Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri - Rahandusministeerium

Failid

OÜ ARUNA-EHITUS täiendavad seisukohad riigihankes nr 292018_30.06.25.asice2734 KB

Sisu (failidest)

Lp vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Tartu mnt 85, Tallinn E-post: [email protected] 30.06.2025.a VAIDLUSTUSASI NR 146-25/292018 VAIDLUSTAJA: OÜ ARUNA-EHITUS registrikood 10886001 aadress Ringi tn 27-3, Maardu linn, Harjumaa 74112 VAIDLUSTAJA ESINDAJA: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid aadress Volta tn 1, Tallinn e-post: [email protected] HANKIJA: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet registrikood 75039729 aadress Ida-Viru maakond, Narva linn, Peetri plats 3, 20308 [email protected] HANKIJA ESINDAJA: vandeadvokaat Andrei Matvejev Advokaadibüroo Andrei Matvejev [email protected] KOLMAS ISIK: OÜ Projektibüroo registrikood 14426010 aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Vana-Lõuna tn 39a-12, 10134 [email protected] KOLMANDA ISIKU ESINDAJAD: vandeadvokaat Erki Fels vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Advokaadibüroo TEGOS [email protected] OÜ ARUNA-EHITUS TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 1. Asjaolud ja senine menetlus 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on ARUNA-EHITUS OÜ (edaspidi „vaidlustaja“) vaidlustus Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti 1 (edaspidi „hankija“) poolt riigihankes „Võidu prospekt 4 ujula rekonstrueerimise projekteerimistööd“ (viitenumber 292018) 12.06.2025.a tehtud otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, millega jäeti eduka pakkujana hankemenetlusest kõrvaldamata Projektibüroo OÜ (edaspidi „kolmas isik“). 1.2. VAKO määras oma 25.06.2025.a kirjaga vaidlustuse läbivaatamise kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks 30.06.2025. 1.3. Käesolevaga esitab vaidlustaja oma vastuse hankija (käesoleva menetlusdokumendi punktis 2) ja kolmanda isiku (punktis 3) esitatud vastustele ning ühtlasi esitab ka oma menetluskulude nimekirja (punkt 4). 2. Täiendavad seisukohad hankija vastusele 2.1. Hankija on asunud väitma, et kuna kolmas isik on oma hankepassis väidetavalt kirjeldanud oma varasemaid rikkumisi – vaidlustaja rõhutab, et vaatamata hankija poolt tehtud viitele ei ole hankija oma menetlusdokumendi juurde kolmanda isiku hankepassi kas lisanud või ei ole seda tehtud vaidlustajale kättesaadavaks, mistõttu ei saa vaidlustaja kontrollida ega tutvuda kolmanda isiku hankepassis toodud informatsiooniga – siis justkui ei pidanudki hankija menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes neid rikkumisi vaidlusaluses otsuses analüüsima. Selline arusaam on ilmses vastuolus VAKO ning kohtupraktikaga. 2.2. Vaidlustaja ei korda oma vaidlustuses tehtud viiteid vastavale VAKO (vaidlustuse punkt 2.9.) ja kohtupraktikale (vaidlustuse punkt 2.7.), kuid rõhutab, et hankija kaalutlusõiguse alusel tehtavatele otsuste puhul on äärmiselt oluline, et hiljem oleks võimalik kontrollida, kas väidetava kaalumise aluseks olnud asjaolusid ka tegelikult kaaluti või mitte ning kas ja millist rolli need kaalutlused otsuse tegemisel omasid. Nagu vaidlustaja on eelnevalt välja toonud, ei nähtu praegusel juhul hankija otsusest mitte ühtegi sellist kaalutlust, nagu hankija väitnud on. Seega ei saa praegusel juhul võtta arvesse ka hankija poolt hiljem vaidlustusmenetluse käigus esitatud väidetavaid kaalutlusi, sest puudub võimalus objektiivselt kontrollida, et need kaalutlused olid ka vaidlusaluse otsuse tegemisel tegelikult hankija poolt arvesse võetud. 2.3. Lisaks on hankija väitnud, et on analüüsinud Tallinna loome- ja ringmajanduskeskuse hoone projekteerimise (riigihange nr 247331) käigus kolmanda isikuga sõlmitud lepingust taganemist. Hankija on leidnud, et kuna registri kohaselt on lepingust taganemine vaidlustatud, siis „ei saa keegi praegusel hetkel sellele väidetavale rikkumisele üheselt tugineda“. Selline seisukoht on vastuolus Euroopa Kohtu otsuses nr C-41/18 tooduga, milles on tunnustatud hankija õigust hinnata pakkuja usaldusväärsust ka olukorras, kus toimub vaidlus kohtus lepingu nõuetekohase täitmise üle. Seega on ka õige VAKO 17.12.2024.a otsuses nr 223-24/282827 viidatu, mille järgi ei oma kõrvaldamise aluste kontrollimisel omaette tähendust see, kas õiguskaitsevahendite rakendamine on vaidlustatud või mitte (viidatud otsuse punkt 15). 2 Seega ainuüksi asjaolu, et registris on tehtud märge hankija nõue vaidlustamise kohta, ei anna õiguspärast alust hankijale selle rikkumisega seotud asjaolusid üldse mitte arvestada kolmanda isiku kõrvaldamise aluste kaalumisel. 2.4. Hankija on oma vastuses toonud välja järgmise vaidlustaja hinnangul vastuolulise seose: „Kui hankelepingu poolte vahel on käimas vaidlus, ei saa hankija vaidlustusorgani asemel tuvastada, kas vaidlustatud taganemine oli õiguspärane või mitte. Sellest tulenevalt (vaidlustaja rõhutus) märkis hankija oma otsuses, et Rahandusministeeriumi selgituste (KKK) kohaselt tuleb hankijal ettevõtja suhtes varasemate hankelepingute täitmisel rakendatud sanktsioonide põhjendatust või kehtivust, peab hankija uurimispõhimõttest tulenevalt selgitama enne asja otsustamist välja kõik tähtsust omavad asjaolud, sh vajaduse korral tuvastama tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumise. Vaidlustajale jääb mõistmatuks, kuidas peaks olema vaidlusaluse otsuse sellest lõigust, mis puudutab Rahandusministeeriumi selgitusi, võimalik teha järeldus, nagu oleks vaidlustaja hinnanud riigihankes nr 247331 toimunud lepingust taganemist kolmanda isikuga. Tegemist on ilmselgelt ennastõigustava ja otsitud väitega, mida vaidlusalune hankija otsus kuidagi ei kinnita. 2.5. Sarnaselt on hankija asunud ka Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse uue hoone projekteerimistööde hanke puhul väitma, nagu oleks hankija seda rikkumist arvestanud. Jällegi ei nähtu see aga mitte kuidagi hankija vaidlusalusest otsusest. Lisaks ei saa rikkumise olulisuse hindamisel omada kuidagi tähtsust hankija väide, et nimetatud rikkumine leidis aset juba kolm aastat tagasi. RHS § 95 lõike 5 järgi kohaldatakse § 95 lõike 4 punkte 2-11 riigihanke menetlustes, mis on alanud kolme aasta jooksul lõikes 4 nimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates. Seega tuleb igal juhul antud hankelepingu rikkumist arvestada. 2.6. Väär on hankija väide, nagu ei tuleneks seadusest, et hankija peaks kajastama oma kaalutlusi hankemenetluses otsuste tegemisel. Vastav kohustus tuleneb hankijale juba ainuüksi RHS § 3 punktist 1, mille kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Olukorras, kus hankija otsus ei sisaldu mitte ühtegi kaalutlust, mida hankija paljasõnaliselt väidab, et on enne otsuse tegemist teinud, ei ole hankija tegutsenud riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ega proportsionaalselt. Samuti tuleneb pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest (RHS § 3 p 2) kohustus hankijale hankemenetluses tehtavates otsustes põhjalikult kirjeldada ja põhjendada otsuse tegemise aluseks olevaid asjaolusid ning avada kaalutlusi, et vältida nn suvaotsuse tegemist ning ühe pakkuja eelistamist teisele. Ka Riigikohus on rõhutanud, et kui seadus näeb haldusorganile ette kaalutlusõiguse, siis ei ole diskretsiooni kohaldamine mitte üksnes administratsiooni õigus, vaid ka kohustus (RKHKo nr 3-3- 1-52-02, p 11). 2.7. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga, kus hankijal oleks võimalik tagant järgi asuda oma ilmselgeid põhjendamispuudusi likvideerima vaidlustusmenetluse raames. VAKO-l ei ole võimalik hankija vigu asuda hankija asemel vaidlustusmenetluse raames kõrvaldama, veelgi enam ei ole VAKO-l õiguslikku alust asuda kolmanda isiku kõrvaldamise aluste kontrolli sisuliselt 3 nullpunktist (kuivõrd vaidlusalusest hankija otsusest ei nähtu hankija väidetavaid kaalutlusi) ise hankija asemel teostama. 2.8. Arusaamatult on asunud hankija võrdlema kolmanda isiku aastakäibeid ning teinud selle põhjal järelduse kolmanda isiku poolsete rikkumiste mitteolulisusest. RHS § 95 lg 4 p-st 8 ega ühestki muust sättest ei tulene alust, et kui pakkuja aastakäive on teatud summast suurem, siis justkui ei omaks eelnevad hankelepingu rikkumised mingit tähtsust või muudaks aastakäive kuidagi lepingurikkumised ebaoluliseks. Selline tõlgendus muudaks RHS § 95 lg 4 p-i 8 sisutühjaks, sest suurte projekteerimisfirmade poolt toime pandud rikkumised muutuksid ebaolulisteks, kuna keskmine hankelepingu maksumus on igal juhul oluliselt väiksem kui töövõtja aastakäive. Aastakäive aga ei väljenda ega tõenda kuidagi töövõtja usaldusväärsust, mis aga ongi RHS § 95 lg 4 p-i 8 eesmärgiks. 