Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0766 - Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.07.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7ee055f5-abcf-4594-a5e0-53d5c541d396 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7ee055f5-abcf-4594-a5e0-53d5c541d396?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 07.07.2025 nr 1-4/25/3136 Vabariigi Valitsuse määruse "„Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määruse nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri Teadmiseks: Keskkonnaamet, Transpordiamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Jõujamaade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti laevaomanike liit, Eesti merendusklaster, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon ja Eesti Akrediteerimiskeskus ning esimese kauplemissüsteemi osalised. Annika Varik, 626 2961 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 13.06.2025 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvate käitajate ja laevandusettevõtjate tegevusalade loetelu“; 2) paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse esimesse kauplemissüsteemi kuuluvate käitajate ja laevandusettevõtjate tegevusalade loetelu, tegevusaladele kohalduvad künnised ja asjakohasel juhul künniste arvutamise alused, ning tegevusaladel heitkoguse hulka arvatavate kasvuhoonegaaside loetelu. (2) Määrus ei laiene käitistele või nende osadele, kus toimub uute toodete ja protsesside uurimis- ja arendustöö või testimine või mille puhul on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumitele vastava biomassi põletamisel tekkinud heitkogused keskmiselt moodustanud üle 95% käitise keskmisest kasvuhoonegaaside koguheitest viieaastasel perioodil, mis lõpeb kaks aastat enne atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 2 alusel antud määruses sätestatud asjakohase eraldamisperioodi algust.“; 3) paragrahvi 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Paiksete heiteallikate ja nendega võrdustatud käitajate tegevusalad ja heitkoguse hulka arvatavad kasvuhoonegaasid“; 4) paragrahvi 2 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. 5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Paiksete heiteallikate ja nendega võrdsustatud käitajate tegevusalad ja seiratavad kasvuhoonegaasid on: 1) kütuste põletamine käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletamisega tegelevad käitised (süsinikdioksiid); 2) kütuste põletamine olmejäätmete põletamise käitistes summaarse nimisoojusvõimsusega üle 20 MW atmosfääriõhu kaitse seaduse § 166 lõigete 3, 4, 7 ja 8 ning § 167 lõikes 1 sätestatud ulatuses (süsinikdioksiid); 3) õli rafineerimine põletusseadmetega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (süsinikdioksiid); 4) koksi tootmine (süsinikdioksiid); 5) metallimaakide (sh sulfiidmaagid) särdamine või paagutamine, sh granuleerimine (süsinikdioksiid); 6) raua või terase tootmine (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvalu, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis (süsinikdioksiid); 7) raudmetallide (sh ferrosulamite) tootmine või töötlemine, mille puhul käitatakse põletusseadmeid, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW. Töötlemine hõlmab muu hulgas valtsimispinke, järelsoojendeid, lõõmutusahje, sepikodasid, valukodasid, pindamist ja dekapeerimist (süsinikdioksiid); 8) primaaralumiiniumi või alumiiniumoksiidi tootmine (süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud); 9) alumiiniumi teisene tootmine, mille puhul käitatakse põletusseadmeid, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (süsinikdioksiid); 10) värviliste metallide tootmine või töötlemine, sh sulamite tootmine, puhastamine ja valamine, mille puhul kasutatakse põletusseadmeid, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (sh kütused redutseerijatena, süsinikdioksiid); 11) tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid); 12) lubja tootmine või dolomiidi ja magnesiidi kaltsineerimine pöördahjudes või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid); 13) klaasi, sh klaaskiu tootmine sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid); 14) keraamiliste toodete valmistamine põletamise teel, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani põletamine tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid); 15) mineraalvilla tootmine isoleermaterjalina, kasutades klaasi, kivi või räbu, sulatusvõimsusega üle 20 tonni päevas (süsinikdioksiid); 16) kipsi kuivatamine või kaltsineerimine või kipsplaatide ja muude kipstoodete tootmine tootmisvõimsusel üle 20 tonni kaltsineeritud kipsi või kuivatatud teisest kipsi ööpäevas (süsinikdioksiid); 17) paberimassi tootmine puidust või muust kiulisest materjalist (süsinikdioksiid); 18) paberi või papi tootmine võimsusega üle 20 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid); 19) tahma tootmine, mis hõlmab orgaaniliste ainete, nt õlide, tõrvade, krakkimis- ja destilleerimisjääkide koksistamist, tootmisvõimsusel üle 50 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid); 20) lämmastikhappe tootmine (süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid); 21) adipiinhappe tootmine (süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid); 22) glüoksaali ja glüoksüülhappe tootmine (süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid); 23) ammoniaagi tootmine (süsinikdioksiid); 24) pakendamata orgaaniliste põhikemikaalide tootmine krakkimise, reformingu, täieliku või osalise oksüdeerimise või samalaadsete protsesside abil tootmisvõimsusega üle 100 tonni päevas (süsinikdioksiid); 25) vesiniku (H2) ja sünteesgaasi tootmine tootmisvõimsusega üle 5 tonni päevas (süsinikdioksiid); 26) naatriumkarbonaadi (Na2CO3) ja naatriumvesinikkarbonaadi (NaHCO3) tootmine (süsinikdioksiid); 27) käesoleva lõike punktides 1–26 loetletud tegevusaladel tegutsevate käitajate käitistest kasvuhoonegaaside kogumine nende transportimiseks ja maapõues säilitamiseks (süsinikdioksiid); 28) kasvuhoonegaaside transportimine maapõues säilitamiseks, välja arvatud kasvuhoonegaaside heitkogus, mis pärineb muult käesolevas määruses nimetatud tegevusalalt (süsinikdioksiid); 29) kasvuhoonegaaside säilitamine maapõues (süsinikdioksiid).“; 6) paragrahvi 2 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõigete 1–4 ühe lõike“ tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõike 11“; 8) paragrahvi 3 lõike 1 viimasest lausest jäetakse välja sõnad „ja ainult biomassi kasutavaid tehnilisi üksusi“; 9) paragrahvi 4 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 4. Õhusõiduki käitajate tegevusalad ja heitkoguse hulka arvatavad kasvuhoonegaasid“; 10) paragrahvi 4 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 4 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvad lennud, mis saabuvad lennuväljale või lahkuvad lennuväljalt Euroopa Majanduspiirkonnas, välja arvatud:“; 12) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 9 asendatakse number „30 000“ numbriga „50 000“; 13) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses: „(21) Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvad kahes eri riigis, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a lõike 3 alusel vastu võetud rakendusaktis, asuvate lennuväljade vahel toimuvad lennud ning Šveitsi või Ühendkuningriigi ja direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a lõike 3 alusel vastu võetud rakendusaktis loetletud riikide vahelised lennud, ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1681 kohaldamisel ka kõik muud kahes erinevas kolmandas riigis asuvate lennuväljade vahel toimuvad lennud, mida sooritab õhusõiduki käitaja, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) õhusõiduki käitajal on mõne liikmesriigi poolt välja antud lennuettevõtja sertifikaat või ta on registreeritud mõnes liikmesriigis, kaasa arvatud asjaomase liikmesriigi äärepoolseimad piirkonnad, sõltkonnad ja territooriumid, ning 2) käitaja õhusõidukite lennud tekitavad alates 2021. aasta 1. jaanuarist üle 10 000 tonni CO2 heitkoguseid aastas, käitades lennukeid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 5 700 kg ja mis teostavad käesoleva paragrahviga hõlmatud lende, välja arvatud sellised lennud, mille lähte- ja sihtkoht on ühes ja samas liikmesriigis, kaasa arvatud sama liikmesriigi äärepoolseimad piirkonnad. (22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punkti 2 kohaldamisel ei võeta arvesse järgmist liiki lendude heitkoguseid: 1) riiklikud lennud; 2) humanitaarabilennud; 3) kiirabilennud; 4) sõjalised lennud; 5) tuletõrjelennud; 6) lennud, mis eelnevad või järgnevad humanitaarabi-, meditsiinilisele või tuletõrjelennule, tingimusel, et sellised lennud toimusid sama õhusõidukiga ja nendega oli vaja teha asjaomane humanitaarabi-, meditsiiniline või tuletõrjetegevus, või tuli õhusõiduk pärast neid tegevusi ümber paigutada järgmise tegevuse jaoks. (23) Käesolevas paragrahvis sätestatud tegevusaladel arvatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse hulka süsinikdioksiidi heitkogus.“; 14) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Meretranspordi tegevusalad ja heitkoguse hulka arvatavad kasvuhoonegaasid (1) Esimesse kauplemissüsteemi kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.05.2015, lk 55–76), hõlmatud meretranspordi tegevus, mida teostavad laevad kogumahutavusega üle 5 000, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 1a nimetatud meretranspordi tegevus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 2 lõikega 1b hõlmatud meretranspordi tegevus ei kuulu kauplemissüsteemi kuni 2026. aasta 31. detsembrini. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud tegevusaladel arvatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse hulka süsinikdioksiidi heitkogus ning alates 2026. aasta 1. jaanuarist süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi heitkogus.“.  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ (edaspidi määrus nr 134). Eelnõukohase määrusega võetakse osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/958, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses lennunduse panusega kogu liidu majandust hõlmavasse heitkoguste vähendamise eesmärki ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase rakendamisega (ELT L 130, 16.05.2023, lk 115–133; edaspidi direktiiv 2023/958) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.05.2023, lk 134–202; edaspidi direktiiv 2023/959) lisa I ehk Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi ELi HKS) kohaldamisala reguleerivad sätted. Määrusega kehtestatakse esimese kauplemissüsteemi tegevusalade ning seiratavate kasvuhoonegaaside loetelu paiksete käitiste käitajatele ja õhusõiduki käitajatele ning laevandusettevõtjatele. Kasvuhoonegaaside loetelu täpsustatakse, kuna direktiivi 2003/87/EÜ muudatusega lisandus osadele tegevusaladele lisaks süsinikdioksiidile ka teisi kasvuhoonegaase. Määruse vastuvõtmine on seotud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmisega Riigikogus (667 SE) ning määrus on planeeritud jõustuma viimasega samal ajal. Eelnõu on koostanud Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Annika Varik ([email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja … (…@justdigi.ee). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Triin Nymann ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Muudatuse tingib atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatusega senise kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ümbernimetamine esimeseks kauplemissüsteemiks. Määruse pealkirja lisatakse ka viide laevandusettevõtjatele, kes kuuluvad ELi HKSi alates viimasest direktiivi 2003/87/EÜ muudatusest. Punktiga 2 muudetakse määruse paragrahvi 1 lõikeid 1 ja 2: lõikes 1 viidatakse edaspidi esimesse kauplemissüsteemi kuuluvatele käitistele ning lõiget täiendatakse viitega laevandusettevõtjale, kes kuuluvad ELi HKSi alates viimasest direktiivi muudatusest. Laevandusettevõtjatel ja õhusõiduki käitajatel puudub esimese kauplemissüsteemi luba. Samuti lisatakse viide, et määruses on toodud tegevusaladele kohalduvad künnised, vajaduse korral nende arvutamise alused ning tegevusaladel heitkoguse hulka arvatavate kasvuhoonegaaside loetelu. Tegevusaladele kohalduvad künnised on muutunud eelkõige õhusõiduki käitajatel ning lisanduvad ka laevandusettevõtjatele. Direktiivi muudatusega on kasvuhoonegaaside loetelu mõnel tegevusalal täienenud lisaks süsinikdioksiidile, mistõttu on õigusselguse huvides oluline need ka käesolevas määruses välja tuua. Lõiget 2 täiendatakse, kuna direktiivi 2003/87/EÜ muudatusega on kehtestatud, et alates 2026. aastast ei kuulu enam ELi HKSi need paiksete käitiste käitajad, kes kasutasid perioodil 2019-2023 üle 95% säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biomasskütust. Uus lähenemine likvideerib ebavõrdse olukorra, kus suurel määral biomasskütust kasutanud ettevõtted on võrreldes ainult biomasskütust kasutavate ettevõtetega ELi HKSi kuulumisega saanud tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamisest juhuslikku tulu. Künnis kehtestati direktiivis 95% tasemel, et tasakaalustada käitiste jaoks ELi HKSi kohaldamisalasse jäämise eeliseid ja puuduseid. 95% künnisega tagatakse, et kui käitis kasutab fossiilkütuseid ELi HKSi kohaldamisalasse jäämiseks, et saada tasuta lubatud heitkoguse ühikuid, siis oleks fossiilkütuste kasutamisest tulenevad süsinikuga seotud kulud piisavalt suured, et ettevõttele mõjuda heidutavalt. Samuti tagatakse künnisega see, et märkimisväärses koguses fossiilkütuseid kasutavatele käitistele kohaldatakse jätkuvalt ELi HKSi seirekohustusi, hoides sellega ära kehtivatest seire-, aruandlus- ja tõendamiskohustustest potentsiaalse kõrvalehoidmise. Punktidega 3–7 muudetakse paragrahvi 2: paragrahvi 2 pealkiri muudetakse, et viia see uue sisuga vastavusse. Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks ja määrust täiendatakse lõikega 11, kuna direktiivi lisas I toodud tegevusalade loetelu, mille alusel määratakse ELi HKSi kuuluvust, ülesehitus muutus. Eelnõusse on iga tegevusala järele lisatud ka seiratav aine, kuna osade tegevusalade puhul ei ole selleks ainult süsinikdioksiid, vaid ka teised kasvuhoonegaasid. Suurima täiendusena on lisatud ELi HKSi ka olmejäätmete põletamine, kuid vaid seire- ja aruandlus kohustuse osas. Euroopa Komisjon peab 2026. aasta juuliks hindama võimalust lisada olmejäätmete põletamisega tegelevad käitised ELi HKSi ja esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, arvestades võimalust lisada olmejäätmete põletamine EL HKSi alates 2028. aastast. Olmejäätmete põletamisega tegelevate käitiste lisamine ELi HKSi aitaks kaasa ringmajandusele, soodustades ringlussevõttu, taaskasutust ning üleüldist süsinikuheite vähendamist. Olmejäätmete põletamisega tegelevate käitiste lisamine tugevdaks kooskõlas jäätmehierarhiaga säästva jäätmekäitluse stiimuleid ja looks võrdsed tingimused liikmesriikidele, mis on lisanud olmejäätmete põletamise ELi HKSi kohaldamisalasse. Lõiked 2-5 tunnistatakse kehtetuks, kuna nende sisu katab uus lõige 11. Lõiget 6 muudetakse samuti, kuna lisati uus lõige 11. Punktiga 8 võetakse paragrahvi 3 lõikest 1 välja viide ainult biomassi kasutavatele tehnilistele üksustele, kuna sellised üksused ei ole enam ELi HKSis. Täpsem selgitus esitatud ülal paragrahv 1 lõike 2 muutmise punkti juures. Punktidega 9–13 muudetakse määruse paragrahvi 4: pealkirja täpsustatakse, lõiget 1 ja lõike 2 sissejuhatavat lauseosa muudetakse õigusselguse eesmärgil. Sama paragrahvi lõikes 2 punktis 9 suurendatakse istekohtades arvu vastavalt direktiivis tehtud muudatusele. Paragrahvi täiendatakse lõigetega 21 ja 22. Kuigi ELi HKS hõlmab põhimõtteliselt kõigi Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) saabuvate ja sealt väljuvate lendude heitkoguseid, on EL ajutiselt piiranud selle kohaldamisala nii, et sellesse kuuluvad vaid EMP-sisesed lennud. Eesmärk on ergutada Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) töötama välja tõhusat üleilmset süsiniku hinnastamise süsteemi. Euroopa Liit on ICAO edusammude hõlbustamiseks kolmel korral vastu võtnud ELi HKSiga seotud tähtajalised erandid, mille kohaselt nõuetele vastavuse kohustusi kohaldatakse vaid EMP territooriumil asuvate lennuväljade vahelistel lendudel tekkivate heitkoguste suhtes, tagades kõigi samu lennuliine teenindavate õhusõiduki käitajate võrdse kohtlemise sõltumata nende asukohast. ELi HKSiga seotud kõige hiljutisem erand kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2392, millega nähti ette, et kuni 2023. aastani kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi ainult EMP-sisestel lendudel tekkivate heitkoguste suhtes, ja nähti ette süsteemi kohaldamisala võimalik muutmine nii, et nõuetele vastavuse kohustusi hakatakse pärast kõnealuse määruse kohast läbivaatamist kohaldama alates 1. jaanuarist 2024 ka EMP-välistel lennuväljadel maanduvatel ja sealt väljuvatel lendudel tekkivate heitkoguste suhtes. Kui ICAO assamblee ei ole 31. detsembriks 2025 tugevdanud rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi CORSIA kooskõlas oma pikaajalise ülemaailmse eesmärgi saavutamisega Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks või kui komisjoni vastuvõetavas rakendusaktis loetletud riikide heitkogused moodustavad uusimate kättesaadavate andmete põhjal vähem kui 70% rahvusvahelise lennunduse heitkogustest, vaatab komisjon otsused üle. Paragrahvis kehtestatakse erandid heitkogustele, mille osas ei pea arvestama ELi HKSi reegleid. Paragrahvi täiendatakse ka lõikega 23, mis sätestab lennunduses seiratavaks kasvuhoonegaasiks süsinikdioksiidi. Punktiga 14 lisatakse määrusesse paragrahv 41: paragrahv lisatakse, et võtta üle direktiivi 2003/87/EÜ lisas I toodud meretranspordi tegevusalade loetelu. Direktiivi muudatusega laieneb ELi HKS ka meretranspordi süsinikdioksiidi heitele. ELi HKS kohustusi täidavad reisijate ja kaubaveoga tegelevad laevandusettevõtjad laevadega kogumahutavusega üle 5 000. Meretransport peab alates 1. jaanuarist 2026 tegevusaladel heitkoguste hulka arvatavate kasvuhoonegaaside hulka arvama ka metaani ja dilämmastikoksiidi heite. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse nr 134 muudatusettepanekud on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ. 4. Määruse mõjud Suurim muudatus paiksete käitiste jaoks kaasneb biomasskütuste kasutajatele. Vastavalt Euroopa Komisjoni mõjuhinnangule on suurel määral biomasskütust kasutanud ettevõtted võrreldes ainult biomasskütust kasutavate ettevõtetega ELi HKSi kuulumisega saanud tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamisest juhuslikku tulu. Sellise ebavõrdse olukorra lõpetamiseks on kehtestatud, et alates 2026. aastast ei kuulu enam ELi HKSi need ettevõtted, kes kasutasid perioodil 2019-2023 üle 95% säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biomasskütust ning kelle heitkogused moodustasid seetõttu üle 95 % kasvuhoonegaaside keskmisest koguheites. Selliseid käitisi on Eestis praeguse teadmise järgi 9 ning need kuuluvad kaheksale ettevõttele ja moodustavad 32% ELi HKSi kuuluvatest ettevõtetest Eestis. Nende hulka kuuluvad kaugkütte ettevõtjad, aga ka tegevuse valdkonna järgi EL HKSi kuuluv ettevõte. Oluline on märkida, et analüüsitud sihtrühm võib muutuda, kui moodustuvad uued käitised, mis jäävad mõjutatud rühmast välja. ELi HKSist väljaarvamine ei too ettevõtetele lisakulu, kuid puudutab süsteemi kuulumisest tekkinud tulu, mis tasuta LHÜ-de eraldamisest on erinevates suurusjärkudes, ulatudes mõnesajast tuhandest kuni mitme miljoni euroni aastas. Mõjuanalüüsis võrreldi sihtrühma kuuluvate äriühingute aritmeetilisi keskmiseid majandusnäitajate summasid. Üldistatuna saab välja tuua, et sihtgruppi kuuluvate äriühingute varad ja müügitulu on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, kuid lisandväärtuse ja ärikasumi kasv on olnud tagasihoidlikum, mis tähendab seda, et oluliselt on kasvanud ka kulud. Analüüsi tulemusel selgus, et tasuta lubatud heitkoguse ühikute suhe ärikasumisse oli 2022. aastal vastavalt 14,1% ja 2023. aastal 13,5%. Tulemust hinnati skaalal: kuni 5% suhet võib pidada väga väikeseks mõjuks, 5–10% väikeseks mõjuks, 11%–20% mõõdukaks mõjuks, 21–30% suureks mõjuks ja üle 30% suhe on väga suure mõjuga. Analüüsides samade aastate majandusnäitajatele tuginedes olukorda, kui ettevõtetel oleksid tasuta lubatud heitkoguse ühikud puudunud, näitasid arvutused, et aritmeetilise keskmise ärikasumi ja lisandväärtuse muutus ei