Protokolli edastamine

Ehitiste tegelike otstarvete vastavusest Ehitisregistris Erti Suurtalu. 17.09.2024  Probleem Ehitiste kasutamise otstarve ei vasta Ehitisregistri andmetele Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu (Ehitusseadustik). Miks? • Segadus asjaajamisel (Riikliku järelevalve toimingud) • Ehitiste järelevalve on aeglustatud (näiteks eramus lastehoiu teenuse osutamisel hoone kasutajate arv üle 10) • Inimeste ohutus hoones jääb tagamata ohutusnõuded põhinevad kasutamise otstarbel, kasutamise otstarve lähtub kasutajate arvust ja profiilist (näiteks on lasteaia tuleohutusnõuded rangemad kui üksikelamul); Tegevused Koostöös ohutuse suunas  Aitäh! Päästeala infotelefon 24 h -1247  HÄIREKESKUSE KRIISIINFO TELEFON 1247  Häirekeskuse kriisiinfo telefon 1247 2022 2024 KRIT numbrites 2024. aastal kokku 1323 KRIT kõne. KRIT sündmused Tallinna ringtee avarii Õppus: Uulu-Valga mnt sulgemine Õppus: sireenide test Pärnus Tsisterni plahvatus Põhja- Tallinnas Uikala tulekahju Kriisiinfo telefoni koostööleppe on sõlminud 57 omavalitsust. Julgeoleku KRIT 2024. aastal on sõlminud koostööleppe 16 omavalitsust, 2023. aastal 22. Sitrep vajab harjutamist, kuid ei ole üleliia keeruline. KRIT Viimsi vald Peamised Info ja küsimuste tulv on KOV-ile ootamatu. õppused Väike-Maarja vald õppetunnid Häädemeeste vald KOV-idega seni Hea kogemus kriisirollide mõtestamiseks – nii omavalitsuse töötajate kui ka asutuste mõttes. jätkame  OHUTEAVITUS Mari Krusten ohuteavituse üldkoordinaator OHUTEAVITUS = KRIISIKOMMUNIKATSIOON STEROIDIDEL Ohuteavitus on laiaulatuslik kriisiteavitus, kus lisaks riigi ametlikele kanalitele, meediale ja sotsiaalmeediale kasutab riik väga kiire levikuga otseteavituse vahendeid, et anda võimalikult kiiresti ja otse infot ohu olemasolu ning enda kaitsmise vajaduse kohta. • Kiirus • Selgus • Ulatus • Autoriteetsus ja usaldusväärsus • Tegevuskõlbulikkus või järgitavus OHUTEAVITUS Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek teavitab riik ohustatud elanikke ja võimalikult kiiresti laiaulatuslikult. Näiteks plahvatused, ohtlike kemikaalidega õnnetused, ulatuslik joogiveereostus, ohtlike nakkushaiguste kiire levik, massirahutused, ulatuslikud loodusõnnetused, sõjaline oht. Ohuolukorras on kriitiline, et info ohu kohta ja käitumisjuhised jõuaks võimalikult paljude puudutatud inimesteni võimalikult kiiresti. Kui oht on konkreetses piirkonnas, siis teavitatakse eelkõige selles ohualas puudutatud inimesi. PÄÄSTEAMETI ROLL OHUTEAVITUSES Ohuteavituse üldpõhimõtete loomine: • mida ja millal kasutada (sireenid, EE-ALARM, äpid, kriis.ee, meedia, SoMe) • kui kiiresti peab info kohale jõudma • millised tegevused peavad kaasnema ja kui kiiresti Ohuteavituse protsesside ja standardite arendamine • koostöös SIM, HÄK, Riigikantselei jt partneritega Elanikkonnakaitsekriisis teavituse ja info tagamine. Sireenivõrgustiku arendamine koos SMITi ja HÄKiga. Elanike vajaduste vaate hoidmine, kasutajate koolitamine jne. OLULISIMAD KÄITUMISJUHISED • Kui kuuled sireene, siis varju lähimasse siseruumi ning alles siis otsi infot. • Esimesele ohuteavitusele järgneb alati detailsem info riigi kanalites. • Ohustatud elanike mobiiltelefonidele saadab riik teavituse nimega EE-ALARM. • Infot, mis on juhtunud ja kuidas käituda, saab riigi kriisikanalitest: kriis.ee, riigiinfo telefonilt 1247, samuti ERRist ja teistest uudistekanalitest. Kriisi ajal edastab riik infot ka oma sotsiaalmeediakanalite kaudu. • Selleks, et olla valmis ohuteavitustele kiirelt reageerima, tasub juba enne kriise valmistuda olevalmis.ee juhiste põhjal. OHUTEAVITUSE VIISID • EE-ALARM teavitus mobiiltelefonidele • Sireenid • ETV ja ETV+ ribatekst, RDS tekst Vikerraadios • Veebilehed www.kriis.ee, www.olevalmis.ee • ERR ja muud meediakanalid, sotsiaalmeedia • Riigiinfo telefon 1247 Alternatiivsed kommunikatsioonikanalid: • Valjuhääldiga teavitus • Ukselt uksele teavitus • Droonid Ohuteavituse edastab riik alati mitme kanali kaudu, sest kõige kiiremad teavituskanalid sisaldavad alati kõige vähem infot ning nii tagame info leviku ka olukordades, kus mõni kriisinfo kanal näiteks tehnilistel põhjustel ei toimi. OHUTEAVITUSE VIISID SIREENIVÕRGUSTIK Sireenid käivitab riik ainult äärmuslikul juhul, kui on kiire ja vahetu oht inimese elule - näiteks suurõnnetused ohtlike kemikaalidega või sõjaline oht. Kui kuuled ohusireene, siis varju esimesel võimalusel lähimasse siseruumi ning siis otsi lisainfot. Mõne aja jooksul jõuab enamike inimeste mobiiltelefonidele ka täiendav info. Sireenide käivitamisega koos saadetakse EE-ALARM teavitus mobiiltelefonidele ning infot jagatakse esimesel võimalusel veebilehtedel kriis.ee ja olevalmis.ee, ERRis ja teistes meediakanalites ja sotsiaalmeediakanalites. 2024. aasta lõpuks on sireenid 22 Eesti linnas ja asulas. 