Hankija täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 08.07.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Kaisa Poller Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Liis Kikas Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm HANKIJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD // TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 155-25/287952 Riigihange: „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952) Vaidlustaja: Visionest Institute OÜ Registrikood 10342428 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus e-post [email protected] Hankija: Maaelu Teadmuskeskus Registrikood 70000585 Hankija esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Kolmas isik: MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus Registrikood 80354203 e-post [email protected]  NOVE - 2/5 - I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 155-25/287952: Visionest Institute OÜ („Vaidlustaja“) 19.06.2025 vaidlustus Maaelu Teadmuskeskuse („Hankija“) 10.06.2025 otsuse peale tunnistada riigihanke „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952) osas nr 6 edukaks MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus („Kolmas isik“) pakkumus. 2. 03.07.2025 esitas Vaidlustaja VAKO-le oma täiendavad seisukohad („Seisukoht“). VAKO 30.06.2025 kirjaliku menetluse teate järgi on teistel menetlusosalistel võimalik Seisukohale vastata kuni 08.07.2025 (k.a). 3. Käesolevaga kasutab Hankija eelviidatud võimalust esitada Seisukohale repliik. Ühtlasi sisaldab dokument Hankija täiendavat menetluskulude nimekirja. II VASTUVÄITED VAIDLUSTAJALE 4. Hankija hinnangul ei tulene ka Seisukohast, et vaidlusalune otsus oleks õigusvastane. Vastupidi, Vaidlustaja argumendid on otsitud ja ekslikud, üksnes kinnitades, et Hankija on toiminud õiguspäraselt. Hankija jääb kõigiti enda varasemate väidete juurde ja ütleb vastuseks Seisukohale järgmist. A. Hankija taotlus vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks 5. Hankija jääb oma taotluse juurde jätta vaidlustus läbi vaatamata, sellekohaseid põhjuseid siin kordamata. 6. Vaidlustaja eksib väites, et „hankija on teinud edukaks tunnistamise otsuse raames tegevusi, mis õiguslikult ja menetluslikult kuuluvad vastavusotsuse juurde“.1 Hankija ei ole midagi niisugust teinud. Selgitame veelkord. 7. Esiteks, Hankija viis pakkumuste hindamise uuesti (teistkordselt) läbi põhjusel, et VAKO oma 26.05.2025 otsusega tunnistas Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks. Et Hankija otsustas VAKO otsust kohtus mitte vaidlustada, siis VAKO otsus jõustus. See tähendas menetluslikult, et Kolmanda isiku pakkumuse, mis oli eelnevalt vastavaks tunnistatud (ja milline otsus jäi VAKO otsusega kehtima), suhtes ei eksisteerinud enam hindamise tulemit – ei otsust edukaks ega ebaedukaks tunnistamise kohta. Tekkinud „tühimiku“ täitmiseks – ja kuivõrd pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on pakkumuste hindamise tulem – viiski Hankija läbi pakkumuste uue hindamise. 8. Teiseks, pakkumuste teistkordse hindamise raames tegi Hankija just seda ja ei midagi enamat – Hankija hindas pakkumusi vastavalt kehtestatud hindamisreeglitele. Ehkki Vaidlustaja nähtavasti ei soovi seda vahetegu tunnistada, siis toonitame, et konkreetselt pakkumuste uue hindamise raames Hankija ei tegelenud esitatud pakkumustes sisalduvate ebakõlade temaatikaga. Öeldut ei väära tõik, et uue hindamise protokollis esinevad remargid selle kohta, missugustest andmetest Hankija lähtus. See teave on hindamise protokollis vajalik ja kohane põhjusel, et oleks selge ja jälgitav, milliste andmete alusel on pakkumusi hinnatud. Väär ja forsseeritult lihtsustatud on Vaidlustaja käsitlus nagu tähendavad kõik ja mistahes märkused hindamise protokollis, et need märkused kuuluvad olemuslikult pakkumuste hindamise protseduuri juurde (justkui oleks märkus- test kätketud asjaolud „sündinud“ hindamise käigus). 9. Analoogilise näitena: mõnikord juhtub, et pakkuja ei saa aru, et ta peab RHR-i maksumus- vormile kandma pakkumuse kogumaksumuse (korrutades hankija poolt ette antud töömahu tundides ja pakkuja pakutud töötunni hinna), sisestades RHR-i hoopis tunnihinna. Kirjeldatud viga on pakkumuse vastavuse kontrolli raames hõlpsasti kõrvaldatav (hankija teeb korrutustehte pakkuja eest, sest andmed on objektiivselt ja jälgitavalt olemas, pakkumuse lubamatut muutmist ei 1 Seisukoha p 2.1.1.  NOVE - 3/5 - toimu). Kui siis hankija selgitab pakkumuste hindamise protokollis, kus RHR kuvab jätkuvalt ekslikult tunnihinda, et hinnatavate andmetena võetakse tegelikult arvesse kogumaksumust, siis on see teretulnud ja vajalik selgitus, mitte „hindamise etapis vastavuse küsimustega tegelemine“. 10. Kolmandaks ja vahetus seoses eeltoodud põhjusega nr 2 analüüsis Hankija VAKO eelmise otsusega tõusetunud küsimusi (vastuolud pakkumuste üldkulude määrades) enne pakkumuste uut hindamist. Nagu Hankija on juba seletanud, selline teguviis on kohtupraktika järgi õiguspärane.2 Hankija võib oma varasema otsuse retrospektiivis üle vaadata ning sedastada, et jääb sama otsuse juurde, võttes lihtsalt täiendavalt arvesse kaalutlusi, mida algne põhjuste pakett ei sisaldanud. Kohtupraktika ega menetlusökonoomia printsiip ei nõua, et Hankija peaks varasema täiesti õige otsuse kehtetuks tunnistama, et siis paberil – puhtformaalselt – korraks tagasi vastavuskontrolli etappi liikuda ja võtta vastu uus, täpselt sama sisuga otsus. Õieti ei ole riigihanke menetlus selline „suletud lüüside süsteem“ nagu näib arvavat Vaidlustaja. Päriselu ei toimi moel nagu püüab selles vaidlustusmenetluses kujutada Vaidlustaja: hankija hankespetsialist, olles endale mantrana korranud, et „ma viibin praegu hindamise etapis“, püüab kõigest väest hoiduda mõtlemast mõtteid, mis seonduvad vastavuskontrolliga („ma ei tohi vastavusele mõelda, ma ei tohi vastavusele mõelda!“). 11. Kogu praegune vaidlustus rajaneb tõigal, et Vaidlustaja on vääriti mõistnud nii VAKO otsust kui Hankija tegevust pärast seda. Õieti on Vaidlustaja neid sisustanud lähtuvalt oma kallutatud soovmõtlemisest. Lihtsustatult tähendas VAKO otsus Hankijale „kodutööd“, tal tuli teatud asjad üle vaadata ja korda teha. VAKO nimelt tuvastas, et Hankija oli Kolmanda isiku pakkumuses sisaldu- nud ebakõlale lähenenud „vale nurga alt“, läbi arvutusvea instituudi. Et VAKO ei saa vajalikku „uue nurga alt mõtestamist“ teha Hankija eest (VAKO ei saa asuda hankija rolli), siis VAKO n-ö saatiski asja Hankijale tagasi. Hankija, vaadates VAKO märkustest lähtuvalt oma otsused uuesti üle, mõistis, et need olid lõppastmes õiged. Sellega on VAKO otsuses osutatud puudused üle kontrolli- tud ja kõrvaldatud. Vastupidi Vaidlustaja valeväitele ei ütle mitte ükski lause VAKO otsuses, et Kolmanda isiku pakkumus on mittevastav ja tuleb tagasi lükata. 12. VAHEKOKKUVÕTE. Kuigi Vaidlustaja püüab seda asja võimalikult segasena kujutamisega eitada, on tema etteheited Hankijale eksklusiivselt seotud Kolmanda isiku pakkumuse vastavu- sega. Vaidlustaja ei väida sõnagagi, et Hankija oleks pakkumusi valesti hinnanud (st andnud neile valesti hindepunkte). Järelikult on Vaidlustaja de facto vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist, rääkides sellise vaidlustuse mittetähtaegsuse maskeerimiseks pakkumuse edukaks tunnistamise vaidlustamisest. 13. Mis puudutab Vaidlustaja viidet VAKO varasema otsuse p-le 16.33, siis see jääb Hankijale täiesti arusaamatuks. Vaidlustaja on võtnud VAKO otsusest mõned laused, mis ütlevad A, et siis väita, et need laused ütlevad tegelikult B. Nagu ennist mõista antud, siis selline VAKO otsuse meelevaldne sisustamine on selles vaidlustusmenetluses Vaidlustaja läbiv käitumismuster. VAKO ei ütleks mitte kunagi, et hankija peab pakkujaga lepingu sõlmima, kuna see oleks õiguslikult fundamentaalselt väär. Hankijal ei ole mitte kunagi kohustust kellegagi lepingut sõlmida. Eduka pakkujaga hankelepingu sõlmimine on hankija õigus. B. Hankija alternatiivne taotlus vaidlustuse rahuldamata jätmiseks 14. Hankija jääb sellegi juurde, et kui VAKO peaks otsustama vaidlustuse sisuliselt läbi vaadata, siis on Hankija alternatiivne taotlus jätta vaidlustus põhjendamatuse tõttu rahuldamata. 15. Hankija sisulised vastuväited vaidlustusele kattuvad suuresti sellega, mis on esitatud eespool seoses vaidlustuse menetluskõlblikkusega. Neid siin kordama ei hakata, märgime Seisukohast tulenevalt lühidalt vaid järgmist. 16. Asja õigeks lahendamiseks on oluline mitte lasta end eksitada Vaidlustaja demagoogiast justkui oleks Hankija loonud mingisuguse „illusiooni“ selle kohta, millised kaalutlused on millise 2 Vastus vaidlustusele, p 27 ja 28. 