MINISTRI MÄÄRUS
27.11.2024 nr 48
Määruste muutmine seoses meditsiiniseadmete
pädevuse andmisega Ravimiametisse
Määrus kehtestatakse meditsiiniseadme seaduse § 22 lõike 10 ja § 327 lõike 4, § 26 lõike 5, §
29 lõike 4, ravikindlustuse seaduse § 481 lõike 5, Vabariigi Valitsuse seaduse § 40 lõike 2 ja §
42 lõike 1 ja § 49 lõike 1 punkti 10 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruse nr 105 „Ravimiameti põhimäärus“
muutmine
Sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruses nr 105 „Ravimiameti põhimäärus“ tehakse
järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ja § 49 lõike 1 punkti 10 alusel
ning kooskõlas ravimiseadusega, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende
lähteainete seadusega, vereseadusega, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja
siirdamise seaduse ning meditsiiniseadme seadusega.“;
2) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Ameti tegevuse eesmärk on tagada, et Eestis inimeste ja loomade haiguste ennetamisel, ravis
ja diagnostikas kasutamiseks lubatud ravimid ning inimestel kasutatavad meditsiiniseadmed
on tõestatult efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud, soodustada nende otstarbekohast kasutamist
ning tagada, et Eestis läbiviidavate ravimite kliiniliste uuringute ning meditsiiniseadmete
uuringute puhul on tagatud uuringus osalejate ohutus ja nende õiguste kaitse.“;
3) paragrahvi 4 punktid 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:
„5) keelustab mittekvaliteetsete ja ohtlike meditsiiniseadmete ja ravimite ning ravimitoorainete
kasutamise või kehtestab kasutamise piirangud;
6) teostab ravimite- ja meditsiiniseadmetealast järelevalvet;“;
4) paragrahvi 4 punktid 8–13 sõnastatakse järgmiselt:
„8) teeb ekspertiise ravimite kliiniliste uuringute ning meditsiiniseadmete uuringute taotlustele,
lubab või keelab nende läbiviimist ja kontrollib seda;
9) määratleb tooteid ravimitena või meditsiiniseadmetena ning ainete või ravimite kuuluvust
narkootiliste või psühhotroopsete hulka;
2
10) korraldab ravimite kõrvaltoimetest ning meditsiiniseadmetega seotud ohtlikest juhtumitest
teatamist ning sellekohast aruandlust;
11) osaleb ravimeid, meditsiiniseadmeid ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja
lähteaineid käsitlevate õigusaktide ja seletuskirjade ettevalmistamises;
12) koostab õigusaktide rakendamiseks ravimite ja meditsiiniseadmete tootmise, turustamise,
säilitamise ja kasutamise juhendeid;
13) edastab lähtudes õigusaktidest ravimite- ja meditsiiniseadmetealast teavet;“;
5) paragrahvi 4 punktid 17 ja 18 sõnastatakse järgmiselt:
„17) teostab järelevalvet käsimüügi- ja retseptiravimite ning meditsiiniseadmete reklaami
nõuetest kinnipidamise üle;
18) kontrollib ettevõtteid, kus toodetakse, säilitatakse, turustatakse, kasutatakse või uuritakse
ravimeid ja meditsiiniseadmeid;“;
6) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 201 järgmises sõnastuses:
„201) väljastab taotluse alusel vabamüügi sertifikaate;“;
7) paragrahvi 4 punktid 23–231 sõnastatakse järgmiselt:
„23) esindab Eestit Euroopa Ravimiameti komisjonides ning teistes Euroopa Liidu ja
rahvusvahelistes ravimite, meditsiiniseadmete, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning
lähteainete, vere ja verekomponentide alastes kogudes, rakkude, kudede ja elundite alastes
kogudes ning osaleb nende töös;
231) teostab direktiivis 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate
ühenduse eeskirjade kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/745,
milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust
(EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 05.05.2017, lk 1–175) ja Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta
ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL
sätestatud teabevahetust ja teeb koostööd Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu, Euroopa
Ravimiameti ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega;“;
8) paragrahvi 4 punkt 233 sõnastatakse järgmiselt:
„233) korraldab teavitustööd ravimite ja meditsiiniseadmete õige ja ohutu kasutamise tagamise
ning võltsitud ravimitest ja meditsiiniseadmetest hoidumise eesmärgil;“;
9) paragrahvi 4 täiendatakse punktidega 235 ja 236 järgmises sõnastuses:
„235) täidab teavitatud asutuse eest vastutava asutuse ülesandeid;
236) annab hinnangu Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu kantavatele
meditsiiniseadmetele;“;
10) paragrahvi 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) nõuda ravimitega (sh narkootiliste ja psühhotroopsete ainete) ning meditsiiniseadmetega
tegelevatelt isikutelt teavet nende ametialase tegevuse kohta ning kontrollida kõikide ravimite
ja teiste meditsiiniotstarbeliste toodete valmistamist, säilitamist, turustamist ja muul viisil
väljastamist ning kontrollida sellekohast dokumentatsiooni;“;
11) paragrahvi 5 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
3
„8) anda ettekirjutusi ohtlike ja mittekvaliteetsete ravimite ja meditsiiniseadmete turustamise
peatamiseks ning turult kõrvaldamiseks sealhulgas ohu kahtluse korral ja kontrollida
korralduste täitmist;“;
12) paragrahvi 5 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:
„13) kirjastada ravimite- ja meditsiiniseadmete alaseid trükiseid (sh perioodilisi väljaandeid)
ning kasutada teisi teabevahendeid oma tegevusvaldkonda puutuva teabe avaldamiseks;“;
13) paragrahvi 7 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:
„10) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid ravimite- ja meditsiiniseadmete
alaste õigusaktide muutmiseks;“;
14) paragrahvi 12¹ täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) meditsiiniseadmete osakond, mis tegeleb nõuetele mittevastavate meditsiiniseadmete
turustamise ja kasutamise tõkestamisega, koordineerib meditsiiniseadmete turujärelevalvet ja
täidab meditsiiniseadmetele kohalduvates õigusaktides ametile kehtestatud ülesandeid.“.
§ 2. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 55 „Tervisekassa
meditsiiniseadmete loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise kord“
muutmine
Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 55 „Tervisekassa meditsiiniseadmete
loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkirjast jäetakse välja sõnad „ning nende hindamise kord“;
2) paragrahvi 9 lõigetes 1 ja 4 asendatakse sõna „Terviseamet“ sõnaga „Ravimiamet“.
§ 3. Tervise- ja tööministri 23. detsembri 2015. a määruse nr 80 „Meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmekogu asutamine ja põhimääruse kehtestamine“ muutmine
Tervise- ja tööministri 23. detsembri 2015. a määruses nr 80 „Meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmekogu asutamine ja põhimääruse kehtestamine“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu põhimäärus“;
2) paragrahvis 2 ja § 17 lõikes 3 asendatakse sõna „Terviseamet“ sõnaga „Ravimiamet“
vastavas käändes;
3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Andmekogu volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, kes:
1) teeb või hangib registri pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning korraldab tööde
testimise;
2) tagab registri tehnilise pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete
kohaselt;
3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid turvameetmeid;
4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat registri pidamist või kasutamist takistavatest
probleemidest;
5) kõrvaldab registri kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab registri töö;
4
6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise;
7) korraldab elektroonset andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega;
8) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses;
9) täidab muid volitatud töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.“.
§ 4. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 96 „Terviseameti
põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2022. a määruses nr 96 „Terviseameti põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 5, § 8 lõike 1 punkt 4 ja lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 161 järgmises sõnastuses:
„(161) moodustab vastutuskindlustuse lepituskomisjoni tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku
vastutuskindlustuse seaduse alusel;“.