2025. aastal on plaanis testida ohuteavituse terviklahendust, st sireenide käivitamine koos mobiiliteavitustega ning info edastamisega kriisiinfo kanalitesse. EE-ALARM • Riigi ohuteavituse saatjana mobiiltelefonides kuvatakse EE-ALARM. • EE-ALARM on teavitus ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele. • Ohuteavituse sõnumi koostab vastavat sündmust lahendav asutus. • EE-ALARM ohuteavitus saadetakse vähemalt kaks korda: ohuolukorra alguses ja selle lõppemisel. Ohuolukorra lõppemisel edastatakse vastava sisuga teavitus eelnevalt ohuteavituse saanud mobiiltelefonidele. • Arenduses võimekus saaja keele-eelistuse põhiselt saata SMS teavitusi 2025. aastast → kiirem ja efektiivsem teavitus. OHUTEAVITUS KOV EKRAANIDEL • Võimalus lisada KOVide ekraanid ohuteavituse süsteemi. • Vajalik KOVide poolt hinnata selle vajadust ning suutlikkust vastata tulevikust tehnilistele nõuete. • Kas oleks huvi? TÄNAN! Küsimused? Riigiinfo telefon 24 h -1247  Ulatuslik vältimatu sotsiaalabi kriisis SIM- ELVL 17.09.2024 Tea Varrak SoM sotsiaalvaldkonna toimepidevuse juht  Toit Vältimatu sotsiaalabi Riietus (SHS) Majutus Probleemid Kolm suuremat gruppi Vältimatu sotsiaalabi Kriisiplaanid ja ja teiste Juhtimine ja nende sotsiaalteenuste vastutus kriisis koostamine tagamine Eesmärk: Luua eeldused, et KOVid saavad teenuse pakkumisega iseseisvalt hakkama Paljud lahendused tulevad tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest (TsiRK) ning kaasnevatest õigusaktide muudatustest VV memorandum koostatud koostöös SiMi, ELVLi, ReMi, KOVide ja teistega SOM/SKA ülesanded (1) ● TsiRK sisendid (esitatud RKle) ● SHS ja teiste õigusaktide muudatused – sotsiaalteenuste nõuete oluline leevendamine (vajadusel varasem käivitamine 1. kv 2025) ● Vältimatu sotsiaalabi miinimumnõuete loomine, SHS eriregulatsiooni täiendamine (2. kv 2025) ● Juhendmaterjalid sotsiaalteenuste hindamiseks ja kajastamiseks kriisiplaanides (pidev) ● Näidisvormid sotsiaalteenuste toimepidevuse hindamiseks (2.kv 2025) ● minuomavalitsus.ee kohendatud sotsiaalvaldkonna mõõdikud (1. kv 2025) ● SKA rolli suurenemine (SKA muudatused) ● Nõustav seire (pidev) ● Sotsiaalteemad kriisiõppustesse (pidev) SOM/SKA ülesanded (2) ● Riigiasutustes töötavate inimeste kaardistamine ametiabiks (4. kv 2025) ● IT-arendused võimaldamaks registreerida evakuatsiooni- või majutuskohtadesse saabunud inimesed erimärkega KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (1. kv 2026) ● Hoolekandeasutuste ümberpaiknemise plaan, sh vastava andmebaasi loomine ja ajakohasena hoidmine (1. kv 2026) ● Vältimatu sotsiaalabi tagamise võimekuse hindamise metoodika ja tööriista väljatöötamine (4. kv 2025) ● SKA kriisiplaan (1. kv 2025) koos tegevustega KOVde toetamiseks Eesmärk: 2028. aastaks kõik KOVd juhendatud ja nõustatud sotsiaalvaldkonna vaatest ning see kajastub ka kriisivalmiduse hindamisel SIM/Päästeameti ülesanded (1) ● KOVde nõustamine ja kriisiplaanide lõplik kooskõlastamine (pidev) ● Eri valdkondade juhendmaterjalid (hiljemalt 1. kv 2026) ● SIM- ELVL siseturvalisuse ja elanikkonnakaitse töörühm- peamine riigiülene suhtluskanal elanikkonna kaitses (kaasatud SOM teemad) ● Evakuatsioonikohas esmaste varude tagamine (pidev) ● Vabatahtlike üleriigilise platvormi (portaali) loomine (1. kv 2026) ● KOVide eestvedamisel ja Päästeameti juhendamisel kohaliku kogukonna ja võrgustike kaardistamine, koolitustele kaasamine, eelkokkulepete sõlmimine (pidev) SIM/Päästeameti/RK ülesanded (2) ● Tsiviilkriisi evakuatsiooni korraldamise plaani uuendamine, osapoolte rolli täpsustamiseks evakuatsioonis (4. kv 2024) ● Põhimõtete väljatöötamine, mille alusel evakueeritakse inimesed võimalusel otse valitud majutuskohtadesse (4. kv 2026) ● Üleriigilise majutuskohtade andmebaasi loomine. Evakuatsioonikohtade ja majutuskohtade kasutamise võrdlev kuluanalüüs ning majutuskohtade kasutusse võtmise õiguslike ja rakenduslike võimaluste väljatöötamine (1. kv 2026) ● Riigikaitselises kriisis kriisistaapi sotsiaalkaitse tööliini loomine ● Riigikantselei _ välisabi kaasamise protsess, sh abi taotlemise ja KOVideni toimetamise logistika väljatöötamine ja vajalike eelkokkulepete sõlmimine: RK, EVK, Päästeamet, SoM - 4kv. 2026 REM/EVK ülesanded ● Kriisivalmiduse tasemete hindamine uute mõõdikute alusel (2026) ● Elanikele osutatavate teenuste (kool, lasteaed, hooldekodu jne) rahastamine jätkub KOVide vahelise arveldamise vormis ● Kriisikaupluste võrgustik ja logistika (1. kv 2027) ● Riiklike varude hankimise, hoiustamise kriisiaegsete nõuete ülevaatamine ning jagamise korraldamise süsteemi loomine: EVK/ ReM, MKM, Põllumajandus- ja Toiduamet (2. kv 2025) ● Lisakulude kompenseerimise arvestusmudeli, sh kaetavate kululiikide ning taotlusvormi näidise väljatöötamine (kriisi eelhoiatusfaasis) ● Täiendavate meetmete väljatöötamine KOVide eelarvete tugevdamiseks olukorras, kus tavapärane majandus ei toimi ning tulumaksu ei laeku tavapärases mahus (sõltub ka riigieelarve menetlusest) (hoiatusfaasis) ● Kiire lisakulude katmise taotluste otsustamine ja vajadusel riiklike toiduvarude kasutuselevõtmise otsuste tegemine ja korraldus Ootused KOVdele ● Riskianalüüsid ja kriisiplaanid sotsiaalteenustele – võimalikult pea ● TsiRKs määratletud püsivad kriisiülesanded ja kohustus kriisiplaanides neid kajastada ● Stsenaariumide läbitöötamine teiste KOVdega ja eelkokkulepete sõlmimine: vajadusel Päästeameti ja SKA juhendamisel (kohustus rakendub TsiRKga) (pidev) ● Vältimatu sotsiaalabi osutamiseks vajaliku kriitilise toiduvaru kaardistamine koos Päästeameti, REM ja SKA juhendamisel (2.kv.2025) ● Võimalike eelkokkulepete sõlmimine toitlustusettevõtetega ning kajastamine kriisiplaanis (REM juhendamisel 4.kv. 2027) ● Valmisolek riigikaitselises olukorras evakuatsioonis teenust pakkuda ● Personali ja vabatahtlike kaardistamine teenuse pakkumise tagamiseks ● Sisend majutamiseks evakuatsiooni vajavatele inimestele ● Osalemine rakenduskava tegevuste väljatöötamises ● jne Vältimatu sotsiaalabi plaani elluviimine ● VV kabinet: materjal esitatud ja kabineti toimumise ootel. Otsuse projekt: teadmiseks võtta ja korraldada seire ● Seiret veab eest SoM ● Teemasid juhivad vastutajad, kaasates kaasvastutajad jt. oma ajakava alusel. ● Aruanded 2 korda aastas ( juunis vahekokkuvõte ja jaanuaris aasta kokkuvõte) ● Aruanded edastatakse SIM ja REM poolt haldusala kohta koondina SOMle, kes lisab oma haldusala osa ja kujundab terviku ● KOVde sisendid ELVL kaudu SOMle ● Ülevaate andmine SIM- ELVL töörühmas Märksõnad koostööks ● Üks suhtluskanal: SIM – ELVL töörühm ● SOM veab teemat, kaasates partnerid ● Iga valdkond vastutab ise oma teemade lahendamise eest ja püsib ajakavas ● Dubleerimise ärahoidmine ja tegevuste omavaheline kooskõlastamine asutuste vahel (erinevad mõõdikud, uuringud jne) ● Õppuste, koolituste kooskõlastamine ja SKA kaasamine ● Minimaalne aruandlus ● Edulugude ja lahenduste vahetamine Tänan kuulamast!  MEMO Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu alaline elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühm. Kellele: Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu alaline elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühm Kellelt: Sirli Seegar, sotsiaalvaldkonna ekspert, Häirekeskus Koostamise kuupäev: 30.08.2024 Teema: Häirekeskuse ja KOV infovahetus/tegevused nende juhtumite lahendamiseks, mis ei vaja kiirabi, pääste ega politsei reageerimist. 1. TEEMA/PROBLEEMI LÜHIKIRJELDUS 2023. aastal helistati hädaabiliinile 1 156 528 korral ning abiandev ressurss saadeti välja 387 973 korral (34%), st ülejäänud kõnede puhul ei olnud vajalik kiirabi, pääste või politsei sekkumine. Ka sotsiaalne abivajadus mõjutab tuntavalt meie tööd ja hädaabinumbri 112 koormust. Häirekeskuses 2022. aastal läbiviidud uuringust saime teada, et veerandil hädaabinumbrile helistanutest on sotsiaalprobleem või abivajadus1 - omakorda pooltel neil juhtudel on tegemist alkoholi tarvitamisega, teine levinum põhjus on vaimse tervise mured. Operatiivjõudude sekkumine ei ole jätkusuutlik lahendus paljudele sellistele sotsiaalsetele probleemidele nagu alkoholisõltuvus või tuge vajavad eakad, mistõttu on Häirekeskuse eesmärgiks jagada kohalike omavalitsuste jt sotsiaalvaldkonna partneritega saadud teadmist, et leida koos jätkusuutlikke lahendusi. 2023. a läbiviidud jätkuuringu eesmärk oli kaardistada koostöövõimalusi ja infovahetuse protsessi KOVidega ning luua süsteemsem lähenemine sotsiaalprobleemide määratlemiseks ning partneritega lahenduste leidmiseks. Sotsiaalprobleemidega kõnede tegijatena nimetati peamiselt üksindusse jäetud ja suhtlemisvajadusega eakaid, algava dementsussündroomiga inimesi, vaimse tervise probleemiga inimesi, abitusse seisundisse sattunud eakaid ja erivajadustega inimesi (kodukeskkonnas kukkumised, hooldusvajadus), alkoholisõltuvusega isikuid ning toimetulekuprobleemide käes vaevlejaid. Uuringu järelmitest: Kaardistasime neli sotsiaalse abivajadusega persoonat, kelle mured on sarnased ka partnerasutuste (nt Päästeamet) riskirühmadele. Kuidas saame neid süsteemselt aidata ja toetada? Oleme järk-järgult sisse töötanud infovahetuse protsessi, et igast abivajajast liiguks info õigesse kohta. Meie ühine eesmärk peaks olema, et inimeseni jõuaks just talle vajalik teenus. Häirekeskus saab olla abiks sotsiaalsete probleemidega inimeste ülesleidmisel ja info liigutamisel õigete ametkondadeni. 1 Häirekeskus vaatles sotsiaalprobleemidena järgmisi probleeme: vaimse tervise probleemid, alkoholi ja narkootikumide (liig)tarbimine, sotsiaalse- ja majandusliku toimetulekuga seotud probleemid, eakate ja erivajadusega inimeste hooldusvajadusega, abivajavad lapsed. Samuti toodi uuringus välja, et sujuvama infovahetuse huvides võiksid riigiasutused liidestada enda infosüsteemid STAR-iga, et tekiks ühtne ametkondade ülene infovahetuskeskkond. Murekohana märgiti töövälisel ajal KOV reageerimisvõimekus. Oleme ülaltoodud uuringutest välja tulnud probleemkohti käsitlenud mitmetel koostöövõrgustike kohtumistel: nt osalenud Päästeameti eestvedamisel toimunud seminaridel, mis toimusid neljas regioonis ajavahemikul november 2023 - jaanuar 2024; viinud meie teadmised sotsiaalvaldkonda puudutavate hädaabikõnede kohta Sotsiaalministeeriumisse ning kohtunud ka Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni liikmetega, et ühiselt lahendusi leida. Näeme murekohana seda, et sotsiaalset abivajadust mõtestatakse erinevalt ning ka rollide jaotus sotsiaalprobleemidega tegelemisel ei ole alati selged. Häirekeskus saab olla abiks sotsiaalsete probleemidega inimeste ülesleidmisel ja info liigutamisel õigete ametkondadeni, kuid vajab selgemat arusaama, kas meilt laekunud info ka töösse läheb. 2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS  Läbi arutada kohaliku omavalitsuse kättesaadavus töövälisel ajal – operatiivressursid küsivad sündmuskohtadel Häirekeskuselt KOV kontakti (nt tulekahju tagajärjel on vajalik leida inimesele ajutist elamispinda vms).  Tuleviku võimalustest: Häirekeskuse infosüsteemi liidestamine STAR-iga. 3. VAJADUSEL LISADOKUMENDID (koostatud analüüs, kokkuvõte jms) Lisatud on kokkuvõte 2023. a uuringust „Häirekeskuse ja kohalike omavalitsuste koostöövõimalused 112 hädaabikõnedes ilmnevate ja operatiivressursside sekkumist mittevajavate sotsiaalprobleemide lahendamisel: olukorra kaardistamine ja infovahetuse protsesside kirjeldamine“ 2  Kokkuvõte uuringust: „Häirekeskuse ja kohalike omavalitsuste koostöövõimalused 112 hädaabikõnedes ilmnevate ja operatiivressursside sekkumist mittevajavate sotsiaalprobleemide lahendamisel: olukorra kaardistamine ja infovahetuse protsesside kirjeldamine“ Teadusuuringu eesmärgiks oli analüüsida Häirekeskuse ja kohalike omavalitsuste koostöövõimalusi 112 hädaabikõnedes ilmnevate sotsiaalprobleemide lahendamisel ja pakkuda välja infovahetuse protsessimudel. Senine infovahetus sotsiaalprobleemidega abivajajatest on enamasti toiminud juhtumi- ja isikupõhiselt, kuid Häirekeskuse sooviks oli arendada välja süsteemsem lähenemine ning kujundada protsessimudel, mis sätestab edaspidiseks info edastamise alused, viisid, protseduurid jne. Projekti tegevused viidi läbi ajavahemikus 01. veebruar kuni 31. august 2023. Projekti käigus viidi läbi dokumentide analüüs, 34 intervjuud kolme erineva sihtrühma (Häirekeskuse sotsiaalpartnerid, töötajad ja kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna spetsialistid) esindajatega ning koosloome töötoad 9 omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti esindajate osavõtul. Peamised järelmid Senine infovahetus sotsiaalprobleemidega abivajajatest on Häirekeskuse ja sotsiaalpartnerite vahel siiani enamasti toiminud juhtumi- ja isikupõhiselt. Läbiviidud uuring pakkus välja süsteemsema lähenemise kahe alternatiivse protsessimudeli näol: 1) manuaalne ja 2) automaatne infoedastuse kasutuselevõtt – eeldaks infosüsteemi arenduste tegemist. Automaatse mudeli rakendamise eeliseks on selle kiirus ja mugavus ning teatud määral ka tagasisidestamise süsteemsus. Lisaks pakkus uurimistöö välja 4 sotsiaalse abivajadusega sihtrühma (persoonat), kelle puhul toimuks peamine infovahetus KOViga: 1) ASTA (85a): suhtlemisvaeguse ja koduse toimetuleku probleemidega helistaja 2) PEETER (43a): vaimse tervise probleemidega helistaja 3) ANTS (60a): alkoholiprobleemiga helistaja 4) HERMIINE (73a): sarihelistaja Antud teadusuuringu käigus läbiviidud uuringud tõid välja või kinnitasid mitmeid Eesti sotsiaalpoliitika jaoks olulisi küsimusi. Näiteks on jätkuvalt ammendava lahenduseta 1 sotsiaalprobleemidega abivajajate abistamine kohalike omavalitsuste tööaja välistel aegadel, samuti ilmnes ebakõlasid näiteks liikumisraskustega isikutele transpordi korraldamises hooldus- või meditsiiniasutustesse, ametiasutuste infovahetuses seoses sama sihtrühma abivajadusega jms. 2  Veerandil 112 helistanutest on sotsiaalprobleem või abivajadus – Häirekeskuse ja kohalike omavalitsuste koostöövõimalused Sirli Seegar Häirekeskuse sotsiaalvaldkonna ekspert 17.09.2024  Hädaabiliinile 112 tehtud kõnede ja sündmuste arv (2023) 120000 108439 110639 104626 105301 96365 94689 97419 100000 91833 90466 89859 84451 82441 80000 60000 40000 33038 31545 31559 33478 34525 33425 34660 31388 32520 33814 28001 30020 20000 0 2023 112 kõnede arv 2023 Sündmuste arv  Häirekeskuse roll abivajajatest teavitamisel Sotsiaalhoolekande seadus § 13. Abivajadusest teatamise kohustus Abi vajava isiku perekonnaliikmed, kohtunik, politsei, prokurör, hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötaja ja teised isikud on kohustatud teatama sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast isiku või perekonna viibimiskoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. Lastekaitseseadus § 26. Abivajav laps Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. § 27. Abivajavast lapsest teatamine (1) Kohustus abivajavast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest. (2) Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabi telefonil 116 111. Sotsiaalprobleemid hädaabikõnedes  Näiteid sotsiaalvaldkonna kõnedest 1. 2023. a juhtum kui hädaabinumbrile tuli ühelt SIM kaardita telefonilt loetud tundide jooksul üle 1400 kõne (3-5 kõne minutis), mis kahekordistas meie päevast kõnekoormust. Tegemist oli hooldekodus viibiva eakaga, kelle padja all olnud telefoni SOS-kõnede nupp oli sisse jäänud 2. 2023. a tegi pahatahtlik sarihelistaja meile 10 kuuga 1052 kõne – oma kõnedes oli ta päästekorraldajate suhtes ebaviisakas ning tunnistas, et teeb neid kõnesid teadlikult, hõivates hädaabiliini ja segades Häirekeskuse tööd 3. N70, elab üksi kortermajas – sugulastega suhted katkenud ja soovib, et Häirekeskus aitaks lastega ühendust võtta, räägib ka vanadest sündmustest. 2023. a 365 korda helistanud, sündmusi 17 4. M69 - ebaselge ning seosetu jutt, rahulolematu riigiametite suhtes, osades kõnedes ka väga ebaviisakas. 2023. a 390 korda helistanud, sündmusi 5 5. 2024. a top 1 helistaja on teinud 6 kuuga 848 kõnet – peamine mure, et naaber paneb teda korterisse luku taha ning vargad käivad tema enda võtmega korteris vargil 6. 2024. a veebruaris kahe päeva jooksul 78 korda hädaabinumbrile 112 helistanud ning politseile ja kiirabile põhjendamatuid väljakutseid teinud Tallinna meest karistas kohus 15-päevase arestiga 7. N74 – korduvate pöördumiste põhjuseks gaasi ja terava kummi lõhn, arvab, et keegi laseb meelega seda tema korterisse. 2024. a 3 kuuga 231 kõne 8. N91 – pöördumiste põhjuseks tervisemured, ühe kuu jooksul 31 kõnet, 10 kiirabi sündmust 9. N52 – pöördumiste põhjuseks kukkumised kodus, 1 kuu jooksul 6x  Headest praktikatest • KOVide päringud (eestkoste seadmiseks, kinnisesse raviasutusse paigutamiseks) • Koostöövõrgustikud • Töövarjutamised Anname igale inimesele hoolivat ja asjatundlikku abi  Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühma 17.09.2024. a. istungi protokoll. PROTOKOLL nr 3 [koosoleku toimumise kpv] DELTA 14.10.2024 nr 9-4/60-1 Koosoleku aeg ja koht: 17.09.2024 kell 10:00-12:10 Siseministeeriumis. Juhatas: esimees Tuuli Räim (Siseministeerium). Protokollis: Jaanus Rankla (Siseministeerium). Osalesid kohapeal: Tuuli Räim, Annes Kalle, Hedi Arukase (Siseministeerium); Mirjam Kivinuk (Riigikantselei, asendaja); Virko Luide (Politsei- ja Piirivalveamet, asendaja) Martin Lambing (Päästeamet); Janek Murakas (Häirekeskus) Tea Varrak (Sotsiaalministeerium); Maido Nõlvak (aseesimees), Eve East, Uno Paas, Erik Sandla, Jan Trei (Eesti Linnade ja Valdade Liit). Osalesid sidevahendite kaudu: Mikk Lõhmus (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium); Meelika Merirand (Kaitseministeerium, asendaja); Kristel Siiman (Kliimaministeerium); Jaanus Barkala, Gunnar Havi, Kairi Hõbemeri, Külliki Kiiver, Rivo Noor, Karmo Näkk, Janek Lass, Evelin Uibokand (Eesti Linnade ja Valdade Liit). Kutsutud: Priit Laaniste, Mari Tikan, Kadri Luht-Kallas, Helen Ojamaa-Muru, Anneli Liblik, Kristina Kukk (Siseministeerium); Erti Suurtalu, Mari Krusten (Päästeamet); Sirli Seegar (Häirekeskus); ELVL töö-, sotsiaal- ja tervise töörühma liikmed (Teams). Ettekande tegijad: Mari Tikan, Erti Suurtalu, Janek Murakas, Sirli Seegar, Kadri Luht- Kallas, Mari Krusten. Koosoleku rakendamine: Tuuli Räim andis teada, et tegemis on töörühma seitsmenda ja käesoleva aasta kolmanda istungiga, eelmise istungi protokoll on kinnitatud ja välja saadetud. Tuuli Räim tegi ettepaneku kinnitada päevakord 4-punktilisena, millele lisanduvad muud ettetulevad asjad. Varude teemat arutatakse Riigikantselei ettepanekul järgmisel istungil, täna tutvustab Sotsiaalministeerium vältimatu sotsiaalabi planeeritavat korraldus.  2(7) OTSUSTATI: Kinnitada päevakord: 1. Ehitiste tegelike kasutusotstarvete vastavusest ehitisregistri andmetega. 2. Häirekeskuse ja KOV infovahetus/tegevused nende juhtumite lahendamiseks, mis ei vaja kiirabi, pääste ega politsei reageerimist. 3. Ülevaade ohuteavituse korraldusest ja vahenditest. 4. Vältimatu sotsiaalabi planeeritavast korraldusest. 1. Ehitiste tegelike kasutusotstarvete vastavusest ehitisregistri andmetega. Mari Tikan tegi teemasse sissejuhatuse ja Erti Suurtalu jätkas ettekandega. Päästeamet teeb ehitistele riikliku tuleohutusjärelevalvet. Selle käigus tuvastatakse ehitisi, mida ei kasutata ehitisregistris registreeritud kasutamise otstarbel või kasutamise otstarve on muudetud ilma asjakohase dokumentatsioonita. Näiteks osutatakse üksikelamus lastehoiuteenust, kus on 30-40 last, hoone ei vasta tuleohutuse nõuetele. Ohutusnõuded peavad vastama hoone tegelikule kasutusele. Teine näide on, et tööstus- ja laohoonetesse tehakse kogunemiskohti. Kasutusotstarbe järgi peaks seal töötama nt 5 inimest, pindala järgi aga on võimalik koguneda 500 inimesel. Nõuded sõltuvad hoone kasutamisotstarbest, kui nt on tegemist kogunemishoonega siis on nõuded kogunemishoonele sõltumata sellest, et igapäevaselt on töötab seal nt 5 inimest. Rikkumise korral teeb Päästeamet ettekirjutuse ja reeglina informeerib sellest KOVi. Juhul, kui see ei mõju ja KOV ei sekku, rakendatakse sunniraha hoone valdaja suhtes, kuid see ei vii õigete nõuete rakendamiseni. Kui rikkumised on massiivsed keelab Päästeamet hoone kasutamise, kuid Päästeamet ei saa kirjutada ette kasutusotstarbe muutmise aega, see on ehitusseadustiku reguleerimisala ja KOV pädevus. Järelevalve käigus on avastatud u 500 sellist objekti. Küsimused ja kommentaarid: Maido Nõlvak: Kas on mingid prioriteetsed nõuded – tulekahjusignalisatsioon, evakuatsiooniteed? Kuidas paremini koostööd teha? Martin Lambing: saab läheneda objektipõhiselt, sõltuvalt objektist anda pikemad tähtajad nõuete täitmiseks. Erti Suurtalu: Päästeamet teavitab üldjuhul KOV-e, va juhul kui hoone valdaja asub kohe probleeme lahendama. Jan Trei: Teeme eraldi kohtumise Päästeametiga ELVL büroo kaudu ja infopäeva KOV- dele. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. Teha eraldi kohtumise Päästeametiga ELVL büroo kaudu ja infopäeva KOV-dele. Võtta vajadus nõuete õigeks rakendamiseks ja EHR-is andmete korrastamiseks teadmiseks ja täitmiseks. 2. Häirekeskuse ja KOV infovahetus/tegevused nende juhtumite lahendamiseks, mis ei vaja kiirabi, pääste ega politsei reageerimist.  3(7) Sirli Seegar tutvustas probleemi ja andis ülevaate Häirekeskusesse tehtavate kõnede jagunemisest. 2023. aastal helistati hädaabiliinile 1 156 528 korral ning abiandev ressurss saadeti välja 387 973 korral (34%), st ülejäänud kõnede puhul ei olnud vajalik kiirabi, pääste või politsei sekkumine. Ka sotsiaalne abivajadus mõjutab tuntavalt meie tööd ja hädaabinumbri 112 koormust. Häirekeskuses 2022. aastal läbiviidud uuringust saime teada, et veerandil hädaabinumbrile helistanutest on sotsiaalprobleem või abivajadus1 - omakorda pooltel neil juhtudel on tegemist alkoholi tarvitamisega, teine levinum põhjus on vaimse tervise mured. Operatiivjõudude sekkumine ei ole jätkusuutlik lahendus paljudele sellistele sotsiaalsetele probleemidele nagu alkoholisõltuvus või tuge vajavad eakad, mistõttu on Häirekeskuse eesmärgiks jagada kohalike omavalitsuste jt sotsiaalvaldkonna partneritega saadud teadmist, et leida koos jätkusuutlikke lahendusi. 2023. a läbiviidud jätkuuringu eesmärk oli kaardistada koostöövõimalusi ja infovahetuse protsessi KOV-dega ning luua süsteemsem lähenemine sotsiaalprobleemide määratlemiseks ning partneritega lahenduste leidmiseks. Sotsiaalprobleemidega kõnede tegijatena nimetati peamiselt üksindusse jäetud ja suhtlemisvajadusega eakaid, algava dementsussündroomiga inimesi, vaimse tervise probleemiga inimesi, abitusse seisundisse sattunud eakaid ja erivajadustega inimesi (kodukeskkonnas kukkumised, hooldusvajadus), alkoholisõltuvusega isikuid ning toimetulekuprobleemidega isikud. Häirekeskus tegeleb sotsiaalsete abivajajatega võttes aluseks sotsiaalhoolekandeseaduse või lastekaitseseaduse. Vajadusel suunakse isikud teistele abiliinidele – meie koostööpartner siinkohal on Sotsiaalkindlustusamet. Häirekeskus annab infot ka KOV-dele, selle juures ootab Häirekeskus väga KOV tagasisidet, kas selline info on asjakohane. Oleme ülaltoodud uuringutest välja tulnud probleemkohti käsitlenud mitmetel koostöövõrgustike kohtumistel: nt osalenud Päästeameti eestvedamisel toimunud seminaridel, mis toimusid neljas regioonis ajavahemikul november 2023 - jaanuar 2024; viinud meie teadmised sotsiaalvaldkonda puudutavate hädaabikõnede kohta Sotsiaalministeeriumisse ning kohtunud ka Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni liikmetega, et ühiselt lahendusi leida. Näeme murekohana seda, et sotsiaalset abivajadust mõtestatakse erinevalt ning ka rollide jaotus sotsiaalprobleemidega tegelemisel ei ole alati selged. Küsimused ja kommentaarid: Maido Nõlvak: Teema pole uus. Oleks vaja nn „sotsiaalset kiirabi“, Sotsiaalministeerium peaks sellega tegelema. KOV sotsiaaltöötajatele oleks vaja ka meditsiinilist pädevust. Väljasõitude arvu ei saa KOV oluliselt mõjutada, kuna nad ei saa teha otsust, mis ei ole nende pädevuses (nt kas on oht tervisele). Kõnede arvu vähendamiseks on KOV-l vaja pidevat ülevaadet helistajatest koos isikuandmetega. See on vajalik ka üksilduse probleemi teadvustamiseks, millega KOV peab tegelema. Kas Sotsiaalministeerium on arutanud „sotsiaalse kiirabi“ loomist või jääme praeguse kolme operatiivteenistuse juurde? Tea Varrak: võtan selle teema kaasa. Triin Varek: KOV üldiselt teab neid inimesi, osad inimesed ei võta abi vastu. Oluline on saada täpne info koos nimedega. Uno Paas: info ei liigu ja infosüsteemid ei ühildu, KOV-id saavad oma sotsiaaltöötajate abil kõnede arvu vähendada.  4(7) Sirli Seegar: infot koos nimedega on õiguslikult lubatud edastada ja seda ka tehakse, neid inimesi on KOV kohta mõni, mitte terve nimekiri. Vahel on probleemiks helistaja isikusamasuse tuvastamine. Hedi Arukase: valmistame ette päästeseaduse jt muudatusi, millega lisatakse karistusõigusesse teadlikult vale hädaabikõne tegemise eest vastutusele võtmise alus. Täpsustan, et lisatava aluseesmärgiks ei ole sotsiaalsete probleemidega helistajaid karistada, vaid anda signaal, et pahatahtlikkust ei aktsepteerita. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. Häirekeskusel jätkata infovahetust ja kohtumisi KOV- dega. Häirekeskus vajab ka KOV-ide tagasisidet, et KOV tegeleb probleemiga. Pidada vajalikuks liidestada Häirekeskuse infosüsteemi STAR-iga. 3. Ülevaade ohuteavituse korraldusest ja vahenditest. Kadri Luht-Kallas ja Mari Krusten tutvustasid teemat ja andsid ülevaate, millised ohuteavituse viisid on hetkel riigil kasutusel kriisiinfo edastamiseks elanikele. Momendil on väljakutse leppida kokku ohuteavituse protsessid asutuste üleselt ning luua standardid, milline infovoog millises kanalis igal juhul tagatud peab olema. Kõik asutused peavad välja saatma sama kvaliteediga info, samuti peab olema õiguslik alus. KOV-del puudub võimalus ise otse riiklikku ohuteavitust edastada, seda teeb nende eest Päästeamet. Hetkel on KOV-i ohuteavituse edastamise protsess selline, et KOV saab teha ettepaneku oma regiooni Päästeameti operatiivjuhile, et on vajadus välja saata näiteks EE-ALARM. KOV-idel kaaluda liitumist KRIT teenusega ning viia läbi õppuseid, et olla efektiivne selle kasutamises. Küsimused ja kommentaarid: Tuuli Räim: Kuidas tagatakse KOV-de ja asutuste oskused sõnumit saata? Uno Paas: koolitused on toimunud, kokkulepe on, et Päästeamet edastab. Kui KOV saab teavitada siis me seda ka teeme, nt joogivee reostuse korral. Martin Lambing: ohuteavituses on oluline terviklahendus, et teavitus oleks mitu korda dubleeritud. Tuleb liikuda äpi suunas, sh taskusireen. Lisaks ohuteavituste edastamisele tuleb leida ka kanal pideva infovoo püsivaks edastamiseks, kuidas sündmus/oht areneb. Janek Murakas: Häirekeskus on koolitustega kõigile asutustele ringi peale tellinud, soovi korral saab uuesti teha. Õppustel on EE-ALRMI kasutatud 2 korda, vajadusel saab õppusi teha pidevalt testkeskkonnas. Tuleb teha rohkem õppusi ja harjutada ohusõnumite saatmis erinevate kanalite kaudu. Hedi Arukase: Häirekeskusel vaadata üle asutuste vahelised kokkulepped õppusi silmas pidades.  5(7) Jan Trei: ELVL büroo saab KOV-le kuuluvate ekraanide ohuteavituse edastamise kasutamise küsimuses abiks olla ja koordineerida. Tuuli Räim: Ole valmis! äpp ei ole pidevaks teavitamiseks sündmuse arengust kasutatav. Hedi Arukase: Ka eesti.ee äpp võib olla üks võimalik lahendus. Janek Murakas: KOV-id on kriisiinfotelefoniga (KRIT) 1247 hästi kaasa tulnud. Täna on koostööleppe sõlminud 57 KOVi 79-st. Soovitus kõigil liituda ja kasutada! Häirekeskus teeb sel aastal igas regioonis ühe KOV pilootõppuse ilma Päästeametita. Ükski osalenud KOV ei ole olnud valmis kriisiaegseks päringute hulgaks, infotulvaks. KRITi saab kasutada ka siis kui ei ole ohtu elule ja tervisele, teenus on tasuta. Huvi korral leppida kasutamine ja õppused Häirekeskusega kokku! Tuuli Räim: sireenide testimiseks vajalikud muudatused õiguses jõustuvad 2025. a II poolaastal. Käesoleva aasta lõpuks on sireenid 22 asulas üleval. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. KOV-idel kaaluda liitumist KRIT teenusega ning viia läbi õppuseid, et olla efektiivne selle kasutamises, samuti Päästeametile info edastamises. 4. Planeeritavast vältimatu sotsiaalabi korraldusest. Tea Varrak andis ülevaate Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valminud vältimatu sotsiaalabi (VÄSA) korraldamise mudelist. Vabariigi Valitsus otsustas 22. veebruaril 2024 „Elanikkonnakaitse 2.0“ raamdokumendi arutelul, et sotsiaalministeeriumil (SoM) tuleb koostöös siseministeeriumi, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti (SKA), Päästeameti ja kohalike omavalitsustega analüüsida KOV vältimatu sotsiaalabi tagamist ning vastutuse jaotust olukorras, kus KOV suutlikkus teenust korraldada on ammendunud. Ettepanekud vältimatu sotsiaalabi korraldamiseks tuli SoMil esitada otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Hetkel on memorandum Riigikantseleis ettevalmistamisel valitsuse kabinetinõupidamisele. Vältimatu sotsiaalabi on KOVi kohustuslik sotsiaalhoolekandeteenus, aga ka üks elanikkonnakaitse komponentidest ja SoMi riigikaitse ülesanne. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu määratleb vältimatu sotsiaalabi ka ühena KOVide püsivatest kriisiülesannetest, mis tähendab, et KOVil peab olema loodud plaan ja reaalne valmisolek kriisiolukorras vältimatu sotsiaalabi osutamiseks. Analüüsi eesmärk on tuua välja KOVide võimelüngad ja pakkuda lahendused ning riigipoolsed vastutajad KOVide toetamisel ja fikseerida tegevuste elluviimise ajakava, et KOVid saaksid ulatusliku vältimatu sotsiaalabi pakkumisega hakkama iseseisvalt. KOVe nõustades ja juhendades ning nendega koostööd tehes peame jõudma hiljemalt aastaks 2028 selleni (2026. a 33 praeguste HOLP kohustusega KOVi ja 2027 100% KOVe), et vältimatu sotsiaalabi teenuse pakkumise tagamine kriisis on KOVidel läbimõeldud ja tegevused ning võimalike võimelünkade lahendused on kajastatud kriisiplaanides. Probleemid, mis KOVide poolt on välja toodud ulatusliku vältimatu sotsiaalabi pakkumisel võib liigitada  6(7) kolme suuremasse gruppi: kriisiplaanide koostamine ja nõustamine, sotsiaalteenuste sh vältimatu sotsiaalabi tagamine kriisiolukorras ja juhtimise korraldus kriisis. Paljud probleemid saavad lahenduse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse rakendumisel. Selle seadusega luuakse selgus kriisiplaanide koostamise, KOVide nõustamise ja riigipoolse toetamise vastutuse osas. Sotsiaalteenuste pakkumiseks kriisis on sotsiaalhoolekande seaduse ja kaasnevate õigusaktidega lihtsustatud nõudeid teenustele ja teenuse pakkujatele. Arvestades, et kriisiolukordade lahendamisel kehtib ülesannete jäävuse põhimõte, on toodud lahendusettepanekute eesmärk luua eeldused, mis tagavad KOVide võimekuse ulatusliku vältimatu sotsiaalabi pakkumiseks ning määratleda seejuures riigiasutuste tegevused ja rollid, mis toetavad KOVides valmisoleku loomist. Kui tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse koostamine toppab läheb SOM hiljemalt 2025. a I kvartalis välja eraldi oma valitsemisala õigusaktide muutmise eelnõuga. Küsimused ja kommentaarid: Tuuli Räim: Regionaalses kriisikomisjonis käib eelkõige infovahetus, tööliine juhivad asutused, antud juhul SOM/SKA. Maido Nõlvak: kes seda kõike ikkagi juhib, kui nt tuleb evakueerida kaks maakonda? Tea Varrak: üldiselt koordineerib Riigikantselei, igat kriisi juhib vastav asutus, nt ulatuslikku evakuatsiooni Päästeamet, nende all tegelev VÄSA tööliiniga SKA. Annes Kalle: ärme aja asju segasemaks, eri kriisides juhivad eri asutused. Martin Lambing: on erinevad juhtimistasemed, nt ulatuslikku evakuatsiooni korraldab Päästeamet. Tuuli Räim: olenevalt kriisist on elatuslikul evakuatsioonil mitu etappi ja nendel on erinevad vastutajad – PÄA/SKA/KOV jne. OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks. 5. Muud ettetulevad asjad Tuuli Räim andis teada, et AS Eesti Varude Keskus teeb Riigikantselei tellimusel ülevaadet varudest. Tuuli Räim rääkis, et Kaitseressursside Ameti info kohaselt on KOV elutähtsa teenuse osutajate (ETO) riigikaitseliste ametikohtade määramise protsent väga madal. Kas KOV kui elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja omab seda ülevaadet? Tuuli Räim ütles, et Siseministeerium on võtmas elanikkonnakaitse koordineerimises juhtrolli ning seoses sellega teenindab alates 2025 töörühma loodav elanikkonnakaitse osakond, kontaktisik on Priit Laaniste, 509 7158, [email protected] . Elanikkonnakaitse osakond tekib pääste- ja ohutuspoliitika osakonna (POPO) ümberkorraldamise tulemusel ja muudatus tuleneb sellest, et SIM hakkab koordineerima kogu EKK poliitika elluviimist.  7(7) Töörühma järgmisel istungil on päevakorras ka 2025. a tööplaani kinnitamine! Palun saata oma ettepanekud selle osas juba Priidule hiljemalt 1. novembriks! Eriti on oodatud asutuste ka ELVL ettepanekud! Järgmine istung toimub teisipäeval, 12. novembril kl 10-12. Helen Ojamaa-Muru andis teada, et Siseministeerium algatab lähiajal päästeseaduse muutmise. Kiirabibrigaad võib kaasata Päästeameti füüsilise jõuga ust või väravat avama või muud takistust kõrvaldama, et kiirabi osutamiseks abivajaja juurde pääseda. Toimingu järgselt ei taga Päästeamet valduse edasist valvet, vaid piirab käepäraste vahenditega tähistatud kinnisasjale, ehitisele, eluruumile või ruumile juurdepääsu. KOV-dele on ootus, et mõeldaks kaasa, kuidas paremini tagada kaitseta jääva vara turvalisust. Kiirabi, pääste ja politsei ressursid on esmajoones inimeste elu ja tervise päästmiseks, mistõttu vara valvega ei jõuta tegeleda. Tuuli Räim /allkirjastatud digitaalselt/ Esimees Lisad: 1. Memo PÄA Ehitiste tegelike kasutusotstarvete vastavusest ehitisregistri andmetele. 2. Memo PÄA Häirekeskuse ja KOV infovahetus/tegevused nende juhtumite lahendamiseks, mis ei vaja kiirabi, pääste ega politsei reageerimist. 3. Kokkuvõte uuringust – HÄK sots kõned 2023. 4. Memo PÄA ohuteavitus. 5. Memo SOM VÄSA korraldus. 6. Esitlus PÄA Suurtalu. 7. Esitlus PÄA Seegar (sots. kõned) 8. Esitlus PÄA Seegar (KRIT). 9. Esitlus PÄA Krusten. 10. Esitlus SOM Varrak.  MEMO Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu töögrupi istung 17.09.2024 Kellele: ELVL- SiM töörühm Kellelt: Päästeamet Koostamise kuupäev: 30.08.2024 Teema: Ehitiste tegelike kasutusotstarvete vastavusest ehitisregistri andmetele 1. TEEMA/PROBLEEMI LÜHIKIRJELDUS Päästeamet teeb ehitistele riikliku tuleohutusjärelevalvet. Töö käigus tuvastatakse ehitisi, mis ei vasta ehitisregistris registreeritud kasutamise otstarbele või kasutamise otstarve on muudetud ilma asjakohase dokumentatsioonita. 2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS Kuulata Päästeameti probleemikirjeldust ja võimalikku lahendust ning võtta suund EHR-is andmete korrastamiseks teadmiseks ja rakendamiseks. 3. VAJADUSEL LISADOKUMENDID (koostatud analüüs, kokkuvõte jms) Ettekanne, arutelu  MEMO Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu alaline elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühm. Kellele: Töörühmale Kellelt: SoM sotsiaalvaldkonna toimepidevuse juht Koostamise kuupäev: 2. september 2024 Teema: Vältimatu sotsiaalabi kriisis 1. TEEMA/PROBLEEMI LÜHIKIRJELDUS Üks aasta ja kuus kuud on koostatud SiM, ReM, SoM, Päästeamet, EVK, ELVL, KOVde ja teiste asjaosalistega koostöös kava KOV teenuse vältimatu sotsiaalabi ulatuslikuks pakkumiseks kriisis. Valminud on VV kabineti memorandum koos vastutuse ja ülesannete ning tähtaegadega asutustele. Materjal on VV kabineti süsteemis esitamiseks. Töörühma koosolekul tutvustaks lühidalt asjade seisu ja räägiks kava rakendamisest ning selle seire protsessist. Ajaks päevakorra punkti esitamiseks võiks olla maksimum 15 minutit. 2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS Info teadmiseks võtta ja olla valmis koostööks. 3. VAJADUSEL LISADOKUMENDID (koostatud analüüs, kokkuvõte jms) Esitlus valmistan ette enne töörühma koosolekut.  MEMO Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu alaline elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühm. Kellele: Kellelt: Mari Krusten (PäA) Janek Murakas (HÄK), Kadi Luht-Kallas (SIM) Koostamise kuupäev: 03.09.2024 Teema: Ülevaade ohuteavituse korraldusest ja vahenditest 1. TEEMA/PROBLEEMI LÜHIKIRJELDUS Ülevaade, millised ohuteavituse viisid on hetkel riigil kasutusel kriisiinfo edastamiseks elanikele. Hetkel on väljakutse leppida kokku ohuteavituse protsessid asutuste üleselt ning luua standardid, milline infovoog millises kanalis igal juhul tagatud peab olema. KOVidel puudub võimalus ise otse riiklikku ohuteavitust edastada, seda teeb nende eest Päästeamet. Hetkel on KOVi ohuteavituse edastamise protsess selline, et KOV saab teha ettepaneku oma regiooni Päästeameti operatiivjuhile, et on vajadus välja saata näiteks EE- ALARM. KOV-idel kaaluda liitumist KRIT teenusega ning viia läbi õppuseid, et olla efektiivne. 2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS 3. VAJADUSEL LISADOKUMENDID (koostatud analüüs, kokkuvõte jms)