Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] 07.07.2025 VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD Vaidlustaja: Skarcon OÜ Registrikood: 11679710 Tehnopargi tee 5, Tõrvandi 61715, Tartu maakond Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts Registrikood: 10788733 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: ATEA AS Registrikood 10088390 Järvevana tee 7b, 10112 Tallinn Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Marko Mehilane NJORD Advokaadibüroo Registrikood: 11176771 Telliskivi tn 60/2, 10412 Tallinn e-post: [email protected] 1/6 I ASJAOLUD 1.1. Vaidlustuskomisjoni menetluses on Skarcon OÜ vaidlustus Riigi Kinnisvara AS otsustele riigihankes viitenumbriga 292302. Skarcon OÜ vaidlustusele on vastanud hankija ja kolmas isik. 1.2. 02.06.2025 teatisega määras vaidlustuskomisjon asja lahendamise kirjalikus menetluses ning määras menetlusosalistele tähtajad kuni 07.07.2025 täiendavate selgituste ja dokumentide, sh menetluskulude dokumentide esitamiseks ning nimetatud kuupäevaks laekunud seisukohtadele vastamiseks kuni 10.07.2025. 1.3. Vaidlustaja esitab käesolevaga tähtaegselt endapoolsed seisukohad hankija ja kolmanda isiku seisukohtadele koos menetluskulude taotlusega. II HANKIJA JA KOLMAS ISIK EKSIVAD VAIDLUSE SISU KVALIFITSEERIMISEL 2.1. Nii hankija, kui kolmas isik on menetluses asunud väitma, justkui sooviks vaidlustaja vaidlustada hankedokumentide sisu. Nimetatud ei vasta tegelikkusele ning on eksitav, kuna vaidlustaja seda teinud ei ole. 2.2. Tegelikkuses on vaidlustaja vaidlustus olnud suunatud hankija tegevusele, millega jäeti vaidlustaja pakkumuse hindamisel kohaldamata riigihanke alusdokumentides ning RHS-is sätestatud samaväärsuse nõue. Nimetatut on hankija ise enda vastuses ka kinnitanud, kui on enda vastuse punktis 2.6 sedastanud, et „pakkuja poolt pakutud lahendus võib olla küll paralleelselt samaväärne, kuid see ei ühildu hankija poolt soovitud keskhaldusega.” Sellise väitega on hankija ise kinnitanud, et mistahes samaväärsuse hindamist hankija üldse teinud ei olegi. 2.3. Hankija ega kolmas isik ei vaidlustanud asjaolu, et hankija on riigihanke alusdokumentides sätestanud selge kohustuse võimaldada samaväärsete seadmete ja lahenduste pakkumist, seda nii üldtingimusena kui ka eraldi seadmete ja lahenduse kirjelduse juures. Sellest tuleneb hankija kohustus hinnata ka pakkumuste samaväärsusele vastavust sisuliselt, mitte üksnes formaalselt. Riigihanke alusdokumentides ja RHS § 88 lg 6 ette nähtud samaväärse lahenduse esitamise võimaluse eiramine pakkumuste hindamisel kujutab endast iseseisvat RHS-i rikkumist, mis saabki vaidlustajale ilmneda alles pärast hankija otsuse tegemist (VAKO 53-23/261430, p 10.2) ja selle avalikustamist RHS § 47 sätestatud korras. Seega, vaatamata hankija ja kolmanda isiku püüdlustele kujundada vaidluse sisust eksitav mulje, ei ole tegemist alusdokumentide õigeaegse vaidlustamise küsimusega, vaid nende dokumentides sätestatud tingimuste kohaldamisega vaidlustaja pakkumuse hindamisel. 2.4. Asjakohane ei ole hankija etteheide vastuse punktis 1.2, mille kohaselt vaidlustaja olevat juba enne pakkumuste esitamist möönnud, et tema pakutav kaamera ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele, kuna ta palus muuta kaamera minimaalset suurendusastet ja kallutusulatust. Mille pinnalt hankija nimetatud väidab on mõistmatu, sest hankijale ei olnud teada, milliseid tooteid vaidlustaja plaanis pakkuda. Tegemist oli ettepanekuga riigihanke alusdokumentide muutmiseks, mis on vaidlustaja õigus tulenevalt RHS § 46 lg 1 ja 2 ja RHS § 82 lg 1 koosmõjust, mitte mööndusega kaamera sobimatusest, ning see ei välista võimalust pakkuda hiljem esialgsest planeeritud erinevat toodet või muud samaväärset lahendust kehtivate tingimuste raames. Sellist välistust RHS ega riigihanke alusdokumendid ei sisalda. 2.5. Ka ei nõustu vaidlustaja hankija seisukohaga, nagu viitaks pakkumuses märgitud „Ei kohaldu“ automaatselt riigihanke tingimustele mittevastavusele. Selline märge viitab tehnilises kontekstis olukorrale, kus konkreetne nõue ei ole pakutava lahenduse puhul asjakohane, kuna see on lahendatud alternatiivsel, kuid samaväärsel viisil. 2.6. Pakkumuste vastavust tuleb hinnata siiski sisuliselt (RHS § 114 lg 2), mitte üksnes formaalsete väljendite alusel, mistõttu ei saa „Ei kohaldu“ märget pidada automaatselt pakkumuse tagasilükkamise aluseks ega järeldada, et sellega on esitatud riigihanke tingimustele mittevastav pakkumus. 2/6 2.7. Samaväärsuse hindamine eeldab siiski sisulist analüüsi (RHS § 88 lg 6 koosmõjus RHS § 114 lg 2), mitte üksnes formaalse sõnastuse põhjal otsustamist. Sealjuures ei ole hankijal õigust otsida pakkumusest üksikuid sõnu või väljendeid, mis võivad näida talle sobimatud, kuid millel puudub tegelik seos sisulise vastavuse hindamisega. Selline lähenemine oleks formaalne ja moonutaks riigihanke üldpõhimõtteid ning samaväärsuse hindamise kohustust. Sellist märget tuleb tõlgendada siiski konteksti silmas pidades, võttes sealjuures arvesse pakkumuse sisu tervikuna ning seda, kas pakutav lahendus täidab riigihanke alusdokumentides sätestatud eesmärgi ja funktsionaalsed nõuded. Vaidlustaja on põhjalikult selgitanud oma vaidlustuses enda pakkumuse samaväärsust. 2.8. Käesolevas asjas viitab aga kogu hankija käitumine selgelt sellele, et tegelikkuses ei olnud samaväärsete toodete pakkumine hankijale aktsepteeritav ning hankija ei ole isegi võtnud vaevaks hinnata pakkumuses pakutud seadmete ja lahenduse samaväärsust. 2.9. Vajalik on lisaks rõhutada, et käesoleva riigihanke peamiseks esemeks on siiski kaamerad (seadmed), mis on tuletatav ka muu hulgas hankija enda valitud CPV koodidest (32350000-1 Heli- ja videoseadmete osad; 32300000-6 Televisiooni- ja raadiovastuvõtjad, heli- või videosalvestus- ja taasesitusseadmed“), riigihanke pealkirjast „Tartu Kohtumaja video- ja konverentsiseadmete hankimine“ kui ka lühikirjeldusest hanketeate punktis 2.1 „Tartu Kohtumajale video- ja konverentsiseadmete hankimine koos tarnega.“ Seega ei ole keskhalduse süsteem ise ega selle konkreetne tehniline arhitektuur riigihanke peamiseks esemeks, mis on hoopis käsitletavad hoopis teenusena (72260000-5 Tarkvaraga seotud teenused). 2.10. CPV koodide eesmärk on standardiseerida riigihangete ühtse klassifitseerimissüsteemi abil hankijate poolt lepingu esemete kirjeldamisel kasutatavaid termineid,1ning nende alusel saab järeldada, et hankija on ise määratlenud seadmed kui riigihanke peamise eseme. Sellest tulenevalt ei saa keskhaldusega ühilduvus olla peamine määrav tingimus, mille puudumisel välistatakse tehniliselt samaväärsete seadmete pakkumused. Kui see oligi hankija tegelik eesmärk, oleks läbipaistvuse huvides olnud asjakohane nimetada hange ka vastavalt, näiteks „Webex Control Hub´iga ühilduvate seadmete ostmine“ ja sõnaselgelt samaväärsuse pakkumine