3 Seisukoha p 2.1.3.  NOVE - 4/5 - otsuse osaks.4 Vastupidiselt Vaidlustaja alusetule kriitikale on Hankija tegutsenud läbipaistvalt ja loogiliselt, samuti kooskõlas VAKO 26.05.2025 otsusega. 17. Eksitav, et mitte öelda otse väär, on Vaidlustaja väide, et „selle tegevuse õigusvastasus on juba kehtiva otsusega VAKO poolt tuvastatud.“5 Siingi pole Vaidlustaja mõistnud või siis selles vaidlustusmenetluses ei soovi mõista, mis oli VAKO eelmise otsuse sisu. VAKO eelmine otsus rajanes tõigal, et Hankija käsitas pakkumuses sisalduvat vastuolu (ekslikult) arvutusveana. Praegu ei ole aga Hankija enam midagi niisugust teinud. 18. Vaidlustaja täiendav oluline eksimus seisneb selles, et ta näib uskuvat nagu tuleks varasem otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta tingimata kehtetuks tunnistada.6 Hankija on varemgi selgitanud, et nii see ei ole. Seda ei nõua VAKO jõustunud otsus ega faktiline tegelikkus. Esiteks, Kolmanda isiku ja veel mõne pakkuja pakkumuses esineb kõrvaldatav vastu- olu, mille ületamise reegel on hanke alusdokumentides selgelt ette nähtud ja mille kõrvaldamine ei nõua isegi pakkuja kaasamist. Teiseks, vajalikud kõrvaldamistehted näitavad, et Hankija otsused, ehkki põhjenduste poolest ebakorrektsed, olid oma lõppjärelduses juba varemgi õiged. Õiguses ega loogikas ei leidu põhjust, miks peaks sisult õige otsuse kehtetuks tunnistama, et võtta vastu uus samasisuline otsus ainult selleks, et saaks öelda: nüüdne otsus on varasemast paremini õige.7 RHS-i kandev põhimõte ei ole nn hankepuritaanlus. 19. Lõpetuseks jääb Hankijale mõistmatuks Vaidlustaja käsitlus nagu ei tohiks pakkumuses vastuolusid esineda.8 Õieti on Vaidlustaja dotseeriv lähenemine teoorias korrektne – muidugi ei tohiks pakkuja vigu teha –, aga fakt on, et pakkujad, isegi kui nad on juriidilised isikud, tegutsevad lõppastmes inimeste kaudu ja inimesed on ekslikud. Vaidlustajale ei tule kindlasti üllatusena, et vastuolud ja vead pakkumuses on riigihangete igapäev ning suur osa vaidlustus- ja kohtupraktikast selle temaatikaga tegelebki. Kindlasti teab Vaidlustaja sedagi, et osad puudused ja vastuolud pakkumuses on õiguspäraselt kõrvaldatavad – nii on see praegugi. III TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 20. Hankija esitas 03.07.2025 VAKO-le oma selleks hetkeks tekkinud menetluskulude nimekirja (lepingulise esindaja kulud summas 2365 eurot käibemaksuta). Kuivõrd Vaidlustaja täiendavate seisukohtade analüüsimine ja neile vastamine on Hankijale tekitanud täiendavaid menetluskulusid, esitab Hankija käesolevaga oma täiendava kulunimekirja. 21. Hankija on selles vaidlustusmenetluses pärast 03.07.2025 kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 860 eurot (käibemaksuta). Hankijale on sel perioodil osutatud õigusabi mahus 4 h tunnihinnaga 215 eurot (käibemaksuta). Esindajakulude täpsem koosseis nähtub alljärgnevast tabelist (kõik summad käibemaksuta). 4 Seisukoha p 2.2.1. 5 Samas. 6 Vt eeskätt Seisukoha p 2.2.5. 7 Vt rohkem vastus vaidlustusele, p 22 jj. 8 Seisukoha p 2.2.7.  NOVE - 5/5 - 22. Seega, võttes arvesse ka esimest menetluskulude nimekirja, taotleb Hankija, et VAKO mõistaks Vaidlustajalt Hankija kasuks välja viimase lepingulise esindaja kulud summas 3225 eurot (käibemaksuta). Hankija taotleb enda esindajakulude väljamõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.9 23. Hankija selgitab, et tema menetluskulud on selles vaidlustusmenetluses Vaidlustaja omadest mõnevõrra suuremad objektiivsetel põhjustel (Vaidlustaja esindaja 11 töötundi vs Hankija esindaja 15 töötundi). Nimelt oli Vaidlustajal sama lepinguline esindaja kaasatud juba poolte esimesse vaidlusse. Hankijat esindas esimeses vaidluses teine advokaat ning praeguse kaasas Hankija alles teise vaidlusse. See tähendab, et kui Vaidlustaja advokaadile olid teist vaidlustusmenetlust alustades poolte eelmise vaidluse asjaolud juba teada, pidi Hankija uus advokaat end sellesse tehnilisse ja tekstimahukasse teemasse alles sisse lugema ning tegema selle osas oma esimese õigusliku analüüsi. Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat 9 RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23.