3. Täiendavad seisukohad kolmanda isiku vastusele 3.1. Vastuse punktides 2.3-2.6. on kolmas isik sarnaselt hankijale leidnud, nagu ei olekski olnud hankijal kohustust esitada asjakohaseid kaalutlusi vaidlusaluses otsuses. Kolmas isik leiab, et vaidlustaja etteheited on üksnes vormilised ning hankija otsus tuleb niikuinii jätta jõusse, kuna hankija peaks samasisulise otsuse igal juhul vastu võtma. Kolmanda isiku viited on vastuolus riigihangete seaduse üldpõhimõtetega ning kuna vaidlustaja on eelnevalt hankija samasisulistele väidetele vastanud, ei korda vaidlustaja juba öeldut. Küll aga rõhutab vaidlustaja, et antud juhul ei saa VAKO menetluse raames leida tõendamist ka hankija otsuse sisuline õigsus, sest VAKO ei saa asuda hankija asemele kõrvaldamise aluste kontrolli teostama. 3.2. Kolmas isik on esitanud Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse uue hoone projekteerimise riigihankega seotud põhjendused ning leidnud, et antud rikkumine ei ole põhjenduste tõttu oluline. Saamata võtta seisukohta esitatud põhjenduste sisu õigsuse osas – kuivõrd ei ole vaidlustajale esitatud tõendeid kättesaadavaks tehtud - peab vaidlustaja vajalikuks veelkord rõhutada, et hankijal oli kohustus antud rikkumist arvesse võtta ja põhjendada, kas hankija hinnangul on tegemist RHS § 95 lg 4 p-le 8 vastava rikkumisega või mitte. Hankija ei ole ühtegi vastavat kaalutlust vaidlusaluses otsuses aga esitanud. Mis puudutab kolmanda isiku väidet, nagu teostaks kolmas isik objektil ehitusjärelevalvet (kolmanda isiku vastuse punkt 2.16.), siis juhib vaidlustaja tähelepanu ajaolule, et ehitusjärelevalvet saab õigusaktidest tulenevalt teostada üksnes kohalik omavalitsus (EhS § 130 lg 2), mitte pakkuja. Juhul kui kolmas isik pidas silmas omanikujärelevalvet, siis ei saa ka sellest teha järeldust, nagu oleks olnud rikkumine ebaoluline. Hankija ei saa jätta kõrvaldamise aluste kontrolli sisuliselt läbi viimata üksnes seetõttu, et mõni teine hankija on pidanud pakkujat usaldusväärseks või et mõni teine hankija pole rikkumist oluliseks pidanud. Hankija peab igakordselt hindama ja välja selgitama, kas esineb kõrvaldamise alus või mitte, sh arvestama ka rikkumisi kogumis. 4 3.3. Seoses ettevõtlusinkubaatori lepinguga („Tallinna loome- ja ringmajanduskeskuse loome- ja ringmajanduskeskuse (Poldri 3) hoone tervikrenoveerimise projekteerimine“, viitenumber 247331) on kolmas isik asunud väitma, et puudused hankelepingu täitmisel ei ole üldse tingitud olnud kolmandast isikust, vaid tellija antud vigasest lähtematerjalist, puudulikust sisendi andmisest lepingu täitmisel ning tellijapoolsest koostööst. Selline väide on oma olemuslikult juba äärmiselt kaheldav. Ettevõtlusinkubaatori hankeleping sõlmiti 25.05.2022.a ning lepingu täitmise tähtaeg oli 31.10.2025 ehk tegemist oli 3 aastat ja 5 kuud kestva hankelepinguga. Vaidlust ei ole selles, et hankija taganes lepingust. Olukorras, kus hankija taganeb ligi 3,5 aastat kestvast lepingust ning toob põhjusena välja, et hankija on korduvalt töövõtjat (ehk kolmandat isikut) kõikidest lepingu eseme puudustest teavitanud, nõudnud korduvalt nende kõrvaldamist, kuid sellele vaatamata ei ole kolmas isik puudusi kõrvaldanud, ei ole eluliselt usutavad kolmanda isiku väited, nagu oleks puuduste tekkimises süüdi üksnes ja ainult hankija ning kolmas isik ei vastuta mitte ühegi rikkumise eest. Vaidlustaja vastab kolmanda isiku otsitud põhjendustele ka põhjalikumalt. 3.3.1. Kolmas isik on välja toonud, et kõnealuse riigihanke RHAD-i osaks oli kandekonstruktsioonide ekspertiis, mis väidetavalt oli kolmandale isikule lähtedokumendina kohustuslik. Vaidlustaja esitab käesoleva menetlusdokumendi lisas nr 1 kõnealuse ekspertiisi ning juhib tähelepanu ekspertiisi kokkuvõttele, kus on leitud järgmist: „Kõik tehtud arvutused, kus võrreldakse uusi konstruktsioone olemasolevatega on küll varuga, aga ei pruugi olla täpsed.“ RHAD-i tehnilise kirjelduse (esitatud käesoleva menetlusdokumendi lisas nr 2) punkti 7 alapunkti „UURINGUD“ (tehnilise kirjelduse lk 10-11) järgi oli töövõtja kohustuseks teostada kõik projekteerimise jaoks vajalikud insener-tehnilised uuringud ja ekspertiisid, sh kõik muud vajalikud uuringud, mis on vajalikud hankija eesmärgi realiseerimiseks. Seega oli kolmanda isiku kohustuseks välja selgitada kõigi vajalike alusuuringute vajadus ning need teostada ja võtta aluseks hankelepingu täitmisel. Selle asemel, et täita RHAD-i osaks olevat tehnilist kirjeldust, näib on kolmas isik olevat asunud otsima põhjendusi vastutusest vabanemiseks. 3.3.2. Kolmas isik väidab, et hankija ei andnud talle mõistlikku võimalust puuduste kõrvaldamiseks, mis olid tekkinud väidetavalt hankija lähteandmetest. Samal ajal nähtub ka kolmanda isiku väidetest, et hankija andis kolmandale isikute korduvalt ka täiendavaid tähtaegasid, mida kolmas isik ei täitnud. Teadmata täpsemaid asjaolusid, ei ole võimalik üksnes kolmanda isiku paljasõnaliste väidete (sealjuures on oluline rõhutada, et ka kolmanda isiku enda poolt koostatud „mahukas vastuväide“ ei ole oma olemuselt muud kui kolmanda isiku väide ning sellel puudub mingi täiendav õiguslik tähtsus) alusel järeldada, et kolmas isik täitis hankelepingut paindlikult, vastutulelikult ja püüdis reageerida kiiresti tellija nõudmistele (kolmanda isiku sõnakasutus). Eluliselt on äärmiselt ebausutav, et nende väidete tõelevastavuse korral oleks hankija kolmanda isikuga sõlmitud lepingust taganenud. 5 3.4. Eraldi juhib vaidlustaja tähelepanu kolmanda isiku väitele, nagu ei oleks standardite järgimine kohustuslik. Esiteks näeb vaidlusaluse RHAD-i tehnilise kirjelduse punkt 7 „PROJEKTEERIMINE“ ette nõude, et eelprojekti koostamise aluseks on Eesti Standard „Ehitusprojekt“ EVS 932:2017 ning eelprojekti mahus peavad olema käsitletud ka konstruktsioonid. Seega on vähemalt üks standard ka RHAD-i järgi kohustuslikuks järgimiseks. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et standardites sisalduvad ohutusnõuded ei ole oma olemuselt soovituslikud ning standardid on selles osas järgimiseks kohustuslikud hea ehitustava osana (RKKKo nr 3-1-1-7-10 p 7.2-7.4). Ehitus- ja projekteerimisvaldkonnas on tavapärane, et valdkonnastandardites sisalduvad nõuded ja reeglid seonduvad reeglina eranditult ehitise ohutusega, mistõttu on standardites ettenähtud nõuded töövõtjale järgimiseks kohustuslikud. 3.5. Mõistmatuks jääb ka kolmanda isiku viide, et ta oli vaid üks ettevõtja kümnest ning seetõttu peaks kolmanda isiku vastutus olema justkui rikkumise eest väiksem. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et vaidlusalune hankeleping, millest hankija osaliselt taganes, sõlmiti kolmanda isikuga, kes oli ka avalike andmete (ehitisregistri andmete) järgi eelprojekti staadiumis olnud ehitusprojekti koostajaks, mille alusel väljastati hoonele ehitusluba. Seega näib, nagu püüaks kolmas isik põhjendamatult enda rolli hankelepingu täitmisel pisendada. 3.6. Mis puudutab kolmanda isiku korduvalt rõhutatud väitesse, et hankija nõue on kolmanda isiku poolt ka vaidlustatud, siis ei nähtu kolmanda isiku esitatud väidetest – ega ka lisatud tõendi „Kolmanda isiku vastuväide (ettevõtlusinkubaatori leping)“ pealkirjast – et kolmas isik oleks hankija nõude kohtumenetluses vaidlustanud. Seega saab väidetav „vaidlustamine“ olla leidnud aset üksnes kohtueelses menetluses kirjaliku vastuväite esitamisega, mis on kolmanda isiku ühepoolne nägemus asjaoludest ning mida ei saa käsitleda kui nõude sisulise vaidlustamisena. Vaidlustaja hinnangul võib pidada tõenäoliseks, et kolmas isik ei ole nõuet vaidlustanud kohtumenetluses (vastasel juhul oleks kolmas isik esitanud vastava tõendi, näiteks hagiavalduse või kohtumääruse hagi menetlusse võtmise kohta), mis on omakorda vaidlustaja hinnangul kaudne tõend sellest, et ka kolmas isik ise ei pea oma vastuväidete n.ö edulootust sedavõrd tõenäoliseks, et oleks nõude vaidlustanud kohtus. Vaidlustaja ei nõustu ka kolmanda isiku käsitlusega, nagu saaks nõude vaidlustamiseks riigihangete registri mõttes pidada seda, kui töövõtja on lihtsalt esitanud vastuväite hankija nõudele, kuid ei ole nõuet vaidlustanud kohtus. Selleks, et saaks nõuet pidada vaidlustatuks, peab olema selline nõue esitatud tsiviilkohtumenetluse kaudu (ja see on ka tavapärane, nt tsiviilasi nr 2-20-17283 või 2-19-11481), mitte lihtsalt vastuväite esitamisega hankijale. Juhul kui tõlgendada tellija poolsele nõudele vastu vaidlemist sellise rikkumise vaidlustamisena, tekiks olukord, kus sisuliselt kõik rikkumised on alati „vaidlustatud“, sest on äärmiselt tõenäoline, et iga töövõtja vaidleb (kas siis suuliselt või kirjalikult) hankija nõudele vastu. Näiteks oleks vaidlustamiseks sellisel kujul ka lihtsalt lause „ei ole nõus“. 6 3.7. Asjaolu, mitu hanke- või raamlepingut on kolmas isik mingi ajaperioodi jooksul sõlminud, ei oma samuti õiguslikku tähendust kolmanda isiku poolt toime pandud rikkumiste üle otsustamisel. Selline tõlgendus õigustaks justkui iga teatud aja tagant mõne üksiku hankelepingu rikkumist, sest töövõtjal on piisav arv neid hankelepinguid, mida ta rikkunud ei ole. See ei ole olnud RHS § 95 lg 4 p-i 8 aluseks oleva direktiivi mõtteks. 3.8. Vaidlustaja jääb muus osas oma vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde. Hankija ja kolmanda isiku poolt esitatud väited ei loo iseseisvalt uusi kaalutlusi ega aluseid vaidlusalusesse hankija otsusesse ning VAKO ei saa asuda hankija asemel kontrollima kolmanda isiku puhul kõrvaldamise aluste puudumist. 4. Menetluskulude nimekiri 4.1. Vaidlustaja esitab käesoleva menetlusdokumendi lisades 3-4 oma menetluskulude nimekirja. Vaidlustaja on kandnud käesolevas vaidlustusasjas kokku menetluskulu summas 3455 eurot (ilma käibemaksuta), millest lepingulise esindaja õigusabikulu moodustab 2175 eurot ilma käibemaksuta ja riigilõiv 1280 eurot. Vaidlustaja palub jätta kõik menetluskulud hankija kanda ja mõista hankijalt välja vaidlustaja poolt kantud menetluskulu summas 3455 eurot. 4.2. Vaidlustaja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas kajastatud kulu on kantud seoses käimasoleva vaidlustusmenetlusega. Vaidlustaja palub menetluskulu välja mõista ilma käibemaksuta, kuivõrd on vaidlustaja käibemaksukohustuslane. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tuulikki Laesson OÜ ARUNA-EHITUS lepinguline esindaja Menetlusdokumendile lisatud dokumendid: 1. Riigihanke nr 247331 (SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid riigihanke „Tallinna loome- ja ringmajanduskeskuse loome- ja ringmajanduskeskuse (Poldri 3) hoone tervikrenoveerimise projekteerimine“) alusdokumendi osaks olnud kandekonstruktsioonide ekspertiis 2. Riigihanke nr 247331 (SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid riigihanke „Tallinna loome- ja ringmajanduskeskuse loome- ja ringmajanduskeskuse (Poldri 3) hoone tervikrenoveerimise projekteerimine“) alusdokumendiks olnud tehniline kirjeldus 3. OÜ Laesson ja Partnerid arve nr 2510JU00071 4. OÜ Laesson ja Partnerid arve nr 2510JU00077 7 MTR reg.nr: EJ;EK;EO;EP10237051-0001; EHM;EHA000006 Muinsuskaitse tegevusloa reg.nr: E 139/2004-P TÖÖ NR: 2112P01 TELLIJA: SA Tallinna Loomeinkubaatorid Poldri 3 asuva laohoone kandekonstruktsioonide ekspertiis. Juhatuse liige Ants Teppe Insener tase 7 167641 Ehitusinsener Tarmo Steinfeld Tallinn, detsember 2021. a. AADRESS TELEFON ADDRESS Väike-Männiku 26 Tel: 372 642 7482 Väike-Männiku 26 11216 Tallinn Faks: 372 646 0107 11216Tallinn Reg. nr. 10237051 e-mail: [email protected] ESTONIA Reg.nr: 10237051. SISUKORD: SELETUSKIRI 1. Üldosa. ...................................................................................................................... 2 1.1. Üldandmed. .................................................................................................................... 2 1.2. Töö tellija ........................................................................................................................ 2 1.3. Ekspertiisi teostaja ........................................................................................................ 2 1.4. Asukoha skeem .............................................................................................................. 2 1.5. Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 1. Hoone konstruktsioonid ...................................................................................... 4 1.1. Vundamendid ............................................................................................................. 4 1.2. Välisseinad .................................................................................................................. 4 1.3. Siseseinad ja postid .................................................................................................... 5 1.4. Vahelagi ...................................................................................................................... 6 1.5. Katus ........................................................................................................................... 6 3. Kokkuvõte. ............................................................................................................... 8 1 /8 Töö nimetus: Tallinnas, Poldri 3 laohoone konstsioonide ekspertiis. Aadress: Harjumaa, Tallinna linn, Poldri 3. Töö nr.: 2112P01 / Staadium: EKSPERTIIS Seletuskiri trükitud: 15.12.2021.a. Reg.nr: 10237051. Poldri 3 asuva laohoone kandekonstruktsioonide ekspertiis. 1. Üldosa. Töö nr. 2112P01 1.1. Üldandmed. Objekt: Laohoone Tallinnas, Poldri 3. Nimetus: Laohoone. 1.2. Töö tellija Tallinna loomeinkubaatorid Kairi Kõrve 1.3. Ekspertiisi teostaja Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ Väike-Männiku 26,11216 Tallinn Tel: 642 7482, e-mail: [email protected] 1.4. Asukoha skeem Kinnistu 78401:114:0118 2 /8 Töö nimetus: Tallinnas, Poldri 3 laohoone konstsioonide ekspertiis. Aadress: Harjumaa, Tallinna linn, Poldri 3. Töö nr.: 2112P01 / Staadium: EKSPERTIIS Seletuskiri trükitud: 15.12.2021.a. Reg.nr: 10237051. 1.5. Sissejuhatus Käesolevas ekspertiisis käsitletakse Tallinnas, Poldri tn. 3 asuva laohoone kandekonstruktsioonide seisundit. Ekspertiisi eesmärgiks on: 1. Hoone kohta olemasolevate projektide otsimine arhiividest ja selle läbivaatus. 2. Hoone paikülevaatus, võimalike pragude ja kahjustuste tuvastamine. 3. Kandekonstruktsioonide uuring ja vajalikud sondeerimised. 4. Vundamendi sondeerimine. 5. Teha ettepanekuid vahelagede suhtes. Hoones tehti vaatlusi ja mõõtmisi 15.11.2021 ja 19.11.2021. Vundamendi avamine toimus 15.11.2021 Ekspertiisi aluseks on võetud SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorite tellitud eskiisprojekt. Vaadeldav hoone on ühe korruseline ehitusealuse pinnaga 1042,1 m². Hoone suletud netopind on 895,9 m². Hoone kandvateks elementideks on paekivist laotud välis- ja siseseinad ning silikaattellistest laotud postid ruumides sees. Vundament on hoonel paekivist, sarnaselt seintele. Pööningu vahelagi on puittaladel ja saepurust täidisega. Hoonel on viilkatus, mille kandjateks on puitsarikad ja pikki hoonet olevad fermid. Katuse katteks on profiilplekk. Käesolevas ekspertiisis on pinnase andmed võetud AS Geotehnika Inseneribüroo tööst 1645. Foto nr. 1. Vaade Reidi teelt. 3 /8 Töö nimetus: Tallinnas, Poldri 3 laohoone konstsioonide ekspertiis. Aadress: Harjumaa, Tallinna linn, Poldri 3. Töö nr.: 2112P01 / Staadium: EKSPERTIIS Seletuskiri trükitud: 15.12.2021.a. Reg.nr: 10237051. 1. Hoone konstruktsioonid 1.1. Vundamendid Hoonel on välisseinte all paekivist laotud vundamendid. Ekspertiisi käigus kaevati vundament ühest kohast lahti. Selgus, et vundament laieneb seina välispinna poolt kuni 290 mm. Vundamendi rajamissügavus avatud kohas on 1,1m. Kui eeldada et vundament on ehitatud seina suhtes sümmeetriliselt, siis on selle taldmiku laius 1830 mm. Kuna tegu on murtud paekividest laotud vundamendiga, siis selle laius ei ole ühtlane ja võib muutuda. Hoone välisseina alused vundamentide kandevõime on tagatud. Kui vundamendile lisandub veel 25%, koormust võrreldes olemasolevaga, siis on lisa vajum ~3,4 mm. Vundamendi kandevõime on ligi viis korda suurem praegusest koormusest. Kuna hoone on suhteliselt pikk ja pinnase koostis selle taldmike all võib muutuda, siis võib vajumine olla ebaühtlane, kuid mitte oluliselt suurem. Võimaliku ebaühtlase vajumise kompenseerib asjaolu, et hoone seinad on massiivsed ja ühtlustavad erinevates kohtades pinnasele rakenduvaid koormuseid. Sellest tulenevalt puuduvad hoone välisseintes praod. Hoone siseseinte aluseid vundamente ekspertiisi käigus ei avatud. Arvestades vundamentide laius on eeldatavalt ~1,0…1,2 m. Sellisel juhul on kandvate siseseinte kandevõime ja vajumid sarnaselt välisseintega. Vundamendi kandevõime on vähemalt kolm korda suurem. Postide vundamente ekspertiisi käigus ei avatud. Kui eeldada et nendel on ka taldmik sarnase laiendiga nagu välisseinal, siis võib eeldada et nende laius on ligikaudu 1,0…1,2 m. Sellisel juhul on võimalik hoonele ehitada raudbetoonkonstruktsioonidega teine korrus vastavalt eskiisprojektile. 1.2. Välisseinad Hoone välisseinad on laotud paekivist, paksusega 1,2…1,3 m. Kõik sillused on laotud paekivist. Akende puhul, kus avad on väiksemad, on kasutatud kiilsillust. Suuremad uste avad on laotud võlvidena. Seinad on ühtlase pinnaga ja neil puuduvad välja ulatuvad osad. Ristuvate siseseinte ja välisseinte kohtades on kasutatud terasankruid, et tagada müüride seotus. Hoone lääne poolses otsas on ukseava parandatud silikaattellistest müüriosaga. Seinte seisukord on hea. Puuduvad lagunemisele ja ebastabiilsusele viitavad tundemärgid. 4 /8 Töö nimetus: Tallinnas, Poldri 3 laohoone konstsioonide ekspertiis. Aadress: Harjumaa, Tallinna linn, Poldri 3. Töö nr.: 2112P01 / Staadium: EKSPERTIIS Seletuskiri trükitud: 15.12.2021.a. Reg.nr: 10237051. Foto nr. 2. Välisseinas olevad ankrud. 1.3. Siseseinad ja postid Hoone kandvad siseseinad on laotud paekivist. Seinte paksus on ~700 mm. Seintele toetuvad vahelae ja katuslae kandjad. Hoones sees on kandvad postid. Postid on silikaattellistest laotud ja krohvitud. Postide ristlõige on ~550x650 mm. Foto nr. 3. Vaade hoone ida poolsele ruumile. 5 /8 Töö nimetus: Tallinnas, Poldri 3 laohoone konstsioonide ekspertiis. Aadress: Harjumaa, Tallinna linn, Poldri 3. Töö nr.: 2112P01 / Staadium: EKSPERTIIS Seletuskiri trükitud: 15.12.2021.a. Reg.nr: 10237051. Ülevaatuse käigus siseseintel kahjustusi ei leitud. Seintes olevatel sillustel puuduvad praood mis viitaks nende kahjustustele. Postidel olev krohv on terve ja sellel puuduvad läbisadudest või ülekoormustest tingitud kahjustused. 