Tervisekahjustuste raskusastmete tunnused

Sotsiaalministeerium Meie 06.11.2024 nr 1.1-10.1/4915-1 Rahandusministri määruse „Tervisekahjustuste raskusastmete tunnused“ eelnõu Austatud proua Sikkut Esitame Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks rahandusministri määruse „Tervisekahjustuste raskusastmete tunnused“ eelnõu. Palume tagasisidet viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Määruse eelnõu koos lisaga 2. Määruse seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Artside Liit Tervisekassa Eesti Liikluskindlustuse Fond Eesti Advokatuur Eesti Kindlustusmaaklerite Liit Siiri Tõniste 5885 1466 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU MÄÄRUS Tervisekahjustuste raskusastmete tunnused Määrus kehtestatakse liikluskindlustuse seaduse § 32 lõike 10 alusel. § 1. Tervisekahjustuste raskusastmete tunnused (1) Määrusega kehtestatakse tervisekahjustuste raskusastmete tunnused, mis on toodud määruse lisas. (2) Kui kahjustatud isikul on tervisekahjustused, mis vastavad mitme tervisekahjustuse raskusastme tunnusele, võetakse kahju hüvitamisel aluseks raskeim tervisekahjustuse raskusaste. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 1. detsembril. (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler LISA: Tervisekahjustuste raskusastmete tunnused  Rahandusministri … määruse nr … "Tervisekahjustuse raskusastmete tunnused“ LISA Tervisekahjustuste raskusastmete tunnused 1. Väikesele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused Lühiiseloomustus Tavaliselt on need tervisekahjustused, mis ei vaja haiglaravi, mis paranevad ühe kuu jooksul ning mis põhjustavad kuni ühekuist töövõimetust. Siia alla ei kuulu väga kerge tervisekahjustus, millega puutub inimene igapäevaelus aeg-ajalt kokku, millega kaasnev eeldatav valu on väike ja mille sarnast valu tunneb inimene igapäevaelus ning mis tavaliselt ei tingi töövõimetust (näiteks väike haav, kerge põrutus, verevalum või hematoom). Kannatanu vahetud Ravimite tarvitamine, süstete, infusiooni ja transfusiooni kannatused (verekomponentide ülekande) vajadus tervisekahjustuse tõttu. Juhtumis saadud Kuni üks kuu. tervisekahjustuste ravi aeg Juhtumis saadud Kuni üks kuu. tervisekahjustusest tingitud töövõimetuse aeg Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: elukvaliteedi häire esineb raviperioodil. Selle järel ei ja/või puue. ole igapäevaelu mõjutatud või on mõjutatud lühiajaliselt vähesel Kaotatud organ või määral, sealhulgas võivad kannatanul esineda kuni ühe kuu jooksul kehaosa või selle järgmised tunnused: funktsiooni kaotus  ta vajab tavapärasest tihedamaid puhkepause või puhkepäevi;  ta tarvitab regulaarselt arsti määratud ravimeid;  tal esinevad muud mööduva iseloomuga sümptomid. Võivad esineda järgmised vähesed ja mööduva iseloomuga häired:  liikumisel võib esineda kerge lonkamine, liikumine on ebatasasel pinnal kergelt häiritud;   närvisüsteemi orgaanilise kahjustuse objektiivsed tunnused puuduvad, võib esineda üldisi subjektiivseid sümptomeid, nagu peavalu, peapööritus, väsimus vms;  meeleelundite kahjustuse objektiivsed tunnused puuduvad või on vähesed ja mööduva iseloomuga;  hingamisorganite häireid ei esine või esineb hingeldamist ainult kõige raskemal füüsilisel pingutusel (mitte näiteks ülesmäge liikudes või trepist tõustes);  vereringeorganite häireid ei esine või esinevad need ainult raskematel pingutustel (mitte kõndides ega trepist tõustes). Esinevad muud sama raskusastmega vähesed tervisekahjustused või vigastused. Täiendavad näited 1. Üksik lõike-, põrutus-, muljumis- või löögihaav. tervisekahjustusest 2. Väikese liigese nikastus või venitus. 3. Väikese liigese nihestus. 2. Keskmise raskusega kergemale tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused Lühiiseloomustus Tervisekahjustus, mis ise või mille tagajärgede likvideerimine on madala riskiga. Tavaliselt on need tervisekahjustused, mille tõttu inimene ei vajanud elustamist, intensiivravi ega kirurgilisi protseduure. Funktsionaalne taastumine nõuab maksimaalselt kaks kuud ja tervisekahjustuse püsivad tagajärjed on väikesed. Kannatanu vahetud Ravimite tarvitamine, süstete, infusiooni ja transfusiooni kannatused (verekomponentide ülekande) vajadus liikluskindlustuse juhtumis saadud tervisekahjustuse tõttu. Juhtumis saadud Kuni kaks kuud. tervisekahjustuste ravi aeg Juhtumis saadud Kuni kaks kuud. tervisekahjustusest tingitud töövõimetuse aeg Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: elukvaliteedi häire esineb raviperioodil. Selle järel ja/või puue. on võimalik igapäevaelu vähesel määral mõjutavate ajutiste üldiste Kaotatud organ või häirete teke, sealhulgas kannatanu: kehaosa või selle  ei ole võimeline keskmise raskusega pikaajaliseks füüsiliseks funktsiooni kaotus pingutuseks;  vajab tavapärasest oluliselt tihedamaid puhkepause või puhkepäevi;  tarvitab regulaarselt arsti määratud ravimeid, mille ära jätmisel mõneks päevaks sümptomid ägenevad. Jäsemed: üldine jõud on pisut vähenenud, liikuvus vähesel määral piiratud, sh sõrmede osavus pisut vähenenud vms. Lülisammas: liikuvus kaelaosas vähesel määral piiratud, saab hoida käsi üleval, kerged ülajäsemete neuroloogilised sümptomid (paresteesiad, nt surinad, torkimistunne vms). Selja painutamine kergelt piiratud, liikumine peaaegu häireteta, vähesed neuroloogilised sümptomid alajäsemetes (paresteesiad, nt surinad, torkimistunne vms). Pea: nägu vähese armi või deformatsiooniga, mis ei ole märgatav. Närvisüsteem: üksiku närvi kahjustusest põhjustatud halvatus (nt ühepoolne näonärvi halvatus). Psüühika: võib kaasneda psüühikahäire (meeleoluhäire vms) ja selle kohta on dokumenteeritud andmeid. Ravi on vajalik ja tulemuslik. Silmad: vähene kahjustus, millest ei jää püsivaid nägemiskahjustusi. Kerge või mõõdukas silmalau vaje. Kuulmine: kuulmekile purunemine, kuulmisteravuse vähene langus (41–70dB). Vereringeorganid: sümptomid esinevad keskmise raskusega pingutuste juures, nagu kiirustamisel, pikemaajalisel pingutusel ja trepist tõusmisel, kuid mitte tasasel pinnal normaalse tempoga kõndimisel ega koduseid igapäevatoiminguid tehes. Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused. Täiendavad näited 1. Liigesekapsli vigastus. tervisekahjustusest 2. Suure liigese nikastus või venitus. 3. Üksik luumurd, mis paraneb tüsistusteta ja ei vaja ortopeedilist operatiivset ravi. 4. Lühiajalise teadvusekaoga ajuvigastus, mis paraneb jääknähtudeta. 5. Kuulmekile purunemine. 6. Silmavigastus, millest ei jää püsivat nägemiskahjustust. 7. Ühe kuni viie hamba kaotus. 3. Keskmise raskusega raskemale tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused Lühiiseloomustus Tervisekahjustus, kus esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:  veritsus või verekaotus ilma šokita ja vahetu ohuta elule;  keskmise riskiga protseduuride ja operatsioonide vajadus. Tavaliselt on need tervisekahjustused, millega ei kaasne raskemaid tüsistusi, järelravi ei nõua korrigeerivaid või muid täiendavaid operatsioone. Funktsionaalne taastumine võtab aega kolm kuni seitse kuud ja püsivad tagajärjed on kerged. Kannatanu vahetud Ravimite tarvitamine, süstete, infusiooni ja transfusiooni kannatused (verekomponentide ülekande) vajadus liikluskindlustuse juhtumis saadud tervisekahjustuse tõttu. Keskmise riskiga invasiivsed protseduurid ja operatsioonid, seda nii lokaal- kui ka üldanesteesias. Juhtumis saadud Kuni kolm kuud. tervisekahjustuste Tervisekahjustus võib põhjustada püsivaid muutusi, mis võivad viia ravi aeg kaebuste ägenemisele episoodidena. Episoodide ajal on vajalik ravi. Selle kohta on kajastus ravidokumentatsioonis. Juhtumis saadud Kuni kolm kuud. tervisekahjustusest Tervisekahjustus võib põhjustada püsivaid muutusi, mis võivad viia tingitud kaebuste ägenemisele episoodiliselt. Neil episoodidel võivad olla töövõimetuse aeg langenud töö- ja tegutsemisvõime. Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: oluline elukvaliteedi häire võib esineda raviperioodil ja/või puue. (kuni kolm kuud). Pärast ravi võib jääda püsima mõningane Kaotatud organ või elukvaliteedi häire. kehaosa või selle Episoodiliselt esinevad valud kahjustatud kohas või kahjustuse koha funktsiooni kaotus funktsiooni nõrgenemine võrreldes õnnetuse-eelse perioodiga. Kannatanu vajab rohkesti puhkepause või puhkepäevi. Ei ole võimeline keskmise raskusega pingutuseks. Ei ole võimeline pikaajalisteks täpsust ja keskendumist nõudvateks toiminguteks. Pikaajaline seismine või kõndimine tekitab märgatavaid raskusi. Arsti määratud ravimite ärajätmine põhjustab ohtu tervisele. Jäsemed: käte liigeste mõningane jäikus (nt küünarliigese jäikus ebasoodsas asendis, õlavars tõuseb külgsuunas kuni 45°). Käe jõud vähenenud (raske hoida kindlalt tööriista või tõsta umbes 10 kg eset), sõrmede osavus vähenenud (suudab siiski süüa ja kammida). Jalgades puusa vm liigese funktsionaalne puudulikkus. Lonkamine või pidev kõndimine raske või aeglane, abivahendid võivad olla vajalikud. Ühe sõrme täielik või osaline kaotus.  Lülisammas: liikuvus kaelaosas keskmiselt piiratud. Käte ülalhoidmine raskendatud, vähesed neuroloogilised häired ülajäsemetes, kuid suudab iseseisvalt riietuda. Selja painutamine keskmiselt piiratud, liikumine vähesel määral häiritud. Pea: keele kahjustus – kõne raskelt arusaadav. Peaaju: uuringud näitavad ajukahjustust, mis ei ole ulatuslik. Võib esineda erinevaid subjektiivseid sümptomeid, kuid jääknähtudena kaasneb ka selgeid ja praktilist tegevust takistavaid spetsiifilisi häireid. Epilepsia, millega kaasneb pidev ravivajadus. Ravi foonil võib esineda üksikuid juhuslikke epilepsiahooge. Seljaaju: kahjustusest tingitud funktsioonihäire raskendab kõndimist, kuid kõndimine on võimalik abivahendite toel. Kontroll põie ja pärasoole tegevuse üle on täielik või peaaegu täielik. Muu närvisüsteem: võib esineda neelamishäireid. Ühe või enama närvi kahjustusest põhjustatud halvatus. Spetsiifilised kerged häired, nagu kerge hüperkineesia, sundliigutused, vähesed koordinatsioonihäired või muud analoogilised neuroloogilised sümptomid või häired. Psüühika: psüühikahäire on püsiva iseloomuga või ägenemised korduvad ning selle kohta on võimalik saada kinnitavaid andmeid dokumentidest. Ravi on pikaajaline ja regulaarne, peamiselt ambulatoorne. Silmad: silmade kahjustus, mis põhjustab ühe silma nägemisteravuse languse kuni 0,1-ni, kui teise silma nägemisteravus on säilinud. Raske silmalau vaje mõlemas silmas. Kuulmine: kahe kõrva kuulmisteravuse langus (üle 70dB). Kahe kõrva kuulmisteravuse langus 20–70dB, millega kaasneb kerge või mõõdukas kõnehäire (kõne pole selge, ent on siiski arusaadav). Hingamisorganid: hingeldamist esineb keskmise raskusega füüsilisel pingutusel, nagu kiirustamisel, pikemaajalisel pingutusel ja trepist tõusmisel, kuid mitte tasasel pinnal normaalselt kõndides ega kodustes igapäevatoimingutes. Vitaalkapatsiteedi protsent norminäitajast väiksem (50–64). Kõhu- ja vaagnaorganid: kirurgilist ravi vajav kõhu või vaagna elundite kahjustus, mis paraneb tüsistusteta. Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused. Täiendavad näited 1. Pika toruluu murd, mis võib vajada ortopeedilist operatiivset ravi, tervisekahjustusest kuid paraneb tüsistusteta.  2. Suure liigese nihestus koos sidemete vigastusega, mis jätab püsiva funktsioonihäire. 3. Näokolju luude murd või murrud. 4. Ühe sõrme täielik või osaline kaotus. 5. Roiete hulgimurrud, mis põhjustavad veririnna tekkimise, kuid millega ei kaasne kopsuvigastust ega pikaajalist hingamispuudulikkust. 6. Kirurgilist ravi vajav kõhukoopaelundite vigastus, mis paraneb tüsistusteta. 7. Ajuvigastus, millest võivad jääda kerge püsiva kahjustuse jääknähud. 8. Kaelapiirkonna vigastus, mis põhjustab mitmeid kuid kestva haigestumise ja töövõimetuse. 9. Silmavigastus, mis põhjustab ühe silma nägemisteravuse languse kuni 0,1-ni, kui teise silma nägemisteravus on säilinud. 10. Enam kui viie hamba kaotus. 11. Psüühikahäire (meeleoluhäire vms) juhul, kui kannatanu sai liiklusõnnetuse tõttu lühiajalise psüühikahäire, mille diagnoos on dokumentaaritud ning mille tõttu ta vajas arstiabi ja ravi kuni kuue nädala jooksul, nii et ravi on tulemuslik. 4. Raskele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused Lühiiseloomustus Tervisekahjustus, kus esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:  keskmine puue või sellele vastav tervisekahjustus;  elukvaliteedi oluline langus;  kannatanu tervisekahjustus kujutas vahetut ohtu elule;  juhtumi tõttu olid vajalikud rasked, elupäästvad suure riskiga operatsioonid;  kannatanu tegi läbi šoki perioodi, sh verekaotusest tingitud šoki;  vajalik oli pikaaegne intensiivravi;  muud tervisekahjustused, mis ise või mille tagajärgede likvideerimine on suure riskiga. Tavaliselt on need tervisekahjustused, mille funktsionaalne taastumine võtab aega rohkem kui kaheksa kuud ning püsivad tagajärjed on märkimisväärsed. Kannatanu vahetud Ravimite tarvitamine, süstete, infusiooni ja transfusiooni kannatused (verekomponentide ülekande) vajadus liikluskindlustuse juhtumis saadud tervisekahjustuse tõttu. Täiendavad suure riskiga protseduurid ja operatsioonid nii lokaal- kui ka üldanesteesias. Juhtumis saadud Juhtumis saadud tervisekahjustus põhjustas püsivaid muutusi, mis tervisekahjustuste võivad viia kaebuste ägenemisele episoodidena (võivad olla ravi aeg sagedased). Neil episoodidel on oluliselt langenud tegutsemisvõime, vajalik on korduv statsionaarne ravi. Selle kohta on andmed ravi dokumentatsioonis. Pikaaegse taastusravi ja/või rehabilitatsiooni vajadus. Juhtumis saadud Kannatanul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Ta on tervisekahjustusest võimeline sooritama vaid väga kergeid või väga piiratud toiminguid. tingitud töövõimetuse aeg Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: elukvaliteedi oluline langus tingituna oluliste ja/ või puue. funktsioonide – nägemine, kuulmine, käimisvõime, käe Kaotatud organ või põhifunktsioonid – halvenemisest. kehaosa või selle Keskmine puue või sellele vastav terviseseisund – anatoomilise, funktsiooni kaotus füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab kannatanu regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Sel juhul on inimesel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemine raskendatud. Jäsemed: käe jõud ja sõrmede osavus märkimisväärselt vähenenud. Mitme sõrme või varba osaline või täielik kaotus. Veresoonte või närvide kahjustus sellises ulatuses, mis põhjustab jäseme põhifunktsiooni olulise häire. Suudab liikuda ainult abivahendile tugevalt toetudes ja lühikesi teepikkusi korraga, liikumine tugevalt piiratud mitmes liigeses. Lülisammas: liikuvus kaelaosas tuntavalt piiratud, kahjulik väärasend, olulised neuroloogilised leiud ülajäsemetes, võimalik pidev vajadus toetava seadme järele. Püsiv raske rühiviga, lülisamba rindkere või vaagnapiirkonna raske deformatsioon, lülisamba jäikus, riietumine märkimisväärselt raskendatud, rasked mõlema alajäseme neuroloogilised ärajäämanähud. Pea: nägu moonutav deformatsioon, nagu armidest põhjustatud näojoonte või miimika tähelepanu äratav kõrvalekalle. Keele kahjustus või kaotus – kannatanu ei suuda arusaadavalt kõnelda. Peaaju: tuvastatud ulatuslik raske ajukahjustus. Esinevad erineva raskusastmega neuroloogilised ärajäämanähud, liikumist ja iseseisvat tegutsemist kahjustavad halvatused ja artikulatsioonhäired on selgelt äratuntavad ja piiravad. Ravist hoolimata võib esineda korduvaid epilepsiahooge. Seljaaju: liikumist ja iseseisvat tegutsemist kahjustavad halvatused jäsemetes, spastilisus. Kontroll põie ja pärasoole tegevuse üle on puudulik. Kaela piirkonna närvide kahjustus: raske neelamishäire, toitmine sondi kaudu. Muu närvisüsteem: õlavarre põimiku täielik halvatus vm sarnase raskusega kahjustusest põhjustatud halvatus. Psüühika: esineb kroonilise iseloomuga psüühikahäire ja tegutsemisvõime on langenud. Ravi on pikaajaline ja regulaarne, patsient võib vajada aeg-ajalt statsionaarset ravi, kuid sellest hoolimata ilmnevad pidevalt haigussümptomid või funktsioonihäired. Silmad: ühe silma või selle nägemisvõime kaotus. Silmavigastus, mis põhjustab nägemisteravuse languse jääkväärtusega ühes silmas 0,2-ni ja teises silmas 0,3-ni. Kuulmine: kahe kõrva kuulmisteravuse langus (üle 40dB), millega kaasneb raske kõnehäire. Hingamisorganid: hingeldamist esineb ka kergel füüsilisel pingutusel, nagu tasasel pinnal normaalselt kõndides, ühe korrusevahe trepist tõustes ja kodustes igapäevatoimingutes. Kannatanu on võimeline kõndima normaalsest aeglasemas tempos tasasel pinnal. Vitaalkapatsiteedi protsent norminäitajast väiksem (35-49). Vereringeorganid: sümptomid esinevad ka kergel füüsilisel pingutusel, nagu tasasel pinnal normaalselt kõndides, ühe korrusevahe trepist tõustes ja kodustes igapäevatoimingutes. Kannatanu on võimeline kõndima normaalsest aeglasemas tempos tasasel pinnal. Rindkere, kõhu- ja vaagnaorganid: kirurgilist ravi vajavad rindkere või kõhukoopa elundite tüsistused (soolesulgus, vigastusest tingitud kusejuha läbimatus vms). Nahk: ulatuslik, püsiv ja üldiseid kaebusi põhjustav pidevat ravi vajav nahakahjustus. Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused. Täiendavad näited 1. Aeglustunud paranemisega luumurd. tervisekahjustusest 2. Luumurd, millega kaasneb närvide või veresoonte vigastus. 3. Liigese nihestusmurd. 4. Luumurd, mis on tüsistunud mädapõletikuga. 5. Luumurru tagajärjel tekkinud liigesejäikus ja liigesepurustus. 6. Lülisamba, kaela-, rinna- või nimmelüli raske murd, millega ei kaasne närvivigastust. 7. Roiete hulgimurrud, millega kaasneb veriõhkrind või kopsude muljumisvigastus. 8. Kirurgilist ravi vajavad rindkere või kõhukoopa elundite vigastuse tüsistused (soolesulgus, vigastusest tingitud kusejuha läbimatus). 9. Vahelihase rebend. 10. Rasked näokolju luude hulgimurrud. 11. Jäsemete hulgimurrud või liittraumad, mis haaravad ka teisi organisüsteeme. 12. Ühe silma või selle nägemisvõime kaotus. 13. Silmavigastus, mis põhjustab nägemisteravuse languse jääkväärtusega ühes silmas 0,2-ni ja teises silmas 0,3-ni. 14. Mitme sõrme või varba osaline või täielik kaotus. 15. II–III raskusastme ulatuslik põletusvigastus, hingamisteede põletus. 16. Kõikide hammaste kaotus. 17. Psüühikahäire (meeleoluhäire vms) juhul, kui kannatanu on saanud liiklusõnnetuse tõttu kroonilise iseloomuga psüühikahäire, mille diagnoos on dokumentaaritud ning mille tõttu tema tegutsemisvõime on vähenenud ja ta vajas arstiabi ja ravi kuni 12 kuu jooksul. Seda seisundit iseloomustab näiteks see, et kannatanu võib vajada aeg-ajalt statsionaarset ravi, kuid sellest hoolimata ilmnevad pidevalt haigussümptomid või funktsioonihäired. 5. Väga raskele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused Lühiiseloomustus Tervisekahjustus, kus esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:  raske puue või sellele vastav tervisekahjustus;  elukvaliteedi raske langus. Need on tervisekahjustused, millega on seotud rasked tüsistused ning püsivad tagajärjed on tõsised. Kannatanu vahetud Ei ole olulised raskusastme määramisel. kannatused Operatsioonide ja/või intensiivravi vajadus, mille kestus võib olla väga erinev. Juhtumis saadud Ei ole oluline raskusastme määramisel. tervisekahjustuste Vajalik võib olla korduv statsionaarne ravi. ravi aeg Püsiva raske puude või sellele vastava terviseseisundi korral igapäevase kõrvalabi vajadus. Juhtumis saadud Kannatanul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. tervisekahjustusest tingitud töövõimetuse aeg Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: raske puue või sellele vastav terviseseisund – ja/ või puue. anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni Kaotatud organ või kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab kannatanu kõrvalabi, kehaosa või selle juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval. Igapäevaelus sõltub funktsiooni kaotus peaaegu täielikult kõrvalisest abist. Võimeline sooritama aeg-ajalt vaid kõige elementaarsemaid toiminguid. Jäsemed: jäseme kaotus. Liigese proteesimist nõudvad liigesevigastused. Veresoonte või närvide kahjustus sellises ulatuses, mis põhjustab jäseme põhifunktsiooni kao. Peaaju: kahjustused on raskekujulised ja nendega võib kaasneda neuroloogilisi ärajäämanähte, nagu artikulatsioonhäired, väljendunud inertsus, algatusvõimetus, kriitikavõime langus või tegevuse läbimõtlematus. Epilepsiahood põhjustavad märgatavat sotsiaalset kahju. Seljaaju: liikumist ja iseseisvat tegutsemist takistavad halvatused nii üla- kui alajäsemetes, häiriv spastilisus. Kontroll põie ja pärasoole tegevuse üle puudub.  Psüühika: psüühikahäire on eriti raske, pideva ja püsiva iseloomuga ning tegutsemisvõime on püsivalt nõrk. Ravi- ja hooldusvajadus eeldab igapäevast ambulatoorset või statsionaarset ravi. Silmad: silmavigastused, mis põhjustavad mõlema silma nägemisteravuse languse kuni 0,2-ni. Hingamisorganid: hingeldamist esineb vähimagi liigutuse või pingutuse korral, näiteks pesemisel, riietumisel ja ajutiselt ka puhkeasendis. Vitaalkapatsiteedi protsent norminäitajast väiksem (alla 35). Vereringeorganid: sümptomid esineb kergema liigutuse või pingutuse korral, näiteks pesemisel, riietumisel ja ajutiselt ka puhkeasendis. Kõhu- ja vaagnaorganid: jääv soole- või kusejuha uuris. Suguelundite kahjustuse järgne sigimisvõimetus ja suguühtevõime kaotus. Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused. Täiendavad näited 1. Jäseme kaotus. tervisekahjustusest 2. Liigese proteesimist nõudvad liigesevigastused. 3. Luumurrud, millega kaasnevad ulatuslikud närvide ja veresoonte vigastused. 4. Õla- ja nimmepiirkonna närvipõimikute vigastamisest tingitud jääv tunde- ja funktsioonihäire. 5. Rindkere hulgivigastus (vahelihase rebendiga kaasnev kopsu rebend, südamepaunasisene verejooks ja südame muljumisvigastus). 6. Rindkere lahtine vigastus. 7. Hingetoru vigastusejärgne ahenemine. 8. Lülisamba, kaela-, rinna- ja nimmelüli murd, millega kaasneb osaline seljaaju või sellest lähtuva närvipõimiku kahjustus. 9. Keskmise raskusega ja rasked ajuvigastused. 10. Peaaju, kehatüve, jäsemete rasked hulgivigastused ja vigastuste kombinatsioonid, mis vajavad mitmeid valu ja vaeva põhjustavaid kirurgilisi operatsioone. 11. Jääv soole- või kusejuha uuris. 12. Suguelundite vigastusejärgne sigimisvõimetus ja suguühtevõime kaotus. 13. Silmavigastused, mis põhjustavad mõlema silma nägemisteravuse languse kuni 0,2. 14. Täielik kurtus.  15. Vigastusest tekkinud inetuks tegevad ja tähelepanu äratavad näo moonded või puuded, näiteks kõrva puudumine, nina või selle osa kaotus või moonded. 16. Psüühikahäire (meeleoluhäire vms) juhul, kui kannatanu sai liiklusõnnetuse tõttu eriti raske pideva ja püsiva iseloomuga psüühikahäire, mille diagnoos on dokumentaaritud ning mille tõttu ta vajas haiglaravi või arstiabi ja ravi enam kui 12 kuu jooksul. Seda seisundit iseloomustab näiteks see, et inimese tegutsemisvõime on püsivalt nõrk. Ravi- ja hooldusvajadus eeldab igapäevast ambulatoorset või statsionaarset ravi. 6. Eriti raskele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused Lühiiseloomustus Tervisekahjustus, mille tõttu on inimesel sügav puue või sellele vastav terviseseisund. Kannatanu vahetud Ei ole olulised raskusastme määramisel. kannatused Intensiivravi vajadus, mille kestus võib olla väga erinev. Juhtumis saadud Ei ole oluline raskusastme määramisel. Püsiv sügav puue või sellele tervisekahjustuste vastav terviseseisund, seega ööpäevaringse pideva kõrvalabi vajadus. ravi aeg Juhtumis saadud Kannatanul on tuvastatud puuduv töövõime. Tavaliselt on tervisekahjustusest iseloomulikuks tunnuseks see, et kannatanul esineb töövõimet välistav tingitud seisund. töövõimetuse aeg Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: sügav puue või sellele vastav tervisekahjustus – ja/või puue. anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni Kaotatud organ või kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab kannatanu pidevat kehaosa või selle kõrvalabi või järelevalvet ööpäevaringselt; sel juhul on igapäevane funktsiooni kaotus tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud. Kahjustused ja vigastused, mis põhjustavad pidevat tugevat valu. Jäsemed: jäsemete amputatsioon. Peaaju: posthüpoksiline kooma, püsiv vegetatiivne seisund, apalliline sündroom. Seljaaju: alajäseme täielik halvatus ja raske halvatus ülajäsemetes. Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused. Täiendavad näited 1. Eriti raske ajuvigastus, mis põhjustab traumaatilise nõdrameelsuse tervisekahjustusest või muu püsiva raske puude. 2. Jäsemete kaotus. 3. Vigastused, mis põhjustavad pidevat tugevat valu ja vaeva. 4. Ajuvigastused, mis põhjustavad püsiva jäsemete halvatuse. 5. Pimedaks jäämine.  Rahandusministri määruse „Tervisekahjustuse raskusastmete tunnused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu eesmärk on kehtestada liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 32 lõike 10 (jõustub 1.12.2024) alusel kindlustusjuhtumi tõttu saadud tervisekahjustuste raskusastmete tunnused. Mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib võlaõigusseaduse § 134 ning selle hüvitamist liiklusõnnetuses tekitatud tervisekahjustuse korral täpsustab ja täiendab liikluskindlustuse seaduse § 32. LKindlS § 32 lõige 2 sätestab mittevaralise kahju alammäärad, mille suurus sõltub tervisekahjustuse tõsidusest ja seega on alammääri kokku kuus. Käesolev määrus kirjeldab tunnuseid, mille alusel saab tervisekahjustusi kvalifitseerida nende viidatud kuue taseme vahel ja on sellisena praktiline tööriist liiklusõnnetuses kannatanule tervisekahjustumisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisel vastavalt LKindlS §-le 32. Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ([email protected], 58851466) koostöös Eesti Liikluskindlustuse Fondi jurist Martti Merilaga. Eelnõu ettevalmistamisel võeti eeskuju terviseministri 21. oktoobri 2024. aasta määrusest nr 37, millega kehtestati analoogne regulatsioon nn patsiendikindlustuse tarbeks ning mille koostamisse oli kaasatud dr Marko Murruste arstiteaduse eksperdina. Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja ühest lisast. Määruse § 1 lõige 1 teeb viite määruse lisaks olevale tervisekahjustuste raskusastmete tunnustele (vt all selgitusi lisa kohta). Määruse § 1 lõige 2 sätestab reegli, kuidas kasutada määrusega klassifitseeritud tunnuseid olukorras, kus korraga esinevad mitmele erinevale raskusastmele vastavad tunnused. Reegel on, et siis tuleb lähtuda raskeimast tervisekahjustuse raskusastmest ehk kannatanu vaates sootsamast, kuivõrd see tähendab ka suuremat hüvitist. Määruse lisas kirjeldatakse tervisekahjustusele iseloomulike tunnuseid eraldi iga raskusastme kohta jaotatuna LKindlS § 32 lõikest 2 johtuvalt kuude blokki: 1) väikesele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused; 2) keskmise raskusega kergele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused; 3) keskmise raskusega raskele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused; 4) raskele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused; 5) väga raskele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused; 6) eriti raskele tervisekahjustusele iseloomulikud tunnused. Iga raskusastme kirjeldus on omakorda esitletud kuues lõikes alustades tervisekahjustuse lühiiseloomustusest raskusastmele iseloomulike tunnustena. Seejärel on kirjeldatud kannatanu vahetuid kannatusi ning ajalisi piire tervisekahjustuste raviks ja võimalikuks töövõimetuseks koos elukvaliteedi häire ja/või kaotatud organi, kehaosa või selle funktsiooni kaotusega. Lõpuks on toodud näited tervisekahjustustest, mis iga vastava raskusastme alla lähevad. Tunnuste kirjeldamisel on lähtutud seni kehtinud liikluskindlustuse seaduse lisast1 ja selle rakendamise praktikast ning arstiteaduse eksperdi arvamust arvestades koostatud terviseministri 21. oktoobri 2024. aasta nn patsiendikindlustuse tarbeks kehtestatud analoogse määruse 2 sõnastusest. Eesmärgiks on, et kindlustuse lähenemine tervisekahjustuste käsitlemisel erinevate kindlustuse liikide korral oleks sarnane, kuid võtaks antud juhul arvesse liikluskindlustuse juhtumite eriaspekte. Mittevaralist kahju hindab kindlustusandja kaasates vajadusel asjakohaseid eksperte. Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise aja, milleks on 1. detsember 2024, kui vastav mittevaralise kahju regulatsioon ja volitusnorm jõustub ka LKindlS-s. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega niivõrd, kuivõrd liikluskindlustuse seadus tugineb Euroopa Liidu vastaval direktiivil 2009/103/EÜ. Direktiiv siiski ei reguleeri täpselt erinevaid kahjuliike, sh mittevaralise kahju raskusastmeid, tervisekahjustuse tunnuseid või ka hüvitise määrasid. Seega on käesoleva määruse seos Euroopa Liidu õigusega kaudne. 4. Eelnõu mõju Liikluskindlustuse seaduse viimaste muudatustega 2024. aastal kaasajastati ka mittevaralise kahju hüvitamise sätteid. Mittevaralise kahju hüvitamist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite korral reguleerib võlaõigusseaduse § 134 ja LKindlS § 32. Käesolev määrus täpsustab seda, kuidas erinevaid tervisekahjustusi klassifitseerida arvestades nende tõsidust. Sarnane loogika ja regulatsioon kehtis ka enne viimaseid seadusemuudatusi, seega eraldiseisvalt käesolev määrus fundamentaalset muudatust kaasa ei too. Küll aga on LKindlS § 32 uues kuues tervikuna kindlasti oluline muudatus, mis korrastab mittevaralise kahju hüvitamist, tõstab hüvitise määrasid ja sätestab nende indekseerimise ning annab muud juhised kindlustusandjale, kuidas mittevaralist kahju käsitleda ja hüvitada. Määrust rakendavad kõik liikluskindlustuse lepinguid sõlmivad kindlustusandjad (hetkel on neid 11) ning lisaks Eesti Liikluskindlustuse Fond. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu rakendamine otsest kulu ei tekita, kuid see toetab liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi tõttu saadud tervisekahju hindamist ning seeläbi mittevaralise kahju suuruse määramist ja hüvitamist. Mittevaralise kahju määrab ja selle hüvitab kannatanule liikluskindlustuse kindlustusandja. Eelnõu rakendamisega kulusid riigieelarvele ei kaasne. 1 Liikluskindlustuse seaduse lisa „Tervisekahjustuste ja kehavigastuste liigitus raskusastmete kaupa“ https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/6202/4010/LKindlS_lisa.pdf# 2 Terviseministri 21. oktoobri 2024. aasta määrus nr 37 „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja iseloomulikud tunnused“ https://www.riigiteataja.ee/akt/123102024001 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. detsembril, kui vastav mittevaralise kahju regulatsioon jõustub ka LKindlS-s. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Arstide Liidule, Tervisekassale, Eesti Liikluskindlustuse Fondile, Eesti Advokatuurile, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/24-1111 - Tervisekahjustuste raskusastmete tunnused Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.11.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0e10ae9c-fde2-4001-be5b-b7b1dbe7ad16 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0e10ae9c-fde2-4001-be5b-b7b1dbe7ad16?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main