Eesti Ametiühingute Keskliit Teie 16.10.2024 nr 1-9/68/
[email protected] Meie 25.11.2024 nr 1.5-1.1/2692-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Kaia Vask
Tänan Teid tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse teemal mure jagamise ja ettepanekute
esitamise eest.
Vaatamata tervishoiusüsteemi tõhustamisest ja omaosaluskoormuse ümberjaotamisest
saadavale mõjule, ei ole Tervisekassa eelarve tulud piisavad tervishoiuteenuste praeguse
kättesaadavuse taseme hoidmiseks – tulud ei kata kulusid.
Elanikkonna vananemise tõttu suureneb vajadus tervishoiuteenuste järele, samuti kasvavad
kulud üha sagedasemate krooniliste haiguste tõttu. Samas uued töövormid, muutused tööturul
ning töökäte vähenemine on kaasa toonud selle, et sotsiaalmaksu laekumisest arstiabi
tagamiseks ei piisa. Varasematel aastatel on tervishoiule eraldatud täiendavaid rahalisi
ressursse, 2025. aastal lõpeb ka koroonakriisiga toimetulekuks antud tähtajaline lisarahastus.
Kuigi Tervisekassa saab praegu puudujäägi katta oma reservidest teenuste taseme
hoidmiseks, siis on selge, et jätkusuutlikuma lisarahastuse saamine on järgnevatel aastatel
möödapääsmatu ning olen valitsusele tutvustanud ettepanekut maksta üldistest
eelarvetuludest nö sotsiaalmaksu ka laste eest. Ehk siis nii nagu riik teeb siirde
Tervisekassasse mitte-töötavate pensionäride eest, teeks ta tulevikus ka alla 19-aastaste
kindlustatutega võrdsustatud inimeste eest.
Samal ajal on Tervisekassa järjepidevalt kaardistanud võimalusi kokkuhoiuks ning see
protsess jätkub. Tähtisad on järelevalve tõhustamine, digitaliseerimine ja automatiseerimine,
edendus- ja ennetustegevuste võimestamine, teenuste strateegiline ostmine ja
raviteekonnapõhiste rahastusmudelite kasutuselevõtt. Kõikide tervishoiusüsteemi tõhustavate
tegevuste kogumõju järgmise nelja aasta peale kokku on prognoositavalt 228 miljonit eurot.
Üheks süsteemisisese tõhususe suurendamise meetmeks on ka Teie kirjas viidatud eelnõuga
kavandatud inimeste omaosaluskoormuse ümberjaotamine. Kuigi oleme arstiabi
kasutustasusid suurendamas, oleme eelnõuga kavandanud mitmeid kitsendusi, et suurema
tervishoiuteenuste vajadusega ja haavatavamas olukorras inimesi kaitsta. Oleme seejuures
lähtunud OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) 2024. aasta raportis Eestile
antud tervishoiusüsteemis tõhususe suurendamise soovitustest – vaadata üle
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
tervishoiuteenuste kasutustasud ja neid suurendades teha erandeid madalama sissetuleku ja
suurema abivajadusega inimestele.
Üheks eelnõuga sätestatavaks tingimuseks on, et haavatavamas olukorras olevatel inimestel
(üle 63-aastased, töötud, toimetulekutoetuse saajad, alla 19-aastased, rasedad, alla 1-aastase
lapse emad, pensionärid ja osalise või puuduva töövõimega inimesed) on visiiditasu 5 eurot.
Sellesse rühma kuulub ligi 700 000 inimest. Seejuures on rasedad vabastatud visiiditasust kui
eriarstiabivajadus on seotud raseduse või sünnitusega.
Teiseks tingimuseks on, et kui inimene jääb ravile/eriarsti jälgimisele ja peab tegema korduvaid
visiite, võib eriarstiabi osutaja võtta isikult visiiditasu vaid korra aastas. See vähendab edaspidi
kroonilise haigusega ja suurema arstiabivajadusega inimeste rahalist koormust. Varasemalt
oli see reguleerimata ja raviasutustel oli paindlikkust ise otsustada, kui tihti visiiditasu küsida
(oli asutusi, kes küsisid iga külastusega või kolme kuu järel uuesti visiiditasu).
Seega, kui arvestada, et inimeselt küsiti varasemalt mitmeid kordi aastas visiiditasu 5 eurot,
siis kokkuvõttes ei pruugi 20 eurot aasta peale olla oluliselt suurem. Kulu väheneb suurema
arstiabivajadusega inimestel, kes varem pidid maksma visiiditasu tihedamini.
Kasutustasude muudatused võimaldavad suurendada raviasutuste tulusid, et osaliselt katta
tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevaid kulusid. Samuti võimaldab see inimeste
omaosaluskoormust statsionaarses õendusabis vähendada 2025. aastast 5% võrra. Praegu
on inimene statsionaarses õendusabis keskmiselt 36 päeva ja maksab selle eest 804 eurot,
edaspidi 261 eurot vähem ehk 543 eurot. See muudatus mõjutab umbes 14 000 inimest
aastas, kellest suurem osa on 65-aastased ja vanemad.
Eeltoodud muudatuste tulemusel ja eeldusel, et järgnevatel aastatel hindade kasv tervishoius
jääb samasse suurusjärku elukalliduse tõusuga, jääb tervishoius leibkondade omaosalus
osakaaluna prognoositavalt sarnasele tasemele. Pikemas vaates oleme valmistamas ette
lahendusi, kuidas omaosaluskoormust vähendada, seda veelgi paremini sihitades abivajaduse
järgi.
Kokkuvõttes on aga selge, et Tervisekassa reservidest ja tõhustavatest meetmetest üksi ei
piisa ning lisarahastus on kindlasti vajalik, et hoida tänast ravi kättesaadavust ja head kvaliteeti
ning tagada tervishoiusüsteemi toimivus. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi raames oleme
koostamas Eesti tervishoiusüsteemi 2040 arengusuundi koos jätkusuutliku rahastusmudeli
ettepanekutega, mis on kavas esitada valitsusele aprillis 2025.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
Lii Pärg
[email protected]