dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 14. oktoober 2024
Viit
1.2-2/96-11
Registreeritud
14. oktoober 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tervisekassa
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2024
Vastutaja
Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond)

Failid

  • 📎2024_10_14_nr_1_5-1_13090-1_kooskolastamine_TOKVS_rakendusmaarused.asice186 KB
  • 📎E-kiri.eml291 KB

Sisu (failidest)

Pr Riina Sikkut Teie 02.10.2024 nr 1.2-2/96-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 14.10.2024 nr 1.5-1/13090-1 Eelnõude kooskõlastamine Lugupeetud minister Kooskõlastame terviseministri määruse „Patsiendiohutuse andmekogu põhimäärus“ eelnõud märkusteta. Terviseministri määruse „Patsiendiohutusjuhtumite asutusesisene dokumenteerimine ja andmete esitamine patsiendiohutuse andmekogusse“ eelnõu osas esitab Tervisekassa järgmise tähelepaneku: 1. Eelnõu § 3 lõikes 2 reguleeritakse patsiendiohutuse andmekogusse andmete edastamise aega. Selle aja arvestamisel lähtutakse hetkel vaid tervishoiuteenuse osutaja siseste menetluste tulemusel avastatud juhtumitega. Tervisekassa palub kaaluda võimalus täiendada nimetatud sätet viitega ka kolmandate osapoolte, nagu näiteks Tervisekassa või Terviseamet, poolt avastatud juhtumite osas andmete edastamise kohustuse nõudega. Terviseministri määruse „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded” eelnõu osas esitab Tervisekassa järgmised tähelepanekud ja küsimused: 1. Eelnõu § 3 lõikes 5 antakse Terviseametile ja Tervisekassale õigus kiita heaks eriala või kutseühenduse või teenuseosutajate ühenduse poolt koostatud kvaliteedijuhtimise süsteem, mille rakendamisel loetakse täidetuks määrusest tulenev tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedijuhtimise süsteemi nõue. Tervisekassale jääb selgusetuks, milles seisneb Tervisekassa roll talle heakskiitmiseks esitatud kvaliteedijuhtimise süsteemi üle vaatamisel ehk milles seisneb selle heakskiidu andmise tähendus. 2. Eelnõu § 3 lõikes 6 on viidatud ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 alusel kehtestatud perearstikeskuste kvaliteedi hindamisel osalemisele. Tervisekassa viitab, et nimetatud alustel on Vabariigi Valitsus kehtestanud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu, milles ei kehtestata perearstide kvaliteedi hindamise süsteemi. Selles loetelus antakse Tervisekassale õigus maksta lisatasu perearstiabi ravi rahastamise lepingut omava tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedi hindamise tulemuste eest nimistu kohta (teenus koodiga 3050) ja perearstiabi ravi rahastamise lepingut omava tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedijuhtimise eest nimistu kohta (teenus koodiga 3093). Kvaliteedi hindamise põhimõtted ja tingimused on kehtestatud ravikindlustuse seaduse § 32 alusel antud määruses. 3. Eelnõu § 3 lõigetes 7 ja 8 on seatud tervishoiuteenuse osutajale kohustus osaleda kvaliteedi parendamise eesmärgil Tervisekassa ja Terviseameti läbiviidavates kliinilistes auditites. Üldisema mõttena on Tervisekassa on seisukohal, et tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks läbiviidavate kliiniliste auditite tegemine ei peaks olema sõltuvuses sellest, kes teenuse eest on tasunud. Teenuse kvaliteedi nõuded teenuse rahastajast ei sõltu. Terviseametil on seadusest tulenev õigus teostada järelevalvet tervishoiuteenuse osutaja tegevuse üle, olenemata sellest, kes teenuse eest on tasunud. Tervisekassal on tervishoiuteenuse osutajatega lepinguline suhe ja seetõttu on võimalik kontrollida vaid nende teenuste osutamist, mille eest on Tervisekassa tasu maksmise kohustuse üle võtnud. Seetõttu on eelnõu § 3 lõikes 8 viidatud Terviseameti poolt läbi viidavate kliiniliste auditite sisu piiramine teenustega, mis puudutavad vaid patsiendi poolt tasutavaid teenuseid, vastuolus Terviseametile seatud kõigi tervishoiuteenuse osutajate järelevalve kohustusega. 