Riigikogu juhatus Teie 12.11.2024 nr 2-3/15-174, 7-
[email protected] 1.2/24-01762-2/
Meie 26.11.2024 nr 4.2-1/2870-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
(KK 174)
Lugupeetud Vladimir Arhipov
Vastan Teie küsimustele seoses pensionäride ühenduste püsikulude toetuse rahastamisega.
1. Millised ühendused on saanud toetusi pensionäride püsikulude katmiseks ning kui
suur on igale organisatsioonile eraldatud rahasumma?
Kuni 2019. aastani toimus vanemaealiste organisatsioonide rahastamine hasartmängumaksu
vahenditest hasartmängumaksu nõukogu otsuse alusel nii aastaprojektide (nn
tegevustoetus) kui väikeprojektide kaudu (nt konkreetse konverentsi korraldamiseks).
Alates 2020. aastast mindi üle strateegilise partnerluse põhimõtetele, kus Sotsiaalministeerium
(SoM) poolt kuulutatakse välja konkurss parteri(te) leidmiseks kindla tegevussuuna
elluviimisel, milleks aastatel 2020-2021 (2a) oli mentorlusprogrammi ellu viimine eakate
huvikaitse organisatsioonidele ning vanemaealiste poliitika komisjoni töö korraldamine ja
koordineerimine. Partneriteks said Kuldne Liiga (eelarve 289 487.-, sh toetus 230 000.-)
ja EPÜL (eelarve 219 375.-, sh toetus 175 500.-). Kokku riigipoolne toetus 405 500.- eurot.
Aastatel 2022-2024 (3a) sai konkursi korras vanemaealiste strateegiliseks partneriks Kuldne
Liiga, kelle ülesandeks sai koostöös Praxise, EPÜLi ning EAÜIga vanemaealiste esindus- ja
huvikaitseorganisatsioonide koostöövõrgustiku loomine ja arendamine ning vanusesõbraliku
ühiskonna põhimõtete kujundamine ja juurutamine Eestis. Projekti kogumaksumuseks
733 333.- (sh toetus 659 699,7).
Aastal 2025. on eesmärk jätkata vanemaealiste huvikaitse arendamist strateegilise partnerluse
vormis ning selleks, et tagada varasemalt algatatud tegevuste jätkusuutlikkus ja võrgustikule
stabiilsed tingimused töö tegemiseks, on seatud tingimus, et toetuse taotlejaks saab olla
organisatsioon, mis oli 31.12.2024 seisuga vanemaealiste strateegilise partnerluse võrgustiku
liige. Projekti partnerile selliseid piiranguid ei ole. Võrgustikust on kujunenud ministeeriumile
tõsiselt võetav partner, kui on vaja kaasa rääkida vanemaealiste inimeste vajaduste ja
murekohtadega arvestamisel.
2025-2027 strateegilise partnerluse eelarve on 352 000 eurot.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
2. Millistel alustel ja kriteeriumitel on rahastamine jaotatud?
Enne aastat 2019 jaotati organisatsoonidele toetusi (nn katuserahad), mille jaotuse tegid
Riigikogu fraktsioonid. Rahandusministeeriumi (RaM) suunas vastavalt rahade eesmärgile
summad valdkondliku ministeeriumi eelarvesse. RaM ega SoM toetuse summasid ja saajaid
ei määranud.
2019. a. muutus vabaühenduste rahastamise kord ning alates 2020. a. läks ministeerium üle
üheaastastelt projektidelt mitmeaastasele strateegilise partnerluse rahastamisele.
Strateegilise partnerluse puhul ei ole tegemist klassikalise tegevustoetusega, mis eraldatakse
kindlate näitajate (näiteks liikmete arv) alusel ning kus toetuse saaja ei pea eristama ega
esitama toetusest tehtud kulusid, vaid näitama eelnevalt kokku lepitud tulemuste saavutamist.
Strateegilise partnerluse projektiga toetatakse kindlaks määratud ajaperioodi jooksul
elluviidavaid ühekordseid tegevusi või tegevuste kogumit, millel on kindel tegevusplaan ja
eesmärk, samuti strateegilise partneri organisatsioonilist arengut ja tegutsemissuutlikkust.
See, milliseid tegevusi konkreetselt strateegilise partnerluse käigus toetatakse, sõltub
rahastust saanud projektide elluviijate seatud prioriteetidest, pädevustest, kompetentsidest ja
projekti partnerite vahel tehtud kokkulepetest. Projekti eesmärk peab olema selgelt sõnastatud
ja kooskõlas vanemaealiste huvikaitse programmi eesmärkidega Sotsiaal- ja tervisevaldkonna
vabaühenduste toetamise määruses. Kavandatud tegevused peavad aitama kaasa tulemuste
saavutamisele, tulemuste mõju kestev, projekti meeskond tugev ning eelarve põhjendatud.
Vabaühenduste rahastamiseks on Sotsiaalministeerium saanud kasutada hasartmängumaksu
laekumise vahendeid vastavalt hasartmängumaksu seadusele. 2022. aastast on
vabaühenduste rahastamiseks kasutada olev summa fikseeritud riigieelarves ning ei sõltu
maksulaekumisest. Olemasolevate vahendite kasutamisel on eesmärk strateegilise
partnerluse arendamine erinevates valdkondades, sealhulgas vanemaealiste esindus- ja
huvikaitsevõrgustiku toetamine, mis on ministeeriumi üheks prioriteediks.
3. Kas on ühendusi, kes on sel aastal või eelnevatel aastatel toetusest ilma jäänud või
saanud vähendatud toetusi? Kui jah, siis mis on nende rahastuse vähenemise
põhjused?
Eelmise aasta lõpupoole võeti vastu otsus, et ministeeriumid ei maksa edaspidi
huviorganisatsioonidele tegevustoetusi, vaid jätkatakse ainult strateegilise partnerluse korras
organisatsioonide rahastamisega. Vastav info on toodud ka SoM kodulehel avaldatud
uudislõigus Sotsiaalministeeriumi kokkuhoiu toob mitmete toetuste maksmise kaasajastamine,
kontoripinna kulude ja halduskoormuse vähendamine.
Seega ei ole aastast 2024 enam tegevustoetuseid välja makstud.
4. Kas rahastamise jagamisel on kavas teha muudatusi või planeerida uusi meetmeid
pensionäride ühenduste püsikulude leevendamiseks?
Praegu puudub selline plaan. Aastatel 2025 – 2027 on planeeritud jätkata vanemaealiste
huvikaitse arendamist jätkuvalt strateegilise partnerluse raames, milleks on ette nähtud
352 000 eurot.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
3
Gerli Baida
[email protected]