1.4. Vahelagi Hoone vahelagi on puitkandjatel. Nendeks on risti hoonega olevad, üle postide jooksvad peatalad ja pikki hoonet, risti üle peatalade jooksvad abitalad. Peatalad on lahendatud ühe avaliste lihttaladena. Abitalad on alt kaetud laudisega, paksusega 25 mm. Talade vahe on täidetud saepuruga. Laudis on alt krohvitud. Ka peatalad on krohvitud. Ülevaatuse käigus on näha, et krohv on pragunenud kogu hoone ulatuses. Ühes kohas on hoones lagi osaliselt varisenud. Läbijooksudest tingitud jälgi on lael näha veel mitmetes kohtades. Kuna hoone katus on remonditud (sinna on paigaldatud profiilplekk), siis läbijooksusid ülevaatuse ajal ei olnud. Konstruktsiooni ja täiteks olev saepuru oli kuivad. Vahelaes olevad kahjustused olid tekkinud varem ja pärast katuse remonti need ei olnud edasi arenenud. Peatalade läbipainet sai kontrollitud keskmiste postide vahelisel alal. Seal oli lae omakaalust tingitud läbipaine L/250. Abitalade läbipainet ülevaatuse ajal ei mõõdetud. Arvutuslikult tagavad need küll vahelae omakaalu kandevõime (0,8 kN/m² < 1,7 kN/m²), aga läbipaine on 47 mm, ehk L/141. Vahelaele ei saa rakendada muid koormuseid peale omakaalu. 1.5. Katus Hoone katus toetub postidele ja välisseintele. Katuse koormus ei toetu vahelaele. Katuse kandjateks (sarikad) on ümarpalgid läbimõõduga 160 … 180 mm, sammuga 1500 mm. Sarikate peal on 50x50 mm ristlõikega roovid, laudis ja profiilplekk. Sarikaid toataval, pikki hoonet olevatel ja postidele toetavatele kandekonstruktsioonidele. Katusekonstruktsiooni poolt vastu võetav normatiivne lumekoormus on 0,9…0,6 kN/m². Määravaks on sarikate paindetugevus. 6 /8 Töö nimetus: Tallinnas, Poldri 3 laohoone konstsioonide ekspertiis. Aadress: Harjumaa, Tallinna linn, Poldri 3. Töö nr.: 2112P01 / Staadium: EKSPERTIIS Seletuskiri trükitud: 15.12.2021.a. Reg.nr: 10237051. Foto nr. 4 Vaade katusekonstruktsioonidele. Foto nr. 5 Vaade katusekonstruktsioonidele. 7 /8 Töö nimetus: Tallinnas, Poldri 3 laohoone konstsioonide ekspertiis. Aadress: Harjumaa, Tallinna linn, Poldri 3. Töö nr.: 2112P01 / Staadium: EKSPERTIIS Seletuskiri trükitud: 15.12.2021.a. Reg.nr: 10237051. 3. Kokkuvõte. Käesoleva ekspertiisi aluseks on võetud tellija poolt antud eskiisprojekt. Vahelae ja katuse konstruktsiooni on võrreldud selles projektis toodud lahendustega. Kuna ka vahelae ja katuse kandevõimet sai kontrollitud, siis juba praegu on katuse kandevõime standardist väiksem ja seda sellisel kujul ei saa rekonstrueerida katuslaeks. Ka vahelae kandevõime on oluliselt väiksem ja sellele täiendavaid koormuseid projekteerida ei saa. Vahelae talad on läbi vajunud ja kohati katuse remondile eelneva aja läbijooksudest kahjustatud. Ilmselt muudaks ka vahelae tulekaitse nõuetele vastavusse viimine selle oluliselt raskemaks. Hoone välisseinad ja nende vundamendid on heas seisus. Kui võtta aluseks ekspertiisi ajal kasutada olnud eelprojekt, mille kohaselt ehitatakse hoonele teine korrus, siis võib välisseina vundamentidele lisanduda täiendavat koormust kuni 25%. Sellega suureneb vundamentide vajum kuni ~3,4 mm. Kuigi pinnase kihid ei ole ühtlased kogu hoone ulatuses, siis ühtlustuvad koormused ja vajumid tänu seina massiivsusele. Siseseinte vundamendid on eeldatavasti seintest natuke laiemad. Ka nende puhul on kandevõime tagatud. Sarnaselt välisseintega suureneb nende vajum ~ 5…6 mm. Postide vundamente ekspertiisi käigus ei avatud. Kui ka seal on laiendused, mis tagaks taldmiku laiuse sarnaselt välisseinaga, või vähem, siis on nende kandevõime tagatud. Lisa vajumid oleks seal aga suuremad, ulatudes ~10…14 mm. Meie soovitus on vahelagi ja katus lammutada. Kuna ka silikaatpostid ei oma arhitektuurset väärtust, siis on otstarbekas ka need maha lammutada ja teha uued raudbetoonpostid koos vundamentidega mis sobivad olemasoleva konstruktsiooniga. Kõik tehtud arvutused kus võrreldakse uusi konstruktsioone olemasolevatega on küll varuga, aga ei pruugi olla täpsed. Arvutuste aluseks on võetud raudbetoonplaadiga vahelagi ja puitkandjatega katuslagi. Arhitektuurselt sobivaks võib osutuda ribilagi, kus kandev plaat on ~120 mm paksune ja all moodustuvad ~400 mm kõrgune talastik, sammuga ~2000 mm. 8 /8 Töö nimetus: Tallinnas, Poldri 3 laohoone konstsioonide ekspertiis. Aadress: Harjumaa, Tallinna linn, Poldri 3. Töö nr.: 2112P01 / Staadium: EKSPERTIIS Seletuskiri trükitud: 15.12.2021.a. Lisa 1 Teenuse tehniline kirjeldus Hankija: Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid. Riigihanke nimetus: „Tallinna loome- ja ringmajanduskeskuse (Poldri 3) hoone tervikrenoveerimise projekteerimine“ 1. RIIGIHANKE ESE JA OBJEKTID Riigihanke esemeks on Tallinnas, Poldri 3 asuv Tallinna loome- ja ringmajanduskeskuse (edaspidi Keskus) olemasoleva hoone tervikrenoveerimise ning laiendamise projekti koostamine eskiis-, eel- ja tööprojekti mahus (sh mudelprojekteerimine BIM-is), ehitusloa taotlemine, nõustamine ehitus- ja sisustushangete käigus ning projekteerija autorijärelevalve teostamine ehitustööde käigus. Tööde käigus teostatakse vajalikud uuringud, ekspertiisid, mõõdistused ja hangitakse tehnilised tingimused ning ehitusload. Nõustatakse Hankijat ehitus- ja sisustushangete läbiviimisel ning teostatakse projekteerija autori-järelevalvet ehitustöödel. Projekteerimistöö ulatus piiritletakse hoonestusõiguse alaga ning insenervõrkude ja liikluskorralduse osas kinnistuvälise piirneva alaga, et tagada insenervõrkudega liitumine ja liikluskorraldus ning sissepääsud kinnistule vastavalt kehtivale detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja asendiplaanile. Detailsemalt on projekteerija ülesanded määratud käesolevas tehnilises kirjelduses ja lepingus. Projekteerimistööd toimuvad kolmes etapis. Vastavalt Hankija eesmärkidele projekteeritakse Keskuse hoone tervikrenoveerimine ning laiendamine, mille arhitektuuriline, ruumiline ja tehniline lahendus kooskõlastatakse Hankijaga. Enne projekteerimistööde algust tuleb teostada täielik hoone mõõdistusprojekt (punktipilv) ning see võtta aluseks renoveerimisprojekti koostamisel. Hankija soovib hoone projekteerimist BIM meetodil. Tervikrenoveerimise kohta tuleb koostada eskiisprojekt. Hankijaga kooskõlastatud eskiisprojekt on aluseks järgmistele projekteerimise etappidele. 1 2. OLEMASOLEV OLUKORD Hoone aadress ja paiknemine: Poldri 3, Tallinn EHRi kood: 101015215 Esmase kasutuselevõtu aasta: EHR andmetel 1917 Maapealsete korruste arv: 1 Maa-aluste korruste arv: 0 Ehitisealune pind: 1 042,1 m2 Kogu hoone suletud netopind: 895,9 m2 Kasutusotstarvete kood: 12529 Muu laohoone On muinsuskaitse all: ei Hoonestusõiguse ala suurus: 2 871 m2 Kinnistu suurus: 3 365 m2 Poldri 3, Tallinn kinnistul asub 1917. aastal valminud ühekordne laohoone. Hoonel on välisseinad laotud paekivist (paksusega 1,2-1,3 m) ja nende all on paekivist laotud vundamendid, mille rajamissügavus ca 1 m. Kandvad siseseinad on laotud paekivist. Hoones sees on kandvad postid, mis on laotud silikaattellistest ja krohvitud. Hoone vahelagi on puitkandjatel ja sellele ei saa rakendada lisakoormust. Hoone katus toetub postidele ja välisseintele. Katust kannavad sarikad, mille peal on roovid, laudis ja profiilplekk. Hoone ehituskonstruktsioonid ja tehnosüsteemid ei vasta tänapäevastele nõuetele ja on amortiseerunud. Hankijal on olemas ja tehtud kättesaadavaks hankedokumentides: • Poldri tn 3 Reostusuuring ja keskkonnaseisundi ülevaade (oktoober 2021) • Poldri tn 3 Topo-Geodeetiline uurimustöö (november 2021) • Projekteerimistingimused (oktoober 2021) • Poldri 3 asuva laohoone kandekonstruktsioonide ekspertiis (detsember 2021) 2 3. HANKIJA EESMÄRK Hankija eesmärgiks on koostada Poldri 3, Tallinn ajaloolise laohoone tervikrenoveerimise projekt, mille realiseerimise käigus ehitatakse hoone kahekorruseliseks ja kohandatakse Tallinna Loome- ja ringmajanduskeskusele sobivaks ning kaasaegsetele nõuetele vastavaks büroo- ja teenindushooneks. 1917 kasutusele võetud paekivist laohoone väärib säilitamist. Hoonega samal kinnistul asub ka teine paekivihoone, mis on detailplaneeringu lahenduses ette nähtud säilitada. Kaks hoonet moodustavad tervikliku ansambli, mis ilmestavad linnakeskkonda, eksponeerides ajaloolisi paekivihooneid. Hankija soov on säilitada ja eksponeerida Tallinnale igiomaseid paekivihooneid võimalikult autentsel kujul. Tänase paekivihoone katust on soov tõsta, mis võimaldab hoone ehitada kahekorruseliseks. Katuse tõstmine ja 2. korruse lahendus peab lahendama ruumide loomuliku päevavalguse puudumise probleemi ajaloolises paekivi hoones. Esimesele korrusele on kavandatud Keskusele vajalikud teema-ala, näituse ja koolitusruumid ning teisele korrusele Keskuse töö-, rendi- ja nõupidamisruumid. Alumise korruse valgustamiseks on mõeldud katusaknad ning ühe võimalusena vahelakke lõigatud valgusšaht, mis tõstab teise korruse tööruumide atraktiivsust ning parandab alumisel korrusel paiknevate ruumide valgustingimusi. Hoone suured kahepoolega uksed on mõeldud topeltustena: välimised uksed on ajaloolised puidust uksed ja sisemised on klaasuksed. Hoonele koostatakse projekt eskiis-, eel- ja tööprojekti mahus ning taotletakse ehitusluba. Lahenduse sobivuse ja vastuvõetavuse üle otsustab Hankija projekteerimise etappide käigus. Hankija käsutuses ei ole olemasoleva hoone kohta adekvaatseid jooniseid. Töövõtja tellib kõik vajalikud täiendavad mõõtmised ja uuringud, hangib kõik võrguvaldajate tehnilised tingimused, kooskõlastused ja load, korraldab vajalikud menetlused. Projekti koosseisus tuleb lahendada ka kinnistuvälise piirneva ala haljastus ja parkimiskorraldus, (vt detailplaneering ja projekteerimistingimused kõik nõuded). Hoone 1. korrusel on ruumid Keskuse avalikkusele suunatud tegevusteks: teema-ala; suur multifunktsionaalne hall/näituseruum, mis on kohandatav vastavalt vajadusele: heli, valgustus, multimeediavalmidus (välja rentimisvõimalus); koolitus ja nõupidamiste ruumid; aatrium/näituseruum; kohvikuala; tehnilised, sanitaar- ja muud abiruumid. Hoone 2. korrusel on ruumid Keskuse püsiklientidele suunatud tegevusteks: väljarenditavad stuudiod ja bürood; nõupidamiste ruumid; Keskuse töötajate tööruumid; tehnilised, sanitaar- ja muud abiruumid. Kogu hoone sisevalgustus on vaja kalibreerida päikesevalgusega sarnasesse spektrisse. Hoone maksimaalne mahutavas („täis maja“): ~160 inimest Igapäevane töötajate arv: ~ 60 Ruumide arv: ~50 Hoone projekteerimisel peab olema tagatud: • Sobivus piirkondlikku linnaruumi; • vastavus õigusaktidele ja käesolevas tehnilises kirjelduses esitatud tehnilisetele nõuetele; • funksionaalsus lähtuvalt hoone ja ruumide otstarbest; 3 • hoone, materjalide, toodete ja tehnosüsteemide pikk kasutusiga; • kasutatud materjalide ja toodete vastupidavus ja kulumiskindlus; • ekspluatatsiooni ja tehnohoolduskulude optimaalsus; • keskkonnasäästlikus; • maksimaalne energiatõhusus; • ehituskulude optimaalsus; • kasutusaegne energiatähistus; • hoone tehnosüsteemid kavandada vastavalt RKAS juhis 2020, väljaarvatud kohaloleku printsiibi alusel valgustuse ja tehnosüsteemide juhtimine; • nõupidamisteruumide sisekliima juhtimine digitaaldispleiga CO2 andurite baasil. Tabel 1 Hoone ruumiprogramm ja kasutatavus Esialgne eskiis Eskiisil on Hankija jaoks visualiseeritud esialgne ruumiprogramm, mis lähtub sellest, et 1. korrusel on ruumid avalikuks kasutamiseks ja 2. korrusel Keskuse tööruumid ning väljarenditavad bürood või ruumid ankurrentnikule. Väljastatud projekteerimistingimused võimaldavad suurendada hoone mahtu läbi esialgsel eskiisil kavandatud klaasiga kaetud osa laiendamise. Esimene korruse lisavalgustuse vajadus tõttu tuleb vahelakke planeerida õhuruum, mille täpne paiknemine täpsustatakse projekteerimise käigus. On arvestatud, et projekteerimise faasis tekib täiendavaid ettepanekuid ruumiprogrammi suhtes, mis kinnitatakse eelprojekti faasis. Ruumide täpne suurus ja mahutavus täpsustatakse vastavalt otstarbele koostöös projekteerijaga. 1. KORRUS Ruumi Ruumide Ruumi Ruumi nimetus asukoht ligikaudne mahu- Eritingimused, märkused (korrus) suurus tavus üldventilatsioon, tehnoseadmete ruumi Tehnilised ruumid 1 ~ 30 m2 suurus otsustatakse koos projekteerijaga Serveriruum 1 ~ 10 m2 üldventilatsioon Laoruumid 1 ~ 45 m2 üldventilatsioon Kohtventilatsioon (kohviku puhul) ja Kohvik ja showroom 1 ~ 255 m2 üldventilatsioon muus osas Aatrium/näituseruum 1 ~ 100 m2 üldventilatsioon Tualettruumid (2) 1 ~ 30 m2 Üldventilatsioon, eriventilatsioon Kõneboksid ~ 2tk 1 ~ 6 m2 üldventilatsioon Koolitusruum/näituseruum 1 ~ 217 m2 üldventilatsioon, stuudionurk filmimiseks eriventilatsioon, juhuks kui peaks Teema-ala, avatud kontor 1 ~ 165 m2 otsustama tööstuslike näidisseadmete näituseruum kasuks Näituseala/vastuvõturuum maht üldventilatsioon. Laiendatava osa otstarve 1 (laiendatav klaasist osa) täpsustub täpsustub projekteerimisel 2. KORRUS Ruumi Ruumi Ruumi Ruumi nimetus Eritingimused, märkused asukoht suurus mahu- 4 (korrus) tavus Eraldi tööruumid 1-2 töötajat Keskuse töötajate ruumid 2 ~130 m2 1-2 üldventilatsioon Tualett- ja sanitaarruumid 2 ~ 40 m2 Üldventilatsioon, eriventilatsioon (dušruum, saun) Väike kohtumisruum 2 ~ 15 m2 üldventilatsioon Nõupidamisruum I 2 ~ 20 m2 üldventilatsioon Nõupidamisruum II 2 ~30 m2 üldventilatsioon Köök-söögituba 2 ~ 30 m2 üldventilatsioon/kohtventilatsioon Koridor 2 ~ 100 m2 üldventilatsioon Kõneboksid ~ 4tk 2 ~ 12 m2 üldventilatsioon Väljarenditavad bürood 2 ~ 340 m2 üldventilatsoon Näituseala/vastuvõturuum maht üldventilatsioon. Laiendatava osa otstarve 2 (laiendatav klaasist osa) täpsustub täpsustub projekteerimisel ÜLDVENTILATSIOON - mehhaaniline üldventilatsioon (sisse/väljapuhe) tavakasutusega ruumides (fuajees, büroodes jne) vastavalt kehtivatele normidele; ERIVENTILATSIOON - vajalik ruumides, kus õhuvahetus peab kogu ruumi ulatuses olema aegajalt oluliselt intensiivsem, kui tavakasutusega ruumides (teema-ala, erispetsiifilised ruumid, kus on kõrgem tolmu- ja lenduvate ainete tase/kontsentratsioon); KOHTVENTILATSIOON - musta õhu väljatõmme on fokusseeritud ruumis mingile kindlale/konkreetsele kohale. Siin mõeldakse eelkõige kubusid (köögis ja kohviku alal). Tabel 2 Keskuse tehnosüsteemide lähteülesanne Märkused/ erisoovid/ erisused tehnilisest juhendist/ selgitused Välistrassid Kui projekteerimise tulemusena selgub, et peab muutma hoone liitumistingimusi (nt suurem peakaitse, kaugkütte võimsuse muutus), siis vastavad tehnilised tingimused taotleb projekteerija ja projekteerib edasised lahendused vastavalt saadud tehnilistele tingimustele käesoleva hanke töö mahus. Ventilatsioon Vaata ruumide tabeli märkusi. Ventilatsiooniseadmed peavad olema liidetud hoone keskse automaatikasüsteemiga. Soojavarustus Enne projekteerimist täpsustada võrguvaldaja tehnilised tingimused. Kontrollitakse olemasolevat soojasõlme ja vajadusel projekteerida muudatused. Soojasõlm vajalik liita hoone keskse automaatikasüsteemiga. Soojussõlmes teostatav soojushulgamõõtmine ja automaatika (k.a. andurid) peab vastama RKAS juhendis kirjeldatud nõuetele. Küttesüsteem Kontrollitakse olemasolevat küttesüsteemi, vajadusel täiendada/muuta (soojuslik võimsus, küttekehade ümber tõstmine jms). Küttesüsteem projekteerida reguleeritavaks, mis on jälgitav hoone keskse automaatikasüsteemiga. Soojaveevarustus Projekteerida süsteemi rekonstrueerimine. Veevarustus kanalisatsioon Projekteerida süsteemide rekonstrueerimine. Kõik veearvestid ühendada ühtsesse hooneautomaatika süsteemi ning kulunäitude ja olekute edastamisevõimalusega. Elektrivarustus Projekteerida uus nõuetekohane elektripaigaldis ning valgustus. Võimalusel valgustus lahendada LED valgustite baasil, esitada projektiga valgustusarvutused. 5 Kogu keskuse sisevalgustus on vaja kalibreerida päikesevalgusega sarnasesse spektrisse. Nõrkvoolu osas projekteeritakse hoonesse: • välisukse fonolukusüsteem videoga; • siseuste läbipääsusüsteem kaardiga; • valvesüsteem; • videovalvesüsteem; • tulekahjusignalisatsioon arvestades üldisi tuleohutuse nõudeid; • tehnosüsteemide juhtimissüsteemid; • hoone keskne automaatikasüsteem. Tulekahjusignalisatsioon Analoog-aadresseeritav süsteem koos graafikaga. Lähtuvalt RKAS ja Päästeameti nõuetest. Hoone keskne Lähtuvalt RKAS tehnilistele nõuetele. automaatikasüsteem Hooneautomaatikale peab olema ligipääs üle interneti. 4. ALUSDOKUMENDID 4.1 TEHNILISED NÕUDED Koostatud projekt peab järgima kehtivaid õigusakte, standardeid, tehnilisi norme ja kvaliteedinõudeid. Kvaliteedinõuete osas tuleb järgida RYL ning RT kartoteegi kehtivaid normatiive ja juhiseid ja toote kartoteeke või muid samaväärseid kvaliteedinõudeid sätestatavate dokumentide nõudeid. 4.2 PROJEKTDOKUMENTATSIOONI KOOSTAMISE ALUSDOKUMENDID • Ehitusseadustik; • Rahvatervise seadus; • Riigi Kinnisvara AS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele“, 2020 - https://nouded.rkas.ee; • Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“; • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“; • Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; • Majandus-ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika“; • Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; • Majandus– ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97“Nõuded ehitusprojektile“; • Majandus– ja taristuministri 08.06.2015 määrus nr 62 “Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“; • Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“; • Majandus– ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“; • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“; • Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“; 6 • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“; • Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“; • COBIM 2012; • EVS 812 Ehitiste tuleohutus; • EVS 835 Hoone veevärk; • EVS 840 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes; • EVS 842 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest; • EVS 843 Linnatänavad; • EVS 844 Hoonete kütte projekteerimine; • EVS 846 Hoone kanalisatsioon; • EVS 847 Veevärk; • EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk; • EVS 860 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud, mahutid ja seadmed. Soojusisolatsiooni teostus; • EVS 871 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused; • EVS 873 Kodumajapidamises ja muudes taolistes oludes kasutatavad pistikühendused; • EVS 885 Ehituskulude liigitamine; • EVS 894 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides; • EVS 901 Tee-ehitus; • EVS 906 Mitteeluhoonete ventilatsioon; • EVS 908-1 Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhend. Osa 1: Välisõhuga kontaktis olev läbipaistmatu piire; • EVS 919 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid; • EVS 920 Katuseehitusreeglid; • EVS 921 Veevarustuse välisvõrk; • EVS 932 Ehitusprojekt; • EVS-EN ISO 6946 Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja soojusläbivus. Arvutusmeetodid; • EVS-EN ISO 10077 Akende, uste ja luukide soojuslik toimivus. Soojusläbivuse arvutus; • EVS-EN ISO 10211 Külmasillad hoones. Soojusvoolud ja pinnatemperatuurid. Detailsed arvutused; • EVS-EN ISO 11665 Radioaktiivsuse mõõtmine keskkonnas. Õhk: radoon-222; • EVS-EN 12464 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus; • EVS-EN 12697 Asfaltsegud. Katsemeetodid; • EVS-EN 13108 Asfaltsegud. Materjali spetsifikatsioon; • EVS-EN ISO 13370 Hoonete soojuslik toimivus. Soojuslevi pinnasesse. Arvutusmeetodid; • EVS-EN ISO 13788 Hoone elementide ja piirdetarindite soojus- ja niiskustehniline toimivus. Kriitilise pinnaniiskuse ja elemendisisese kondenseerumise vältimine. Arvutusmeetodid; • EVS-EN ISO 15026 Hoone elementide ja piirdetarindite soojus-ja niiskustehniline toimivus. Niiskuslevi hindamine numbrilise modelleerimisega; • EVS- EN 16798 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast; • EVS-HD 60364 „Madalpingelised elektripaigaldised“ ja „Ehitiste elektripaigaldised“; • Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016); 7 • Tallinna Jäätmehoolduseeskiri; • Tallinna linna ehitusmäärus; • Tallinna linnavolikogu määrus „Heakorraeeskiri“; • Tallinna linna kaevetööde eeskiri; • Tallinna linnamööbli valiku ja paigutuse juhend; • Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314 „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“; • Hoone tehnosüsteemide RYL 2002; • MaaRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd; • Maalritööde RYL 2012; • Sisetööde RYL 2013; • Tarindi RYL 2010; • Muud Tallinna linna õigusaktid; • RIL 77-2013 – Plasttorude paigaldamise juhend projekteerijale ja ehitajale; Kui projektdokumentatsioonis puudub viide asjakohasele seadusele, määrusele, ehitus- ja projekteerimisnormile või standardile, siis tuleb selle leidmiseks pöörduda regulaarselt avaldatava ET- kartoteegi (avaldab Ehitusteave OÜ) värskeima versiooni poole (täiendatakse 4 korda aastas), kooskõlastades valiku hankijaga. Eesti Vabariigis kehtivate vastavate normide, standardite ja õigusaktide puudumisel tugineda Euroopa Liidu direktiividele või liikmesriikide vastavatele normidele ja standarditele, viidates nendele projektis. Kui projektdokumentatsioonis, on viidatud erineva rangusega nõuetele, normidele jms, siis tuleb lähtuda rangeimast nõudest, normist, käsitlusest. 5. TÖÖDE TÄHTAJAD Tööde tähtajad on ära toodud töövõtulepingu projekti lisas 1. 6. TÖÖVÕTUMAHT Töövõtumahtu kuuluvad: 1. vajalikud uuringud, sealhulgas, kuid mitte ainult: • olemasoleva hoone täielik ülesmõõdistus; • olemasolevate kommunikatsioonide videouuringud; • radoonimõõdistused, alusgeoloogia uuringud; • dendroloogia; 2. lähteandmete hankimine lähtudes objekti vajadustest, sealhulgas, kuid mitte ainult: • veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused; • elektrivarustuse tehnilised tingimused; • kaugkütte tehnilised tingimused; • side tehnilised tingimused. PS. Kõik uuringute, mõõdistamiste ja ekspertiiside tegijad tuleb kooskõlastada hankijaga! 3. ehitusprojekteerimine (eskiis-, eel- ja tööprojekti staadium); 4. eskiisprojekti kooskõlastamine hankijaga; 5. energiatõhususe ja sisekliima dünaamiline simulatsioon kõikides projekteerimisetappides; 6. arvutusliku energiamärgise väljastamine hankijale projekteerimise faasis ning ehitusliku (tegeliku) energiamärgise väljastamine peale autorijärelevalve faasi lõppu; 7. tööprojekti komplekteerimine selle üleandmisel hankijale; 8 8. ehitusprojekti/projektide kooskõlastamine ehitusloa taotlemiseks vajalikuks mahus läbi ehitisregistri, sh ehituslubade taotlemiseks vajalike taotluste vormistamine ja ehituslubade taotlemine; 9. projekteerimisnõupidamiste läbiviimine ja protokollimine; 10. ehitusprojekti koostamise osapoolte infovahetuse korraldamine (näit. digitaalne infopank koos selle pideva uuendamisega); 11. peaprojekteerimise ülesanded (projekteerimisrühma juhtimine ja järelevalve, projekteerimisajagraafiku teostus ja kontroll, pidev infovahetus tööde hankijaga); 12. hankearvutused (töömahud, maksumushinnangud, taotluseelarved lähtuvalt ehitusmahtude loetelust vastavalt EVS 885 liigitusele sh sisustus); 13. pakkumustabeli koostamine ehitushanke jaoks; 14. pakkumustabeli koostamine sisutushanke jaoks (koondtabelina, milles on üheselt arusaadav ja eristatav sisutaja ja ehitaja poolt hangitavad detailid); 15. autorijärelvalve teostamine ehitustööde ajal; Kõik tasud ehitusprojekti kooskõlastamiseks ja võrguvaldajate teenustasud peavad kuuluma pakkumuse hinna sisse. Võrguvaldajatega liitumislepingute sõlmimine ja liitumistasude maksmine ei kuulu projekteerija töömahtu. 7. TÖÖVÕTJA TEGEVUSED JA KOHUSTUSED PROJEKTEERIMIS-TEENUSE TEOSTAMISEL Tegevus Selgitused/eesmärk JUHTIMINE JA KORRALDUS Lähteandmete ja alus- Eesmärgiks on koguda vajalik dokumentatsioon vastavate uuringute, dokumentide kogumine ekspertiiside ja projekteerimistööde teostamiseks. Energiatõhususarvu nõude väljaselgitamine enne töödega alustamist tulenevalt nõuetest. Vajalike lähtedokumentide, Töövõtja ülesandeks on hankida kõik projekteerimise alustamiseks lubade ning kooskõlastuste vajalikud load ja kooskõlastused. hankimine Vajadusel taotleda tehnilised tingimused võrkude valdajatelt ja hankida nendega seotud kooskõlastused. Sellega seotud kulu ja lõivud tasub töövõtja ja neid kulusid tuleb arvestada projekteerimistööde maksumuses. Ehitusload/lubade hankimine Töövõtja kohustuseks on hankida hoone omaniku nimel ehitusluba kohalikust omavalitsusest. Peaprojekteerija ülesannete Peaprojekteerija ülesanded ehitusprojekti koostamisel täitmine, projektijuhtimine ettevalmistamisel ja alustamisel: • kavandamisel arvestada siseplaneeringu variantide koostamisega, sisekujunduse lahenduste tutvustamisega kasutajatele nii paigutuse kui ka materjalide osas, samuti õueala planeerimisel. • projekteerimise eesmärgi kontrollimine ja täpsustamine; • ehitusprojekti koostamise töövõtu- ja vastustuspiiride määramine, kontrollimine ning täpsustamine; • projekteerimise erinõuete ja tingimuste täpsustamine, sellega seotud lähteandmete piisavuse kontrollimine; • ehitusprojekti lähteülesande piisavuse kontrollimine, hankija erinõuete ja vajaduste täpsustamine; • loamenetluste (näiteks ehitusloa taotlemine, ehitusteatise esitamine) tingimuste väljaselgitamine; 9 • ehitusprojekti koostamise osapoolte infovahetuse vahendite (näit. digitaalne projektipank, ehitise infomudel vms.) ja protseduuride määramine; • projekteerimisrühma liikmete töövõtu- ja konsultatsiooni-piiride täpsustamine; • projekteerimisrühma koostöövormide täpsustamine (näit. projekteerimiskoosolekute korraldus, reglemendid, regulaarsus); • projekteerimise alustuskoosoleku korraldamine, koosoleku läbiviimine ja protokollimine. Peaprojekteerimise ülesanded ehitusprojekti koostamise käigus: • projekteerimisrühma koostöö juhtimine ja järelevalve, sealhulgas projekteerimiskoosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine; • projekteerimise ajagraafiku detailiseerimine, täpsustamine ja kaasajastamine, ajagraafiku täitmise järelevalve; • ehitusprojekti koostamise osapoolte vahelise infovahetuse (vajalike lähteandmete üleandmise) ajagraafiku koostamise ja selle täitmise järelevalve; • tagasiside andmine hankijale; • projekti eri osade lahenduste vastastikuse mõju teadvustamine ning tegevuste suunamine; • ehitusprojekti osade koostajate (st projekteerimisrühma liikmete) vahel jagunevate ülesannete lahendamise koordineerimine ja terviklahenduste väljatöötamise korraldamine; • projektlahenduste ja arhitektuuri terviklahenduse esteetilise kokkusobimise hindamine ning töö suunamine; • projektlahenduse formaalse kokkusobimise, piisavuse vastuolude puudumise tagamine; • vajalike muudatuste ja täienduste ulatuse hindamine (projekteerimise ulatus, mõju ajagraafikule, vastuolude väljaselgitamine) ning muudatuste ja täienduste sisseviimise koordineerimine; • ehitusprojekti üldinfot sisaldava ehitusprojekti ühisosa koostamine. Ehituse sisustushangete käigus: • Selgituste andmine projektdokumentatsiooni kohta. Ehitus-ja sisustusperiood: • Tööprojekti järelevalve teostamise juhtimine. UURINGUD Insener- tehniliste uuringute ja Projekteerija ülesandeks on teostada kõik projekteerimise jaoks ekspertiiside teostamine vajalikud insener-tehnilised uuringud ja ekspertiisid s.h • olemasoleva hoone täielik mõõdistusprojekt; • kommunikatsioonide/trasside videouuringud; 10 • geoloogilised uuringud; • radooni mõõdistus; • dendroloogia; • muud vajalikud uuringud, mis on vajalikud hankija eesmärgi realiseerimiseks; PROJEKTEERIMINE Eskiisprojekt koos selle Töövõtja esitab eskiisi etapis projekti eskiislahenduse hoone kohta, kooskõlastamisega Hankijaga võttes aluseks hankes esitatud hankija eesmärke. Töövõtja peab arvestama eskiisprojekti koostamisel, et hoone mahu suurendamine katuse tõstmise teel on lubatav vaid keskkonda sobiliku arhitektuurilise lahenduse korral. Seega tuleb töövõtjal arvestada asjaoluga, et erinevate võimalike lahenduste teostamine ja kooskõlastamine kuulub antud hanke töömahtu. Eelprojekt koos ehituslubade Eelprojekti koostamise aluseks on „Ehitusprojekt”, EVS 932:2017. taotluste vormistamisega ja esitamisega Eelprojekti mahus käsitleda vähemalt järgmised ehitusprojekti osad: • asendiplaan (sh. piirkonna kontaktvööndi asendiplaan 1:2000 ja krundisisesed tehnovõrgud hoone sisendist kuni liitumispunktini); • arhitektuur; • sisearhitektuur; • konstruktsioonid (tarindid); • küte, ventilatsioon, jahutus ja soojusvarustus; • veevarustus ja kanalisatsioon; • elektripaigaldis (tugevvool, nõrkvool, automaatika); • tuleohutus; • energiatõhusus; • akustika; • muud tehnosüsteemid; • õueala väikevormid • ehitusmaksumuse eelhinnang (ehituskulude arvestus) ja töömahtude loend; Tööprojekti koostamine Tööprojekti koostamise aluseks on „Ehitusprojekt”, EVS 932:2017. Tööprojekti mahus käsitleda vähemalt järgmised ehitusprojekti osad: • asendiplaan (sh piirkonna kontaktvööndi asendiplaan 1:2000); • krundisisesed tehnovõrgud hoone sisendist kuni liitumispunktini; • õueala väikevormid • arhitektuur; • sisearhitektuur; • konstruktsioonid (tarindid); • territooriumi heakord, parklad, teed, mänguväljakud jms; • küte, ventilatsioon, jahutus ja soojavarustus; • veevarustus ja kanalisatsioon; • elektripaigaldis (tugevvool, nõrkvool, automaatika); • tuleohutus; 11 • energiatõhusus; • akustika; • muud tehnosüsteemid • ehitusmaksumuse eelhinnang (ehituskulude arvestus) • töömahtude loend (töömahtude loendite koosseisus anda ka töömahtude mõõtereeglid). Hankijal on õigus eeldada, et tööde mahud on arvestatud õigesti ja vastavad joonistes ja spetsifikatsioonides toodud mahtudele; • projekti kooskõlastamine Päästeametiga vajalikus mahus vastavalt eelprojektis toodud tuleohutuse osa täiendamisele (ventilatsiooni automaatika, suitsueemaldus, tuletõrje-läbiviigud, ATS, infotabloo jm); • hoonete projekt peab olema koostatud sellises mahus, et tulevasel ehituse peatöövõtjal ei teki põhjendatud õigust asendada või muuta projektlahendusi selliselt, et lõpptulemus ei vastaks hankija eesmärgile (ehk tulevasel peatöövõtjal ei tekiks lisaraha taotlemise õigus, viidates puudulikule projektile). • hoone energiatõhususe simulatsiooniarvutuste tegemine. Projekti järelevalve • Töövõtja töövõtu mahtu kuulub ehitusprojekti projekteerija autorijärelevalve kõigi lepinguliste projekteerimistööde mahus kogu ehitusperioodil kuni ehitise ehitustööde täieliku valmimiseni ja kasutusloa väljastamiseni; • Kõikide ehitusprojekti osade vastutavad projekteerijad peavad teostama autorijärelevalvet vähemalt standardi EVS 932:2017 lisas B toodud ulatuses; • Autorijärelevalve teostamise ajal tuvastatud puudused projektdokumentatsioonid likvideeritakse projekteerija poolt ilma täiendava tasuta; • Autorijärelevalve töömahus hindab ja kooskõlastab Töövõtja ilma täiendava tasuta ka toote- ja teostusjoonised, mille koostamise ja kooskõlastamise kohustus on määratud tööprojektis; • Autorijärelevalve käigus töövõtja vaatab läbi hankija või kolmanda osapoole muudatusettepanekuid projektile ning hindab ja kooskõlastab neid; • Arvestuslik autorijärelevalve teostus ehitustegevuse ajal on vähemalt 4 h nädalas koos objekti nõupidamisel osalemisega. Ehitustöid viiakse läbi ajavahemikul 2022 – 2023 aasta. Muud nõuded • Hoone projekti staadiumid tuleb enne järgneva etapi teostamist kooskõlastada hankijaga, vajadusel teostada projekti tutvustus. Kooskõlastatud eelnev staadium jääb aluseks koostatavale järgneva projekti staadiumile; • Kui ehitustööde käigus ilmneb ehitusprojektiga antud projektilahenduse ebapädevus ja/või nõuete mittevastavus ja /või erinevate ehitusprojekti osade lahknevus, kohustab projekteerija koostama uue korrektse lahenduse omal kulul; • Projektlahenduse pädevuse, õigsuse ja vastavuse eest vastutab töövõtja ning hankija kooskõlastus ei vähenda ega vabasta 12 töövõtjat vastutusest, s. t. täisvastutus teostatu eest lasub töövõtjal; • Projektis tuleb tuua välja tehnilised näitajad ja spetsifikatsioonid, mis on piisavad konkreetsete ehitusmaterjalide, osade, elementide, seadmete jne valikuks; • Kui ehitusprojektis tuuakse välja konkreetsed tooted, tuleb iga vastav toode varustada märkega „või samaväärne“ viidates tehnilistele näitajatele ning spetsifikatsioonidele, mille alusel samaväärsust hinnatakse, et vältida ehituse käigus arusaamatusi ehitajaga. MUU Energiatõhususe analüüs ja Igas projekti etapis (eel- ja tööprojekt) teostada energiatõhususe energiamärgise väljastamine analüüs. Lähtuvalt seadusest väljastab projekteerija hoonele energiamärgise, kusjuures lõpliku arvestuse aluseks peab olema tegelikult ehitustööde tulemusena väljaehitatu. Akustika osa projekteerimine • Ehitusakustiliste/heliisolatsiooni nõuete kehtestamine hoones, õhumüra ja löögimüra isolatsiooni kavandamine; • Välismürataseme uuring ning välispiiretele (sh klaasavatäidetele) heliisolatsiooni nõuetele kehtestamine; • Heliisolatsiooni tagamine erineva kasutusotstarbega ruumide vahel - tüüplahenduste väljatöötamine (vahelaed-ja seinad, liitumissõlmed), mis sisaldab ka vastavate põhimõtteliste jooniste koostamist, lahenduste kontroll; • Ehituskonstruktsioonide määramine ja kommenteerimine; • Piirdetarindite heliisolatsiooniomaduste arvutuslik kontroll. Tuleohutuse osa Vastavalt seadusandlusele, sh kõikide projektiosade kooskõlastamine. projekteerimine Koostada pädeva spetsialisti poolt tuleohutuse osa audit ja kooskõlastada Päästeametiga. See on vajalik nii eelprojekti kui ka tööprojekti staadiumis. Tehnoloogiliste projektide Koostada ja kooskõlastada hankijaga hoone tehnoloogilised projektid. koostamine Detailse ehitusmahtude loetelu Projekt peab sisaldama detailset ehitustööde loetelu koos füüsiliste koostamine mahtude määramisega. Projekteerija peab koostama hoone tööprojektist tulenevalt detailse ehitustööde loetelu (sisaldab olemasolevate ehitiste ja rajatiste, juurdeehituse kui ka krundi/kruntide väliste detailplaneeringu kohaste ja/või hoone teenindamiseks vajalike ehitiste ja rajatiste (sh trassid, juurdepääsuteed, parkimine) koos ehitustööde füüsiliste mahtude määramisega EVS 885 liigituse alusel. Detailse ehitustööde Projekteerimistööde mahtu kuulub ehitusmaksumuse prognoosi taotluseelarve koostamine (taotluseelarve) koostamine lähtuvalt ehitusmahtude (ja sisustuse/tehnika) detailsest loetelust. Ehitusmaksumuse prognoos peab olema koostatud kompetentse isiku poolt, kelle tegevusalaks on ehituseelarvete koostamine. Ehituseelarve peab arvestama ehitusturul kehtivat hinnataset. Taotluseelarve (ehituskulude ja sisustuse sh tehnika arvestus) koostada kahes etapis: • eelprojekt; 13 • tööprojekt. Hankearvutuse (töömahud, maksumusehinnangud, taotluseelarved) teostada lähtuvalt ehitusmahtude loetelust vastavalt EVS 885 liigitusele sh sisustus. Töömahtude loendite kooseisus anda ka töömahtude mõõtereeglid. Hankijal on õigus eeldada, et tööde mahud on arvestatud õigesti ja vastavad jooniste spetsifikatsioonides toodud mahtudele. Projekteerijal tuleb pidevalt projekteerimisprotsessis lahenduste valikul arvestada hoone ehituseks arvestatud rahaliste vahenditega ning vajadusel muuta projektlahendusi. Nõrkvoolu süsteemid Täpse kirjelduse loodavast nõrkvoolusüsteemist annab hankija objektipõhiselt projekteerimise ajal. Üldiselt tuleb järgida järgmisi juhiseid: • Telia optika rajamine/ühendamine majja jätta töövõtja ülesandeks. Optika rajamine tuleb võimaldada RACi kapini; • kaabeldus minimaalselt cat. 6 • piirduda 1 võrgukapiga (rackiga) • luua sissepääsudele fonolukusüsteem • valvekaamerate valmidus perimeetril ja välisuste juures (Cat.6 kaabeldusega) • töökohale 2xRJ45, 5x230V • ühiskasutusruumidesse digitahvli ja videoprojektori paigaldamise valmidus • üldkasutatavates ruumides tagada WIFI võrgu loomise valmidus Muud kohustused Muud kohustused, mis on määratud hankedokumentides, tehnilises kirjelduses, hankelepingus või on vajalikud hankija eesmärgi realiseerimiseks. Töövõtja peab arvestama, et hankijal on õigus eel- ja tööprojekti etapis nõuda arhitektuuri ja siseruumide lahenduste muutmist ning seda ei loeta lisatööks. Lisatööks ei loeta ka eelprojekti koostamise käigus hankija ettepanekuid, mille tulemusena kohustub töövõtja muutma juba välja töötatud lahendust või teostama lepingu dokumentidest sätestatust erinevad lahendused. 