4. Täiendava tähelepanekuna eelnõu §-s 3 toodule viitab Tervisekassa, et hetkel ei ole tervishoiuteenuse osutaja tegevusele kvaliteedi tagamise ja parendamise osas nõuete kehtestamisel eristatud teenuse osutajate profiili ega suurust, mille vajalikkust rõhutati ka 2024.a. avaldatud Riigikontrolli kontrolliaruandes ,, Riigi tegevus tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel’’. See tähendab, et samad nõuded kehtivad nii näiteks haiglavõrgu arengukava haiglatele kui ka teenuse osutajale, kus töötab ainult üks arst või õde. Seletuskirjast võib välja lugeda, et valdkondades, kus on palju erinevaid teenuseosutajaid või tegutseb palju üksikpraksiseid ja teenuse osutajaid, on mõistlik luua ühtsed kvaliteedisüsteemid eriala, kutseühenduste või teenuseosutaja ühenduste poolt. Samas puudub nõue viidatud ühendustel neid süsteeme luua, mistõttu seniks, kuni neid süsteeme pole loodud, tuleb teenuse osutajatel järgida õigusaktis toodud kohustust ja luua või kaasajastada asutusesisene kvaliteedisüsteem. Kuigi § 3 lõigete 3, 4 ja 5 osas sätestatakse üleminekuperiood 1. jaanuarini 2026. a, siis jääb seletuskirjast selgusetuks, kas selleks ajaks ootab riik, et eriala või kutseühendused loovad kvaliteedisüsteemid või toimetab iga teenuse osutaja iseseisvalt. 5. Eelnõu 5 lõikes 1, mis käsitleb kogemuspõhise tagasiside analüüsi koostamise kohustust, on tervishoiuteenuse osutajate hulgast eristatud perearstiabi, koduõendust ja hambaravi osutavad teenuse osutajad. Viimati nimetatud teenuse osutajatel on õigus viia analüüs läbi viie aastase intervalliga. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks selline erisus erialati on tehtud ning millega põhjendatakse intervalli kahe ja viie aasta tagant. Selgusetuks jääb, millistele argumentidele tuginedes ei käsitleta näiteks kooliõendusteenuse pakkujaid sarnaselt koduõendusteenuse pakkujatega. Samuti jääb selgusetuks, kas iseseisvalt füsioteraapiat, logopeedilist või psühholoogilist ravi osutavad tervishoiuteenuse osutajad peaksid kuuluma nende teenuse osutajate hulka, kellel tuleb analüüs läbi viia iga kahe aasta tagant ja millistest argumentidest lähtudes on neid eristatud näiteks perearstiabi teenuse osutajatest, mille raames samuti on võimalik eelnimetatud tervishoiuteenuseid pakkuda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Banhard Juhatuse esimeest asendav juhatuse liige Katrina Koha [Koostaja nimi] 7447446 koostaja [tel nr] [e-post] [email protected] Saatja: "Piret Kurvits" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Eelnõude kooskõlastamine 1.5-1/13090-1 Kuupäev: 2024-10-14 09:15 Teie 02.10.2024 nr 1.2-2/96-1 Meie 14.10.2024 nr 1.5-1/13090-1 Pr Riina Sikkut Sotsiaalministeerium Saadame Teile kirja, lisatud manusena. Heade soovidega PIRET KURVITS Assistent Õigus- ja teabehalduse osakond T: 7 447 455 E: [email protected] Riia tn 142, Tartu <https://www.facebook.com/tervisekassa/> <https://www.tervisekassa.ee/> <mailto:[email protected]> <https://www.youtube.com/channel/UC65du1Kajk0qvua45iRyquw> <https://www.tervisekassa.ee/blogi> E-kiri ja selle manused võivad sisaldada konfidentsiaalseid andmeid ning seda võivad kasutada vaid kirja saajad. Palun ärge edastage ega avaldage kirjas olevat teavet teistele inimestele ilma saatja loata. Juhul kui olete saanud e-kirja eksituse tõttu, teavitage palun kohe saatjat ning kustutage kiri. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →