Teie 05.11.2024 nr 1.2-3/2807-1/
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 15.11.2024 nr 5.2-2/32880-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Eelnõu tagasiside
Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on edastatud arvamuse avaldamiseks hädaolukorra seaduse
ja sellega seonduvalt teiste seaduste täiendamise seaduse eelnõu. SKA tutvus eelnõuga ja
esitab selle kohta järgmised tähelepanekud.
1. Eelnõu § 1 punkt 5 (HOS § 171) reguleerib elanikkonnakaitse koolitust ja viidatud paragrahvi
lõike 2 kohaselt peavad avaliku sektori asutused korraldama oma teenistujatele
elanikkonnakaitse koolituse läbimise kord kahe aasta jooksul. Kahtlemata on
elanikkonnakaitse ja inimeste ettevalmistamine erinevateks kriisideks oluline, kuid kahtleme,
kas iga kahe aasta tagant avaliku sektori teenistujate ühetaoline koolitamine on sellisena
proportsionaalne (mõõdukas) meede saavutatava eesmärgi suhtes.
2. Tuginedes praktilistele kogemustele näeme, et kohustuslik veebikoolitus ei pruugi olla ainus ja
alati parim viis inimeste teadmiste tõstmiseks. Näiteks on SKA teenistujad käesoleval aastal
läbinud Sisekaitseakadeemia poolt korraldatud riigikaitse ja kriisireguleerimise baaskursuse
veebikoolituse, kuid selle praktilist väärtust ei ole meile teadaolevalt hinnatud/analüüsitud. On
oluline, et kohustuslike koolituste kõrval kaalutaks ka teisi koolitusvajadust tasandavate
meetmete kasutamist (nt infopäevi, seminare, õppusi, jms) ja jäetaks võimalus teadlikkuse
tõstmiseks ka muudel viisidel kui läbi kohustusliku koolituse läbimise.
3. Teeme ettepaneku kaaluda, kas kohustusliku koolitussagedusega seonduvat on ilmtingimata
vajalik reguleerida seadusega või võiks sellega seonduv olla reguleeritud nt määrusega.
Seejuures võiks kaaluda suurema paindlikkuse jätmist nii koolitussageduse kui ka koolituse
sisu osas. Võib eeldada, et kõigi avaliku sektori töötajate koolitusvajadus ei ole kahe aasta
möödudes ühesugune ja hetkel puudub info, mida täpsemalt tuleks iga kahe aasta möödudes
koolitada. Kindlasti tuleks kohustusliku (veebi)koolituse puhul arvestada sihtrühma
vajadustega ja jälgida, et koolitus sihtrühma kõnetaks.
4. Juhul kui kõigi avaliku sektori töötajatele soovitakse kehtestada koolituskohustus iga kahe
aasta järel, siis tuleks sellekohase koolituse ettevalmistamine, väljatöötamine ja pakkumine
panna ka mõne konkreetse asutuse ülesandeks. Ei ole mõeldav, et iga asutus hakkaks välja
töötama ja ette valmistama oma asutuse töötajatele/ametnikele elanikkonnakaitse koolitust,
kuna esiteks peaks elanikkonnakaitse olema keskselt koordineeritud/juhitud. Teiseks nõuab
koolituste ettevalmistamine ning korraldamine rahalisi vahendid ja ressursse. Juhul kui iga
asutus peaks hakkama perioodiliselt elanikkonnakaitse koolitust sisse hankima, tekib küsimus,
kas kuskilt on üldse sellisel hulgal pädevaid koolitajaid võtta, kes suudaks perioodiliselt
koolitada kogu avaliku teenistust (2023 a. andmetel 137 664 töötajat, mille juurde on
kavandatud ka arusaadavalt elutähtsa teenuse osutajad). Seejuures näeme, et kui
seadusesse lisatakse perioodiline koolitamiskohustus ja seda koolitust tuleks hakata asutustel
sisse hankima, siis võib piisaval hulgal koolitajate puudumisel kaasneda sellega asutustele
prognoosimatud kulud. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kohustusliku koolituse kehtestamisel
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
ei tekitataks olukorda, kus asutustel tuleks hakata koolitusteenust kalli hinna eest sisse ostma
ja kogu vajalik koolitamise kompetents ei liiguks avalikust sektorist erasektorisse.
5. SKA ei ole elanikkonnakaitse koolituse vastu, kuid meie hinnangul vajaks sellega seonduv
eelnõu mõjude osa põhjalikumat käsitlust. Nt ei ole eelnõus välja toodud kohustusliku
perioodilise koolituse võimalikku mõju asutuste igapäeva tööle ja ei ole selge kui sageli
selliseid (uusi) koolitusi korraldama asutakse. Seejuures jäi meile ebaselgeks, et kui asutustel
tuleks iga kahe aasta tagant korralda oma teenistujatele kohustuslik koolitus, siis kuidas
hakkab praktikas selle koolituse läbimise arvestuse pidamine välja nägema? Kuidas jõuab
koolituse läbimise info tööandjateni? Kuidas ja kus hakatakse pidama koolituste läbimise kohta
iga teenistuja kohta personaliseeritud arvestust? Tuleb arvestada, et kaheaastane periood on
suhteliselt lühike aeg ja suuremate asutuste puhul võib sellekohase arvestuse pidamine
muutuda vägagi koormavaks ilma vajaliku infotehnoloogilise toeta. Teiselt poolt tasuks
kaaluda, kas iga kahe aasta järgne kohustuslik koolitus (ilma erisusteta) ei või muutuda teatud
olukordades ebamõistlikuks. Peame siin silmas, kas selline kohustuslik koolitus peaks täpselt
samamoodi kehtima ka nt kriisisituatsioonides ja kriisi lahendamises osalevate asutuse puhul?
Oma kogemuste pinnalt näeme, et nt COVID-19 ja põgenike kriiside lahendamised mõjutasid
vägagi kriise lahendavate asutuste toimepidevust. Seejuures kerkis kriiside lahendamisel väga
selgelt esile ka see, et inimeste hoidmiseks tuleb tõsiselt mõelda sellele, millised ülesandeid
peavad inimesed ja asutused ikkagi kriisisituatsioonides täitma, millised neist saaks edasi
lükata või ära jätta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
peadirektor
Andrus Jürgens
57833628,
[email protected]
Annika Kaseorg
53826093,
[email protected]
Marge Mägi
54720389,
[email protected]
2