Arvamus

Pr Riina Sikkut Terviseminister Sotsiaalministeerium 10.10.2024 Eesti Arstide Liidu arvamus terviseministri määruste „Patsiendiohutusjuhtumite asutusesisene dokumenteerimine ja andmete esitamine patsiendiohutuse andmekogusse“, „Patsiendiohutuse andmekogu põhimäärus“ ja „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ eelnõude kohta Kooskõlastame määruste „Patsiendiohutusjuhtumite asutusesisene dokumenteerimine ja andmete esitamine patsiendiohutuse andmekogusse“ ja „Patsiendiohutuse andmekogu põhimäärus“ eelnõud. Määruse „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded” eelnõu kohta teeme järgmised märkused ja ettepanekud. 1. Eelnõu § 4 lg 3 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja tagab igale täistööajaga töötavale tervishoiutöötajale erialase täiendkoolitamise vähemalt 60 akadeemilise tunni ulatuses ühes kalendriaastas, osalise tööajaga töötajale tagab tööandja koolitustunde proportsionaalselt tööajaga. 1.1 Praegu kehtivate kvaliteedinõuete järgi tuleb tagada erialast täiendkoolitust vähemalt 60 tundi. Tund kestab 60 minutit, akadeemiline tund aga 45 minutit, seega vähendatakse nõutavat koolituse mahtu 25 protsendi võrra. Leiame, et selline muudatus halvendab arstide erialase pädevuse hoidmise ja parandamise võimalusi, ohustab arstiabi kvaliteeti ja on seega vastuolus määruse eesmärkidega. Teeme ettepaneku jätta kehtima praegused nõuded, et tervishoiuteenuse osutaja peab täistööajaga tervishoiutöötajale tagama erialase täiendkoolituse vähemalt 60 tunni ulatuses ühes kalendriaastas. 1.2 Osalise tööajaga töötajatele, kes ei tööta teistes raviasutustes ega saa sealt koolitusi, tuleks siiski tagada täismahus koolitus, kuna nende pädevus peab olema samal tasemel nagu täistööajaga töötajatel. Täismahus koolituse tagamise kohustusest saaks tööandja vabaneda vaid juhul, kui töötaja tõendab, et ta töötab ka teise tervishoiuteenuse osutaja juures, kes on kaasvastutav vajalikus mahus täiendkoolituse tagamise eest. TLS § 15 lg 2 p 8 tulenevalt on töötajal kohustus tööandja soovil teavitada tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. Teise tööandja juures täiendkoolituse läbimise suhtes on tööandjal õigustatud huvi olemas. Seletuskirjas on selgitused, mille kohaselt juhul, kui töötaja on vahetanud töökohta, töötab mitme tööandja juures või on läbinud koolitusi teise tööandja juures, peab ta esitama tõendi nende tundide läbimise kohta tööandjale ja tööandja saab arvestada teise tööandja juures läbitud koolitusi. Need asjaolud peaks kajastuma ka määruse enda tekstis, sest need on eritingimused, mille puhul tööandja vabaneb täielikult või osaliselt kohustusest tagada täiendkoolitus täies mahus.  2. Määruse eelnõu § 4 lõiked 10–13 reguleerivad tervishoiutöötajate pädevuse hindamist. 2.1 Lõike 10 sõnastus „Tervishoiutöötajate ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute kutsealase ja erialase pädevuse nõuded töötatakse välja kutse- ja erialaühenduste või tervishoiuteenuse osutajate ühenduste poolt ja pädevust hinnatakse üldjuhul iga viie aasta tagant,“ annab võimaluse tõlgenduseks, et pädevuse hindamine on kohustuslik. Seletuskiri küll ütleb, et hindamine on vabatahtlik, kuid leiame, et määrus peab olema üheselt arusaadav ja palume kaaluda lõike 10 sõnastuse muutmist. 2.2 Määrus näeb ette, et pädevuse nõuded töötavad välja ja pädevust hindavad erialaseltsid. Leiame, et erialaseltsidele, mis on reeglina mittetulundusühingud, ei saa määrusega niisugust kohustust panna. MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik, isikute vabatahtlik ühendus, mis tegutseb oma põhikirjas sätestatud eesmärkide täitmiseks. Ülesannete panemine MTÜdele saab kõne alla tulla juhul, kui seadusega on sätestatud erinõuded konkreetse tegevusvaldkonnaga MTÜ-de jaoks või kui riigi haldusfunktsioon antakse MTÜle üle lepinguga. Määruse § 4 lõike 10–13 ei täida neid eesmärke ja ülesandeid, mida seletuskirjas on deklareeritud, sest määruse eelnõu ei sisalda pädevuskomisjonide moodustamise korda, nõudeid tervishoiutöötajate pädevusele ega pädevuse hindamise süsteemi. 3. Arusaamatuks jäävad § 3 lg 6 olevad viited ravikindlustuse seadusele. Viidatud paragrahvid ei sisalda volitusnormi perearstikeskuste kvaliteedi hindamise reeglite kehtestamiseks. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Katrin Rehemaa Eesti Arstide Liidu tegevjuht