14 8. PROJEKTDOKUMENTASIOONI VORMISTAMINE 1. Projektdokumentatsiooni iga etapp (eskiis-, eel- ja tööprojekt) antakse valmimisel hankijale üle digitaalselt allkirjastatuna. 2. Digitaalne eksemplar peab sisaldama kogu projektmaterjali koos vastava sisujuhi ehk dokumendiregistriga vastavalt hankija püstitatud ülesehitusele. 3. Läbiviidud uuringud esitatakse digitaalselt, joonised dwg ja pdf formaadis. Failid ei tohi olla lukustatud. 4. Esitatav projektdokumentatsioon peab olema selgelt ja arusaadavalt süstematiseeritud ja sisaldama kõikide projektdokumentide koondit (projektdokumentasiooni register), kus on ära näidatud dokumendi (joonis, seletuskiri, spetsifikatsioon jne) nimetus, dokumendi number, koostamise kuupäev, mõõtkava, lehekülje number, lehekülgede arv, dokumendi digitaalse versiooni faili nimetus ja kausta nimetus, kus dokument paikneb. 5. Projektdokumetatsiooni register esitatakse alljärgnevas vormis: Jrk Kausta Dok. Dok. Dok. Leht Lehti Dok. Märkused nimetus (joonise) kuupäev (joonise) nr. kokku Paiknemine nimetus, nr ja tähistus jooniste (faili mõõtkava nimetus) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 6. Digitaalne projektdokumentatsioon tuleb koostada joonised dwg-, tekstid doc- ja tabelid xls-formaadis. Kogu dokumentatsioon ja joonised esitatakse lisaks .pdf failina, sh. iga joonis tuleb teha eraldi failina ning faili nimeks panna joonise number, kuupäev ja nimetus/sisu. Digitaalselt esitatud projektdokumentatsioon peab olema korrastatud ja struktureeritud ning võimaldama paberkandjal dokumentatsiooni kvaliteetset väljatrükki. 7. Projektide vormistamisel on aluseks juhendmaterjal „Ehitusprojekti dokumentide vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel“ 8. Iga joonis ( nii *.dwg kui ka *-pdf) tuleb salvestada omaette failiks. 9. Dokumendi/joonise digitaalne nimetus peab kajastama täies pikkuses dokumendi/joonise nimetust/sisu ja dokumendi numbrit. Juhul kui digitaalne formaat ei võimalda nimetada dokumenti täispika dokumendi nimetusega, võib kasutada sõnade lühendeid. 10. Kõik joonised peavad olema salvestatud (layout) selliselt, et neid saab ilma töötlemata vaadelda. 11. Kogu projektdokumentatsioon esitatakse hankija projektipangas. 12. Hankija sellekohasel nõudmisel tuleb projekt esitada ühes eksemplaris paberkandjal. Nimetatud dokumentide trükkimise, kopeerimise ja postitamise kulud sisalduvad lepingu tasus. 15 9. MUUD TINGIMUSED 1. Projekt peab olema koostatud sellises mahus ja sellise detailsusega, et oleks võimalik ehitustööde riigihanke läbiviimine ja ehitushinna määramine ilma, et ehitustööde mahu ja selle maksumuse määramiseks oleks vajadus hankida täiendavat informatsiooni, koostada täiendavaid projektlahendusi ja viia läbi täiendavaid uuringuid. 2. Käeoleva hanke tulemusena koostatud projekti järgi peab olema võimalik määrata täpne tööde maht ja ehituse maksumus. 3. Kõik projekti osad peavad sisaldama kirjalikku kinnitust, et projekt on koostatud vastavalt projekteerimise lähteülesandele/tehnilisele kirjeldusele ning kehtivatele normidele ja nõuetele. Kinnitusel peab olema kuupäev, vastutava isiku nimi ja allkiri. 4. Materjali valikul peab projekteerija Hankija nõudmisel esitama hankija heakskiidu saamiseks ka materjalide näidised. Näidised tagastatakse. 5. Käeolevas lähteülesandes sätestamata tingimustes ja nõuetes juhindub töövõtja kehtivatest normidest, oma kogemustest ja professionaalsusest. Töövõtja ei saa tuua ettekäändeks lähteülesannete puudulikkust, et õigustada projekdokumentatsiooni täielikult või osaliselt lahendamata (puudulikult lahendatud või valesti lahendatud) küsimusi, millised parima tulemuse saavutamiseks ja töövõtja profesionaalsusest lähtudes, oleksid pidanud olema lahendused ja mille lahendamiseks oleks töövõtja pidanud pöörduma hankija poole. 6. Kui ehitustööde käigus ilmneb projektis antud projektlahenduse ebapädevus ja/või nõuete mittevastavus, kohustub töövõtja projekteerima uue lahenduse omal kulul. Projektlahenduse õigsuse ja vastavuse eest vastutab töövõtja ning hankija kooskõlastus ei vähenda ega vabasta töövõtjat vastustusest. 7. Töövõtja järgib töö tostamisel hankija huvisid ja eesmärke. Projekteerimise käigus on hankijal õigus ehitusprojekti sisse viia vajalikud muudatused. 8. Tehtavate ettepanekute sisu lepitakse kokku eraldi ja vormistatakse kirjalikult. 9. Töövõtja kohustus on koheselt tööde teostamise ajal hankijat teavitada, kui hankija eesmärgid lähevad vastuollu mõne seadusest tuleneva nõudega. 10. Juhul, kui hankija soovid ei ole otstarbekad või ei vasta kehtivatele õigusaktidele ja normidele, kohustub töövõtja andma hankijale profesionaalse selgituse ja hinnangu ning leidma lahenduse, mis rahuldaks hankija soove ja ei oleks vastuolus kehtivate normide ja õigusaktidega. 11. Võttes arvesse, et tulenevalt riigihangete seadusest ei tohi hankija esitada ühtegi konktreetset tootjat, on keelatud projektis määrata konkreetsete valmistajate tooteid välja arvatud juhtudel, kui see on vältimatult vajalik. Juhul kui konkreetse toote määramine projektis on vältimatu, tuleb lisada igakordne viide, et kasutada võib ka samaväärset toodet. Kuna konkreetsete toodete asendamine ehitaja poolt on lubatud, siis vältimaks mittesobivaid ja mittesobivate omadustega tooteid tuleb eriline tähelepanu pöörata toodete ja materjalide tehnilistele ja muude oluliste omaduste kirjeldusele. Projektis tuleb iga toote puhul määrata ära piisaval hulgal tehnilisi näitajaid ja omadusi sellises detailsuses, et toote asendamine ebasobiva vastu oleks välistatud. 12. Peaprojekteerija kohustuseks on kontrollida arhitektuurse, sisearhitektuurse, konstruktiivse ja eriosade projektide vastatikuseid konflikte ning vajadusel nende kõrvaldamine vastava eriosade projekteerijaga. 13. Projekteerimisnõupidamisi pidada vähemalt 3 korda kuus, projekeerimisettevõtte tagatud kontoris, seinale tutvustamise võimalusega, protokolli koostamise kohustus ja saatmine 3 päeva jooksul osalejatele. 14. Töövõtjal tuleb arvestada hankijale ja kasutajale vajadusel valminud etapi või üksikjoonise väljatrükiga A3 formaadis projekteerimisperioodi jooksul. 16 Arve saaja Arve nr. 2510JU00071 Kuupäev: 16.06.2025 OÜ ARUNA-EHITUS Peterburi tee 46, Tallinn, 11415 LAESSON & PARTNERID OÜ Reg kood 10886001 Volta tn 1, Tallinn,10412 KMK EE100776564 Eesti Vabariik Reg.nr. 10847861 Kontaktisik Arunas Buga KMKR nr. EE100748084 Swedbank IBAN: EE472200221018606327 SWIFT/BIC: HABAEE2X Artikkel Ühik Kogus Hind Km Summa Õigusabi teenused tund 8,83 150.00 22% 1 324.50 22% maksustatav summa: 1 324.50 Käibemaks 22%: 291.39 Mittekäive: - Summa kokku (EUR): 1 615.89 Maksetähtaeg: 20.06.2025 Arve väljastas: Kaja Paidla Võttis vastu: Summa sõnadega: Üks tuhat kuussada viisteist eurot 89 senti Täname õigeaegselt tasutud arve eest! LAESSON & PARTNERID OÜ [email protected] Volta tn 1, Tallinn, 10412 Lisa 1 ÕIGUSABIKULUDE NIMEKIRI Töö kirjeldus ja kulu tundides: Õigusabi riigihankes „Võidu prospect 4 ujula rekonstrueerimise projekteerimistööd“ (viitenumber 292018) 12.06-13.06, 16.06.2025 – Nõupidamine kliendiga, hanke alusdokumentide analüüs, hankija otsuse analüüs, vaidlustuse koostamine, vaidlustuse täiendamine ja lisade komplekteerimine, kokku 9 tundi ja 35 minutit, millest arveldamisele kuulub 8 tundi ja 50 minutit. Kokku 9 tundi ja 35 minutit, millest arveldamisele kuulub 8 tundi ja 50 minutit (8,83 tundi). Tunnihind 150,00+22%. Kokku 1324,50+22% eurot, kokku 1615,89 eurot. LAESSON & PARTNERID OÜ [email protected] Volta tn 1, Tallinn, 10412 Arve saaja Arve nr. 2510JU00077 Kuupäev: 30.06.2025 OÜ ARUNA-EHITUS Peterburi tee 46, Tallinn, 11415 LAESSON & PARTNERID OÜ Reg kood 10886001 Volta tn 1, Tallinn,10412 KMK EE100776564 Eesti Vabariik Reg.nr. 10847861 Kontaktisik Arunas Buga KMKR nr. EE100748084 Swedbank IBAN: EE472200221018606327 SWIFT/BIC: HABAEE2X Artikkel Ühik Kogus Hind Km Summa Õigusabi teenused tund 5,67 150.00 22% 850.50 22% maksustatav summa: 850.50 Käibemaks 22%: 187.11 Mittekäive: - Summa kokku (EUR): 1 037.61 Maksetähtaeg: 07.07.2025 Arve väljastas: Kaja Paidla Võttis vastu: Summa sõnadega: Üks tuhat kolmkümmend seitse eurot 61 senti Täname õigeaegselt tasutud arve eest! LAESSON & PARTNERID OÜ [email protected] Volta tn 1, Tallinn, 10412 Lisa 1 ÕIGUSABIKULUDE NIMEKIRI Töö kirjeldus ja kulu tundides: Õigusabi riigihankes „Võidu prospekt 4 ujula rekonstrueerimise projekteerimistööd“ (viitenumber 292018) 30.06.2025 – Hankija ja kolmanda isiku vastuste analüüs, täiendavate seisukohtade koostamine, lisade komplekteerimine, seisukohtade täiendamine, kokku 6 tundi ja 25 minutit, millest arveldamisele kuulub 5 tundi ja 40 minutit. Kokku 6 tundi ja 25 minutit, millest arveldamisele kuulub 5 tundi ja 40 minutit (5,67 tundi). Tunnihind 150,00+22%. Kokku 850,50+22% eurot, kokku 1037,61 eurot. LAESSON & PARTNERID OÜ [email protected] Volta tn 1, Tallinn, 10412

Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →