Tartu halduskohus Teie 10.09.2024 nr 3-24-713/
[email protected] Meie 01.10.2024 nr 1.2-4/2238-2
Vastus haldusasjas nr 3-24-713
Lugupeetud kohus
Esitame Sotsiaalministeeriumi arvamuse vastavalt Tartu Halduskohtu 10. septembri 2024. a
kohtumäärusele haldusasjas nr 3-24-713. Sotsiaalministeerium kaasatud haldusorganina
nõustub Sotsiaalkindlustusameti poolt haldusasjas nr 3-24-713 esitatud vastustega kaebusele.
Toome siiski veelkord välja olulisemad põhimõtted, mis puudutavad erihoolekandeteenusele
suunamist ja riigi vastutust.
Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 71 on reguleeritud erihoolekandeteenusele
suunamisotsuse väljastamine. Paragrahvi 71 lõike 1 kohaselt väljastab Sotsiaalkindlustusamet
õigustatud isikule suunamisotsuse, kui riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule
erihoolekandeteenuse osutamiseks ning erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik
soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht. Kui isik vajab erihoolekandeteenust, kuid
kohe ei ole võimalik teenust osutada (puuduvad vajalikud riigieelarve vahendid või vabad
kohad), võib võtta isiku erihoolekandeteenuse järjekorda. See tähendab, et inimene ootab,
kuni tal tekib võimalus teenusele pääseda. Paragrahvi 71 lõikes 10 on sätestatud isiku
teenusele suunamise kord ja põhimõtted juhul, kui selleks puuduvad riigieelarve vahendid -
Sotsiaalkindlustusamet teavitab isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse
rahuldamisest ja isiku järjekorda võtmisest.
SHS § 71 lõikes 10 ning § 76 lõigetes 1 ja 2 sätestatud järjekorra regulatsioon on loodud
selleks, et piiratud ressursside tingimustes oleks võimalik rakendada teenuse saamiseks
ooteaega. Kuna riigil ei ole alati piisavalt ressursse (vajalikke riigieelarve vahendeid või vabu
kohti erihoolekandeteenust osutavates asutustes), siis ei ole võimalik kohe kõigile teenust
vajavatele isikutele abi pakkuda. Samas on järjekorra regulatsioonis arvestatud ka sellega, et
teatud teenuse saajatele tuleb tagada teenus kiiremini, mistõttu võetakse sellised isikud
eelisjärjekorda. Seejuures ei ole seadusandja määranud maksimaalset aega, kui kaua võib
inimene järjekorras teenusele saamist oodata ehk millise aja jooksul peab riik talle sobiva koha
tagama, kuna vabade kohtade tekkimine võib olla seotud erinevate asjaoludega, nagu teenuse
saajate olukorra muutumine, vabade kohtade loomine uute ressursside kaudu, uute
teenuseosutajate lisandumine jne.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Riigivastutuse seadus (RVastS) reguleerib riigi ja avaliku võimu kandjate vastutust, kui nende
tegevus või tegevusetus on põhjustanud kahju. Riigi vastutuse eelduseks on, et riigi tegevus
või tegevusetus on olnud õigusvastane. Õigusvastasus tähendab, et riik ei ole järginud seadusi
või muid õigusakte, mis toob kaasa isiku õiguste rikkumise.
Isiku erihoolekandeteenuse järjekorda võtmise ja teenusele saamiseks ooteaja rakendamise
puhul ei ole tegemist riigi õigusvastase tegevusega, kuna isik võetakse erihoolekandeteenuse
järjekorda vastavalt kehtivale seadusele ja põhimõtetele, mis tähendab, et
Sotsiaalkindlustusamet järgib seda tehes seadust. Kuivõrd seadus võimaldab
erihoolekandeteenuse järjekorra pidamist, siis on riigil õigus kasutada sellist ressursside
jaotamise võimalust. Seega ei ole Sotsiaalkindlustusameti selline tegevus õigusvastane, kuna
see toimub kooskõlas sotsiaalhoolekande seadusega.
Lisaks hindab Sotsiaalkindlustusamet regulaarselt isikute teenusevajadust ja pakub vabu kohti
järjekorras järgmistele inimestele esimesel võimalusel, mis näitab, et riik teeb omalt poolt
pingutusi selleks, et arvestades olemasolevaid ressursse, oleks tagatud isiku võimalikult kiire
teenusele saamine. See tähendab, et riik järgib ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku
hoolsust. Kuna Sotsiaalkindlustusamet on järginud oma ülesannete täitmisel seadusi ning
avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust, siis ei ole täidetud RVastS-is sätestatud riigi
vastutuse tingimused ning ei saa nõuda riigi ülesannete täitmisega seoses tekitatud kahju
hüvitamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Tralla
osakonnajuhataja
Alice Sündema
[email protected]