Saatja:
[email protected]
Saaja: "info.sm"
Teema: Re: Ravimiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus
Kuupäev: 2024-11-16 11:29
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Täname Teid Eesti Farmaatsia Seltsi kaasamise eest” Ravimiseaduse jt
seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse - Apteegiteenuse ja
apteekrite integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi” arutellu.
Eesti Farmaatsia Selts on seisukohal, et apteegiteenust oma klassikalisel
ja pika ajaloo jooksul väljakujunenud viisil tuleb käsitleda
tervishoiuteenusena ja apteeki tervishoiuteenuse osutajana. Sõltumata
teenuse ja asutuse nimest on de facto apteegid alati olnud ja jäävad
tervishoiuasutusteks. Seega, selle asemel, et alustada apteegiteenuse
ümbernimetamist või ümber sisustamist tuleks luua regulatiivsed muudatused
TTKS-s selliselt, et apteegiteenus ja apteegid, oma väljakujunenud
tegutsemise raames, tervishoiuteenuse ja tervishoiuteenuse osutaja nimetust
ka de jure kannaksid. Seda enam, et apteekides töötavad proviisorid ja
farmatseudid on tervishoiutöötajad, apteegiteenus, mida nad osutavad ja
apteek ehk koht, kus seda osutatakse aga pole ei tervishoiuteenus ega
tervishoiuasutus.
Oleme Teiega ühel meelel, et tervishoiuvaldkonda nii Eestis kui mujal
maailmas on juba tabanud tugev ressursi puudujääk. Tõenäoliselt on tegemist
süveneva kriisiga kogu valdkonna üleselt. Seetõttu toetame apteekrite kui
tervishoiuspetsialistide kaasamist tervishoiuvaldkonna ülese probleemi
lahendamisesse. Samas on oluline mõista, et ka apteekide ja apteekrite enda
ressurs on piiratud ja olukord kasvõi näiteks tööjõuga vajab parandamist.
Nõustume Teiega ja kinnitame toodud näidet, et rahvusvahelises praktikas on
erinevates riikides juba praegu mõistetud täiendavaid võimalusi ja kasuliku
mõju kogu tervishoiusüsteemile kaasates selle tegevustesse julgemalt
apteekreid.
Apteegid ja apteekrid on kõige lihtsamini kasutatav tervishoiu sektori
lisaressurss ennetustegevuse tõhustamiseks, laiema elanikkonna grupini
viimiseks ja selle olulisuse mõistmise kasvatamiseks elanikkonna hulgas.
Täiendavad teenused kergendavad elanikkonna juurdepääsu esmatasandi
tervishoiuteenustele. Dokumendis viidatud täiendavad nõustamisteenused
(esmakordselt kasutatava ravimi kasutamise nõustamise teenus;
jätkunõustamine, mis on oluline ravimite puhul, mille mõju ei ole
patsiendile koheselt tuntav; krooniliste haigete ravimite kasutamise
nõustamise teenus jms.) parandavad haigete ravisoostumust, tagavad ravimite
ettenähtud viisil kasutamise ja läbi selle parandavad ravitulemusi ning
vähendavad edasist survet teistele tervishoiuasutustele, sealhulgas omab see
pikaajaliselt positiivset mõju Tervisekassa kulueelarvele.
Täiskasvanute immuniseerimine apteekrite poolt - Vaktsineerimisega hõlmatuse
vähene tase ja selle olulisuse mõistmiseks on igati asjakohane kasutada ära
apteekidest tulenevat lisaressurssi selle probleemi teadvustamisel ja
elanikonna teadlikkuse kasvatamisel. Apteekrid saavd siinkohal osaleda
teavitus tegevuses üldisel tasemel aga tõesti nagu ka mitmetes teistes
riikides osaleda ka ise täiskasvanute immuniseerimisel.
Proviisorite ja farmatseutide juurdepääsuõigused patsiendi terviseinfole –
võib väita, et juba hetkel on juurdepääsu puudumine tegelikult takistus
kvaliteetse raviminõustamise pakkumiseks. Selle tagamine on seega
möödapääsmatu juhul kui soovime laiendada apteegiteenuse ulatust ja kasutada
apteekreid lisaressursina laiemalt tervishoiuvaldkonnas.
Võimalikest regulatiivsetest lahendustest tundub meie seisukohtadega
suunaliselt kõige lähem olevat Alternatiiv 2. Nagu oma kirja alguses ka
rõhutasime peame oluliseks veelkord välja tuua, et senine klassikaline
apteegiteenus peab juba iseenesest olemasoleval kujul kuuluma
tervishoiuteenuste hulka. Kusjuures vaja ei ole mitte muuta apteegiteenuse
sisu ja kirjeldust vaid vastavaid tervishoiukorralduse regulatsioone. Sama
leiame ka apteegi kui tervishoiu osutaja mõiste osas.
Oleme arvamusel, et apteegid võiksid osutada lisaks senistele
apteegiteenustele ka täiendavaid teisi tervishoiuteenuseid.
Osutatavate teenuste rahastamine on mõistlik reguleerida selliselt, et
klassikaline apteegiteenus oleks rahastatud senisel viisil - ravimite
väljastamise, valmistamise ja nõustamise raames - on rahastatud hetkel
toimiva juurde hindluste süsteemi kaudu, mille ülesehitust ja täpset sisu
võib vajadusel värskendada. Täiendavad lisanduvad teenused oleksid aga
rahastatud RaKS alusel Tervisekassa lepingupartneritest apteekidele ainult
juhul kui need on kantud vastavate tervishoiuteenuste loetellu.
Lisaks, nõustume, et üld- ja haiglaapteekides osutatavad teenused on oma
sisult erinevad ja seetõttu toetame haiglaapteegiteenuse mõiste täpsemat
sisustamist ja kasutusele võttu.
Soovime edu antud teema edasisel käsitlusel ja oleme Eesti Farmaatsia Seltsi
poolt valmis osalema ka edasistes aruteludes.
Lugupidamisega,
Eesti Farmaatsia Selts
On Friday, 01. November 2024 at 17:00, EFS <
[email protected]> wrote:
Tere!
Soovime uurida, kas meil oleks võimalik tagasiside andmiseks paluda
ajapikendust.
Parimate soovidega
Eesti Farmaatsia Selts
Sent from my iPhone
On 3. Oct 2024, at 07:20,
[email protected] wrote:
Tere!
Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu
eelnõu väljatöötamiskavatsus kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks.
Tagasisidet ootame 1. novembriks
Pealkiri: Ravimiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus
Registreerimise kuupäev: 03.10.2024
Registreerimise number: 1.2-1/2494-1
Lugupidamisega
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209
e-post:
[email protected]
<http://www.sm.ee> www.sm.ee
<1.2-12494-1 03.10.2024 Väljaminev kiri.asice>