rikkumised oleks olnud korrektne Korralduses mainimata jätta, ei mõjuta need Korralduse õiguspärasust, sest neile ei ole Vaidlustaja kõrvaldamisel tuginetud. Vaidlustaja kõrvaldamise põhjendused sisalduvad Korralduse p-ides 5.2–5.4 ning need tuginevad eranditult kolmandale p-is 5.1 mainitud rikkumisele (p 5.1.3), mille puhul rikkumise aegumise küsimus ei tõusetu. 6.2. Tõele ei vasta Vaidlustaja väide, et Hankija on tema kõrvaldamisel tuginenud üksnes RHR-i andmetele, jättes hindamata kõik hankelepingu rikkumisega seotud asjaolud. Vaidlustaja on osalenud ka varasematel Hankija projekteerimishangetel ja sellega seonduvalt on Hankija juba varem kõnealuse rikkumise kohta teavet kogunud. Nimelt osales Vaidlustaja riigihankes viitenumbriga 283634, väites seal pakkumust tehes, et tal puuduvad varasemad rikkumised. Asjaolude kontrollimisel pöördus Hankija 06.02.2025 Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poole, kes 10.02.2025 vastuses selgitas: Kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-ga 8 oli lepingu lõpetamise aluseks hankelepingu olulise tingimuse oluline rikkumine (ehitise konstruktsioonide projekteeritud lahenduse tõttu ei oleks olnud ehitatav ehitis ohutu), mille tulemusel taganes hankija osaliselt lepingust (st tellis tööd teiselt projekteerijalt) ja on nõudnud Projektibüroolt ka tekitanud kahju hüvitamist. Olulise rikkumise tuvastas hankija ekspertarvamusega, mis üheselt kinnitas hankija etteheiteid, mille kohaselt vastutas Projektibüroo OÜ puuduse eest ja projekti järgi ehitamise korral ei oleks valmiv ehitis olnud ohutu. Tänaseks on konstruktsioonide osas ekspertarvamusega nõustunud ka isik, kes algselt teostas projektile ekspertiisi, kes nõustus, et arvestades ilmnenud vigade rohkust Projektis ning 7 (20) nende kõrvaldamise ebaõnnestumist, ei olnud Infragate hinnangul Projekteerija võimeline ise mõistliku ajajooksul puudusi kõrvaldama ega nõuetekohast Projekti koostama. Projektis esinenud puuduste tõttu on oluliselt lükkunud edasi ka ehitise valmimise tähtaeg ning seeläbi on tekitatud hankijale suur rahaline kahju. Projektibüroo OÜ ei ole vaidlustanud kohtus lepingust osalisttaganemist, kuid on kohtuväliselt esitanud vastuväite. Tallinna Ettevõtlusinkubaator esitas Hankijale 10.02.2025 ka dokumendid, mis kinnitavad Vaidlustaja rikkumist ja selle olulisust, sh Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse hoone ehitusprojekti järelekspertiisi aruande. Nimetatud ekspertiisi järeldused on järgmised: Järelekspertiisi esitatud ehitusprojektid ei vasta standardis EVS 932:2017 tööprojekti staadiumile esitatud nõuetele ja MKMi määruses „Nõuded ehitusprojektile“ toodud nõuetele. Järelekspertiisi ülevaatuse tulemusel esineb ehitusprojektides endiselt olulisi puudusi ja märkusi, mis on esitatud järelekspertiisi märkuste tabelis (Lisa 1 – Lasnamäe SMÜ ehitusprojekti järelekspertiisi märkuste koondtabel) ja lisaks esineb mittevastavusi puudega inimeste erivajadustega arvestamisel, mille kohta on esitatud enesekontrolli leht (Lisa 2 – Määruse nr 28 enesekontrolli leht:2022-09-26). Olulise kaaluga märkused on seotud arhitektuuri, ehituskonstruktsioonidega, tehnosüsteemide lahendustega või siis nende lahenduste mitte kirjeldamisega (puudumisega). Ehitusprojekte ei tohiks kasutusele võtta enne, kui likvideeritakse projektides esinevad puudused ja/või vastatakse ekspertide poolt püstitatud küsimustele ammendavalt. Ehitusprojekti mudelid on omavahel koordineerimata, tehnosüsteemid on omavahel vastuolus ja asuvad kohati üksteise sees, tehnosüsteemid lõikuvad hoone kandekonstruktsioonidega (sh vahelagede, talade ja sillustega) ning tehnosüsteemid ei mahu kohati ruumidesse (šahtidesse) ära. Mudelite infosisu on puudulik ning ei vasta mudelite kaaskirjades esitatud seletustele. Puudu on välisvõrkude infomudelid (VVK ja SV). Mudelid ei vasta RKASi 2020 tehnilistele ja COBIM2012 nõuetele. Seega ei tohi esitatud mudeleid võtta aluseks edasiste tegevuste teostamiseks enne, kui ehitusmudeleid on olulises mahus korrigeeritud ning kõik vastuolud erinevate mudelite/tehnosüsteemide/konstruktsioonide vahel on likvideeritud. Lisaks on Vaidlustaja ise esitanud hankepassis tema kõrvaldamise aluseks olnud rikkumise kohta selgitused. Nendest selgitustest ei nähtu midagi sellist, mis seaks kõnealuses hankes hankijaks olnud Tallinna Ettevõtlusinkubaatori seisukohad või tsiteeritud ekspertiisi järeldused kahtluse alla. Pigem jääb mulje, et Vaidlustaja on kohtuvälise vastuväite rikkumisele esitanud lootuses, et sellise vastuväite olemasolu välistab Vaidlustaja Riigihankest kõrvaldamise RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel. 6.3. Eeltoodust lähtudes oli Hankijal piisavalt informatsiooni, sh Vaidlustaja enda selgitus, riigihanke viitenumbriga 233943 raames toime pandud rikkumise ja selle tõsiduse kohta ning vaidlusaluse Riigihanke raames täiendava teabe kogumine, sealhulgas Vaidlustajalt täiendavate seisukohtade küsimine ei olnud vajalik. Ehkki Korralduse p-ides 5.2–5.4 sisalduvad põhjendused ei ole väga detailsed, on need väga kaalukad ning nende õigsust kinnitavad dokumentaalsed tõendid. Olukorras, kus hankelepingust on osaliselt taganetud oluliste puuduste tõttu ehitusprojektis, mille olemasolu ja tõsidust kinnitab eksperthinnang, ning rakendatud sanktsioonile vastu vaielnud töövõtja ei ole enam kui kahe aasta jooksul pidanud vajalikuks oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisel kaalukamat tõendit kui kõnealune eksperthinnang. 6.4. HMS §-i 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Isegi kui käesoleval juhul oleks Hankija pidanud enne Vaidlustaja RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel kõrvaldamist küsima talt 8 (20) täiendavaid selgitusi või põhjendama täpsemalt tema kõrvaldamise kaalutlusi, sealjuures viidates asjakohastele tõenditele, nagu eelmainitud ekspertiisiakt, siis need võimalikud menetluslikud ja/või vormilised puudused ei võinud mõjutada asja otsustamist. Puudub mõistlik põhjus kahelda selles, et Hankija, kes on juba varasemate hangete käigus kõnealust rikkumist puudutavad dokumendid välja nõudnud, nendega tutvunud ja nende põhjal oma seisukoha kujundanud, lähtus neist ka vaidlusaluse Riigihanke puhul. Samuti puudub mõistlik põhjus sellele, miks Hankija peaks asja uuesti otsustamisel Tallinna Ettevõtlusinkubaatori seisukohtade ja neid kinnitava ekspertiisiaktiga nõustumise asemel nõustuma Vaidlustaja paljasõnaliste rikkumise kaalu pisendavate ja/või seda õigustavate, ent mitte selle olemasolu eitavate seisukohtadega, ja tegema teistsuguse otsuse. 6.5. Vaidlustaja väitel on tema RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel kõrvaldamine ning seeläbi ebausaldusväärseks tunnistamine õigusvastane juba seetõttu, et Hankija on jätnud kindlaks tegemata, milline see ebausaldusväärsust tingiv varasem tegevus oli. See väide ei vasta tõele. Hankijal oli selge ülevaade sellest, milline kõnealune rikkumine oli, ning Korralduse p-is 5.4 kajastuv järeldus Vaidlustaja ebausaldusväärsuse tuleneb selle rikkumise olemusest. Isegi kui põhjendused Vaidlustaja ebausaldusvääruse osas oleksid võinud olla detailsemad, siis kõnealune võimalik puudus ei saa HMS §-i 58 järgi olla aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamisele olukorras, kus see ei võinud mõjutada asja otsustamist. Hankija juhib täiendavalt tähelepanu, et eelmainitud ekspertiisiakti kohaselt seisnes projekti õigusvastasus muuhulgas ka selles, et see ei arvesta hoone kasutamise sihtrühma ehk puudega inimeste erivajadustega. Ka käesoleva Riigihange on suunatud erivajadustega inimeste tarbeks hoone ehitamiseks. 6.6. RHS § 185 lg 1 järgi peab vaidlustatud otsus rikkuma vaidlustaja õigusi. Käesoleval juhul ei saa Kolmanda isiku hankemenetluses kõrvaldamata jätmine ühelgi juhul rikkuda Vaidlustaja õigusi. Juhul, kui Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine oli õiguspärane, siis ei saa Kolmanda isiku hankemenetluses kõrvaldamata jätmine ning muud Kolmandat isikut puudutavad otsused Vaidlustaja õigusi riivata. Vaidlustajal puudub õigus avalikes huvides või teiste hankel osalenud ettevõtjate huvides nõuda, et Kolmas isik kõrvaldataks. Seega juhul, kui vaidlustuskomisjon nõustub sellega, et Vaidlustaja kõrvaldamine oli õiguspärane ning vaidlustus tuleb selles osas jätta rahuldamata, tuleb vaidlustus automaatselt jätta rahuldamata ka muus osas, sest Kolmandat isikut puudutavad otsused ei saa rikkuda Vaidlustaja õigusi. Juhul, kui Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine ei olnud õiguspärane, osutub kõige soodsamaks mitte kõrvaldatud pakkumuseks Vaidlustaja pakkumus, ning tema õigusi samuti riiva see, kas mõni teine pakkuja, sealhulgas Kolmas isik, tuleks täiendavalt menetlusest kõrvaldada. Seega juhul, kui vaidlustuskomisjon nõustub sellega, et Vaidlustaja kõrvaldamine oli õigusvastane ning vaidlustus tuleb selles osas rahuldada, tuleb vaidlustus Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise osas jätta rahuldamata. 6.7. Vaidlustaja väitel on Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine õigusvastane põhjusel, et Hankija põhjendas Kolmanda isiku osas RHS § 95 lg 4 p-i 8 mittekohaldamist vaid sellega, et ükski kehtiv rikkumine ei olnud seotud hoonete projekteerimise lepinguga, seeläbi tunnistades, et asjaolude kontroll on piirdunud asjaomaste hankelepingute eseme tuvastamisega. See väide ei vasta tõele. Korralduse p-is 6.1 on Hankija viidanud küll eelkõige varasemate rikkumistega seotud hankelepingute esemele, kuid märkinud ka, et lisaks on oluline, et varasemate rikkumiste kontekst ja ulatus ei mõjuta ettevõtte võimakust täita hoonete projekteerimise lepinguid vastavalt kehtivatele nõuetele ja standarditele. See järeldus on kooskõlas RHR-ist kõnealuse kuue rikkumise kohta nähtuva infoga. Neist kolm ei puudutanud üldse projekteerimist, vaid omanikujärelevalve teostamist. Riigihankes viitenumbriga 245132 maksti kokku 1500 eurot 9 (20) leppetrahvi rikkumiste eest, mille täpne sisu RHR-ist ei nähtu. Riigihankes viitenumbriga 255999 maksti kokku 3900 eurot leppetrahvi rikkumiste eest, mille täpne sisu RHR-ist registrist ei nähtu. Riigihankes viitenumbriga 274807 olid rikkumisteks omanikujärelevalvet puudutavat dokumentide hilinenud esitamine ja selle aruannetes sisalduva tööaja osaline vastuolu lepinguga. Ülejäänud rikkumised olid seotud taristu projekteerimisega ning ühegi rikkumise iseloom ei olnud selline, mis seaks kahtluse alla Kolmanda isiku usaldusväärsuse projekteerijana. Riigihankes viitenumbriga 232543 (tee projekteerimine) ja riigihankes viitenumbriga 239932 (ristmiku, riigitee ja bussipeatuste ümberehitamise projekteerimine) oli rikkumise sisuks tähtaja ületamine. Riigihankes viitenumbriga 269782 (roheala projekteerimine), kus algselt anti üle puudustega töö, milles puudused kõrvaldati, oli rikkumiseks lõppastmes samuti tähtaja ületamine. Seega kokkuvõttes ainus rikkumine, mis on vähegi seotud projekteerimise sisuga, oli viimatimainitud roheala projekteerimise käigus toimunud rikkumine, mis seisnes algselt puudustega projekti koostamises, seejuures oli Kolmas isik aga suuteline need puudused ise kõrvaldama. 6.8. Kolmanda isiku eelnimetatud rikkumistest kolm (riigihangetes viitenumbritega 239932, 245132 ja 255999 aset leidnud rikkumist) on RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise kontekstis saanud juba hinnangu vaidlustuskomisjonilt, kes on nende alusel riigihankest kõrvaldamise õigusvastaseks lugenud. Kolmas isik ise esitas pakkumuse lisana rikkumiste kohta selgituse. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kõnealuste lepingute eset ja rakendatud sanktsioonide sisu ja ulatust ja/või rikkumiste iseloomu, oli RHR-is sisalduv info piisav järeldamaks, et need ei muuda pakkujat projekteerijana ebausaldusväärseks ning nende alusel tema kõrvaldamine ei ole põhjendatud, mistõttu puudus vajadus nende kohta täiendavat infot hankida. 