välistada. Seda hankija aga teinud ei ole. Sealjuures, kui hankija aga välistab sisuliselt kõik muud seadmed peale nende, mis sobituvad olemasoleva keskhalduse süsteemiga, on igal juhul tegemist varjatud tootjaspetsiifilise piiranguga, mitte samaväärsuse võimaldamisega, mida kinnitab ka vaidlustuskomisjoni varasem praktika (VAKO otsus nr 210-20/227589, p 10.2.1). Seetõttu ei ole põhjendatud kolmanda isiku vastuse punktis 9 toodud väide, nagu oleks hankija võimaldanud samaväärsete pakkumuste esitamist. Vaidlustaja ei eita, et samaväärsuse võimalus oli vormiliselt olemas, vaid selgitab, et seda ei rakendatud sisuliselt, kuid hankija on ise tunnistanud, et see oli üksnes näiline ja seda ei järgitud. Hankija ei kaalunud ega olnud valmis kaaluma muid lahendusi peale tehnilises kirjelduses vaikimisi eeldatud tootja seadmete. Selline tehniline piirang kujutab endast tootjaspetsiifilist suunamist, mis rikub RHS §-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Selles seisnebki vaidlustuse sisu. 2.11. Ühtlasi ei ole enam sellises olukorras tegemist seadmete hankega, vaid sisuliselt tarkvarahankega, millele lisandub seadmekomponent, mitte seadmete hankega, millele lisandub tarkvaraline komponent. Selline lähenemine muudab seadmete samaväärsuse võimaluse näiliseks ning moonutab hanke olemust. 2.12. Webex Control Hubi osas rõhutab vaidlustaja aga sedagi, et ka nimetatule kehtis samaväärsuse klausel, kuna tegemist on kaubamärgiga ning selgitatud, mida keskhaldussüsteem peab olema suuteline tagama. Sellise sõnastuse puhul ei saa hankija hiljem väita, et see võimalus kehtib ainult seadmetele, jättes keskhalduse täielikult samaväärsuse hindamisest välja. Kui pakkujal on lubatud esitada samaväärne lahendus, siis peab selle võimaluse sisuline kohaldumine hõlmama ka kogu hankelepingu eset, mitte ainult valikuliselt sobivaid osi. Kui aga hankija välistab samaväärsuse rakendamise just selles osas, milles ta hiljem pakkumuse tagasilükkamise põhjendab, siis muutubki samaväärsuse lubamine üksnes näiliseks. 2.13. Kõike nõutut vaidlustaja poolt pakutud lahendus suudabki. Samuti suudab pakutud lahendus teha mis nõutud, ühilduda Cisco süsteemiga, edastada pilti, videot jne. Seega oli pakkujal õigus esitada tehnilisele kirjeldusele samaväärseid lahendusi. Kui hankija ei oleks seda lubanud, siis oleks hankija pidanud selle ka 1 https://ted.europa.eu/et/simap/cpv 3/6  välistama. Hankija seda aga ei teinud ning on asunud enda vastuses vaidlustusele esitama uusi faktilisi asjaolusid RIT keskuse halduses ja ühenduses, turvakontrollidest ja riskianalüüsidest. Viidatu ei olnud aga esitatud riigihanke alusdokumentides. Hankija ei saa hiljem asuda enda poolt läbi viidud hankele esitama uusi nõudeid. 2.14. Samaväärsuse võimaldamise mõte aga ei ole säilitada tootjaspetsiifilist sõltuvust, vaid tagada konkurentsi toimimine. Sealjuures on hankija kohustus hinnata samaväärsust läbipaistvalt, mitte otsida põhjuseid samaväärsete lahenduste kõrvaletõrjumiseks. 