§ 5. Tervise- ja tööministri 29. detsembri 2022. a määruse nr 99
„Tellimusmeditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemisest ning sellel tehtud olulisest
muudatusest ja meditsiiniseadme levitamisest teavitamise tingimused“ muutmine
Tervise- ja tööministri 29. detsembri 2022. a määruses nr 99 „Tellimusmeditsiiniseadme turul
kättesaadavaks tegemisest ning sellel tehtud olulisest muudatusest ja meditsiiniseadme
levitamisest teavitamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Tellimusmeditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemisest ja meditsiiniseadme
levitamisest teavitamise tingimused“;
2) määruses asendatakse sõnad „Terviseamet“ sõnaga „Ravimiamet“ vastavas käändes.
§ 6. Tervise- ja tööministri 11. jaanuari 2023. a määruse nr 2 „Terviseameti
vastavushindamisasutuse ja teavitatud asutuse ning meditsiiniseadme uuringuga
seotud tasulised teenused“ muutmine
Tervise- ja tööministri 11. jaanuari 2023. a määruses nr 2 „Terviseameti
vastavushindamisasutuse ja teavitatud asutuse ning meditsiiniseadme uuringuga seotud
tasulised teenused“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Meditsiiniseadme vastavushindamisasutuse ning uuringutega seotud tasulised
teenused“;
2) paragrahv 7 lõikes 1 asendatakse sõna „Terviseamet“ sõnaga „Ravimiamet“.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
5
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Terviseministri määruse „Määruste muutmine seoses meditsiiniseadmete pädevuse
andmisega Ravimiametisse“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus on koostatud rakendamaks meditsiiniseadme seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadust (SE 448).1 Määrustes tehakse eelkõige asutuse nime
muudatused tulenevalt sellest, et meditsiiniseadmete valdkonnaga hakkab edaspidi tegelema
Terviseameti asemel Ravimiamet.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna terviseõiguse juht
Susanna Jurs (
[email protected]), õigusosakonna peaspetsialist Kristiina Kaasik
(
[email protected]), ravimiosakonna nõunik Maret Voore (teenistusest lahkunud),
hoolekande- ja rahvatervisepoliitika analüüsijuht Marion Rummo (
[email protected]),
finantsosakonna finantsnõunik Ave Schultz (
[email protected]) ja Terviseameti
meditsiiniseadmete osakonna juhataja Piret Põiklik (
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus on seotud SE-ga 448 ning EL otsekohalduvate määruste (EL) 2017/745 ja (EL)
2017/746 rakendamisega.
Määrusega muudetakse järgmiseid määruste redaktsioone:
1) sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määrus nr 105 „Ravimiameti põhimäärus“ - RT I,
22.06.2024, 23;
2) sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 55 „Tervisekassa meditsiiniseadmete
loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise kord“ - RT I, 23.05.2023, 8;
3) tervise- ja tööministri 23. detsembri 2015. a määrus nr 80 „Meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmekogu asutamine ja põhimääruse kehtestamine“ - RT I, 23.05.2023, 22;
4) tervise- ja tööministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 96 „Terviseameti põhimäärus“ - RT
I, 29.12.2022, 72;
5) tervise- ja tööministri 29. detsembri 2022. a määrus nr 99 „Tellimusmeditsiiniseadme turul
kättesaadavaks tegemisest ning sellel tehtud olulisest muudatusest ja meditsiiniseadme
levitamisest teavitamise tingimused“ - RT I, 03.01.2023, 4;
6) tervise- ja tööministri 11. jaanuari 2023. a määrus nr 2 „Terviseameti
vastavushindamisasutuse ja teavitatud asutuse ning meditsiiniseadme uuringuga seotud
tasulised teenused“ - RT I, 13.01.2023, 10.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses
ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määrust nr 105 „Ravimiameti
põhimäärus“.
Punktiga 1 täiendatakse määruse volitusnormi meditsiiniseadme seaduse viitega, kuna
Ravimiamet hakkab tegutsema kooskõlas nimetatud seadusega.
1 Eelnõu - Riigikogu
2
Punktiga 2 muudetakse §-i 3 sõnastust selliselt, et Ravimiameti tegevuse eesmärkideks on
muuhulgas tagada, et Eestis inimestel kasutatavad meditsiiniseadmed on ohutud, kvaliteetsed
ja efektiivsed, samuti edendada nende sihtotstarbekohast kasutamist. Samuti tagamaks
meditsiiniseadmete uuringute puhul nendes osalejate ohutus ja õiguste kaitse.
Punktidega 3–9 muudetakse nii §-i 4 olemasolevaid punkte, kui ka täiendatakse §-i 4 tulenevalt
Ravimiameti pädevuste laiendamisega seoses meditsiiniseadmete valdkonna Terviseametist
Ravimiametisse ületoomisega. Sarnaselt Ravimiameti senisele tegevusele seoses ravimitega,
kuulub meditsiiniseadmete pädeva asutuse ülesannete hulka nõuetele mittevastavate või
ohtlike meditsiiniseadmete kasutamise keelamine või piiramine, meditsiiniseadmetealane
järelevalve (sh reklaamide nõuetest kinnipidamise osas), hinnangute andmine uuringute
taotlustele ning toodete määratlemine meditsiiniseadmetena. Samuti on ka
meditsiiniseadmete puhul kohustus koguda teavet ohujuhtumite kohta ning tagada, et vajalik
teave on osapooltele edastatud.
Sarnaselt ravimitele on meditsiiniseadmete pädeva asutuse oluliseks ülesandeks Eesti
esindamine Euroopa Liidu töörühmades ning muudes valdkondlikes organisatsioonides. Nii
Euroopa Liidu tasemel, kui ka Eestis osaleb meditsiiniseadmete pädev asutus ka valdkondlike
õigusaktide ettevalmistamises ning juhendite koostamises ning teeb vajalikku teavitustööd.
Need ülesanded lisatakse olemasolevatesse Ravimiameti põhimääruse punktidesse, mis
kirjeldavad sarnaseid tegevusi seoses ravimitega. Meditsiiniseadmete valdkonna
spetsiifilistena lisatakse Ravimiameti põhimäärusesse kolm ülesannet – vabamüügi
sertifikaatide väljastamine, teavitatud asutuse eest vastutava asutuse kohustuste täitmine ning
Tervisekassa poolt hüvitatavate meditsiiniseadmete loetellu kantavatele meditsiiniseadmetele
hinnangu andmine.
Punktidega 10–12 muudetakse §-i 5 tulenevalt Ravimiameti pädevuste laiendamisega seoses
meditsiiniseadmete valdkonna Terviseametist Ravimiametisse üleviimisega. Sarnaselt
ravimitele võib meditsiiniseadmete pädeval asutusel järelevalve raames olla vajalik nõuda
valdkonnas tegutsevatelt isikutelt teavet meditsiiniseadmetega seotud tegevuste kohta ning
hinnata sellekohast dokumentatsiooni, võtta kaasa isikute valduses olevaid
meditsiiniseadmeid ning anda ettekirjutusi ohtlike meditsiiniseadmete turustamise
peatamiseks ning neid turult kõrvaldada. Meditsiiniseadmete pädev asutus võtab vastutusele
isikuid, kes rikuvad õigusaktides sätestatud nõudeid. Ravimiamet meditsiiniseadmete pädeva
asutusena kirjastab lisaks ravimitele ka meditsiiniseadmetealaseid trükiseid.
Punktiga 13 muudetakse § 7 punkti 10 sõnastust täiendades seda selliselt, et lisaks
ravimialaste õigusaktide muutmiseks valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekute
esitamise õigusele on ameti peadirektoril vastav õigus ka meditsiiniseadmeid puudutavas
osas.
Punktiga 14 täiendatakse §-i 121 uue punktiga 8, mis sõnastab meditsiiniseadmete osakonna
Ravimiameti koosseisu ning kirjeldab uue osakonna ülesandeid.
Paragrahviga 2 muudetakse sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrust nr 55
„Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise kord“.
Punktiga 1 lühendatakse määruse pealkirja tagades selgem ja arusaadavam pealkiri, mis avab
määruse sisu samas piisavalt.
Punktiga 2 asendatakse asutuse nimi. Edaspidi hakkavad kriteeriume hindama Ravimiameti
teenistujad, mitte enam Terviseameti omad.
Paragrahviga 3 muudetakse tervise- ja tööministri 23. detsembri 2015. a määrust nr 80
„Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu asutamine ja põhimääruse kehtestamine“.