oleks väga suur. Siiski tuleb mõista, et äriühinguid individuaalselt vaadatuna võib tasuta lubatud heitkoguse ühikutest saadava tulu lõppemine tingida ka äriühingu kahjumisse langemise. Sõltuvalt majandusolukorrast ja lõppteenuse hinnatasemest võib eeldada osade ettevõtete puhul kulude kasvu ülekandmist teenuse lõpphinda. ELi HKSi laienemisel meretranspordile ei ole sihtrühm laevaomanike arvu näol arvuliselt suur, kuid kasutatav laevakütuse kogus ja sellega kaasnev süsinikdioksiidi heide moodustab ligikaudu 90% Eesti rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga tegelevate ettevõtjate üldkogumi mahust. Selle tõttu on ELi HKSi laienemise mõju ulatus sektorile suur kuni väga suur, kuna eeldatav kulude kasv läbi heite kompenseerimise mõjutab kauba- ja reisijateveo teenuse hinda kõikidele ekspordi ja impordiga tegelevatele ettevõtjatele. Hinnatõusu suurus sõltub sellest, kui suur ühikute tagastamisega kaasnev kulu kantakse edasi teenuse hinda. Mõjuhinnangu alusel võib järeldada, et suuremad ettevõtted võivad kaaluda osalist ühikute kulu katmist ärikasumi arvelt, kuid väiksematele see jõukohane ei ole ning peavad kogu kulu kandma edasi teenuse hinda. Kaasnevaks ebasoovitavaks mõjuks on teenuse hinna kasv, reiside vähenemine või teenuse katkemine tarbijate jaoks, mis on tingitud eelnevate riskide avaldumisest. Samas on ettevõtete avaldatud infost näha, et heitkoguse ühikute ostmise kulu juba arvestatakse piletihinnale juurde, seda nii Eesti kui välismaiste laevandusettevõtete puhul, kes Eestis tegutsevad (Tallink, Viking Line, DFDS). Muudatus mõjutab suure tõenäosusega nii Eesti kui teiste Euroopa Liidu HKSis olevate laevaomanike konkurentsiolukorda võrreldes kolmandate riikide laevaomanikega. Leevendusmeetmena on planeeritud, et süsteemis rakendub heite kompenseerimise kohustus järk-järgult (40%-70%-100%) ning eranditega, mis võimaldab turul stabiliseeruda ja pikemaajalised investeerimisotsused läbi mõelda. Samuti suunab riik lähiaastatel sektorisse 25 miljonit lisaressursi, et vähendada ettevõtete kulu laevade ümberehitusel ja taastab reisilaevanduse toetusmeetme. Keskkonnaamet saab uued ülesanded, mis eeldavad ka uut töökohta ning personali väljaõpet. Hetkel on Eesti nimekirjas 16+3 (sh 2 Venemaa ning 1 äriregistrist kustutatud ettevõte) ettevõtet ning nende 67 laeva. Mõju keskkonnale on oluline ning positiivne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud ELi HKSi kuuluvad ettevõtted sh uue sektorina merendus peavad määruses kehtestatud kasvuhoonegaaside heite eest maksma. Eelarveline kulu laevandusettevõtjale sõltub sellest, kui keskkonnasäästlikult laevad ehitatud on ja kui palju reise tehakse. Eelduslikult kantakse kulu edasi suures osas teenuse kasutajale so. teistele ettevõtetele ning reisijatele. Merenduse lisandumisega ELi HKSi suurendati esimese kauplemissüsteemi ühikute kogumahtu 78,4 miljoni lubatud heitkoguse ühiku võrra. Suurenemise ühikute arvestamise aluseks oli Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide merenduse ajalooline heide 2018 ja 2019 keskmisena. Ühikute lisandumisega suurenes ka Eestile määratud lubatud heitkoguse ühikute koguarv. Kuna samal aastal vähendati esimese kauplemissüsteemi ühikute arvu, siis summaarselt ei olnud muutus suur. Enampakkumistelt saadud tulu maht sõltub lisaks ühikute arvule ka ühiku hinnast, mis viimastel aastatel on olnud 60-70 euro piires. Enampakkumistulu mahuprognoosid on kajastatud Riigi Eelarvestrateegia lisas 5. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ning on planeeritud ajale, mil jõustub Riigikogu seaduseelnõu 667 SE (atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu kooskõlastatakse asjassepuutuvate ministeeriumitega õigusaktide eelnõude infosüsteemis EIS. Määruse eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile, Transpordiametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti laevaomanike liidule, Eesti merendusklastrile, Eesti lennundusklastrile, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile ja Eesti Akrediteerimiskeskusele ning esimese kauplemissüsteemi osalistele e-kirjaga.