2.15. Viimaks ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et pärast pakkumuse tagasilükkamist ei saa enam rääkida võrdse kohtlemise rikkumisest. Vastupidi, just pakkumuse tagasilükkamine olukorras, kus samaväärsuse põhimõtet ei ole sisuliselt rakendatud, kujutab endast selle põhimõtte vahetut ja olulist rikkumist. Võrdse kohtlemise kohustus kehtib kogu hankemenetluse vältel, sh pakkumuste hindamisel.2 Käesoleva vaidlustuse aluseks on asjaolu, et vaidlustaja pakkumus lükati tagasi ilma, et oleks sisuliselt hinnatud selle vastavust samaväärsuse põhimõtte alusel, mida hankija on kaudselt ka tunnistanud oma vastuse punktis 2.6, millest nähtub, et otsus põhines üksnes formaalsel ühilduvuskriteeriumil, mitte sisulisel funktsionaalsuse hindamisel. See aga ainult kinnitab, et samaväärsuse võimalus oli alusdokumentides vaid näiline ning selle eiramine väljendus otseselt vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamises. 2.16. Eeltoodud põhjustel on hankija pakkumuste hindamisel eiranud samaväärsuse põhimõtet, välistades sisuliselt kõik seadmed, mis ei ühildu konkreetse tarkvaraga. Selline lähenemine muudab samaväärsuse võimaluse näiliseks ning kujundab riigihanke sisuliselt tarkvarahankeks, mitte seadmete hankeks. Pakkumuse tagasilükkamine ilma sisulise samaväärsuse hindamiseta on vastuolus RHS § 3 sätestatud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega, samuti konkurentsi tõhusa ärakasutamise põhimõttega, ning rikub RHS § 88 lõikes 6 sätestatud kohustust võimaldada samaväärsete lahenduste esitamist. III HANKIJA ON ALUSETULT VAIDLUSTAJA PAKKUMUSE TAGASI LÜKANUD 3.1. Vaidlustaja ei nõustu hankija ega kolmanda isiku seisukohtadega justkui ei vastaks vaidlustaja pakkumus riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele. Vastaspoolte väited ei ole põhjendatud. Vaidlustaja on esitanud riigihanke alusdokumentidele vastava pakkumuse, mistõttu on selle tagasilükkamine olnud õigusvastane. 3.2. Esiteks, märgib vaidlustaja, et ei hankija ega kolmas isik ei ole vastu vaielnud vaidlustaja viidetele seadme suurenduse ulatusest. Vaidlustuses selgitas vaidlustaja, miks ei saa suurenduse hindamisel vaadata vaid ühte arvu ning tõendas matemaatiliste valemite abil ka vastava tingimuse nõuetekohasuses. Piltlikult öeldes, kui küsiti kaamerat mis zoomiks 10 meetri kaugusele, kuid vaidlustaja on pakkunud kaamerat mis tegelikult zoomib 12 meetri kaugusele, siis ei saa rääkida toote mittevastavusest.3 3.3. Teiseks, jääb vaidlustaja ka seisukoha juurde kaamera suuna võimekuse osas. Siinkohal on oluline tähelepanu juhtida ka hankija põhjenduste järjepidevale muutumisele. Nimelt oli riigihanke alusdokumentides sätestatud kaamerale nõue tilt range osas. Hankija otsuse põhjendustes on hankija aga kasutanud mõistet total tilt range, mis aga valdkonnas tähendab hoopis midagi muud. Vastuses vaidlustusele viitab hankija aga taaskord tilt rangele, andes aga selgitused, mis vastavad total tilt rangele, mida ei olnud hankija poolt hankes sätestatud. Ehk siis ei ole hankija mõistnud nimetatud kahe mõiste erinevust ning sätestanud seetõttu riigihankes tingimused, milliseid ei ole selliselt tegelikult soovinud kehtestada. 2 C-331/04, ATI EAC, p 22 „Kohustus austada võrdse kohtlemise põhimõtet on kooskõlas riigihangete direktiivide olemuse enesega ning et pakkujaid tuleb käsitleda samaväärsetena nii pakkumiste ettevalmistamise kui nende hindamise hetkel.“ 3 Vaidlustaja vaidlustuse punktides 2.19-2.21 on vaidlustaja arvutanud välja optilise sensori suuruse läbi saadava efektiivse suurenduse. 4/6 3.4. Hästi lihtsustatud öeldes on vahe selles, et total tilt range tähendab kokku kogu ulatust, mille võrra kaamera liigutab vertikaalselt – nii ülesse kui alla. Näiteks: kui kaamera saab liikuda +30° üles ja -20° alla, siis total tilt range = 50°. 3.5. Tilt range seda aga ei tähenda ning viitab üksnes sellele, kui palju kaameral on võimekust ühes suunas (nt ülesse või alla liikuda). Tilt range puhul ei ole määratud nullpunkti, mis aga tähendabki seda, et kui kaamera on näiteks kõige alumises asendis (nt -30 peal) ning kaameral on võimekus liikuda + 30 kraadi peale, siis alumisest asendist ongi liikumiseks tilt range +60 kraadi. Nimetatust on seega ka vaidlustaja poolt pakutud kaamera igal juhul vastav, sest sellel on võimekus liikuda etteantud vahemikus. 3.6. Ei hankija ega kolmas isik ei ole sellele vastu vaielnud. Ning nagu vaidlustaja viitas, kui hankija oleks soovinud kehtestada tingimused total tilt range’le nagu ta otsuses viitab, siis tulnukski see selliselt sätestada. Hetkel soovib hankija aga vaidlustajat tagasi lükata tingimusega, mida ta ei olnud üldse hankedokumentides sätestanud. 3.7. Kolmandaks, on vaidlustaja pakkunud keskkhaldusplatvormi, milline vastab kõigile riigihanke alusdokumentides kehtestatud nõuetele ning millise pakkumuse osaks olid ka litsentsid. Nagu eelnevalt viidatud, siis ei ole hankija seda hinnanud. Lisaks ei saa vaidlustaja pidada jätkuvalt põhjendatuks hankija väiteid mugavusest ja meeldivusest, millele on lisandunud viide maksumaksja rahaliste vahendite säästlikkusele olukorras, kus vaidlustaja pakkumus 217 000 eurot odavam. Sellise hulga vahendite eest on vajadusel võimalik väidetavat inimressursiga seotud lisakulu (mida tegelikkuses ei teki) katta aastaid. 3.8. Kokkuvõttes jääb vaidlustaja eeltoodust seisukoha juurde, et tema pakkumus on vastav ning hankija otsused tuleb tunnistada kehtetuks. IV TAOTLUS MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISEKS 4.1. RHS § 199 lg 1 kohaselt lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks tuleb vaidlustuskomisjonile kirjalikus menetluses hiljemalt RHS 196 lg 3 sätestatud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks esitada taotlus koos kulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. 4.2. Käesolevaga esitab vaidlustaja vaidlustuskomisjonile menetluskulude nimekirja, paludes vaidlustuskomisjonil RHS §-des 198 ja 199 alusel välja mõista riigihanke nr 292302 vaidlustamisel tekkinud kulud. 4.3. Vaidlustaja on vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid järgnevalt: 1) riigilõiv 1280 eurot (vt vaidlustuse lisad); 2) lepingulise esindaja kulud summas 2427,25 eurot (ilma käibemaksuta). Kuupäev Töötaja Kommentaarid Hind Kestvus Summa 10.06.2025 Keidi Kõiv hankija otsuse ja materjalidega 175,00 5,12 896,00 tutvumine, suhtlus kliendiga, vaidlustuse koostamine 18.06.2025 Keidi Kõiv vaidlustuse koostamine 175,00 4,50 787,50 30.06.2025 Keidi Kõiv vaidlustuskomisjoni päringule 175,00 0,75 131,25 vastamine, arutelu kliendiga 03.07.2025 Keidi Kõiv Hankija ja kolmanda isiku 175,00 3,50 612,50 seisukohtadega tutvumine, seisukoha ja menetluskulude taotluse koostamine 13,87 2427,25 5/6 4.4. Seega on vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulud kokku 3707,25 eurot, mille palub vaidlustaja välja mõista hankijalt. Kõik kulutused on olnud põhjendatud ja mõistlikud. Vaidlustaja lepinguline esindaja kinnitab, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. 4.5. Lähtudes eeltoodust palub vaidlustaja mõista Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt Skarcon OÜ kasuks välja vaidlustusmenetluse kulud kokku summas 3707,25 eurot. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv vandeadvokaat Skarcon OÜ lepinguline esindaja 6/6