3
Punktiga 1 lühendatakse määruse pealkirja eemaldades tarbetud sõnad.
Punktiga 2 asendatakse asutuse nimi. Edaspidi on andmekogu vastutavaks töötlejaks
Ravimiamet.
Punktiga 3 täiendatakse määrust volitatud töötleja võrra. Nimelt täidab juba täna volitatud
töötleja ülesandeid lisaks Tervisekassale ja Sotsiaalkindlustusametile ka Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus. Tagamaks õigusselgus ja korrektsus tuleb aga asutus koos enda
volitatud töötleja ülesannetega ka põhimääruses nimetada. Võrreldes kehtiva olukorraga
muutusi ei kaasne.
Paragrahviga 4 muudetakse tervise- ja tööministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 96
„Terviseameti põhimäärus“. Põhimääruses tunnistatakse meditsiiniseadmete valdkonda
puudutavad sätted kehtetuks.
Määrusega täiendatakse § 11 lõiget 3 uue punktiga. Alates 01.11.2024. a jõustunud
tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) 3. peatükk
sätestab vastutuskindlustuse lepituskomisjoni mõiste, pädevuse, komisjoni moodustamise ja
koosseisu ning menetluse kohta. TOKVS § 24 lõike 2 kohaselt kehtestab lepituskomisjoni
moodustamise alused ja töökorra, sh liikmete nimetamise ja tasustamise korra valdkonna eest
vastutav minister määrusega. Nimetatud määruses antakse lepituskomisjoni koosseisu
kehtestamise pädevus Terviseameti peadirektorile. Kehtiva Terviseameti põhimääruse § 14
lõike 1 kohaselt võib Terviseameti peadirektor moodustada ameti tegevusalas nõuandva
õigusega alalisi ja ajutisi komisjone, nõukogusid ning töörühmi. Vastutuskindlustuse
lepituskomisjon ei ole nõuandva õigusega komisjon, vaid vastutuskindlustuse vaidluste
lahendamise organ, mis on riigi lepitusorgan lepitusseaduse tähenduses. Selleks, et viia
Terviseameti põhimäärus kooskõlla TOKVS-iga ning selle alusel kehtestatud määrustega, on
vajalik Terviseameti põhimäärust täiendada ning lisada peadirektorile õigus moodustada lisaks
nõuandva õigusega komisjonidele ka lepituskomisjoni.
Paragrahviga 5 muudetakse tervise- ja tööministri 29. detsembri 2022. a määrust nr 99
„Tellimusmeditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemisest ning sellel tehtud olulisest
muudatusest ja meditsiiniseadme levitamisest teavitamise tingimused“.
Punktiga 1 sõnastatakse määruse pealkiri teisiti eesmärgiga seda lühendada.
Punktiga 2 asendatakse kõikjal määruses Terviseamet Ravimiametiga.
Paragrahviga 6 muudetakse tervise- ja tööministri 11. jaanuari 2023. a määrust nr 2
„Terviseameti vastavushindamisasutuse ja teavitatud asutuse ning meditsiiniseadme
uuringuga seotud tasulised teenused“.
Punktiga 1 sõnastatakse ümber määruse pealkiri eesmärgiga seda lühendada ning muuta
rohkem arusaadavamaks.
Punktiga 2 asendatakse Terviseameti nimetus Ravimiameti omaga.
Paragrahviga 7 kehtestatakse määruse jõustumine 1. jaanuaril 2025. aastal.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on seotud otsekohalduvate määruste (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 rakendamisega
ning nendega kooskõlas.
4. Määruse mõjud
Sotsiaalne mõju
4
Sihtrühm: Eesti elanikkond
Meditsiiniseadmete potentsiaalseteks kasutajateks on kogu Eesti elanikkond, mistõttu on
mõjutatud sihtrühm suur.
Kehtivate seaduste kohaselt on meditsiiniseadmete valdkonna pädevaks asutuseks
Terviseamet, kelle peamine tegevusvaldkond on tervisekaitse- ja tervishoiuteenused.
Ravimiameti peamine tegevusvaldkond on toodete (ravimid) ohutus, kvaliteet ja efektiivsus.
Meditsiiniseadmete koondamine Ravimiametisse võimaldab koondada toodete kontrolli ja
järelevalve ning aidata kaasa nende ühetaolisele osutamisele ja kvaliteedile. Osutatavate
tervishoiuteenuste kvaliteet võib seeläbi paraneda ning avaldada positiivset mõju rahva
tervisele.
Otseselt on Ravimiameti meditsiiniseadmete valdkonna pädevaks asutuseks saamisel
Terviseameti asemel Eesti elanikele vähene mõju, kuid kaudselt võib muudatus mõjuda
positiivselt nende elanike tervisele, kes meditsiiniseadmeid kasutavad. Meditsiiniseadmeid
kasutatakse olenevalt vajadusest.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuna elanike jaoks on tegemist pigem positiivse
muudatusega.
Eelnevat arvestades on muudatusel oluline, kuid kaudne sotsiaalne mõju elanikkonnale.
Mõju majandusele
Sihtrühm I: Meditsiiniseadmete professionaalsed kasutajad.
Muudatused mõjutavad meditsiiniseadmete professionaalseid kasutajaid, sh
tervishoiuteenuse osutajaid, aga ka ilu- ja isikuteenuse osutajaid jt. Täpse kasutajate grupi
väljatoomine on keeruline, kuid kuna mõjutatud on kõik tervishoiuteenuse osutajad, 2023.
aastal 1568 asutust2, siis võib hinnata sihtgruppi suureks.
Mõju professionaalsetele kasutajatele on eeldatavasti positiivne, kuna toodete kontroll ja
järelevalve koondatakse ühte asutusse, mis aitab kaasa läbi kvaliteetsemate
meditsiiniseadmete kvaliteetsema tervishoiu- või muu teenuse osutamisele.
Meditsiiniseadmete kasutamine on regulaarne. Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Eelnevat arvestades on muudatusel oluline sotsiaalne mõju meditsiiniseadmete
professionaalsetele kasutajatele.
Sihtrühm II: meditsiiniseadmete tootjad, importijad, levitajad ja sponsorid
Meditsiiniseadmete andmekogu andmete põhjal on Eestis ligikaudu 200 meditsiiniseadmete
tootjat ja umbes 650 levitajat. Meditsiiniseadmete levitajate arv on tegelikkuses aga suurem,
kuna levitamisest teavitamise kohustus ei laiene kõigile seadmetele, samuti ei täida mitte kõik
ettevõtjad oma teavitamiskohustust ning Eestis on väike hulk ettevõtjaid, kes tegutsevad
volitatud esindaja või importijana.
Võrreldes kõigi Eesti ettevõtetega3 võib sihtrühma hinnata väikseks.
2Tervise Arengu Instituut, 2024. TTO10: Iseseisvad tervishoiuasutused omaniku liigi ja maakonna järgi. Leitav:
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__01TTosutajad/TTO10.px/
(03.10.2024)
3 2023. aastal oli Eestis 153 883 ettevõtet. Statistikaamet, 2024. ER021: statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted
tegevusala (EMTAK 2008) järgi. Leitav:
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusuksused__ettevetjad/ER021 (03.10.2024)
5
Meditsiiniseadmete valdkonna viimine Ravimiametisse vähendab halduskoormust mõningate
uuringute lubade taotlemisel, kuivõrd kombineeritud uuringute (uuritakse üheaegselt nii ravimit
kui ka meditsiiniseadet) puhul saada luba/panuse hindamisse kahe erineva asutuse asemel
ainult Ravimiametilt. Samuti vastab paremini tootjate, levitajate ja teiste osapoolte vajadustele
ning toetab kiiremat valdkonna arengut. Muudatusel puudub sisuline mõju meditsiiniseadmete
tootjate, levitajate jt osapoolte tegevusele, kuna ei kavandata muudatusi nendes sätetes,
millega kaasneb ettevõtjale haldus- või finantskoormus.
Eelnevat arvestades on muudatusel väheoluline majanduslik mõju meditsiiniseadmetega
tegelevatele tootjatele ja levitajatele.
Mõju riigivalitsemisele
Sihtrühm: Ravimiamet ja Terviseamet
Ravimiameti jaoks on tegemist ühekordset mõju avaldava muudatusega, kuna ületulevate
töökohtade sisseseadmisega kaasnevad kulud ja muudatused töökorralduses. Praegu töötab
Terviseameti meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelevas osakonnas 10 spetsialisti ja
2 inspektorit. Muudatuse tulemusena liiguvad Terviseametist Ravimiametisse 10 + 2
ametikohta koos vastavate ressurssidega.
Kuna meditsiiniseadmete valdkond on jäänud Terviseametis 13 aasta jooksul teiste
valdkondadega mitteseotuks, võib eeldada, et mõju Terviseameti kui terviku edasiseks
toimimiseks on väheoluline. Samas võivad seoses riikliku järelevalve sätte
ümbersõnastamisega olla vajalikud muudatused Terviseameti töökorralduses, kuna
tervishoiuteenuse osutaja tegevuse üle jääb järelevalvet tegema Terviseamet.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus ajas vähenevad, mis tähendab, et kohe muudatuse järel
võib Ravimiameti töökorraldus muutuda ja muudatusega võib olla tarvis kohaneda, kuid mida
aeg edasi, seda vähem kohanemisraskusi kaasneb ning ülesannetest saab igapäevatöö osa.
Ajutine mõju võib kaasneda ka Ravimiameti ja Terviseameti töötajate töökoormusele seeläbi,
et muudatusest tuleb teavitada nii avalikkust kui ka meditsiiniseadmetega tegelevaid
ettevõtteid.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna meditsiiniseadmete valdkonna pädev
asutus küll muutub, kuid ühest asutusest teise liiguvad ka ametikohad koos vastavate
ressurssidega.
Eelnevat arvestades on tegemist väheolulise töökorraldusliku mõjuga Ravimiametile ja
Terviseametile.
Andmekaitsealane mõju
Andmekogus muutub vaid vastutava töötleja nimi. Töödeldavate andmete koosseis jääb
samas, samuti kõik tänased turvanõuded jne. Tänased Terviseameti teenistujad, kes andmeid
töötlevad, jäävad samas. Andmekogu paikneb tehniliselt Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskuses, see jääb samuti samaks, seega ei suurene võimalikud riskid ja rakendatakse
olemasolevaid kaitsemeetmeid. Kuna muutus oma sisult marginaalne, jääb andmekaitsealane
mõju samuti marginaalseks ning täiendavaid riske muudatusega ei kaasne. Kuna Tervise ja
Heaolu Infosüsteemide Keskus on juba täna volitatud töötleja ülesandeid täitnud, nüüd üksnes
tagatakse õigusselgus selles küsimus, puudub ka sellel muudatusel mõju.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Programmitegevuses „Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus“
liiguvad Terviseametist Ravimiametisse teenused „Meditsiiniseadmete andmekogud,
uuringud, teavitatud asutused“ ja „Meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine ja
ohutusvalvsus“. Seaduse rakendamiseks saab Ravimiamet seni Terviseameti
meditsiiniseadmete valdkonnale mõeldud eelarve. 2025. a on planeeritud meditsiiniseadmete
valdkonnale 369 000 eurot. Ravimiametile lisanduvate töökohtade sisseseadmiseks tekivad
ühekordsed kulud (kontoritoolid, töölauad, kapid) kokku summas 10 256 eurot, mille
Ravimiamet katab oma eelarvest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal, mil jõustub seadus.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Ravimiametile, Tervisekassale,
Sotsiaalkindlustusametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Arstide Liidule,
Eesti Haiglate Liidule, MTÜ-le M-Ring, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Tervisetehnoloogiate kogukonnale
Tehnopolis, Eesti Laborimeditsiini Ühingule ja Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika
Ühingule.
Eelnõule arvamusi ei laekunud. Erinevad asutused ja ühingud saatsid üksnes poolehoidvaid
kirju või tõdesid, et arvamusi pole.