Justiitsministeerium Teie 26.11.2021 nr 8-1/7299
[email protected]
Meie 17.12.2021 nr 6-6/21-51
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust karistusregistri seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kerdi Raud
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus karistusregistri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus karistusregistri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kohta1
Eelnõu peamine eesmärk – tagada, et isiku karistatusest tulenevast lastega töötamise keelust peetaks
tegelikult kinni – väärib toetamist.
Eelnõuga muudetakse KarRS § 20 lg 1 p 9 ning antakse õigus saada karistusregistri arhiivist
andmeid „õigustatud huviga isikul lastekaitseseaduse tähenduses lastega töötava isiku või vastavale
kohale kandideeriva isiku seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks“. Seletuskirja
järgi peaks sellisteks õigustatud huvidega isikuteks olema lisaks lasteasutuste töötajate
taustakontrolli eest vastutavatele isikutele ka nt lapsevanemad. Seejuures peaks päring olema
erinevalt tavapärasest karistusregistri päringust riigilõivuvaba ning antav vastus peaks kavandatava
KarRS § 20 lg 21 järgi olema lihtsalt arusaadav positiivne või negatiivne tulemus, mitte senisel kujul
antav registriteade isiku karistuste kohta.
Lihtne jah/ei vastus lastega töötamise lubatavuse kohta on iseenesest tervitatav, kuna ühelt poolt
annab see päringu tegijale üheselt mõistetava vastuse (ta ei pea hakkama otsima, milliste karistuste
korral on lastega töötamine keelatud) ja teiselt poolt kaitseb see kontrollitavat isikut põhjendamatu
stigmatiseerimise eest, iseäranis kuivõrd vaatluse all on mh karistusregistri arhiivi andmed. Sellise
menetluse mitmed praktilised küsimused vajaksid siiski täpsustamist.
Nimelt, kuivõrd eelnõu annab sellise päringu tegemise õiguse võrdlemisi laiale, kuid mitte
piiramatule isikute ringile, mille piiritlemiseks on vaja sisustada määratlemata õigusmõistet
„õigustatud huvi“, kuid eelnõu kohaselt esitatakse see vastusena registripäringule, siis vajab
täpsustamist, kuidas õigustatud huvi kindlaks tehakse. Eeldades, et tegemist on registripäringule
vastamisega, ei ole ilmselt mõeldav selleks mahukas tõendamismenetlus. Kui lapsevanema staatus
on üldjuhul rahvastikuregistri kaudu hõlpsasti tuvastatav, siis ebaselgeks jääb, kuidas tehakse
kindlaks, et isik, kelle kohta päringut tehakse, on olemasolev või potentsiaalne lastega töötav isik.
Kuigi päringu tegemine logitakse, ei ole üksnes järelkontroll piisav olukorras, kus sellise
riigilõivuvaba päringu alusel saab infot ka kustunud karistuste kohta, mida tavapärase
registripäringuga ei saa.
Olukorras, kus vastus kuvatakse jah/ei vormis, st karistusregistri ja selle arhiivi andmeid
interpreteerib infosüsteem, tuleb erilist tähelepanu pöörata nii sellele, et ei kuvataks
valenegatiivseid või -positiivseid tulemusi, kui ka sellele, et sellised vead tuleksid välja. Ühel juhul
on ohus lapsed, teisel juhul on kahju isiku mainele praktiliselt korvamatu.
Normitehniliselt paistab eeltoodu puudutavat üksnes karistusregistri arhiivi andmeid, kuid
seletuskirjast paistab, et eesmärk on samasse päringusse hõlmata siiski ka kehtivad karistusandmed
ja nende automaatne interpreteerimine, mis on ka mõistlik. Seepärast võiks kaaluda normide
täpsustamist. Normide täpsustamisel võib tekkida vajadus ka RLS § 40 lg 2 täpsustamiseks.
Seoses KarS § 1791 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu laiendamisega vajaks selgust, kas lastega
töötamise võimaldamiseks õigustatud isik LasteKS § 20 lg 3 tähenduses – ja seeläbi
karistusõigusliku vastutuse riskivaks isikuks – on ka lapsevanem, kes jätab nt palgatava lapsehoidja
karistusandmed kontrollimata.
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti
kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
1/1