6.9. Isegi kui Hankija põhjendused Kolmanda isiku osas RHS § 95 lg 4 p-i 8 mittekohaldamisele oleksid võinud olla detailsemad, siis kõnealune võimalik puudus ei saa HMS § 58 järgi olla aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamisele olukorras, kus see ei võinud mõjutada asja otsustamist. Detailsem info, milliste omanikujärelevalve rikkumiste eest Kolmandale isikule leppetrahve kohaldati, kui palju Kolmas isik teede projekteerimisel hilines või milles seisnes roheala projektis algselt sisaldunud, kuid hiljem Kolmanda isiku poolt kõrvaldatud puudus, ei mõjuta Hankija seisukohta Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise küsimuses. 6.10. 16.06.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad. 6.10.1. Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et talle ei antud enne kõrvaldamist võimalust rikkumise kohta selgitusi anda. Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et ta esitas rikkumise kohta selgitused hankepassis. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses ega täiendavates seisukohtades selgitanud, millised on täiendavad selgitused, mida ta oleks esitanud enne tema kõrvaldamise otsuse tegemist, kui talle oleks selleks võimalus antud. Asjakohasteks põhjenduseks võiksid antud kontekstis eelkõige olla selgitused selle kohta, miks Vaidlustaja enda hinnangul tegelikult varasemat lepingut pole rikkunud, miks seda rikkumist ei saa pidada oluliseks või miks see rikkumine on Vaidlustaja hinnangul vabandatav. Riigikohtu praktika kohaselt on tõendamiskoormus võlausaldaja poolt rikkumise põhjustamise ja rikkumist vabandatavate asjaolude osas varasemat lepingut rikkunud pakkujal. Vaidlustaja poolt käesolevas menetluses esitatud selgitused rikkumiste kohta ei erine aga oluliselt selgitustest, mis juba sisaldusid hankepassis. Vaidlustaja ei ole esitanud seni ühtegi selgitust selle kohta, miks teda ei saaks lugeda kõnealust rikkumist toime pannuks, miks see rikkumine pole oluline või miks see rikkumine on vabandatav. Selle asemel on Vaidlustaja positsioon formaalne, pidades tema kõrvaldamist lubamatuks kas pelgalt põhjusel, et ta on esitanud rikkumisele (kohtuväliselt) vastuväite või et Hankija põhjendused tema kõrvaldamise kohta ei ole piisavalt detailsed. 10 (20) 6.10.2. Riigikohtu selgituste kohaselt RHS § 95 lg 4 p-is 8 nimetatud otsus ei ole hankelepingu varasema rikkumise olulisuse kindlakstegemine kaalutlusotsus, vaid hindamisotsus, mille lahendamine sõltub asjaolude tõendamisest ja neile õigusliku hinnangu andmisest, ja mida kohus saab kontrollida esitatud tõendite alusel täies mahus oma siseveendumuse kohaselt. Nagu Hankija oma 06.06.2025 vastuses märkis, isegi kui vaidlustatud korralduses võiksid Hankija põhjendused selle kohta, miks ta pidas Vaidlustaja poolt Ettevõtlusinkubaatori lepingus toime pandud rikkumist oluliseks, olla detailsemad, siis igal juhul on vastavad põhjendused korralduses olemas, ning Hankija on esitatud vaidlustuskomisjonile ka oma seisukohti kinnitavad tõendid. Vaidlustaja pole pidanud vajalikuks tõendada ega isegi põhistada seda, miks rikkumist tema hinnangul ei toimunud, miks see pole oluline või miks see on vabandatav. 7. Kolmas isik, AS Infragate Eesti, vaidleb vaidlustusele vastu ning palub jätta vaidlustus rahuldamata osas, mis puudutab Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamist ja ülejäänud osas läbi vaatamata, alternatiivselt jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. 7.1. Kolmanda isiku arvates on metoodiliselt korrektne alustada vaidlustuse läbivaatamist Vaidlustaja kõrvaldamise otsusest, sest kui vaidlustuskomisjon leiab, et kõrvaldamine on õiguspärane, siis puudub vajadus sisuliselt vaagida teisi vaidlustatud otsuseid. Kui Vaidlustaja on seaduslikult jäetud konkurentsist välja, siis ei saa temaga sõlmida hankelepingut, ning sellisel juhul puudutab tal teiste otsuste suhtes vaidlustamisõigus (RHS § 185 lg 1). 7.2. Vaidlustaja väitel on Hankija tema kõrvaldamisel tuginenud ühele aegunud rikkumisele. Vaidlustaja seisukoht, et ainuüksi see asjaolu on piisav, et lugeda kõrvaldamise otsus õigusvastaseks, ei ole õige. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamine ei eelda, et rikkumisi oleks minimaalselt kolmes riigihankes vmt. Piisab, kui pakkuja on oluliselt või pidevalt rikkunud ühe hankelepingu olulist tingimust. Seega, isegi kui viide ühele rikkumisele peaks olema aegumise tõttu asjakohatu, tugines Hankija Vaidlustaja kõrvaldamisel veel kahele rikkumisele. See on piisav, et sedastada alust kõrvaldamiseks. 7.3. Vaidlustaja argumendid lubamatutest kaalutlustest ning kõrvaldamatutest vigadest on kohatud. Kui Hankija üks argument mitmest, mis andis talle aluse pakkuja kõrvaldamiseks, peakski ära langema, ei tähenda see, et ei esineks alust Vaidlustaja kõrvaldamiseks. Tegu oleks kõige enam formaalse veaga, mis ei too kaasa otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna lõppjäreldus on õige (analoogia HMS §-ga 58). Hankija otsus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-iga 8 ning seega õiguspärane. Vaidlustus tuleb asjaomases osas jätta rahuldamata. 7.4. Kui vaidlustuskomisjon nõustub, et Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on õiguspärane, siis ei ole Vaidlustajal RHS § 185 lg-st 1 tulenevalt õigust vaidlustada Kolmandat isikut puudutavaid otsuseid. Pakkuja, kes on õiguspäraselt edasisest hankemenetlusest kõrvale jäetud, ei saa ilma perspektiivita jõuda ise hankelepinguni vaidlustada konkurendi suhtes tehtud positiivseid otsuseid. Seega tuleb vaidlustus Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise peale RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata jätta. Kui vaidlustuskomisjon peaks leidma, et vaidlustus Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse peale tuleb läbi vaadata, siis on Vaidlustaja nõue sisuliselt ainetu ja tuleb jätta rahuldamata. 7.5. Vaidlustaja on pidanud tarvilikuks võrrelda tema ja Kolmanda isiku suhtes tehtud rikkumiskannete arvu RHR-is. See ei ole kohane. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamine ei sõltu 11 (20) rikkumiskannete arvust. Hankija hindab iga väidetavat rikkumisepisoodi ning lõpuks kujundab hinnangu pakkuja usaldusväärsuse kohta. Hankija on jõudnud järelduseni, et Kolmas isik on pakkujana usaldusväärne ning alus tema kõrvaldamiseks puudub. Vaidlustaja on kontekstist välja rebinud Hankija tsitaadi - Oluline on, et ühtegi kehtivat lepingu rikkumist ega õiguskaitsevahendi kohaldamist ei esine hoonete projekteerimise lepingutes. Eeltooduga ei ole Hankija andnud mõista, et ta viis läbi pinnapealse kontrolli, ei uurinud ega kaalunud asjaolusid jne. Osundatud lause oli Hankija täiendav rõhutus selle kohta, mis on selles asjas lõplikult otsustav. Nagu vaidlustuskomisjoni praktika ette näeb, peab hankija eeskätt pakkuja usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtma, kas varasem minetus oli sellises valdkonnas või sellist laadi, mis üldse saab käimasoleva riigihanke tulemusel sõlmitavas hankelepingus rolli mängida. Kolmas isik on mitmekesise tegevusportfelliga ettevõte, kus tegutseb mitu erinevat üksteisest autonoomset ja erineva personaliga osakonda. Ükski Kolmanda isiku suhtes RHR-i tehtud rikkumiskanne – isegi kui pidada kõiki neid õigeks, mida nad ei ole – ei seondu hoonete projekteerimisega, mis on Kolmanda isiku ettevõtte üks eraldi üksus ja ka vaidlusaluse Riigihanke ese. Niisiis on kohatu viidata Kolmanda isiku suhtes tehtud rikkumiskannetele, mis puudutavad hoopis muid tegevusvaldkondi. Võimalik eksimus ühes valdkonnas ei saa automaatselt näidata pakkuja ebausaldusväärsust teises valdkonnas. 7.6. Vaidlustaja etteheited Hankija aadressil, et too ei ole Kolmanda isiku suhtes RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud kõrvaldamise alust piisava hoolikusega kontrollinud, ei ole kohased. Hankija põhjendused vastavad vähemalt minimaalselt nõutavale standardile. Vaidlustaja eksib arvates, et Hankija peab riigihankes tehtavaid otsuseid põhjendama sellise põhjalikkusega, mida võiks oodata ühelt kohtudokumendilt. See muudaks riigihangete läbiviimise ülimalt koormavaks. Oluline on, et otsusest oleks mõistlikult jälgitav tema siseveendumuse kujunemine ja selle on Hankija antud juhul taganud. Tähtis on arvesse võtta, et Kolmas isik on oma pakkumuse dokumentide hulka lisanud selgituskirja rikkumiskannete ja heastamismeetmete kohta ning ei saa olla kahtlust, et Hankija on selle materjaliga tutvunud, st Hankija on neid asjaolusid ja argumente uurinud ja hinnanud. 7.7. Hankijal on nn valikuliste kõrvaldamise aluste kontrollimisel lai kaalutlusruum ning vaidlustuskomisjoni ja kohtu sekkumisruum sellesse on piiratud. Ammugi ei saa teine pakkuja hinnata, et tema arvates ei saa konkureerivat pakkujat usaldusväärseks pidada. See hinnang on ainult hankija anda ning on vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitav. Pakkujal puudub subjektiivne õigus nõuda, et hankija kõrvaldaks konkureeriva pakkuja hankemenetlusest põhjusel, et too on varem sõlmitud hankelepingut rikkunud. 7.8. Isegi need hankijad, kes on Kolmanda isiku suhtes teinud RHR-i rikkumiskandeid, on pärast seda sõlminud Kolmanda isikuga hankelepinguid. Seega pole needki hankijad leidnud, et Kolmas isik on pakkujana ebausaldusväärne. Kolmas isik on seisukohal, et Hankija on tema suhtes RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud kõrvaldamise aluse esinemist nõuetekohaselt kontrollinud ja oma avara kaalutlusõiguse piires õiguspäraselt leidnud, et puudub alus Kolmandat isikut kõrvaldada. Ka ei saa Hankijale ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist, otsus on küllaldaselt põhjendatud. 7.9. Vaidlustaja on vaidlustanud ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Kolmanda isiku esmase õiguskäsitluse järgi peaks asjaomane nõue jääma läbi vaatamata, sest Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine on õiguspärane ja see võtab temalt vaidlustamisõiguse konkurentide suhtes tehtud otsuste osas. Kui vaidlustuskomisjon ei nõustu, et kõnealune nõue tuleb jätta läbi vaatamata, siis on Kolmas isik seisukohal, et see nõue tuleb 12 (20) rahuldamata jätta. Vaidlustaja vaidlustab Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist nn otsuste järgnevuse põhimõtte alusel. Kuna aga Hankija on Vaidlustaja õiguspäraselt kõrvaldanud, siis on õige ka Kolmanda isiku pakkumuse kui järelejäävatest parima edukaks tunnistamine. 7.10. Vaidlustaja on vaidlustanud Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse. Siingi on Kolmanda isiku esmane õiguskäsitlus, et asjaomane nõue peaks jääma läbi vaatamata, sest Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine on õiguspärane ja see võtab temalt vaidlustamisõiguse konkurentide suhtes tehtud otsuste osas. Kui vaidlustuskomisjon ei nõustu, et kõnealune nõue tuleb jätta läbi vaatamata, siis on Kolmas isik seisukohal, et see nõue tuleb rahuldamata jätta. Vaidlustaja ei ole väitnud, et Kolmas isik ei vasta mõnele Riigihankes seatud kvalifitseerimistingimusele. Siingi näib Vaidlustaja ainuke argument olevat nn otsuste järgnevuse põhimõte, ent nagu ülal selgitatud, see ei toimi käesoleval juhul, kuna Vaidlustaja kõrvaldamine oli õiguspärane. 7.11. 16.06.2025 esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad. 7.11.1. Vaidlustaja seisukoht, et kui Hankija otsus põhineb osaliselt ebaõigetel kaalutlustel, siis on otsus tervikuna õigusvastane, ei ole õige. Isegi kui Hankija otsus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta sisaldaks teatavaid vigu, siis niikaua kui otsus on lõppjärelduses õige, ei tingi see vajadust otsus kehtetuks tunnistada. 7.11.2. Kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt, mis on leidnud kinnitust ka Riigikohtus, tuleb hankeasjades arvestada põhimõttega, et riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt. Seega, isegi kui Hankija peaks olema muu hulgas (st teiste rikkumiste kõrval) lähtunud aegunud rikkumis(t)est, siis ei too see tingimata kaasa kõrvaldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Kui vaidlustuskomisjon veendub, et ka see aegumata rikkumine või need aegumata rikkumised, mille Hankija viitas, on piisavad, et õigustada pakkuja kõrvaldamist, siis puudub alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 7.11.3. Hankija on vastuses vaidlustusele selgitanud, et ei lähtunud aegunud rikkumistest, vaid viitas neile nö obiter dictum korras. Vaidlustaja nimetab Hankija väide küll otsituks, kuid vaidlusaluse otsuse tekst toetab Hankija väidet. Nimelt puudutavad Korralduse p-id 5.2–5.4, kus on Vaidlustaja kõrvaldamist sisuliselt põhjendatud, eranditult vaid Ettevõtlusinkubaatori lepingut ning mitte Tartu ja Tallinna lepinguid, mille täitmisel aset leidnud rikkumised on Vaidlustaja väitel aegunud (vrd: Korralduse p 5.1 viitab lakooniliselt erinevatele RHR-i kannetele). 7.11.4. Käesolev vaidlus taandub suuresti küsimusele, kas Ettevõtlusinkubaatori lepingu rikkumine Vaidlustaja poolt on piisav, et võiks õigustada Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamist. Kolmanda isiku hinnangul on Hankija otsuse põhjused ning Hankija poolt vaidlustusmenetluses antud selgitused piisavad, näitamaks ära RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeltingimuste täitmist. 7.11.5. Kolmas isik vaidlustab Vaidlustaja väite, et Hankija otsus Vaidlustaja kõrvaldamise kohta on õigusvastane ainuüksi seetõttu, et Hankija ei andnud hankemenetluses Vaidlustajale võimalust selgituste ja tõendite esitamiseks. Vaidlustuskomisjon on leidnud, et hankija ei pea pakkujaga konsulteerima, kui tal on otsuse tegemiseks piisav teave ka ilma konsulteerimata 13 (20) olemas. Niisugune olukord esineb ka praegu. Hankija vastus vaidlustusele sisaldab Vaidlustaja selgitusi Ettevõtlusinkubaatori lepingu kohta, mille Vaidlustaja ise oli oma pakkumusele lisanud. Need selgitused sisaldavad Vaidlustaja vaadet sellele, kas üldse ja mis asjaoludel lepingu rikkumine toimus. Olukorras, kus pakkuja ise on selle informatsiooni hankijale juba ennetavalt andnud, ei pea hankija sama infot topelt üle küsima. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Korralduse kohaselt tegi Hankija Riigihankes järgmised käesoleva vaidlusega seotud otsused: 1) tunnistas edukaks Vaidlustaja pakkumuse, kui kõige madalama maksumusega pakkumuse (Korralduse p 4); 2) kõrvaldas Vaidlustaja RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel (Korralduse p 5); 3) tunnistas edukaks Kolmanda isiku pakkumuse, kui maksumuselt järgmise hankemenetlusse jäänud pakkumuse (Korralduse p 6); 4) jättis Kolmas isik kõrvaldamata (Korralduse p 7); 5) kvalifitseeris Kolmanda isiku (Korralduse p 8). Vaidlustuskomisjon alustab vaidlustuse läbivaatamist Hankija otsuse, millega Vaidlustaja kõrvaldati, õiguspärasuse kontrollimisest. 9. RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluse puhul on tegemist diskretsioonilise kõrvaldamise alusega. Seega peavad otsusest nähtuma Hankija põhjendused ja kaalutlused. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Seega pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel peavad olema üheaegselt täidetud järgmised tingimused: 1) pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist tingimust; 2) hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt; 3) rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud, kahju hüvitatud või makstud leppetrahvi. Kontrollimaks, kas Hankija on kohaldanud RHS § 95 lg 4 p-i 8 õigesti, tuleb vaidlustuskomisjonil tuvastada, kas Vaidlustaja oli rikkunud varasemalt sõlmitud hankelepingu(te) olulist tingimust oluliselt või pidevalt ning kas sellise rikkumisega kaasnes vähemalt üks RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud tagajärg. 10. Hankija otsust Vaidlustaja kõrvaldamiseks on käsitletud Korralduse p-ides 5–5.4. Seejuures on Korralduse p-ides 5.1.1–5.1.3 nimetatud hankelepingud (vt käesoleva otsuse p 5.3), mille puhul Hankija on tuvastanud, et RHR-is on nende kohta tehtud kanne, mille kohaselt Vaidlustaja on hankelepingut rikkunud (Tartu ja Tallinna lepingute puhul on rakendatud leppetrahve, Ettevõtlusinkubaatori lepingu puhul on tellijaks olnud Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid töövõtulepingust osaliselt taganenud), Korralduse p-ides 5.2–5.4 käsitleb Hankija aga üksnes Ettevõtlusinkubaatori lepinguga seonduvat. 11. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Korralduse p-ides 5.1.1–5.1.3 on Hankija küll loetlenud hankelepingud, mille puhul ta leidis RHR-ist, et Vaidlustaja suhtes on rakendatud 14 (20) sanktsioone, sh Tartu leping, mida RHS § 95 lg 4 p-i 8 rakendamise alusena igal juhul arvesse võtta ei saanud, kuid Korralduse p-idest 5.2–5.4 nähtub, et Vaidlustaja kõrvaldamise aluseks oli üksnes Korralduse p-is 5.1.3 nimetatud Ettevõtlusinkubaatori lepingu väidetav rikkumine ning selle tõttu rakendatud sanktsioon (lepinguust osaline taganemine). Vaidlustuskomisjon möönab, et ebamõistlik on loetleda Korralduses võimalikke lepingu rikkumisi, millele Hankija otsuse tegemisel tegelikult ei tugine, kuid üksnes asjaolust, et Hankija seda teinud on ei saa tuletada Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise õigusvastasust. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja kõrvaldamise põhjendatuse kontrollimisel tuleb lähtuda üksnes sellest, kas see oli põhjendatud, lähtudes Ettevõtlusinkubaatori lepingust. 12. Vaidlustuskomisjon märgib, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel võib pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldada ka siis, kui ta on oluliselt või pidevalt rikkunud kas või üksnes ühe eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Seega on Vaidlustaja kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel võimalik ka juhul, kui käesoleva otsuse p-is 9 toodud tingimused esinevad üksnes Ettevõtlusinkubaatori lepinguga seoses. 13. Korralduses põhjendab Hankija Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamist järgmiselt: 5.1.3. [---] Tellija taganes osaliselt sõlmitud töövõtulepingust1 VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 5, lg 3 ning VÕS § 647 alusel, kuna Projektibüroo OÜ rikkus lepingut, projekti konstruktsioonide osa ei vastanud lepingu esemele esitatud tingimustele. Tellija korduvatele teavitustele lepingu eseme puudustest ning puuduste kõrvaldamise nõuetele ettevõte ei reageerinud. Lepingu osalisel taganemisel tugines tellija projekti kohta tehtud ekspertiisi tulemustele. 5.2. Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid hinnangul oli tegemist olulise lepingu rikkumisega. Projekti konstruktsioonide osas on tuvastatud projekteerimisviga, mille tõttu on korduva ekspertiisi tulemusena ekspert hinnanud võimatuks selle järgi ehitada ohutut hoonet. 5.3. Hoone ehitusprojekti konstruktsioonide osa on kriitilise tähtsusega komponent, mis tagab suurel määral ehitise ohutuse ja stabiilsuse. Konstruktsioonide projekteerimine hõlmab kõiki vajalikke tehnilisi lahendusi, mis on vajalikud hoone vastupidavuse ja pikaajalise kestvuse tagamiseks. Hankija jaoks on tegemist olulise rikkumisega, kui tellija on seetõttu lepingust osaliselt taganenud, et tellida see projekteerimise osa, mis võimaldaks lõpuks hoone ehitamist vastavalt projektile teiselt ettevõttelt. Selline lepingust taganemine mõjutab kogu projekti ajakava ja eelarvet, põhjustades täiendavaid kulusid ja viivitusi. 5.4. Hariduslike erivajadustega laste kool-kompetentsikeskuse puhul tegemist on avalikuks kasutamiseks ja lastele planeeritava hoonega ning on ülioluline tagada selle igakülgne ohutus. Projektibüroo OÜ esinenud suutmatuses projekteerida nimetatud juhul ohutut hoonet, toob esile pakkuja ebausaldusväärsuse. 14. Hankija selgituse kohaselt kogus ta Vaidlustaja poolt Ettevõtlusinkubaatori lepingu rikkumise kohta andmeid juba varasemas, riigihanke „Raemõisa Põhikooli, spordikompleksi ja multifunktsionaalse kogukonnakeskuse projekteerimine peatöövõtt“ (viitenumber 283634) 1 Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid riigihanke „Tallinna loome- ja ringmajanduskeskuse (Poldri 3) hoone tervikrenoveerimise projekteerimine“ (viitenumber 247331) tulemusena 23.05.2022 sõlmitud hankeleping (Ettevõtlusinkubaatori leping). 15 (20) hankemenetluses (edaspidi Raemõisa riigihange), milles Vaidlustaja samuti osales (vt käesoleva otsuse p 6.2). Raemõisa riigihankes esitas Hankija Sihtasutusele Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid 06.02.2025 küsimuse Ettevõtlusinkubaatori lepingu puhul Vaidlustaja suhtes kasutatud õiguskaitsevahendi kohta ning sai 10.02.2025 vastuse, millele Hankija käesolevas vaidlustusmenetluses tugineb (vt käesoleva otsuse p 6.2). Hankija kinnitusel edastas Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid selles hankemenetluses (10.02.2025) ka Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse hoone ehitusprojekti järelekspertiisi aruande, mida Hankija vastuses vaidlustusele (vt käesoleva otsuse p 6.2) osaliselt tsiteerib. 15. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Vaidlustaja RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemiseks oleks Hankija pidanud pöörduma Vaidlustaja poole selgituste saamiseks. Vaidlusaluses Riigihankes esitatud hankepassis2 on Vaidlustaja juba esitanud oma vastuväited seoses Ettevõtlusinkubaatori lepinguga: „Tallinna loome- ja ringmajanduskeskuse (Poldri 3) hoone tervikrenoveerimise projekteerimine“ (247331) tulemusena sõlmitud hankelepingu kohta avaldatud info, et hankelepingust on Projektibüroo OÜ poolse rikkumise tõttu taganetud. Samas on avaldatud ka info, et hankija nõue on vaidlustatud. Seega, rikkumist väidab hankija, kuid Projektibüroo OÜ on hankijale vastu vaielnud, vaidlustamise fakt on riigihangete registris nähtavaks tehtud ja väidetavale rikkumisele ei saa seetõttu keegi üheski kontekstis tugineda. Projektibüroo OÜ on kirjalikult selgitanud hankijale oma seisukohti ja õiguslikku positsiooni selles hankeasjas tekkinud vaidluses. Riigihangete registris olev märge, nagu oleks ekspertiis ühemõtteliselt tuvastanud taganemise aluseks oleva puuduse, on Projektibüroo OÜ hinnangul vale. Hankelepingu eesmärki ei õnnestunud saavutada mitte Projektibüroo OÜ rikkumiste tõttu, mida ei esinenud, vaid esmajoones hankijapoolsete rikkumiste, st hankijapoolse puuduliku lähtematerjali, puuduliku sisendi ja puuduliku ning asjatundmatu koostöö tõttu. Selline hankija ja töövõtja vaheline vaidlus, milles Projektibüroo OÜ väidetavaid rikkumisi pole tuvastanud ükski õiguslike hinnangute andmise pädevust omav institutsioon, ei saa tuua kaasa Projektibüroo OÜ kõrvalejätmist riigihangetest. Seda enam, et selles vaidlusaluses asjas ei ole ka hankija ise taganenud töövõtulepingust tervikuna, vaid üksnes osaliselt. Ka hankija ise ei ole pidanud olukorda, mida hankija käsitleb töövõtjapoolse hankelepingu rikkumisena, sedavõrd oluliseks, et hankelepingust tervikuna taganeda. Juhime ka tähelepanu, et oleme kuue aasta jooksul lõpule viinud ca 100 riigihanget ja neist märkega lõppenud hankeid on esinenud kolmel korral. Oleme saanud nendest oma õppetunnid ning teinud protseduurides ning inimeste valikus omad järeldused. Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja poolt hankepassis esitatud seisukoht (vt käesoleva otsuse p 14) on piisavalt põhjalik ning Hankijal puudus vajadus pöörduda Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel veelkord Vaidlustaja poole, et saada teada, et Vaidlustaja ei pea end süüdlaseks lepingu rikkumises, mis tõi kaasa tellija osalise taganemise Ettevõtlusinkubaatori lepingust. Samas ei nähtu Korraldusest, et Hankija oleks eeltoodud Vaidlustaja seisukohale mingit tähelepanu pööranud. Omapoolset sisulist hinnangut pole Hankija Vaidlustaja hankepassis toodud seisukoha kohta esitanud ka vaidlustusmenetluses. 16. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega hankepassis (vt käesoleva otsuse p 14), et [---] rikkumist väidab hankija, kuid Projektibüroo OÜ on hankijale vastu vaielnud, vaidlustamise fakt on riigihangete registris nähtavaks tehtud ja väidetavale rikkumisele ei saa seetõttu keegi üheski kontekstis tugineda. [---]. 2Vaidlustaja hankepass lk 19 – Ennetähtaegne lõpetamine, kahjutasu või võrreldavad sanktsioonid. 16 (20) 25.02.2022 otsuses kohtuasjas 3-21-1733, p 17, on Riigikohus leidnud, et juhul, kui seoses varasema hankelepingu täitmisega rakendatud sanktsioonide üle käib vaidlus tsiviilasjas, kuid hankija on tuginenud nendele asjaoludele pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel, peavad vaidlustuskomisjon ja kohus hankija vastavat otsust kontrollides veenduma, et pakkuja õiguste piiramise alusena näidatud oluline või pidev rikkumine on tegelikult aset leidnud. Seega ei välista Riigikohtu hinnangul isegi tsiviilvaidlus varasemas hankelepingus rakendatud sanktsioonide üle võimalust, et uue riigihanke hankija võib tugineda vaidlusalusele rikkumisele pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel. Üksnes hankija ise ning hiljem vaidlustuskomisjon ja kohus, hankija vastavat otsust kontrollides, peavad veenduma, et pakkuja õiguste piiramise alusena näidatud oluline või pidev rikkumine on tegelikult aset leidnud. Seega asjaolu, et Vaidlustaja esitas Ettevõtlusinkubaatori lepingu rikkumisega seoses Sihtasutusele Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid vastuväite, mis on märgitud ka RHR-is, ei takistanud Hankijal Vaidlustaja kõrvaldamisel selle lepingu rikkumisele tuginemast. Vaidlustaja ei väida, et ta oleks pöördunud Ettevõtlusinkubaatori lepingust osalemise taganemisega seoses kohtu poole. 17. Eeltoodu alusel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et tõele ei vasta Vaidlustaja väide, et Hankija tegi otsuse Vaidlustaja kõrvaldamiseks üksnes RHR-i kande (kannete) alusel. Hankijal oli piisavalt andmeid, et teha Riigihankes põhjendatud otsus selle kohta, kas esinevad alused Vaidlustaja RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel hankemenetlusest kõrvaldamiseks Ettevõtlusinkubaatori lepingu rikkumise tõttu. Sellist otsust aga Hankija vaidlustuskomisjoni hinnangul teinud ei ole. 17.1. Vaidlustuskomisjon jääb vaidlustus- ja kohtumenetluses korratud põhimõtte juurde, et iga riigihanget tuleb käsitleda iseseisvalt, kuid kuivõrd Hankija on kogunud teabe Ettevõtlusinkubaatori lepingust tulenevate asjaolude kohta Raemõisa riigihankes, siis märgib vaidlustuskomisjon, et Raemõisa riigihankes ei ole Vaidlustaja kõrvaldatud RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel, nagu Hankija on teinud vaidlusaluses Riigihankes, vaid RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel, põhjusel et Vaidlustaja esitas valeandmeid kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Raemõisa riigihankes ei ole Hankija seega võtnud seisukohta selles osas, et Ettevõtlusinkubaatori lepingu rikkumine võiks kaasa tuua Vaidlustaja kõrvaldamise RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel ja seda ei ole Hankija ka väitnud. Järelikult ei saa olla vaidlust, et kõik põhjendused Vaidlustaja vaidlusalusest Riigihankest RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel kõrvaldamiseks, peavad sisalduma Korralduses3. Siiski leiab vaidlustuskomisjon, et Hankija võis kasutada otsuse tegemisel asjakohast teavet, mida ta oli kogunud Raemõisa riigihanke hankemenetluses. 17.2. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida, et võrreldes Hankija otsust, millega kõrvaldati Vaidlustaja Raemõisa riigihankest RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel4 ning Korraldust, millega Vaidlustaja kõrvaldati RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel nähtub, et Korralduse p-id 5.1, 5.1.1, 5.1.2, 5.1.3 ja 5.2 on identsed Raemõisa riigihanke vastavate punktidega, olles seega ilmselgelt võetud Rae Vallavalitsuse 04.02.2025 korraldusest nr 214. See põhjendab ilmselt ka asjaolu, miks Hankija Korralduse p-ides 5.1.1 ja 5.1.2 viitab Tartu ja Tallinna lepingutele, millele ta Riigihankes Vaidlustaja kõrvaldamisel ei tugine, sh pärineb eelnimetatud otsusest ka Korralduse p-i 5.1.2 lause - Rikkumise asjaolude välja selgitamiseks tutvuti Tallinna Linnavaraameti ja Projektibüroo OÜ poolt koostatud dokumentidega antud asjas, mis on kättesaadavad Tallinna Linnavaraameti dokumendiregistrist, millest Vaidlustaja vaidlustuses 3 Teist dokumenti, milles vastavad põhjendused võiksid esineda Hankija Riigihankes koostanud pole, vähemalt ei ole seda vaidlustuskomisjonile kättesaadavaks tehtud. 4 Rae Vallavalitsuse 04.02.2025 korralduse nr 214 p-id 2.1–2.5. 17 (20) järeldab, et tema kõrvaldamisel Riigihankest on Hankija tuginenud ka Tallinna lepingule. Vaidlustuskomisjoni arvates on siin tegemist üksnes Hankija varasema otsuse teksti ebaadekvaatse kasutamisega Hankija poolt. 17.3. Vaidlustuskomisjon leiab, et Korralduses ei ole Hankija mitte üksnes jätnud tuvastamata, vaid isegi mitte märkinud, et Ettevõtlusinkubaatori lepingu puhul oleks Vaidlustaja rikkunud hankelepingu olulist tingimust. Tegelikult ei nähtu Korraldusest üldse seda, millist Ettevõtlusinkubaatori lepingu tingimust Vaidlustaja on rikkunud. Seega puudub Korralduses esimene tingimus, mille olemasolu on aluseks pakkuja kõrvaldamisele RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel - pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist tingimust. 17.4. Tuginedes otsesõnu Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid hinnangule (vt Korralduse p 5.2) leiab Hankija, et Vaidlustaja on Ettevõtlusinkubaatori lepingut oluliselt rikkunud. Hankija omapoolne hinnang on seejuures järgmine: [---] Hankija jaoks on tegemist olulise rikkumisega, kui tellija on seetõttu lepingust osaliselt taganenud, et tellida see projekteerimise osa5, mis võimaldaks lõpuks hoone ehitamist vastavalt projektile teiselt ettevõttelt. [---] (Korralduse p 5.3). 25.02.2022 otsuses nr 3-21-1733, p 14, on Riigikohus muuhulgas selgitanud: [---] Rikkumise olulisust ei saa hankest kõrvaldamisel hinnata vaid selle kaudu, kui tähtsaks pidas tellija varasemas lepingus rikutud kohustust, millises ulatuses erines lepingu täitmine kokkulepitust ja millised on rikkumise tagajärjed, kuigi neid asjaolusid tuleb hindamisel arvestada. Käesoleval juhul on Hankija Korralduses tuginenud üksnes Ettevõtlusinkubaatori lepingu tellija hinnangule ning Hankija omapoolne hinnang piirdub seisukohaga, et kuna tellija on pidanud vajalikuks lepingust osaliselt taganeda, siis on tegemist lepingu olulise rikkumisega. Omapoolset hinnangut rikkumise olulisusele Hankija andnud ei ole, rikkudes sellega Riigikohtu eeltoodud seisukohta. Eeltoodu alusel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Korralduses ei ole adekvaatselt välja toodud ka teist tingimust, mille olemasolu on aluseks pakkuja kõrvaldamisele RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel - hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt. 17.5. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankija põhjendusega vastuses vaidlustusele, et kuna Hankija käsutuses on asjakohased tõendid (Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid 10.02.2025 kiri, Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse hoone ehitusprojekti järelekspertiis, avaldus Ettevõtlusinkubaatori lepingust osaliseks taganemiseks), mis Hankija hinnangul kinnitavad tema seisukohti Vaidlustaja kõrvaldamisel RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel, siis on Hankija otsus sisuliselt õige hoolimata selle lakoonilisusest. Vaidlustuskomisjon tsiteerib veelkord Riigikohtu 25.02.2022 otsust nr 3-21-1733, mille p-is 16 leiab Riigikohus: Tõendamiskoormus võlausaldaja poolt rikkumise põhjustamise ja rikkumist vabandatavate asjaolude osas on üldjuhul varasemat lepingut rikkunud pakkujal. Hankija omakorda peab ettevõtja tegevust hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, mh sanktsiooni kohaldamise otsust, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on ettevõtja vastutav puudujääkide eest (Delta Antrepriză, p 29). See kohustus oleks sisutu, kui hankija otsuse aluseks olevad asjaolud ei alluks kohtu tõhusale kontrollile. On ilmne, et oma tõendamiskohustust rikkumist vabandavate asjaolude osas ei saa Vaidlustaja täita, kui Hankija ei ole omalt poolt püüdnudki analüüsida pakkuja tegevust varasema lepingu täitmisel ning võimalikke rikkumisi. 5 Konstruktsioonide osa. 18 (20) 17.6. Vastuses vaidlustustele on Hankija esitanud selgitusi Korralduses välja toodud asjaolude kohta ning vastuse lisana ka neid asjaolusid tõendavaid dokumente. Kohtupraktika kohaselt on hankijal võimalik täiendada oma põhjendusi vaidlustusmenetluses, kui puudub kahtlus, et hankija on nendest lähtunud ka otsuse tegemisel. Vaidlustuskomisjon märgib, et kuigi Hankija esitas koos vastusega vaidlustusele tõendid, millest ta Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel väidetavalt lähtus, ei ole Hankija ka vastuses vaidlustusele esitanud sisuliselt täiendavaid omapoolseid põhjendusi, mis veenaksid vaidlustuskomisjoni selles, et Hankija on tõendite hindamise tulemusena jõudnud põhjendatud omapoolsele seisukohale, et Vaidlustaja ei ole usaldusväärne pakkuja. 17.7. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei ole tuvastanud, et Ettevõtlusinkubaatori lepingu puhul oleks Vaidlustaja rikkunud oluliselt või pidevalt hankelepingu olulist tingimust. Seega on täitmata kaks esimest tingimust Vaidlustaja kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel. Täidetud on üksnes kolmas tingimus - rikkumise tulemusena on lepingust (osaliselt) taganetud. Juba viidatud Riigikohtu 25.02.2022 otsuse nr 3-21-1733 p-is 18 on kohus leidnud: Hinnanguline otsus on pakkuja usaldusväärsuse suhtes seisukoha kujundamine. Kaalutlusotsus on hankija otsus ebausaldusväärne pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldada (Meca, p 28; Delta Antrepriza, p 25). Nende otsuste aluseks olevad asjaolud, sh lepingu oluline rikkumine, aga tuleb kohtul üle kontrollida täies mahus, oma siseveendumuse kohaselt (Riigikohtu otsus nr 3-20-1198/58, p 15). Hankijal ei teki kaalutlusõigust pakkuja kõrvaldamiseks, kui ei ole täidetud RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud objektiivsed tingimused. Kuna Hankija ei ole tuvastanud, et Ettevõtlusinkubaatori lepingu puhul esineksid RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud objektiivsed tingimused, ei ole Hankija tekkinud ka kaalutlusõigust Vaidlustaja kõrvaldamiseks. Korraldusest ei nähtu ka Hankija kaalutlused, millest lähtudes ta Vaidlustaja kõrvaldas, sh ei ole esitatud põhjendusi ega kaalutlusi, miks Vaidlustaja on Hankija jaoks niivõrd ebausaldusväärne, et hankelepingu sõlmimine temaga on välistatud. 18. Käesoleva otsuse p-ides 17-17.7. esitatud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus kõrvaldada Vaidlustaja RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel, ei ole põhjendatud ning tuleb kehtetuks tunnistada. Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Hankija otsuse kõrvaldada Vaidlustaja hankemenetlusest, tunnistab vaidlustuskomisjon hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest tulenevalt kehtetuks Hankija otsused, millega tunnistati edukaks Kolmanda isiku pakkumus ning jäeti Kolmas isik kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. 19. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, kuulub vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 19.1. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotlused lepinguliste esindajate kulude hüvitamiseks kogusummas 4040 eurot (käibemaksuta), 21 tunni õigusteenuse osutamise eest keskmise tunnihinnaga 192, 38 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kõik Vaidlustaja esitatud menetluskulud ei ole vajalikud ning põhjendatud. Vaidlustusasi on halilikust lihtsam ning vähem mahukas. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on Vaidlustaja õigusabikulud 15 tunni eest, so summas 2885,7 eurot käibemaksuta, mis tuleb Hankijalt välja mõista. Lisaks mõistab vaidlustuskomisjon Hankijalt Vaidlustajale välja tema poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot. 19 (20) 19.2. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik 20 (20)