10.oktoober 2024
Eesti Õdede Liidu tagasiside määruse eelnõule „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja
patsiendiohutuse tagamise nõuded”
Avaldame kahetsust, et määruse arutelu on jäänud nii viimasele minutile, kuid peame oluliseks
edastada tähelepanekud, millele soovitame enne määruse jõustumist tähelepanu pöörata:
§ 2. Mõisted – teeme ettepaneku tõsta need seletuskirja ja lisada viide, kust käesolevad
mõisted pärinevad. Mõiste selguse ning võimalikult ühetaolise arusaamise edendamiseks
tuleks kõikides seadusandlikes aktides kasutada tõenduspõhiseid allikaid a´la TAI
terminoloogia töörühma või ka avalikult kasutusel olevat Sõnaveebi, milles kajastuvad näiteks
nii patsiendiohutuse terminibaas kui ka õendusterminoloogia ÕTerm sõnade definitsioonid.
Mõistete kasutamine läbi määruse palume üle vaadata ja meie vaates vajaks selgust ka aspekt,
et kui mainitakse tervishoiutöötajaid, siis kas ja millal on oluline kaasata ka
tervishoiutöötajatega võrdsustatud isikud või kui see seos on alati, siis see ka konkreetselt välja
kirjutada.
§ 3. Üldnõuded tervishoiuteenuse osutaja tegevusele tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel ja
parendamisel
Kuigi seletuskirjas on “arstiteaduse üldine tase” kasutamist selgitatud ja põhjendatud tuginedes
Võlaõigusseadusele, on selline sõnastus käesolevas määruses ebaõnnestunud, kuna väljendab
vaid ühe tervishoiutöötaja teenusevaldkonnaga seotud nõutavat taset. Et mitte vastuollu minna
Võlaõigusseadusega, teeme ettepaneku olemasolevat sõnastust täiendada “... teenuse
vastavuse arstiteaduse ja terviseteaduste teiste valdkondade üldisele tasemele”.
Punkt (5) – on viide, et organisatsioonis rakendatud asjakohase eriala jne poolt koostatud
kvaliteedijuhtimise süsteemi puhul on vajalik saada heakskiit tervisekassa ja terviseameti poolt,
kuid pole kirjas kuidas või mille alusel see heakskiit saadakse. Ka seletuskirjas olev
selgitus ei anna selles osas täpsemat teavet. Palume täiendada seletuskirja.
Punkt (9) – lõppeb täiendusega „..., järgides andmetöötluspõhimõtteid“, sest see on ebatäpne,
sest eksperthinnangu kaasamine eeldab ka teiste nõuete täitmist kui vaid andmekaiste omi.
Ettepanek, eemaldada lause lõpust „järgides andmetöötluspõhimõtteid“.
§ 4. Nõuded tervishoiuteenuse osutaja tegevusele töötajate pädevuse tagamisel
Palume täiendada punkti (3): Juhul kui töötaja töötab tervishoiusüsteemis vähem kui
täiskohaga, tuleb töötajal endal tagada vajalikus mahus täienduskoolituse läbimine
aastas, mis pole tagatud tööandja(te) poolt. Täiendus on vajalik, et tervishoiutöötajad ise
vastutaksid samuti oma pädevuse hoidmise eest olukorras, kus nende enda valikul soovitakse
töötada osakoormusega.
1
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
Teeme lisaks ettepaneku koondada punktides 3-6 ühe punkti alla erinevatesse lõigetesse.
See teeb sätte konkreetsemaks ja paremini hoomatavamaks. Lisaks ei ole me nõus, et kui
hambaravis töötab õde, siis tema täiendkoolituse maht ei tohiks erineda teiste
tervishoiutöötajate koolitusmahust. Hetkel siis erisus kirjeldatud punktis (5).
Ettepaneku võimalik sõnastus:
(3) Tervishoiuteenuse osutaja tagab igale täistööajaga töötavale või osalise tööajaga töötajale
proportsionaalselt tööajaga:
1) tervishoiutöötajale ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud töötajale tööga seotud ja
erialase täiendkoolitamise vähemalt 60 akadeemilise tunni ulatuses ühes
kalendriaastas.
2) kutseta hooldustöötajale täiendkoolitamise mahus, mis võimaldab töötajal kutset
taotleda ning kutsega hooldustöötajate arendamiseks ja pädevuse tõstmiseks nende iga-
aastase kutsealase täiendkoolituse vähemalt 16 akadeemilise tunni ulatuses.
3) hambaarstide ja hambaravis töötavate õdede arendamiseks ja pädevuse tõstmiseks
nende iga-aastase täiendkoolitamise vähemalt 40 akadeemilise tunni ulatuses ja aastas
vähemalt 20 akadeemilise tunni ulatuses teisi erialast pädevust tõstvaid tegevusi, mis
on välja töötatud hambaarstide erialaühenduse poolt. Hambaravi assistentide
arendamiseks nende iga-aastase täiendkoolitamise vähemalt 20 akadeemilise tunni
ulatuses.
4) erakorralise meditsiini tehniku, tervishoiuteenuse osutamisele kaasatud kiirabitehniku
arendamiseks ning pädevuse tõstmiseks nende iga-aastase täiendkoolitamise vähemalt
40 akadeemilise tunni ulatuses.
Punktid (8 ja 9) palume koondada ühte punkti ja sõnastada võimalusel alljärgnevalt
„Töötajat arendavateks aktiivseteks tegevusteks loetakse eelkõige järgimisi tegevusi, kui
need on tõendatavad kirjalikult taasesitatavas vormis:”, järgneb loetelu mis eelnõus.
Palume täiendada punkti (10) alljärgnevalt (parandus punasega), et rõhutada pädevuse
hindamise eesmärki „Tervishoiutöötajate ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute kutsealase
ja erialase pädevuse nõuded, mis on eelduseks kvaliteetse teenuse pakkumisele, töötatakse
välja kutse- ja erialaühenduste või tervishoiuteenuse osutajate ühenduste poolt ja pädevust
hinnatakse üldjuhul iga viie aasta tagant.“ Eeltoodu ütleb selgelt, et pädevus nõuded
„töötatakse välja“, kuid seletuskiri kinnitab, et tegemist on vabatahtliku tegevusega. Seega
soovitame tuua määrusesse täpsustus: Töötajate regulaarselt hinnatud pädevus on
kvaliteedi näitaja ning soovitatud suund, kuhu tervishoiusüsteemis liigume.
Punktides (11) ja (12) tekib küsimus: kui eriala- või kutseühing on oma kutseala pädevuse
hindamise raamistiku välja töötanud ja näiteks tööandjate liit otsustab teha enda pädevuse
hindamise raamistiku, siis millist hindamist peab töötaja eelistama ja terviseamet arvestama?
Küsimus on põhjustatud praktilistest olukordadest, kus koostöö on osutunud keeruliseks.
Vajalik määruses täpsustada, et ühe ja sama kutseala pädevuse hindamisel ei saaks tekkida
erinevaid aluseid, mis viib olukorrani, kus pädevuse hindamise väärtus kvaliteediindikaatorina
väheneb.
2
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
Punktis (11) kirjeldatakse, et andmed pädevuse hindamise registreerimiseks esitab
pädevushindamise läbinud töötaja Terviseametile, mis tehakse nähtavaks tervishoiukorralduse
infosüsteemis. Palume lisada täiendus, et „Lisaks teavitab pädevuse hindamise läbi viinud
organisatsioon Terviseametit toimunud hindamisest ning edastab nimekirja isikutest ja
omistatud pädevustest Terviseametile.“ Muudatus on vajalik, et tagada kontrollimehhanism
ja vähendada võimalikke võltsinguid.
§ 5. Nõuded tervishoiuteenuse osutaja tegevusele tervishoiuteenuse inimkesksuse tagamisel
Punktis (1) esitatud tagasiside intervall peab olema kõigile tervishoiuteenuste osutajatele
ühetaoline ehk kahe aasta tagant ja esitatud erisused ei ole põhjendatud. Lisaks teeme
ettepaneku küsida sama regulaarsusega tagasiside ka kõikide töötajate rahulolu osas, sest
tõenduspõhiselt on teada, et töötajate rahulolu oma töötingimustega on otseses seoses
teenuse kvaliteediga.
Punkt (3) lõige 5 käib eelkõige haigla kohta. Teeme ettepaneku kas „ja“ järel oleva info
eemaldada või siis panna eraldi näiteks sõnastusega „Tervishoiuasutused, milles viibib
patsient ööpäeva ringselt, teevad teatavaks külastamise reeglid“.
Punktis (4) kajastatud info osas teeme ettepaneku see ühildada eelmise punti loeteluga ja
lisada sinna eraldi sõnastuses „töötab välja ja teeb patsientidele kättesaadavaks
asjakohased tegevusvaldkonnaga seotud patsiendijuhendid.“
§ 6. Nõuded tervishoiuteenuse osutaja tegevustele patsiendiohutuse tagamisel
Punktis (7) on viide, et perearstidele ei kehti eelneva punkti lõige 7 ja 8. Samas on teada, et
teatud juhtudel teevad perearstid ka pisikirurgiat ja tekib küsimus, kas siis antud punktid pole
asjakohased rakenduma ka neile? Erisust ei ole märgitud kooliõenduse osas. Samas punktis (6)
nimetatud lõigetest kehtivad kooliõenduse kohta vaid punktid 1-5. Palume selles osas
täiendus/erisus eelnõusse lisada.
Täiendamise ettepanekuid seoses Patsiendiohutuse andmekogu põhimääruse ja määruse
Patsiendiohutusjuhtumite asutusesisene dokumenteerimine ja andmete esitamine
patsiendiohutuse andmekogusse ei ole. Juhime aga tähelepanu, et ilma
patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsiooni avalikustamiseta esimesel võimalusel on takistatud
organisatsiooni patsiendiohutuse töökorralduse osas otsustamine ja juhendite koostamine, sest
seal kirjeldatu annab aluse otsustamiseks, kas mõistlikum on kasutusele võtta riiklik
patsiendiohutuse andmekogu või luuakse vastav kogu enda süsteemides.
EÕL juhatuse nimel
Gerli Liivet
EÕL asepresident
/allkirjastatatud digitaalselt/
3
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
Saatja: Gerli Liivet <
[email protected]>
Saadetud: 10.10.2024 09:50
Adressaat: <
[email protected]>
Koopia: Anneli Kannus <
[email protected]>
Teema: FW: TTKS patsiendiohutuse ja kvaliteedi määrused jõustumisega
TOKVS paketis
Tere,
Edastame Eesti Õdede Liidu arvamuse seoses TTKS patsiendiohutuse ja
kvaliteedi määrused jõustumisega TOKVS paketis.
Gerli Liivet
Eesti Õdede Liit
Asepresident
From: Info <
[email protected]>Date: Wednesday, 2. October 2024 at
11:37To: Juhatus <
[email protected]>Subject: TTKS patsiendiohutuse ja
kvaliteedi määrused jõustumisega TOKVS paketis
From:
[email protected] <
[email protected]> Sent: Wednesday, October 2, 2024
11:36 AMTo: Eesti Haiglate Liit <
[email protected]>; Eesti
Arstide Liit <
[email protected]>; Eesti Perearstide Selts
<
[email protected]>; Eesti Hambaarstide Liit
<
[email protected]>; Info <
[email protected]>; Eesti Ämmaemandate
Ühing <
[email protected]>; Eesti Eratervishoiuasutuste Liit
<
[email protected]>; Eesti Kiirabi Liit <
[email protected]>; Tartu
Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond <
[email protected]>; Eesti Puuetega
Inimeste Koda <
[email protected]>; Eesti Kindlustusseltside Liit
<
[email protected]>Subject: TTKS patsiendiohutuse ja kvaliteedi määrused
jõustumisega TOKVS paketis
Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks.
Ootame teie arvamust hiljemalt 10.oktoobriks 2024.a. e-posti aadressile
Pealkiri: TTKS patsiendiohutuse ja kvaliteedi määrused jõustumisega TOKVS
paketis Registreerimise kuupäev: 02.10.2024 Registreerimise number: 1.2-
2/96-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e-
post: