Riigikogu juhatus Teie 05.11.2024 nr 7-1.2/24-01722-
[email protected] 2, 2-3/15-170/
Meie 18.11.2024 nr 6-1/2812-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
(KK 170)
Lugupeetud Kert Kingo
Märgite oma 4. novembril 2024. a esitatud kirjalikus küsimuses, et Riigikogu menetluses on
sotsiaalministeeriumi poolt algatatud lastekaitseseaduse (LasteKS) ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (427 SE), millega muuhulgas muudetakse karistusseadustikku
(KarS) ja võimaldatakse Sotsiaalkindlustusametil (SKA) isiku taotlusel ümber hinnata isiku
suhtes kehtiv lastega töötamise piirang ja teatud tingimustel piirang kehtetuks tunnistada.
Selgitan esmalt, et erinevalt küsimuses märgitust ei võimalda ei kehtiv LasteKS ega sellesse
eelnõuga tehtavad muudatused karistatud pedofiilil lastega töötada. Ei kehtiv LasteKS ega
sellesse eelnõuga tehtavad muudatused ei luba karistatud pedofiilidel lastega töötada ka siis,
kui nende karistus on ära kantud ja karistusandmed on kantud arhiivi. See on eluaegne keeld,
mis kehtib ja mis eelnõuga ei muutu.
Teiseks selgitan, et küsimuses viidatud eelnõuga ei muudeta KarSi ega anta SKAle õigust
lastega töötamise piirangut ümber hinnata ja seda kehtetuks tunnistada. Alus teatud juhtudel
lastega töötamise piirang ümber hinnata on sätestatud LasteKS § 20 lõikes 4, mis lisati
nimetatud seadusesse 19. juulil 2022. a vastu võetud ja 1. oktoobril 2022. a
jõustunud karistusregistri seaduse, KarSi ja LasteKSi muutmise seadusega. Teie poolt viidatud
eelnõuga üksnes täpsustatakse LasteKS § 20 lõikes 4 reguleeritud lastega töötamise piirangu
ümberhindamise korda. Selleks täiendatakse eelnõuga LasteKS §-i 20 lõigetega 5-8 (eelnõu
§ 1 punkt 11) ning lisatakse karistusregistri seaduse § 20 lõikesse 21 teine lause (eelnõu § 2).
Kõik nimetatud, eelnõuga tehtavad muudatused on tehnilised ja täpsustavad ainult neid
toiminguid, mida Sotsiaalkindlustusamet, Justiitsministeerium ja karistusregister teevad
piirangu ümberhindamisel ja nende andmete kuvamisel päringu tegijale. Lisatavad sätted
tagavad, et piirangu ümberhindamist taotlevatel isikutel, kelle taotlust ei rahuldata, oleks
vähem võimalusi vaidlustada neile ebasobiv otsus menetluslike küsimuste tõttu. Seetõttu on
vajalik, et sätted oleksid tehniliselt võimalikult täpsed.
Karistusregistri seaduse, KarSi ja LasteKSi muutmise seaduse, millega § 20 lg 4 LasteKSisse
lisati, töötas seaduse seletuskirjast nähtuvalt välja Justiitsministeerium. Eelnõud töötatakse
alati välja ametnike koostöös ning lõpptulemus on ministeeriumi ühtne nägemus, mistõttu ei
saa ühegi konkreetse sätte kohta öelda, milline konkreetne ametnik selle eelnõusse lisas.
LasteKS § 20 lõike 4 lisamine seadusesse oli vajalik, et välistada eluaegset lastega töötamise
piirangut sisaldavate LasteKS § 20 lõigete 1 ja 11 põhiseadusevastasus. Olukordades, kus
isiku poolt toimepandud kuritegu on tema tööle kandideerimise ajaks dekriminaliseeritud (nt
seksuaalse enesemääramise eapiiri muutmisega seotud muudatused erinevates
karistusseadustiku koosseisudes) või õiguslik olukord muul viisil muutunud (nt
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kriminaalkoodeksi erinevaid koosseise hõlmanud sätete (nt § 202) viimine erinevatesse KarSi
sätetesse, millest osad on nimetatud LasteKS § 20 lõikes 1 ja osad lõikes 2), ei pruugi isiku
suhtes kehtiv eluaegne lastega töötamise piirang enam põhjendatud olla. Ilma
ümberhindamisvõimaluseta tähendaks see aga sellise piirangu põhiseadusevastasust.
Samale seisukohale asus LasteKS § 20 lõike 11 (enne 1. oktoobrit 2022. a kehtinud
redaktsioonis) põhiseadusele vastavust analüüsides Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegium oma 22. novembri 2022. a otsuses nr 5-22-6.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister