[EIS] Eelnõu JUM/21-1394 - "Kohtuekspertiisiseadus" kooskõlastamine

Lisa 1 Riigikohtu arvamus kohtuekspertiisiseaduse (KES) muutmise eelnõu kohta1 KES-i eelnõu kohta antud Riigikohtu 29. juuni 2020. a arvamuses nr 6-6/20-14 esitatut on uue eelnõu koostamisel üldjoontes arvestatud. Lisaks märgime järgmist: 1. Jätkuvalt esineb ebakõla eelnõu § 3 lg 2 ja TsMS § 294 lg 6 vahel. 2. Eelnõu §-d 4 ja 5: Põhjendamatu on arvata õiguskaitseasutuse tegevuseks IKS § 13 lg 2 tähenduses kõikides menetlusliikides (sh tsiviil- ja halduskohtumenetluses) riikliku ekspertiisiasutuse / selle lepingupartneri tegevus menetlusasjas määratud ekspertiisi tegemisel. IKS § 13 lg 2 määratleb õiguskaitseasutuse mõiste direktiivi nr 2016/680 (mis reguleerib isikuandmete kaitset seoses süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramisega) art 3 p 7 ülevõtmise eesmärgil: õiguskaitseasutus on asutus või asutuse struktuuriüksus, kes on pädev seaduse alusel süütegu tõkestama, avastama ja menetlema või karistust täide viima. Arusaamatu on tõmmata piir IKÜM-i ja IKS-i 4. ptk kohaldamise vahel sõltuvalt ekspertiisi tegijast, mitte menetlusliigist.2 Seletuskirjas on väärviide IKS § 12 lg-le 2, õige viide peaks olema § 13 lg 2. 3. Eelnõu § 5 lg-tes 1 ja 2 kasutatud sõnastus „teostatakse andmesubjekti õigusi“ on kantseliitlik ja raskesti mõistetav. Kaaluda võiks ümbersõnastamist. 4. Eelnõu § 8 lg 5 p 2: Mida on silmas peetud „muu teabe“ all? Kas teavet, mis ei ole loetletud sama paragrahvi lõikes 3? See laiendaks kontrollimatult lg-s 3 sätestatud nimistut. Kui nii ei ole asja mõeldud, võiks sõna „muu“ tekstist välja jätta. Selliselt oleks andmete küsimise õigus selgemalt piiratud lg-s 3 nimetatud andmetega (vrd seletuskirjas § 8 lg 5 p 3 kohta märgitu: „Seda õigust tuleb tõlgendada koosmõjus lõikega 3. See tähendab, et vestelda võib selleks, et täpsustada lõikes 3 loetletud andmeid“). 5. Eelmisel korral juhtis Riigikohus tähelepanu, et „eelnõu §-de 10 ja 12 kontekstis jääb ebaselgeks, kas kohtul on õigus määrata eksperdiks konkreetne kohtuekspert või tuleb edaspidi määrata eksperdiks üksnes riiklik ekspertiisiasutus, st kas konkreetse ekspertiisi tegija otsustab kohus või riiklik ekspertiisiasutus olukorras, kus ei ole tegemist eelnõu § 3 lg 2 mõttes menetleja määratud muu isikuga. Eelnõu § 10 lg 1 kohaselt on ekspertiisiasutuse pädevuses teha ise või oma lepingupartnerite kaudu ekspertiise valdkondades, kus vajatakse eksperdi arvamust. Eelnõu § 12 lg 1 sätestab, et ekspertiisiasutus võib sõlmida halduslepingu sobiva teenuse pakkujaga selliste ekspertiiside või uuringute tegemiseks, mille tegemiseks puudub ekspertiisiasutuses võimekus. Seletuskirjast ilmneb, et lepingupartnerite kaudu tehtavad ekspertiisid loetakse EKEI ekspertiisideks (vt seletuskirja lk 10).“ Jätkuvalt pole üheselt selge, kas kohus võib määrata ise konkreetse kohtueksperdi või tuleb ekspertiisi tegijaks määrata EKEI. 6. § 10 lg-d 1 ja 2 jätavad lugejale mulje, et tegu on kahe erineva asutusega, mitte ühe ja sama asutuse erinevate tegevusaladega. Seda silmas pidades võiks kaaluda 1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus. 2 Vt ka Maris Juha ja Nele Parrest „Arutama hakatakse andmesubjekti kaebust kohustamaks maakohut väljastama teavet andmesubjekti isikuandmete töötlemise kohta“. Kohtute aastaraamat 2020. 1/4  Lisa 1 ümbersõnastamist (nt „ekspertiisiasutuse tegevuse eesmärk on ka …“). Võimalik, et abi oleks ka normide ühte ja samasse lõikesse koondamisest. 7. Eelnõu § 12 lg 1 tasulise ekspertiisi tegemisele kehtestatud nõuded võiks ümber sõnastada, et oleks aru saada, et tegu on järgimiseks kohustuslike nõuetega, mitte deklaratsiooniga: „3) tasulise ekspertiisi tegemiseks esitatud materjalid ja andmed on seaduslikud ning ekspertiisi tegemiseks ohutud ja asjakohased“: „on seaduslikud“ asemel: „peavad olema seaduslikud“. „4) tasulise ekspertiisi tegemine ei soodusta süütegude toimepanemist ega raskenda nende avastamist“: „ei soodusta süütegude toimepanemist ega raskenda“ asemel „ei tohi soodustada süütegude toimepanemist ega raskendada“. „5) tasulise ekspertiisi tegemine ei kahjusta Eesti Vabariigi ega õigusemõistmise huve“: „ei kahjusta“ asemel „ei tohi kahjustada“. „7) tasulise ekspertiisi tegemine ei kahjusta kõlblust ega ole muul viisil vastuolus ekspertiisiasutuse eetika põhimõtetega“: „ei kahjusta“ asemel „ei tohi kahjustada“. 8. Eelnõu § 12 lg 3 kohaselt võib ekspertiisiasutus tasulise ekspertiisi tegemisest keelduda. Eelnõus ega seletuskirjas pole selgitatud, millistel juhtudel see nii on – nt kas EKEI võib tasulise ekspertiisi tegemisest keelduda mistahes põhjusel või üksnes juhul, kui tasulise ekspertiisi tegemine ei vasta eelnõu § 12 lg-s 1 kirjeldatud tingimustele. 9. § 13 lg 1 järgi tuleb ekspertiisi või uuringu tellimiseks väljastpoolt sõlmida alati haldusleping. Seletuskirjas on seda põhjendatud järgmiselt: „sisuliselt on tegemist halduslepinguga HKTS mõttes, kuna EKEI sõlmib lepingu talle (ekspertiiside loeteluga) pandud kohustuste täitmiseks eraõiguslikule isikule, siis vastavalt HMS § 97 lg-le 1 tuleb anda seaduses volitusnorm, et ekspertiisiasutus saaks sõlmida halduslepingu piiritlemata arvuks juhtumiteks.“ Selgitus on segane ja paneb kokku mitu erinevat juhtumit (üksikjuhtumil ja piiritlemata arvu juhtumite jaoks sõlmitav leping). On küsitav, kas nt üksiku uuringu tellimiseks on alati tarvis sõlmida haldusleping. HKTS § 3 lg 4 võib haldusülesande täitmiseks volitamise korral sõlmida tsiviilõigusliku lepingu, kui seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist, lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi, riiki või kohalikku omavalitsust ei vabastata tal lasuvatest kohustustest ja ülesande täitmisel ei kasutata täidesaatva riigivõimu volitusi. Lisaks pole selge, kas igasugune uuringu tellimine üldse kujutab endast haldusülesande täitmiseks volitamist. Seadus võiks seega jätta EKEI-le suurema vabaduse lepingu vormi üle otsustamisel, sätestades siiski HMS § 97 lg 1 järgi nõutava volitusnormi piiritlemata arvu juhtumeid puudutavate lepingute tarbeks. 10. § 14 lg 2 järgi võib ekspertiisiasutus tellida uuringu välisriigi asutusest, kui seda ei saa tellida Eestist. Nagu § 13 kommentaarides märgitud, tuleb juhul, kui leping sõlmitakse valdkonnas, kus on avatud konkurents, järgida riigihangete korraldamise põhimõtteid. Riigihangete üks üldpõhimõte on, et hankija peab kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle asukoht on Eestis või mõnes muus EL-i liikmesriigis (vt pikemalt RHS § 3 p 2). See põhimõte vastab ELTL-i eesmärkidele kaupade ja teenuste vaba liikumise ja vaba paiknemise kohta. Selle kontekstis tekitab küsimusi seaduse tasandil Eestis asuvate teenuseosutajate eelistamine uuringute tellimisel. Kas selleks on vajadus ja kas see on EL-i õigusega kooskõlas? 11. § 19 lg 1 ja § 23 lg 7 sõnastuse võiks ühtlustada. 12. Eelnõu § 38 lg 4 järgi peab ekspertiisi hinna tõstmist põhjendama. Palume kaaluda võimalust seletuskirjas täpsustada, kuidas (mil viisil, millises vormis) tuleb põhjendused ekspertiisi hinna tõstmiseks esitada. 2/4  Lisa 1 13. § 39 lg 1 koosmõjus § 38 lg-ga 5: seletuskirjas vajaks selgitamist, kas tasulise ekspertiisi hinnale lisandub käibemaks. Kui ei, siis millisel põhjusel? Kui jah, siis võib § 39 lg 1 koosmõjus § 38 lg-ga 5 eksliku mulje jätta. 14. § 40 lg 4: kas see norm laieneb ka halduskohtumenetlusele? Kui jah, võiks see olla seaduses märgitud. TsMS §-d 293–305, mis käsitlevad eksperdiarvamusega seonduvat, on kohaldatavad ka halduskohtumenetluses (HKMS § 56 lg 2). 15. Mitmed eelnõule lisatud määruste kavandid on poolikud, mistõttu pole kohtuekspertiiside süsteemi reformi tervikuna võimalik hinnata. Siiski tuleb määruste kavandite kohta teha järgmised tähelepanekud. 15.1 Eelnõu § 11 lg 3 alusel koostatud määruse „Kohtuarstliku ekspertiisi tegemise ja vormistamise kord“ kavandi sisu ei vasta volitusnormile, mis ei ole piisav ega selge määrusega kavandatava sätestamiseks. Tervisekahjustuste tuvastamise korra kehtestamise volitus tuleneb KarSRS § 32 lg-st 3, millele määruse kavandis ei ole viidatud. 15.2 Viidatud määruse kavandi § 3 järgi teeb tervisekahjustuse tuvastamiseks kohtuarstliku ekspertiisi kohtuarst või eksperdiks määratud muu eriala arst kohtu, prokuröri või muu menetleja määruse alusel. Pole selge, miks on peetud vajalikuks kohtu ja prokuröri eraldi nimetamist ning miks pole piirdutud viitega menetleja määrusele. 15.3 Sama määruse kavandi § 12 loob raske parandamatu haiguse määratluse, sedastades, et haigust saab lugeda parandamatult raskeks, kui ta põhjustab töövõimet välistava seisundi, ning nimetades 6 seisundit, mille puhul on töövõime välistatud (IV astme vähkkasvaja, dialüüsravi, juhitav hingamine, väljakujunenud dementsus, raske või sügav vaimne alaareng, püsivalt voodihaige). Täiendavate selgitusteta pole võimalik mõista, miks on vajalik parandamatult raske haiguse defineerimine ning millistest kriteeriumitest lähtuvalt on mõiste määratlemisel aluseks võetud just määruse kavandis pakutud diagnoosid. Samuti on küsitav, kas parandamatult raske haiguse definitsiooni saab määratleda määruses pakutud kujul ammendava loeteluna. Vähemalt üks loetelus toodud kriteeriumitest – püsivalt voodihaige – on väga üldine ning pole selge, miks peaks voodihaigus igal juhul välistama töövõime täielikult. Parandamatult raske haiguse mõistet kasutatakse VangS § 32 lg-s 5. Samas kasutatakse KrMS § 199 lg 1 p-s 6 ka määratlust „parandamatult haigestunud“, KrMS § 425 lg 1 ja KarS § 79 lg 1 aga seavad karistuse kandmisest vabastamise tingimuseks parandamatult raske haiguse põdemise. Pole selge, millistel kirjeldatud juhtudel tuleb määrusega kavandatavat parandamatult raske haiguse definitsiooni rakendada. Kavandatav raske parandamatu haiguse määratlus töövõimet välistavate seisunditega ei kattu ka TVTS § 5 lg 4 alusel ministri määrusega kehtestatud töövõimet välistavate seisundite loeteluga (tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 4). Kokkuvõtvalt on kavandatav muudatus olulise kaaluga. Senini on parandamatu haigestumise tuvastamisel olnud kohtul avar kaalutlusruum (RKKK 1-16-10503/150, p 40) ning sellise seisundi jaatamisel on määravaks kujunenud iga üksikjuhtumi detailsed eripärad. Kavandatava seadusemuudatuse põhjuseid ning sisu ei ole paraku aga võimalik arvamuseks esitatu põhjal täielikult mõista ega hinnata. 15.4 Eelnõule lisatud määruse „Registreeritud eraekspertide määrus“ kavandi § 3 lg 1 sõnastus on arusaamatu ning dubleerib osaliselt eelnõu § 26 lg 1 p-s 1 määratletut. 3/4  Lisa 1 Sama paragrahvi lõike 2 sõnastusest pole samuti võimalik ühemõtteliselt aru saada, millist keeldu on silmas peetud. Kokkuvõtvalt pole eraeksperdile esitatavad nõuded KES-i eelnõu ja lisatud eraeksperte puudutava määruse kavandi alusel üheselt arusaadavad: eelnõu § 26 lg 1 sätestab rea tingimusi, millele eraekspert peab vastama, määruse kavandi § 3 kordab neist osa, kuid mitte kõiki ning lisab ka täiendavaid kriteeriume. Regulatsioon tuleks kujundada terviklikult selliselt, et eraeksperdile esitatavad nõuded oleksid ühemõtteliselt arusaadavad. Määruse kavandi poolikult sõnastatud §-d 9-10 dubleerivad ka KES-i eelnõu §-s 31 sätestatut. 15.5 Ekspertiiside hinnakirja kavandis on välja toodud üksnes kriminaalasjades tehtavate kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogiaekspertiiside hinnad, jättes täpsustamata, milliseks kujunevad analoogsete ekspertiiside hinnad muudes kohtuasjades. 4/4  Justiitsministeerium Teie 19.11.2021 nr 8-1/7154 [email protected] Meie 09.12.2021 nr 6-6/21-47 Arvamuse avaldamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtuekspertiisiseaduse muutmise eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kerdi Raud Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus kohtuekspertiisiseaduse (KES) muutmise eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu JUM/21-1394 - "Kohtuekspertiisiseadus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/21-1394 - Kohtuekspertiisiseadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei; Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 10.12.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6a6256a3-7823-4066-b934-f86af7cf81de Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6a6256a3-7823-4066-b934-f86af7cf81de?activity=1 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main