Eelarveklassifikaator

Riigikantselei Meie 04.11.2021 nr 1.1-10.1/7751-1 Eelarveklassifikaatori kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks rahandusministri määruse „Eelarveklassifikaator“ eelnõu. Juhime tähelepanu, et võrreldes varasema tööversiooniga oleme muutnud määruse jõustumise tähtaega. Muudatuse selgitus on lisatud seletuskirja. Palume esitada tagasiside 15. tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: Määrus koos seletuskirjaga Lisa 1. Arvestusobjektide kodeerimise põhimõtted Lisa 2. Administratiivne tunnus Lisa 3. Eelarve liigid Lisa 4. Eelarve kontod Lisa 5. Eelarve objektid Lisa 6. Toetuste kodeerimine Lisa 7. Tegevusalad, planeerimistasandid ja kuluarvestuse arvestusobjektid Ingrid Niid 611 3095 [email protected] Sama: Ministeeriumid Riigikogu Kantselei Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Riigikohus Riigikontroll Vabariigi Presidendi Kantselei Õiguskantsleri Kantselei 2  Rahandusministri ... novembri 2021. a määruse nr .. „Eelarveklassifikaator“ LISA 1 ARVESTUSOBJEKTIDE KODEERIMISE PÕHIMÕTTED 1. Arvestusobjekti kood Arvestusobjekti koodi loomisel lähtutakse järgmisest: 1) arvestusobjekti koodis kasutakse ainult tähti, numbreid, side- ja alakriipsu; 2) välditakse täppidega tähti, tühikuid ja kirjavahemärke; 3) numbrilist koodi ei alustata nulliga; 4) arvestusobjekti kood peab olema unikaalne. 1.1 Erisused arvestusobjekti „Planeerimistasand“ kodeerimisel: 1) kasutatakse ainult suurtähti ja numbreid; 2) ei tohi kasutada täpitähti, tühikuid ega kirjavahemärke. 2. Arvestusobjekti nimetus Arvestusobjektile nimetuse andmisel lähtutakse järgmisest: 1) nimetus peab selgitama arvestusobjekti kasutamise otstarvet; 2) nimetuses ei tohi kasutada jutumärke.  Rahandusministri… novembri 2021. a määruse nr „Eelarveklassifikaator“ LISA 2 ADMINISTRATIIVNE TUNNUS 1. Ministeeriumi valitsemisala tunnus Ministeeriumi valitsemisala tunnuse pikkus on üks koht. Tunnus Nimetus A Riigikogu Kantselei B Vabariigi Presidendi Kantselei C Riigikontroll D Õiguskantsleri Kantselei E Riigikohus Z Vabariigi Valitsus F Riigikantselei haldusala G Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala J Justiitsministeeriumi valitsemisala K Kaitseministeeriumi valitsemisala L Keskkonnaministeeriumi valitsemisala M Kultuuriministeeriumi valitsemisala N Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala P Maaeluministeeriumi valitsemisala R Rahandusministeeriumi valitsemisala S Siseministeeriumi valitsemisala T Sotsiaalministeeriumi valitsemisala V Välisministeeriumi valitsemisala 2. Organisatsiooni tunnus 2.1 Organisatsiooni tunnuse pikkus on kolm kohta, millest esimene koht on ministeeriumi valitsemisala tunnus ning teine ja kolmas koht on Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt organisatsioonile antud järjekorranumber. Järjekorranumber võib sisaldada tähe- või numbrikombinatsioone. 2.2 Ühe ministeeriumi valitsemisala asutuste grupeerimisel on organisatsiooni tunnuse esimene koht ministeeriumi valitsemisala tunnus, teine koht grupi tunnus ja kolmas koht Rahandusministeeriumi poolt asutusele antud järjekorranumber. Asutuste grupid on: Tunnus Nimetus G2 Riigi kutseõppeasutused G3 Riigi rakenduskõrgkoolid G4 Riigi üldhariduskoolid G5 Riigi teadus- ja arendusasutused J5 Esimese ja teise astme kohtud J6 Kinnipidamiskohad M8 Muuseumid 3. Eelarveüksuse tunnus Eelarveüksuse tunnuse pikkus on neli kohta, millest: 1) esimene koht on „E“; 2) ülejäänud kohad on organisatsiooni tunnus. 1  Rahandusministri ... novembri 2021. a määruse nr .. „Eelarveklassifikaator“ LISA 3 EELARVE LIIGID 1. Eelarve liigid 1.1 Piirmääraga vahendid (RES § 32 lg 1) Piirmääraga vahendid jagunevad kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Kood Nimetus 20 Kindlaksmääratud vahendid 21 Kindlaksmääratud vahendid (piirmäär väljaspool SAP1i) 1.2 Piirmäärata vahendid (RES § 32 lg 2) Üldised riigieelarve tulud, mille kasutusotstarve ei ole seadusega määratud, ning seadusest tulenevad kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud liigitatakse järgmiselt: Kood Nimetus 10 Arvestuslikud vahendid Konkreetse tulu tekkimise võimalikkusest tulenevad kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud (tuludest sõltuvad vahendid) ning tulud liigitatakse järgmiselt: Kood Nimetus 31 Välistoetuse riigieelarvelise kaasfinantseerimise piirmäär SAPis 32 Välistoetuse riigieelarvelise kaasfinantseerimine toetuse vahendamisel 40 Välistoetus ning sellest sõltuvad vahendid 41 Vahendatud välistoetus ja sellest sõltuvad kulud 43 Muu tulu ning sellest sõltuvad vahendid 44 Majandustegevus 45 Ebaregulaarsed vahendid Mitterahalised tulud ja kulud liigitatakse järgmiselt: Kood Nimetus 60 Mitterahalised vahendid 1.3 Edasiantavad maksud (RES § 32 lg 3) Riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja muud tasud (edasiantavad maksud) liigitatakse järgmiselt: Kood Nimetus 50 Tulumaks 51 Sotsiaalmaks 52 Töötuskindlustusmakse 53 Kogumispensioni makse 54 Maamaks 55 Aktsiisimaks 56 Hasartmängumaks 57 Tollimaks 58 Keskkonnatasu 59 Lõivud, trahvid jm edasiantavad tasud 1 Systems Applications and Products in Data Processing (SAP) poolt pakutav infosüsteem „Enterprice Resourse Planning“, mida kasutatakse riigiraamatupidamises ühtse majandusarvestustarkvarana 2. Tuludest sõltuvate eelarve liikide kasutamine 2.1 Eelarve liiki 31 kasutatakse eelarve rakendamisel SAPis, mitte eelarve planeerimisel. Eelarve täitmise aruandes asendatakse liik 31 liigiga 32. 2.2 Eelarve liiki 32 kasutatakse edasiantava kulu korral välistoetuse vahendamisel (ministeerium või Riigikantselei) või mitteriigiasutusele edasiandmisel (välistoetust saav riigiasutus). Planeerimisel kasutatakse liiki 32 alati koos liigiga 41. 2.3 Eelarve liiki 40 kasutatakse välistoetust saava riigiasutuse või välistoetust saava muu asutuse partneriks oleva riigiasutuse tuludes ja sama välistoetuse ning sellele lisatud riigieelarvelise kaasfinantseerimise arvelt tehtud kuludes ja investeeringutes. 2.4 Eelarve liiki 41 kasutab välistoetust vahendav riigiasutus välistoetuse kajastamiseks nii tuludes kui kuludes, kuni ei ole selgunud toetust saav asutus või selleks ei ole riigiasutus. 2.5 Eelarve liiki 43 kasutatakse: 1) üldjuhul eelarve kontol 358 kajastatud tulude ja nende tuludega seotud kulude kajastamisel. 2) CO2 osakute müügitulu ja selle arvelt tehtavate kulude ja investeeringute kajastamisel. 2.6 Eelarve liiki 44 kasutatakse majandustegevusest saadud tulude (eelarve konto 322) ja nende arvelt tehtavate kulude ja investeeringute kajastamisel. 2.7 Eelarve liiki 45 kasutatakse järgmiste ebaregulaarsete tulude ja nendega seotud kulude kajastamiseks: 1) õiguskaitsevahenditena saadud tulu lepingu rikkumise korral, kui seda tulu kasutatakse sama lepinguga ette nähtud kohustuse (eesmärgi) täitmiseks; 2) kindlustusjuhtumite puhul kindlustusandja poolt kahju või kulude hüvitamine, kui seda tulu kasutatakse sama kindlustusobjekti taastamiseks või asendamiseks; 3) kompromisslepinguga saadud hüvitis, kui seda tulu kasutatakse kompromissina lõpetatud lepingu või selle asemel samal eesmärgil sõlmitud lepingu täitmiseks. 3. Erisused eelarve liikide kasutamisel 3.1 Lisaks punktis 1 nimetatule kasutatakse eelarve liiki 10 Eestis tasutud käibemaksu kajastamiseks, välja arvatud eelarve liikidega 40 ja 43–45 seotud käibemaks (kajastatakse sama eelarve liigiga). 3.2 Edasiantavast hasartmängumaksust (eelarve liik 56) saadud vahendite puhul näidatakse SAPis vastav kasutuslimiit eelarve liigiga 43. Hasartmängumaksust saadud tulude arvel tehtud tegelike kulude ja investeeringute viimisel kuluarvestuse infosüsteemi asendatakse eelarve liik 43 eelarve liigiga 56. Erisust rakendatakse Hasartmängumaksu seaduse 01.01.2019 redaktsiooni alusel edasiantava hasartmängumaksu puhul.  Rahandusministri ... novembri 2021. a määruse nr .. „Eelarveklassifikaator“ LISA 4 EELARVE KONTOD 1. Eelarve kontode nimetused ja koodid Eelarvekontode Eelarve kontod grupp Nimetus Konto 3000, 3001, 30200, 30201, 3025, 3026, 303000, Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 303100, 304000, 30420, 30421, 30422, 30423, 30424, 30429, 3043, 305 Riigilõivud 320, 320010, 320020, 320220, 320330, 320740 Tulud majandustegevusest 322 Üüri- ja renditulud, õiguste müügitulu, muu 323 toodete ja teenuste müük Saadud kodumaine toetus 358 Tulud (T) Saadud välistoetus 359 Tulud põhivara ja varude müügist 381 Trahvid ja muud varalised karistused 3880 Keskkonnatasud, saastetasud 3825, 3882 Muud tegevustulud 3823, 3826, 3827, 3888 Tulem osalustelt 652 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 655 Muud finantstulud 658 Sotsiaaltoetused 41 Muud toetused 45 Tööjõukulud 50 Majandamiskulud 55 Kulud (K) Muud tegevuskulud 60 Riigisaladusega seotud kulud 600 Käibemaksukulu majandamiskuludelt 601000 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 61 Intressikulu ja muud finantskulud 650 Põhivara soetused 15 Investeeringud (I) Käibemaksukulu põhivara soetustelt 601002 Lühiajalised finantsinvesteeringud 101 Laenunõuded 1032 Osalused avaliku sektori -ja sidusüksustes 150 Finantseerimis- Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused 151 tehingud (F) rahvusvahelistes organisatsioonides Finantseerimistegevuseks antud 1537 sihtfinantseerimine Laenukohustised 208 Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt 601005 2. Punktis 1 ühise nimetusega kajastatud eelarve kontode nimetused Algusega 30, 320 ja 38 eelarve kontode nimetused on toodud rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” (edaspidi üldeeskiri) lisas 1. 3. Eelarve kontode erinevused üldeeskirjast 3.1 Eelarve konto 322 vastavus üldeeskirjale on järgmine: 1) kontorühma 322 kontod; 2) kontorühmast 323 kontogruppide 3230 (tulud transpordi- ja sidealasest tegevusest), 3231 (tulud põllu-ja metsamajandusest, jahindusest ning kalandusest) ja 3232 (tulud muudelt majandusaladelt) kontod. 3.2 Eelarve konto 323 vastavus üldeeskirja kontodele on järgmine: 1) kontogrupi 3233 (üür ja rent) kontod; 2) kontogrupi 3237 (õiguste müük) kontod; 3) kontogrupi 3238 (muu toodete ja teenuste müük) kontod. 3.3 Eelarve konto 358 vastavus üldeeskirja kontodele on järgmine: 1) 350000 (kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks); 2) 350010 (kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks); 3) 350040 (välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine tegevuskuludeks); 4) 350050 (välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks); 5) 350060 (tagasi nõutud kodumaine sihtfinantseerimine (miinusega); 6) 350200 (kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks); 7) 350210 (kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks); 8) 350240 (välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks) 9) 350250 (välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks); 10) 350260 (tagasi nõutud kodumaine sihtfinantseerimine (miinusega)); 11) 352100 (saadud tegevustoetused); 12) 352800 (saadud liikmemaksud); 13) 352900 (annetused). 3.4 Eelarve konto 359 vastavus üldeeskirja kontodele on järgmine: 1) 350020 (välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks); 2) 350030 (välismaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks); 3) 350070 (tagasi nõutud välismaine sihtfinantseerimine (miinusega)); 4) 350220 (välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks); 5) 350230 (välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks. 6) 350270 (tagasi nõutud välismaine sihtfinantseerimine (miinusega)). 4. Erisused limiitide avamisel SAPis 4.1 Investeeringud planeeritakse eelarve kontol 15, vastav limiit kajastatakse SAPis investeeringute kontogrupi tunnusega „I“, mis kuluarvestuse infosüsteemi viimisel teisendatakse tagasi eelarve kontoks 15. 4.2 Tuludest sõltuvate kulude puhul avatakse SAPis vastav kasutuslimiit tulude kajastamisel majandustegevusest laekuva tulu korral või tulude laekumisel või välistoetuste korral enne toetuse laekumist Rahandusministeeriumi nõusolekul.  Rahandusministri ... novembri 2021. a määrus nr ... „Eelarveklassifikaator ” Lisa 5 EELARVE OBJEKTID Eelarve objekti koodi pikkus on kaheksa kohta. 1. Koodi esimene ja teine koht näitavad tähekombinatsioonina sihtotstarvet või allikat: Tunnus Nimetus SE Kulud, välja arvatud investeeringutoetused VR Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reserv SR Sihtotstarbelised vahendid Vabariigi Valitsuse reservis OR Omandireformi reservfond IN Investeeringud ja investeeringutoetused Kui investeeringuks või investeeringutoetuseks eraldatakse eelarve reservidest (tunnustega VR, SR või OR), eristatakse investeering või investeeringutoetus üksnes eelarve kontode alusel. 2. Koodi kolmas ja neljas koht näitavad tähe- või numbrikombinatsioonina keskselt määratud riigiülese eelarve objekti või objekti kasutaja koodi: Tunnus Nimetus 00 Üleriigiline eelarve objekt P1 Riigikogu Kantselei P2 Vabariigi Presidendi Kantselei P3 Riigikontroll P4 Õiguskantsleri Kantselei P5 Riigikohus 01 Riigikantselei haldusala 02 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 03 Justiitsministeeriumi valitsemisala 04 Kaitseministeeriumi valitsemisala 05 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 06 Kultuuriministeeriumi valitsemisala 07 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 08 Maaeluministeeriumi valitsemisala 09 Rahandusministeeriumi valitsemisala 10 Siseministeeriumi valitsemisala 11 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 13 Välisministeeriumi valitsemisala Tunnusega “00 Üleriigiline eelarve objekt“ kodeeritud eelarve objektid on kohustuslikuks kasutamiseks kõikidele eelarveüksustele. Kinnisasjade investeeringute ja investeeringutoetuste kodeerimisel on kohustuslik koodi 3. ja 4. kohal näidata objekti kasutaja koodi. 1 3. Koodi viies kuni kaheksas koht on objekti tunnus. Kui investeering või investeeringutoetus on suunatud vallasasjade soetamiseks, tähistab koodi 5. koht üleriigilist vallasvara gruppi järgmiselt: Kood Nimetus IN001000 Inventar IN002000 IT investeeringud IN003000 Transpordivahendid IN004000 Masinad ja seadmed IN005000 Muud investeeringud (eespool nimetamata muu vara, sh immateriaalne ja bioloogiline vara). Vabariigi Valitsuse reservist eraldamise korral moodustatakse koodi 6.–8. koht õigusakti numbri alusel. 2  Rahandusministri ... novembri 2021. a määrus nr .. „Eelarveklassifikaator ” Lisa 6 TOETUSTE KODEERIMINE Toetuse koodi pikkus on kuni 20 kohta ja kood koosneb kolmest osast. 1. Toetuse vahendamise kolmeosaline kood koostatakse järgmiselt: 1) esimesse osasse, mis on kuuekohaline, märgitakse vahendamise tunnus „S“, toetuse tunnus, ühekohaline valitsemisala administratiivne tunnus, fondi tunnus ja sidekriips; 2) teise osasse, mis on viiekohaline, märgitakse vahendaja tunnus ning rakendusperioodi algus ja sidekriips; 3) kolmandasse osasse märgitakse juhul, kui toetust menetletakse struktuuritoetuse registris, viiekohaline rakendusskeemi number ilma programmperioodi ja punktideta; juhul kui toetust ei ole menetletud struktuuritoetuse registris, siis kuni üheksakohaline tähtedest ja/või numbritest koosnev vabalt valitud tunnus. 2. Toetuse kasutamise kolmeosaline kood koostatakse järgmiselt: 1) esimesse osasse, mis on viiekohaline, märgitakse toetuse tunnus, kuni kolmekohaline riigiasutuse organisatsiooni tunnus ja sidekriips; 2) teise osasse, mis on viiekohaline, märgitakse fondi tunnus, rakendusperioodi algus ja sidekriips; 3) kolmandasse osasse märgitakse juhul, kui toetust menetletakse struktuuritoetuse registris, viiekohaline rakendusskeemi number ilma rakendusperioodi ja punktideta, millele võib järgneda kuni viiekohaline tähtedest ja või numbritest koosnev vabalt valitud tunnus; juhul kui toetust ei ole menetletud struktuuritoetuse registris, siis kuni kümnekohaline tähtedest ja või numbritest koosnev vabalt valitud tunnus. 3. Arvestusobjekti „Toetus“ koodi sisu Toetuse tunnus 1 Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Õiglase Ülemineku Fond, REACT-EU 2 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi toetus 3 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetus ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetus 4 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi toetus 5 Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetus 6 Eesti-Šveitsi koostööprogramm toetus 8 CO2 (kliima) toetus ja siseriiklikud toetused SFOS-is 9 Muud välistoetused (sh Taaste- ja vastupidavusrahastu, otsetoetused) Fondi tunnus AF Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks AM Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond AT Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel (Kliima, CO2) BM Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu CF Ühtekuuluvusfond ER Erasmus+ ES ESPON programm FF Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetus GF Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond GK Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond IA INTERACT programm IR Interreg Euroopa programm IS Sisejulgeolekufond JT Õiglase Ülemineku Fond KL Kesk-Läänemere programm LV Eesti-Läti programm MU Käesolevas loetelus nimetamata fondid NO Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused PF Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond RC REACT-EU Euroopa Regionaalarengu Fond RE Toetused riigieelarvest RF Euroopa Regionaalarengu Fond RR Taaste- ja Vastupidavusrahastu RS REACT-EU Euroopa Sotsiaalfond RU Eesti-Vene piiriülese koostöö programm SF Euroopa Sotsiaalfond SH Eesti-Šveitsi koostööprogramm SO Euroopa Solidaarsuskorpus TA Struktuurivahendite tehniline abi TP Euroopa Tagasipöördumisfond UR URBACT programm Vahendaja tunnus EA Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus HA Haridus- ja Noorteamet KI Keskkonna Investeeringute Keskus KR KredEx PR Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RT Riigi Tugiteenuste Keskus SI Siseministeerium Rakendusperioodi algus 00 Toetus ei ole seotud Euroopa Liidu perioodiga (nt CO2) 14 2014–2020 (sh EMP ja Norra periood 2014–2021) 20 2020–2026 (RRF) 21 2021–2027  Rahandusministri ... novembri 2021. a määruse nr .. „Eelarveklassifikaator“ LISA 7 TEGEVUSALAD, PLANEERIMISTASANDID JA KULUARVESTUSE ARVESTUSOBJEKTID 1. Arvestusobjekt „Tegevusala“ Kulud ja investeeringud planeeritakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisa 3 alusel vähemalt alljärgnevas detailsuses: 01 – üldised valitsussektori teenused; 02 – riigikaitse; 03 – avalik kord ja julgeolek; 04 – majandus; 05 – keskkonnakaitse; 06 – elamu- ja kommunaalmajandus; 07 – tervishoid; 08 – vaba aeg, kultuur, religioon; 09 – haridus; 10 – sotsiaalne kaitse. 2. Arvestusobjekt „Planeerimistasand“ Tulemusvaldkond Koodi pikkus on kaks kohta. Programm Koodi pikkus on neli kohta, millest: 1) kaks esimest kohta näitavad tulemusvaldkonda; 2) kolmas ja neljas koht näitavad programmi. Meede Koodi pikkus on kuus kohta, millest: 1) kaks esimest kohta näitavad tulemusvaldkonda; 2) kolmas ja neljas koht näitavad programmi; 3) viies ja kuues koht näitavad meedet. Programmi tegevus Koodi pikkus on kaheksa kohta, millest: 1) kaks esimest kohta näitavad tulemusvaldkonda; 2) kolmas ja neljas koht näitavad programmi; 3) viies ja kuues koht näitavad meedet; 4) seitsmes ja kaheksas koht näitavad programmi tegevust. Teenus Koodi pikkus on kümme kohta, millest: 1) kaks esimest kohta näitavad tulemusvaldkonda; 2) kolmas ja neljas koht näitavad programmi; 3) viies ja kuues koht näitavad meedet; 4) seitsmes ja kaheksas koht näitavad programmi tegevust; 5) üheksas ja kümnes kohta näitavad teenust.  2 (2) 3. Arvestusobjekt „Tulu-/kuluüksus“ Koodi pikkus on kuni kümme kohta, millest: 1) esimene koht näitab, kas tegemist on tulu- või kuluüksusega, mis tähistatakse vastavalt tähega „T“ (tuluüksus) või tähega „K“ (kuluüksus); 2) teine, kolmas ja neljas koht on administratiivse tunnuse alusel loodud organisatsiooni (edaspidi asutus) kood (vt määruse lisa 2); 3) ülejäänud kohad tähistavad hierarhiliselt asutuse allüksusi vastavalt asutuse struktuurile. 4. Arvestusobjekt „Projekt“ Koodi pikkus on kuni 20 kohta, millest: 1) esimene, teine ja kolmas koht on asutuse kood (vt määruse lisa 2); 2) neljas koht on sidekriips; 3) ülejäänud kohad määratakse asutuse vajadusest lähtuvalt. 5. Arvestusobjekt „Ressurss/kulukoht“ Koodi pikkus on kuni 12 kohta, millest: 1) esimene ja teine koht näitavad ressursiliiki; 2) kolmas, neljas ja viies koht näitavad asutust (vt määruse lisa 2); 3) ülejäänud kohad määratakse asutuse vajadusest lähtuvalt, eristamiseks kasutatakse sidekriipsu. Ressursiliigid ja nende tunnused on järgmised: Ressursiliik Tunnus Ametikohad AK Antud toetused AT IT varad IT Kinnistud KI Inventar ja materjalid MM Maismaasõidukid1 MS Õhusõidukid OS Masinad ja seadmed SE Veesõidukid VS Tegevuste otsekulud OK Muud kulukogumid MK 6. Arvestusobjekt „Tugiteenus“ Koodi pikkus on kuni 35 kohta. Kodeeritakse asutuse vajadusest lähtuvalt. 7. Arvestusobjekt „Teenuse tegevus“ Koodi pikkus on kuni 35 kohta. Kodeeritakse asutuse vajadusest lähtuvalt. 8. Arvestusobjekt „Klient“ Koodi pikkus on kuni 35 kohta. Kodeeritakse asutuse vajadusest lähtuvalt. 1 Maismaasõidukite kodeerimisel järgitakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” § 32 lõikes 4 sätestatud nõudeid.  EELNÕU RAHANDUSMINISTER MÄÄRUS Eelarveklassifikaator Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrust kohaldatakse riigisaladusega seotud valdkondades ulatuses, mis ei ole vastuolus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. (2) Kooskõlas riigieelarve seaduse § 3 lõigetega 2 ja 3 rakendatakse määruses ministeeriumi ja selle valitsemisala kohta sätestatut ka Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ja Riigikantseleile, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. § 2. Eelarveklassifikaator Eelarveklassifikaator on piiritletud arvestuspõhimõtete ja -objektide kogum, millest lähtutakse eelarvestamisel ja finantsarvestuse pidamisel (edaspidi arvestuse pidamine), kulude jaotamisel teenustele (edaspidi kuluarvestuse pidamine), eelarve limiitide ja kasutamise piirangute seadmisel ja jälgimisel (edaspidi koos nimetatult eelarve piirmäärade seadmine), eelarve kasutamisel ning strateegilises planeerimises. § 3. Üld- ja arvestuspõhimõtted (1) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid: 1) arusaadavuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes sisalduv informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav selle kasutajatele, kellel on sellest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 2) järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses rakendatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviise ning põhimõtete muutmisel on vajalik luua seosed eelnevate perioodidel kasutatud põhimõtete ja esitlusviisidega, et tagada erinevate perioodide omavaheline võrreldavus; 3) läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt eelarve ja finantsaruanne on korrapäraselt kättesaadav neile, kellel on õigus selles sisalduvat informatsiooni teada ja kasutada; 4) objektiivsuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne; 5) olulisuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada nende põhjal tehtavaid otsuseid; 6) optimaalsuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses täiendava detailsuse saavutamine ei tohi muutuda kulukamaks kui selle kasutamisest saadav kasu; 7) sisu ülimuslikkuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses lähtutakse tulude, kulude, nõuete, kohustuste, investeeringute ja finantseerimistehingute kajastamisel nende majanduslikust sisust, mitte nende tekkimise aluseks lepingute ja muude dokumentide juriidilisest vormist. (2) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi arvestuspõhimõtteid: 1) tekkepõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud nende tekkimise ajast lähtuvalt, sõltumata raha laekumisest või väljamaksmisest; 2) tegevuspõhine arvestuspõhimõte, mille puhul seotakse strateegiline planeerimine eelarvestamisega ja mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse vähemalt kulud, välja arvatud käibemaksukulu, §-s 11 toodud planeerimistasandite lõikes. 2. peatükk Arvestusobjektid ja nende kasutamine § 4. Arvestusobjekt (1) Arvestusobjekt on kindlalt piiritletud tunnus, mida kasutatakse eelarve erinevate osade kohta info kogumisel. (2) Eelarveklassifikaatori rakendamisel kasutatakse järgmisi arvestusobjekte: 1) administratiivne tunnus; 2) eelarve liik; 3) eelarve konto; 4) eelarve objekt; 5) toetus; 6) tegevusala; 7) planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele; 8) tehingupartner; 9) tugiteenus; 10) teenuse tegevus; 11) klient; 12) tulu-/kuluüksus; 13) projekt; 14) ressurss/kulukoht. (3) Arvestusobjekte kodeeritakse vastavalt määruse lisas 1 toodud põhimõtetele. § 5. Administratiivne tunnus (1) Arvestusobjekti „Administratiivne tunnus“ kasutatakse riigieelarve administratiivseks liigendamiseks. (2) Arvestusobjekti „Administratiivne tunnus“ all mõistetakse: 1) ministeeriumi valitsemisala tunnust; 2) organisatsiooni tunnust, mis hõlmab organisatsiooni või asutuse (edaspidi koos nimetatuna asutus) või nende gruppide tunnust; 3) eelarveüksuse tunnust. (3) Organisatsiooni tunnust kasutatakse strateegilises planeerimises eesmärkide ja mõõdikute andmekorjeks. (4) Loodavatele või ühendatavatele asutustele antakse organisatsiooni tunnus ministeeriumi valitsemisala tunnuse alusel. (5) Ministeerium või põhiseaduslik institutsioon, kes asutas, likvideeris või reorganiseeris oma valitsemisala asutuse, esitab muutuse kohta informatsiooni e-posti teel hiljemalt muutuse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Rahandusministeerium avaldab administratiivselt liigendatud asutuste nimekirja oma koduleheküljel koos muudatuste jõustumise kuupäevadega. (6) Eelarveüksuse tunnust kasutatakse tekkepõhises arvestuses ja tekkepõhiste piirmäärade seadmiseks. (7) Arvestusobjekti „Administratiivne tunnus“ kodeeritakse vastavalt määruse lisale 2. § 6. Eelarve liik (1) Arvestusobjekti „Eelarve liik” alusel liigendatakse vahendid riigieelarve seaduse § 32 alusel, peetakse arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad. (2) Arvestusobjekti „Eelarve liik“ jaotus on toodud määruse lisas 3. § 7. Eelarve konto (1) Arvestusobjekti „Eelarve konto” alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust majandusliku sisu alusel ning seatakse eelarve piirmäärad. (2) Arvestusobjektid „Eelarve konto“ on toodud määruse lisas 4. (3) Ministeeriumi valitsemisala võib eelarve kontode detailsust suurendada rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisa 1 alusel, kui määruses sätestatud muude arvestusobjektide abil ei ole vahendite eristatavus tagatud. § 8. Eelarve objekt (1) Arvestusobjekti „Eelarve objekt“ alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad. Eelarve objekti kasutatakse: 1) investeeringute ja investeeringutoetuse eristamiseks; 2) Vabariigi Valitsuse reservide kasutamise eristamiseks; 3) arvestuslike kulude täpsustamiseks; 4) juhul, kui teised arvestusobjektid ei võimalda vajalikus detailsuses arvestust pidada. (2) Eristatakse üleriigilist ja ministeeriumi valitsemisala eelarve objekti. Üleriigilist eelarve objekti kasutatakse sarnaste kulu, investeeringu või tegevuse kohta üleriigilise informatsiooni kogumiseks. (3) Arvestusobjekt „Eelarve objekt“ moodustatakse vastavalt määruse lisale 5. § 9. Toetus (1) Arvestusobjekti „Toetus” alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad. (2) Arvestusobjekti kasutatakse välistoetuse ja riigieelarvelise kaasfinantseeringu ning struktuuritoetuse registris menetletavate siseriikliku toetusprogrammi vahendite kajastamisel. (3) Siseriikliku toetusprogrammi vahendite kajastamisel võib kasutada arvestusobjekti „Toetus“ ka siis, kui toetusprogrammi vahendeid ei menetleta struktuuritoetuste registris. (4) Riigieelarveline kaasfinantseering on välistoetuse andja nõutud kaasrahastamiskohustus, milleks on riigieelarves ette nähtud täiendavad vahendid. Riigieelarvelise kaasfinantseeringu planeerib riigiasutusest toetuse saaja või vahendaja, kui toetuse saaja ei ole teada, või kui toetus vahendatakse isikule, kes ei ole riigiasutus. (5) Arvestusobjekt „Toetus“ moodustatakse vastavalt määruse lisale 6. § 10. Tegevusala (1) Arvestusobjekti „Tegevusala” kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks ning aruannete saamiseks rahvusvahelise valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (Classification of the Functions of Government, COFOG) alusel. (2) Arvestusobjekti „Tegevusala“ kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7. § 11. Planeerimistasand (1) Arvestusobjekti „Planeerimistasand” kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks, strateegiliseks planeerimiseks ning eelarve piirmäärade seadmisel. (2) Planeerimistasandid on: 1) tulemusvaldkond; 2) programm; 3) meede; 4) programmi tegevus; 5) teenus. (3) Planeerimistasandile seatakse eesmärk ja mõõdik, kui määruses ei ole sätestatud teisti. (4) Planeerimistasandile seatav eesmärk peab olema asjakohane, mõõdetav või hinnatav. (5) Meetmele ei pea eraldi eesmärki seadma, kui programmil on vaid üks meede. Sellisel juhul on eesmärgiks programmi eesmärk. (6) Programmi tegevusele ei pea eraldi eesmärki seadma, kui meetmel on vaid üks tegevus. Sellisel juhul on eesmärgiks meetme eesmärk. (7) Mõõdikut kasutatakse planeerimistasanditel seatud eesmärkide saavutamise hindamiseks. (8) Arvestusobjekti „Planeerimistasand“ kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7. § 12. Tehingupartner (1) Arvestusobjekti „Tehingupartner“ alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust riigiasutuste lõikes konsolideerimise võimaldamiseks, kui vahendeid ei ole olnud võimalik kohe planeerida neid kasutava eelarveüksuse lõikes. (2) Arvestusobjekti „Tehingupartner“ nimetuse ja koodina kasutatakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisas 2 toodud tehingupartnerite koode. § 13. Tugiteenus, teenuse tegevus ja klient (1) Arvestusobjekte „Tugiteenus”, „Teenuse tegevus” ja „Klient” kasutatakse kuluarvestuse pidamiseks. (2) Arvestusobjektide „Tugiteenus“, „Teenuse tegevus“ ja „Klient“ kodeerimine on toodud määruse lisas 7. § 14. Tulu-/kuluüksus (1) Arvestusobjekti „Tulu-/kuluüksus“ lõikes peetakse kuluarvestust asutuse struktuuriüksuste kaupa. (2) Arvestusobjekti „Tulu-/kuluüksus“ kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7. § 15. Projekt (1) Arvestusobjektiga „Projekt“ määratakse omavahel seotud ülesannete hulk, mida täidetakse kindlate piirangute raames, nagu ajakava ja eelarve. Projekti kohta peetakse arvestust ja kuluarvestust lähtuvalt asutuse vajadustest. (2) Projektipõhine kuluarvestus on kohustuslik materiaalse ja immateriaalse vara soetamise ja renoveerimise korral. (3) Arvestusobjekti „Projekt“ kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7. § 16. Ressurss/kulukoht (1) Arvestusobjekt „Ressurss/kulukoht“ kirjeldab asutuse tegevusi või asutuse kasutuses olevaid vahendeid kuluarvestuseks. (2) Tegevuste või teenuste maksumusi arvestatakse asutuses väljatöötatud kuluarvestuse mudeli alusel. (3) Arvestusobjekti „Ressurss/kulukoht“ kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7 § 17. Arvestusobjektide kasutamine eelarve piirmäärade seadmiseks (1) Riigieelarve seaduse § 32 lõikes 4 nimetatud eelarve limiidid seatakse majandusarvestuse infosüsteemis kontogruppidele „Kulud“, „Investeeringud“ ja „Finantseerimistehingud“ järgmiste arvestusobjektide lõikes: 1) eelarveüksus; 2) lisas 3 toodud eelarve liik 20; 3) eelarve objekt, kui eelarve liigendus on kinnitatud Vabariigi Valitsuses. (2) Riigieelarve seaduse § 32 lõike 2 punktis 1 nimetatud tuludest sõltuvatele vahenditele ja lõikes 3 nimetatud edasiantavatele maksudele seatakse majandusarvestuse infosüsteemis eelarve kasutamise piirangud juhul, kui eelarve liik on 40 või 43–45 kontogruppidele „Kulud“, „Investeeringud ja „Finantseerimistehingud“ (koos käibemaksukuluga) järgmiste arvestusobjektide lõikes: 1) eelarveüksus; 2) toetus; 3) üleriigiline eelarve objekt. (3) Eelarve piirmäärasid ja kasutamise piiranguid planeerimistasandite lõikes jälgitakse kuluarvestuse infosüsteemis. 3. peatükk Lõppsätted § 18. Määruse kehtetuks tunnistamine Rahandusministri 16. detsembri 2015. a määrus nr 47 „Eelarveklassifikaator” tunnistatakse kehtetuks. § 19. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Lisad: Lisa 1. Arvestusobjektide kodeerimise põhimõtted Lisa 2. Administratiivne tunnus Lisa 3. Eelarve liigid Lisa 4. Eelarve kontod Lisa 5. Eelarve objektid Lisa 6. Toetuste kodeerimine Lisa 7. Tegevusalad, planeerimistasandid ja kuluarvestuse arvestusobjektid  Rahandusministri määruse „Eelarveklassifikaator“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse rahandusministri 16. detsembri 2015. a määrus nr 47 „Eelarveklassifikaator“ uues sõnastuses. Eelarveklassifikaatori muutmise peamiseks põhjuseks on arvestusobjektide kasutamise täpsustamine pärast üleminekut tegevuspõhisele eelarvele. Vähendatakse eelarve kontode detailsust tulude planeerimisel, kui detailsus saavutatakse lisaks teiste arvestusobjektide kasutamisega. Ajakohastatakse eelarve liike ja -kontosid. Lihtsustatakse organisatsioonide kodeerimist ja antakse kodeerimisjuhised riigiasutuste ümberkorraldamisel. Ühtlasi antakse juhised kõikide arvestusobjektide kodeerimiseks. Määrusel on seitse lisa. Arvestusobjektide kodeerimise põhimõtted on kirjeldatud lisas 1. Administratiivse tunnuse kodeerimist kirjeldatakse lisas 2, eelarve liike lisas 3, eelarve kontosid lisas 4, eelarve objekte lisas 5, toetusi lisas 6 ja tegevusalade, planeerimistasandite ja kuluarvestuseks vajalike arvestusobjektide kodeerimist lisas 7. Lisad 2–6 on samade arvestusobjektide kodeerimiseks kasutusel olnud ka seni. Lisa 7 on uus, milles esitatakse seni strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise käsiraamatus (edaspidi käsiraamat) või muudes erinevates juhistes olnud tegevusalade, tulemusvaldkonna, programmi, meetme, programmi tegevuse, teenuse, tugiteenuse, teenuse tegevuse, kliendi, tulu-/kuluüksuse, projekti ja ressurss/kulukoha kodeerimise juhised. Sellega on kirjeldatud kõikide eelarveklassifikaatoris olevate arvestusobjektide kodeerimine ja on tagatud standardsed koodid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna nõunikud Ingrid Niid (tel 611 3095 [email protected]) ja Aet Tummeleht (tel 611 3169 [email protected]), riigieelarve osakonna nõunikud Silja Kask (ametist lahkunud) ja Karin Reiska (tel 611 3612 [email protected]) ning Riigi Tugiteenuste Keskuse osakonnajuhataja Juta Maar (tel 663 1825 [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (611 3611, [email protected]) ja keeleliselt toimetas õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja teiste valdkonda reguleerivate õigusaktidega. Eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte. Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud riigieelarve seaduse (RES) kehtivast (RT I, 07.07.2017, 39) redaktsioonist, seaduse kavandatavatest muudatustest 2021. a ja väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõust. 1 / 27 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1. Kohaldamisala Riigisaladusega seotud valdkondades esitatakse andmed ulatuses, mis ei ole vastuolus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Määruses kohaldatakse Riigikantseleile ja põhiseaduslikele institutsioonidele ning nende haldusala asutustele RES § 3 lõigetest 2 ja 3 tulenevalt ministeeriumi kohta sätestatut. Eelarveklassifikaatori sätetes kehtestatu on üldine regulatsioon ja kehtib ka RES § 2 lõike 2 punkti 2 tähenduses põhiseaduslikele institutsioonidele. Järgides RES § 26 lõikes 6 ja § 31 lõikes 3 sätestatut, kohalduvad põhiseaduslikele institutsioonidele eelarveklassifikaatori järgmised sätted üksnes siis, kui põhiseaduslik institutsioon on otsustanud koostada oma eelarve tegevuspõhises liigenduses. Näiteks ei kohaldu neile strateegiliseks planeerimiseks vajalike eesmärkide ja mõõdikute andmekorje nõuded ega tegevuspõhiseks liigenduseks või - kuluarvestuseks vajalike arvestusobjektide kasutamine. Seega koostab põhiseaduslik institutsioon, kes ei ole otsustanud oma eelarve koostada tegevuspõhiselt, eelarve ülejäänud sätete alusel. Eelnõu § 2. Eelarveklassifikaator Eelarveklassifikaator on arvestuspõhimõtete ja standardiseeritud arvestusobjektide kogum. Paragrahvis defineeritakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamise mõisted, mida määruses läbivalt kasutatakse. Eelarvestamine, finantsjuhtimine ja -arvestus koonduvad arvestuse pidamise mõiste alla. Kulude jaotamine teenustele koondub kuluarvestuse mõiste alla. Tulenevalt seadusest jaotatakse riigieelarve vahendid piirmääraga ja piirmäärata vahenditeks ning nende kasutamist jälgitakse erinevalt. Piirmääraga vahendite kasutamisele seatakse limiidid (RES § 32 lg 4), piirmäärata vahendeid võib kasutada vajadusest lähtuvalt, sh võib tuludest sõltuvaid kulutusi teha ainult vastavate tulude tegeliku mahu ulatuses (RES § 53 lg 5). Seetõttu eristatakse määruses eelarve limiitide seadmine eelarve kasutamise piirangutest. Juhul kui arvestusobjekti kasutatakse eelarve täitmise jälgimiseks, on kasutatud ühist väljendit „eelarve piirmäärade seadmine“ ning erisused limiitide ning kasutamise piirmäärade vahel on toodud §-s 17. Eelnõu § 3. Üld- ja arvestuspõhimõtted Lõige 1 Lõikes määratletakse üldpõhimõtted, millest tuleb eelarveklassifikaatori kasutamisel lähtuda. Välja toodud seitse põhimõtet (arusaadavus, järjepidevus ja võrreldavus, läbipaistvus, objektiivsus, olulisus, optimaalsus ja sisu ülimuslikkus) on läbivalt kirjeldatud eelarveklassifikaatori varasemates redaktsioonides. Lõige 2 Lõikes määratletakse tekkepõhine ja tegevuspõhine arvestuspõhimõte, millest lähtuvalt eelarveklassifikaatorit kasutatakse. Eelnõu § 4. Arvestusobjektid Lõige 1 Defineeritakse määruses kasutatav arvestusobjekti mõiste. Erinevates andmebaasides ja tarkvarades kasutatakse erinevaid arvestusobjekte, milles nende tähendused võivad erineda. Eelarveklassifikaator nimetab need arvestusobjektid, mis on üldjuhul vajalikud strateegiliseks planeerimiseks, eelarvestamiseks, finantsjuhtimiseks, kuluarvestuse pidamiseks ja seireks. 2 / 27 Arvestusobjekte kasutatakse järgmiselt: 1) tekkepõhise arvestuse pidamiseks - administratiivne tunnus, eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, toetus, tegevusala, planeerimistasand (kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele), tehingupartner; 2) eelarve piirmäärade seadmiseks - eelarveüksus, eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, toetus, planeerimistasand (kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele); 3) kuluarvestuse pidamiseks – tugiteenus, teenuse tegevus, klient, tulu-/kuluüksus, projekt, ressurss/kulukoht; 4) strateegiliseks planeerimiseks – organisatsioon, planeerimistasand. Ülevaade arvestusobjektide kasutamisest on esitatud tabelis nr 2 lk 5–6. Lõige 2 Lõikes tuuakse välja arvestusobjektid, mille kasutusala on kirjeldatud määruse paragrahvides 6–16 ja mille kodeerimist on kirjeldatud määruse lisades, vt ülevaadet arvestusobjektide muudatustest tabelist 1. Tabel 1. Arvestusobjektide loetelu võrdlus kehtiva määruse ja muutmise eelnõu vahel Arvestusobjektid kehtivas määruses (§ 4) Arvestusobjektid peale muudatust (§ 4) Administratiivne tunnus, täiendus §-st 5: Organisatsioon ja eelarveüksus Organisatsiooni tunnus Eelarveüksuse tunnus Eelarve liik Eelarve liik Eelarve konto Eelarve konto Eelarve objekt Eelarve objekt Tegevusala Tegevusala Planeerimistasand, sh §-s11: Planeerimistasand, sh §-s 11: Tulemusvaldkond Tulemusvaldkond Programm Programm Meede Meede Programmi tegevus Programmi tegevus Põhiteenus Teenus Toetus Toetus Tehingupartneri kood Tehingupartner Tulu-/kuluüksus Tulu-/kuluüksus Projekt Projekt Ressurss/kulukoht Ressurss/kulukoht Tugiteenus Tugiteenus Teenuse tegevus Teenuse tegevus Klient Klient Arvestusobjektide kasutamist on selgitatud seletuskirjas iga arvestusobjekti paragrahvis. Lõige 3 Arvestusobjektide kodeerimise üldised põhimõtted on kirjeldatud lisas 1. Lisa 1. Arvestusobjektide kodeerimise põhimõtted Taustaks - senine lisa 1 „Eelarveklassifikaator“ oli kokkuvõte arvestusobjektide liigendusest ja kodeerimisest ning ei sisaldanud täiendavat informatsiooni määruses või selle lisades sätestatule. Senise lisa 1 ülesehitus ja andmestik olid vajalikud kuni 31.01. 2014 kehtinud RESi redaktsiooni korral, mille järgi koosnes eelarveklassifikaator vaid eelarvete tulude, kulude ning finantseerimistehingute detailsest liigendusest (RT I 2002, 64, 393, § 4 lg 9). 3 / 27 Hilisemates redaktsioonides on nõutud, et eelarveklassifikaator sisaldaks lisaks liigendustele ka arvestuspõhimõtteid ja mõisteid (kehtivas seaduses § 29 lg 1). Seega on eelarveklassifikaator terviklik sisaldades määruses kirjeldatud arvestuspõhimõtteid ja lisades kirjeldatud liigendusi- kodeerimisi ning eelarveklassifikaatori nimelist lisa eelarveklassifikaatori sisse ei koostata. Lisas 1 tuuakse välja arvestusobjektide kodeerimise põhimõtted. Punkt 1. Arvestusobjekti (välja arvatud planeerimistasand) koodi loomine. Arvestusobjekti koodis tohib kasutada ainult tähti, numbreid, side- ja alakriipsu. Muud märgid, sümbolid, sh tühikud on keelatud. Täpitähtede kasutamisest tuleb hoiduda, sest üldjuhul loevad tarkvarad need ilma täppideta tähtedeks. Eelistada tuleks läbivalt kas suur- või väiketähti, sest tarkvara võib lugeda need samadeks tähtedeks ja anda veateate (kood on juba olemas). Koodi, mis peab algama numbriga, ei tohi alustada nulliga. Erinevates tarkvarades võib numbrilise koodi esimesel kohal olev null jääda loetamatuks. Arvestusobjekti kood peab olema unikaalne ja ei tohi kokku langeda ühegi varem kasutusel olnud sama arvestusobjekti koodiga. Kood on unikaalne, kui ta erineb vähemalt ühe numbri (sh null) võrra. Punkt 1.1 Arvestusobjekti „Planeerimistasand“ koodi loomiseks nähakse ette järgmised erisused: Planeerimistasandite koodides on lubatud kasutada ainult suurtähti ja numbreid. Ei ole lubatud kasutada väikeseid tähti, täpitähti, tühikut, kirjavahemärke (punkti, koma, sulge vms). Erandina kasutatakse mõõdikutel sidekriipsu nende eristamiseks planeerimistasanditest. Koodi lahter peab olema vormindatud tekstiformaati. Punkt 2. Arvestusobjekti nimetuse loomine. Nimetus peab olema arusaadav, selgitama arvestusobjekti kasutamise otstarvet. Nimetus peab olema sobivas sõnastuses, arusaadav ka välistele lugejatele, võimalusel avama arvestusobjekti sisu. Nimetuses ei tohi kasutada jutumärke, nimetuses võib kasutada kõike muid sümboleid. Nimetuses tohib kasutada numbreid. Võimalusel välditakse täppidega tähti. Täppidega tähtede „õ“, „ä“, „ö“, „ü“, „š“, „ž“ kasutamisel tuleb arvestada, et iga selline täht on kahe tähemärgi pikkusega (näiteks sõna „Päästeamet“ on seetõttu 12 tähemärgi pikkune, mitte aga 10 tähemärgi pikkune nagu loendab Word või Excel märgiarvestus). 4 / 27 Tabel 2. Arvestusobjektide kasutamine Kodeerimine Kasutamine Piirmäär Aruandlus ARVESTUSOBJEKTID Strateegiline. Kuluarvestus Finantsarvestus (RETA, RaM Asutus Pikkus Eelarve (REIS) planeerimine Riigieelarve Limiit SAPis (SAP) (sh KAIS) tulemus- (SJIS) kaudu aruanne) Administratiivne (valitsemisala) tunnus + 1 + + Organisatsioon, asutuste grupid (ORG) + 2 + + + eelarveüksus + „E“+ORG + + + + Eelarve liik + 2 + + + + + + tulud 3–6 RETAs koond kulud 2–3 Eelarve kontode (T,K,I,F); Planeerimisel Koond (K,I,F) või asemel 8 Tulemus- Eelarve konto + investeeringud 2 + Koond (K,I,F) vähemalt lisa 4 detailsemalt kohalised aruandes 2- detailsuses fin.tehingud 3–4 kontod kohalised kontod käibemaksukulu 6 Eelarve objekt + 8 + + + + sh üleriigiline eelarve objekt + 8 + + + + + Tegevusala + 2–5 2–5 5 2–5 2 Planeerimistasand, sh tulemusvaldkond (TUV) + 2 + + + + + programm (PR) + TUV+2 + + + + meede (ME) + PR+2 + + + + programmi tegevus (PR_TEG) + ME+2 + + + + + teenus + PR_TEG+2 + + 5 / 27  Kodeerimine Kasutamine Pikkus Piirmäär ARVESTUSOBJEKTID Strat. planeeri- Fin. arvestus Kuluarvestus (sh RaM Asutus Eelarve (REIS) Aruandlus Riigieelarve Limiit SAPis mine (SJIS) (SAP) KAIS) kaudu Toetus + kuni 20 + + + + Tehingupartneri kood + 6 + + algandmetes Tulu-/kuluüksus + kuni 10 + kuluüksus Projekt + kuni 20 nõutav IN puhul nõutav IN puhul Ressurss/kulukoht + kuni 12 + + Tugiteenus + kuni 35 + Teenuse tegevus + kuni 35 + Klient + kuni 35 + 6 / 27 Eelnõu § 5. Administratiivne tunnus Lõige 1 Senised arvestusobjektid „Organisatsioon“ ja „Eelarveüksus“ nimetatakse kokkuvõtvalt „Administratiivseks tunnuseks“, varasemaga võrreldes nende sisu ja kasutusala ei muutu. Nimetused „Organisatsioon“ ja „Eelarveüksus“ jäävad andmebaasides kasutusele administratiivse tunnuse alamtunnustena, st ei kaasne muudatusi andmebaasides. Muudatus vähendab survet määruse sagedaseks muutmiseks asutuste liitmise, ühinemise vms tagajärjel. Eelarveandmetes kasutatakse ainult eelarveüksuse tunnuseid, strateegilises planeerimises organisatsiooni tunnuseid, kuid iga-aastane riigieelarve on administratiivse jaotusega (RES § 26 lg 2) põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemisalade (edaspidi koos nimetatuna valitsemisala) kaupa. Eelarveklassifikaatoris tuuakse välja iga valitsemisala kokkuvõttev tunnus (nt Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) valitsemisala administratiivne tunnus G. HTMi tunnus organisatsioonina on G10, ministeeriumi tunnus eelarveüksusena on EG10). Lõiked 2, 3, 6 ja lisa 2. Administratiivne tunnus Olulisema muudatusena kinnitatakse lisas 2 põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemisalade üldtunnused ja organisatsiooni gruppide tunnused. Konkreetsed asutuste nimetused koos koodidega esitatakse käsiraamatus. Muudatus võimaldab asutuste loomise, ühinemise, ühendamise vms juhul võtta operatiivselt kasutusele vajalikke tunnuseid uute organisatsioonide kodeerimiseks. Lõigetes selgitatakse, et administratiivne tunnus on valitsemisala tunnuse, organisatsiooni (asutuse) või nende gruppide tunnuse ning eelarveüksuse tunnuse koondnimetus. a) Valitsemisala tunnus Valitsemisala tunnus tähistab põhiseaduslike institutsioonide, Riigikantselei haldusala ja ministeeriumi valitsemisala administratiivset kuuluvust. Valitsemisala tunnus on ühekohaline ja tähistatakse tähega (A kuni V). b) Organisatsiooni tunnus Selgituseks - ajani, mil riigieelarve oli kassapõhine ja riigi raamatupidamisarvestus tekkepõhine, kasutati vaid organisatsiooni tunnust. Tekkepõhisele eelarvele üle minnes lisandus eelarveüksuse tunnus. Väljavõte 2016. a eelarveklassifikaatorist: § 5. Organisatsioon (1) Arvestusobjekti „Organisatsioon” (edaspidi organisatsioon) alusel liigendatakse riigieelarve vahendid asutuste lõikes, peetakse nende üle kassapõhist arvestust ja seatakse eelarve kasutamiseks kassapõhised piirmäärad. (2) Organisatsioonid on toodud käesoleva määruse lisas 2. § 6. Eelarveüksus (1) Arvestusobjekti „Eelarveüksus” (edaspidi eelarveüksus) alusel liigendatakse riigieelarve vahendid asutuste lõikes, peetakse nende üle tekkepõhist arvestust ja seatakse eelarve kasutamiseks tekkepõhised piirmäärad. (2) Asutuse eelarve liigendamisega rohkema kui ühe eelarveüksuse vahel luuakse eraldi eelarveüksuse tunnused. Kõigi eelarveüksuste üle peetakse tekkepõhist arvestust ja nende eelarve kasutamiseks seatakse tekkepõhised piirmäärad. 7 / 27 Kasutusse jäävad seni kehtivad valitsemisala sisesed grupitunnused haridusasutustele (G2–G5), kohtutele (J5), kinnipidamiskohtadele (J6) ja muuseumidele (M8). Grupitunnustele annab järjekorranumbrid Rahandusministeeriumi (RaM) riigieelarve osakond. Organisatsiooni tunnus on 3-kohaline kood, millest esimene koht tähistab valitsemisala ja järgmised kohad asutusele Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) antud järjekorranumbrit. Juhul kui asutus kuulub gruppi, tähistab koodi teine koht grupi tunnust (nt koodis G2 tähistab „G“ HTMi valitsemisala ja „2“ tähistab riigi kutseõppeasutuste gruppi). c) Eelarveüksuse tunnus Eelarveüksuse tunnuse abil seatakse tekkepõhise riigieelarve korral eelarve limiidid ning peetakse riigieelarve täitmise tekkepõhist arvestust. Eelarveüksuse kood on 4- kohaline täiendades organisatsiooni tunnust tähega „E“. Lõiked 4 ja 5 Kirjeldatakse asutuste loomise, ühinemise jms juhtudel organisatsiooni tunnuse andmist. Asutustele koodide andmisel juhindutakse valitsemisala tunnusest (tähest). Organisatsiooni ja eelarveüksuste tunnused luuakse majandusarvestuse infosüsteemis SAP1. Valitsemisalade kirjalike ettepanekute alusel annab RTK organisatsiooni ja eelarveüksuste tunnused valitsemisala ja järjekorra numbri alusel. SAPist väljavõetud organisatsioonide loomise ja sulgemise nimekiri koos vastavate kuupäevadega avalikustatakse käsiraamatus. Lõige 7 Administratiivse tunnuse kodeerimine, valitsemisalade tunnused ja organisatsiooni gruppide tunnused on kirjeldatud lisas nr 2. Eelnõu § 6. Eelarve liik Eelarve liik on arvestusobjekt, millega RESist tulenevalt liigendatakse riigieelarve vahendid piirmääraga vahenditeks, piirmäärata vahenditeks ja edasiantavateks maksudeks järgmiselt: a) piirmääraga vahendeid (RES § 32 lg 1) tähistatavad eelarve liigid 20 ja 21. b) piirmäärata vahendeid (RES § 32 lg 2) tähistavad eelarve liigid 10, 31–322, 40, 41, 43, 44, 45 ja 60. c) edasiantavaid makse (RES § 32 lg 3) tähistavad eelarve liigid 50–59. Piirmääraga vahendite eelarvet ei tohi ületada, kuid kasutamata jäänud vahendeid on võimalik kasutada samaks otstarbeks järgmisel eelarveaastal. Piirmääraga vahendid koosnevad eelarve liikidel 20 ja 21 kajastatavatest kindlaksmääratud vahenditest. Eelarve liik 20 on kasutusel finantsarvestuse pidamisel SAPis ja eelarve liiki 21 kasutatakse juhul, kui finantsarvestus toimub ja piirmäärad seatakse väljaspool SAPi muus spetsiaaltarkvaras. Piirmäärata vahendid jagunevad arvestuslikeks vahenditeks (eelarve liik 10), tuludest sõltuvateks vahenditeks (eelarve liigid 40, 41, 43, 44, 45) ja mitterahalisteks vahenditeks (eelarve liik 60). Sarnaselt tuludest sõltuvate vahenditele loetakse piirmäärata vahendite hulka ka välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid (eelarve liigid 31 ja 32). Eelarve liiki 31 kasutatakse ainult SAPis välistoetuse riigieelarvelise kaasfinantseerimise kasutamisele piirmäära 1 Systems Applications and Products in Data Processing (SAP) poolt pakutav infosüsteem „Enterprice Resourse Planning“, mida kasutatakse riigiraamatupidamises ühtse majandusarvestustarkvarana. 2 Eelarve liigid 31 ja 32 on oma loomult rahaliste vahendite kasutamise limiidid, kuid neid kasutatakse koos välistoetustega ja seetõttu eelarvestatakse neid piirmäärata vahendite hulgas. Liikide 31 ja 32 tegelik limiit SAPis sõltub välistoetuse tingimustes määratud kaasfinantseerimise määrast. 8 / 27 seadmiseks. Tegemist on jooksvas finantsarvestuses kasutatava tehnilise liigiga, mis kuluarvestuses asendatakse liigiga 32. Eelarve liigile 31 eelarvet ei planeerita (planeeritakse liigile 32). Arvestuslikud vahendid (eelarve liik 10) on: 1) arvestuslikud kulud, mille suurus tuleneb seadusest (nt pensionid); 2) riigitulud, mida ei saa kasutada otse kulude tegemiseks (nt maksud, lõivud, trahvid, mida ei anta seaduse alusel edasi); 3) finantseerimistehingud, mille kasutamisel lähtutakse seaduses ja/või lepingus sätestatud nõuetest ja kohustustest. Arvestuslike vahendite kasutamiseks piirmäärasid ei seata ja eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud eelarvet järgmisse eelarveaastasse üle ei kanta. Vahendite kasutamisel lähtutakse seaduses määratud vajadusest. Tuludest sõltuvad vahendid (eelarve liigid 40, 41, 43, 44, 45) Eelarve liiki 40 kasutatakse ainult välistoetust saava riigiasutuse või välistoetust saava muu asutuse partneriks oleva riigiasutuse tuludes ja sama välistoetuse ning sellele lisatud riigieelarvelise kaasfinantseerimise (ReKF) arvelt tehtud kuludes ja investeeringutes. Eelarve liiki 40 kasutavad riigiasutused, kes saavad ise toetust, või on toetust saava asutuse partnerid (partnerist riigiasutus) sõltumata sellest, kas välistoetus on otselaekuv või vahendajalt saadud (vt näide 1). Iga toetus planeeritakse vastaval toetuse koodil (edaspidi näidetes grant) eelarve liigiga 40, sh välistoetuse tulu eelarve kontol 359 ja kulud või investeeringud lähtudes majanduslikust sisust määruse lisas 6 märgitud toetuse koodiga, mis näites 1 on tähistatud tähega „R“. Saaja ei planeeri riigieelarvelist kaasfinantseerimist tuluna, kuna selline tulu on riigisisene (kaasfinantseerimise vahenditeks ei laeku riigile täiendavalt tulu) ja eelarves kehtib topelt planeerimise vältimise printsiip. Kulud ja investeeringud planeeritakse eelarve liigiga 40 välistoetuse ja kaasfinantseerimise kogusummas. Iga toetuse saaja koodi lõikes on eelarve liigil 40 kajastatud vahendite korral tulusid kaasfinantseerimise võrra vähem kui kulutusi kokku. Lisas 5 märgitud eelarve objekti koodi (IN-kood) tuleb planeerimisel kasutada investeeringute ja investeeringutoetuste puhul, kui välistoetus on mõeldud peamiselt investeeringuteks (hinnanguliselt on toetusest 75% või rohkem investeeringuteks). NÄIDE 1. Välistoetuse planeerimine toetuse saaja eelarves, ReKF 30% kogukulutusest Planeerimine Liik Konto TP Grant Objekt Saaja tulu (välistoetus 14,0 mln) 40 359 Ei Nõutav (R) Ei 15,41,45,50,55,60, Saaja kulu/investeering koos ReKF-ga (20,0 mln) 40 Ei Nõutav (R) IN-kood * 601000, 601002 *IN-koodid on nõutavad eelarve kontode 15 (investeeringud) ja 45 (investeeringutoetused) planeerimisel Eelarve liiki 41 kasutab ainult välistoetust vahendav riigiasutus (ministeerium, Riigikantselei, PRIA) välistoetuse kajastamiseks nii tuludes kui kuludes, kuni ei ole selgunud toetust saav asutus või selleks ei ole riigiasutus. Vahendaja ei planeeri riigiasutusele vahendatavat välistoetust ega kaasfinantseerimist, need planeerib riigiasutusest toetuse saaja (vt näide 2 lk 10). Kui vahendatava toetuse saaja ei ole teada, siis planeeritakse välistoetuste ja riikliku kaasfinantseerimise vahendamist meetme rakendusskeemile vastaval toetuse koodil (statistiline grant „S“). Välistoetuse vahendamist mitteriigiasutusele ja juhul, kui ei teata saajat, 9 / 27 planeeritakse välistoetuse osa liigiga 41 võrdselt tuluna eelarve kontol 359 ja kuluna eelarve kontol 45 ning kaasfinantseerimist liigiga 32 ainult kuluna eelarve kontol 45. IN-koodi tuleb kasutada investeeringutoetuse puhul, kui välistoetus on mõeldud peamiselt investeeringutoetusteks (hinnanguliselt 75% või rohkem on investeeringutoetuseks). NÄIDE 2. Välistoetuste planeerimine vahendaja või otsetoetust edasiandja eelarves (riigieelarvelise kaasfinantseerimise määr on 30%) Planeerimine Liik Konto TP Grant Objekt Vahendaja tulu (välistoetus 14,0 mln) 41 359 Ei Nõutav (S) Ei Vahendaja kulu (välistoetus 14,0 mln) 41 45 Ei Nõutav (S) IN-kood* Vahendaja kulu (ReKF 6,0 mln) 32 45 Ei Nõutav (S) IN-kood* *IN-kood on nõutav investeeringutoetuste planeerimisel Eelarve liiki 43 kasutatakse üldjuhul eelarve kontol 358 kajastatud tulude ja nende tuludega seotud kulude kajastamisel. Erandina kasutatakse eelarve liiki 43 koos eelarve kontodega algusega 38, nt Justiitsministeeriumi (JuM) valitsemisalas eelarve kontol 3880 kajastatud tulude ja nendega seotud kulude kajastamiseks. Samuti juhul, kui riigieelarvega on lubatud kasutada põhivara müügist (eelarve konto 381) saadud summat uue põhivara soetamiseks (nt Välisministeeriumi ostu-müügitehingud saatkondade hoonetega) või muudel erandlikel juhtudel. Muudatusena kasutatakse eelarve liiki 43 ka CO2 osakute müügitulu ja selle arvelt tehtavate kulude ja investeeringute kajastamisel (vt näide 3). Kulud, mis tehakse CO2 osakute müügist saadud tulu arvelt, planeeritakse eelarve objektil SE00035 ja investeeringud (k.a investeeringutoetused) eelarve objektil IN00035. Tehingupartneri koodi ei lisata. CO2 osakute müügi tulu planeerib ainult Keskkonnaministeerium (KeM) eelarve kontol 323 liikidega 10 ja 43 lähtudes osakute müügi aastast. Müügitulu arvelt tehtavad kulutused ei pruugi kajastuda müügituludega samal eelarveaastal. Vajadusel võib planeerimisel lisada ka toetuse (grandi). NÄIDE 3. CO2 osakute müügitulu ja selle arvelt tehtavate kulude ja investeeringute planeerimine Planeerimine Liik Konto TP Grant Objekt Tulu saaja (KeM) 10, 43 323750 Ei Ei SE000035 15,45,50,55,60, Vahendite kasutaja kulud ja investeeringud 43 Ei Vajadusel SE/IN*/000035 601000,601002 *IN-koodid on nõutavad eelarve kontode 15 (investeeringud) ja 45 (investeeringutoetused) planeerimisel. Taastuvenergia statistiliste kvootide müügi tulud ja nendest tehtavad kulud (nt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)) planeeritakse samamoodi, ainult objekti kood on SE/IN/000041. Eelarve liiki 44 kasutatakse majandustegevusest saadud tulude (eelarve konto 322) ja nende arvelt tehtavate kulude ja investeeringute kajastamisel. Eelarve liigi 44 puhul avaneb SAPis tulu kajastamisel vastav limiit kulude ja investeeringute tegemiseks. Eelarve liiki 45 kasutatakse järgmiste ebaregulaarsete tulude ja nendega seotud kulude kajastamiseks: 1) õiguskaitsevahenditena saadud tulu lepingu rikkumise korral, kui seda tulu kasutatakse sama lepinguga ette nähtud kohustuse (eesmärgi) täitmiseks; 2) kindlustusjuhtumite puhul kindlustusandja poolt kahju või kulude hüvitamine, kui seda tulu kasutatakse sama kindlustusobjekti taastamiseks või asendamiseks; 10 / 27 3) kompromisslepinguga saadud hüvitis, kui seda tulu kasutatakse kompromissina lõpetatud lepingu või selle asemel samal eesmärgil sõlmitud lepingu täitmiseks. Mitterahalised kulud (eelarve liik 60) Eelarve liigiga 60 eristatakse tekkepõhises eelarves planeeritavad ja finantsarvestuses kajastatavad mitterahalised tehingud nt põhivara amortisatsioon. Edasiantavad maksud (eelarve liigid 50–59) Edasiantavad maksud ja tasud, mille edasiandmine on sätestatud seaduses ning sõltub laekunud maksutuludest, kantakse saajale edasi vastavalt tegelikule laekumisele. Maksutulu ja maksude edasiandmise kulu planeeritakse eelarves kassapõhiselt, sh kolm maksuliiki (sotsiaalmaks, käibemaks ja aktsiisid) ühe-kuulise nihkega. Ühe-kuuline nihe tähendab, et arvesse võetakse laekumised perioodil veebruar kuni järgmise aasta jaanuar, et viia tulemus lähemale tekkepõhisele tulemusele. Edasiantavad maksutulud planeeritakse üksnes RaMi valitsemisalas (Maksu- ja Tolliameti eelarves). Maksude edasiandmise kulud planeeritakse vastavas valitsemisalas (Rahandus-, Sotsiaal-, Kultuuri-, Keskkonna- või Justiitsministeeriumi valitsemisalades). Edasiantavate maksukulude puhul kasutatakse alati vastavat eelarve objektikoodi. Edasiantavad tulud patendiameti riigilõivudest ja alates 2022. aastast kohalikele omavalitsustele edasiantavatest liikluskaamerate trahvidest planeeritakse liigiga 59 vastavalt eelarve kontodel 320 ja 3880. Edasiandmise kulu planeeritakse liigiga 59 eelarve kontol 60. Ülevaade eelarve liikide muutustest on esitatud tabelis 3 lk 13. Lõige 2 Eelarve liigid ja nende kasutamine on toodud lisas 3. Lisa 3. Eelarve liik Eelarveklassifikaatori muutmisega muudetakse lisa 3 ülesehitust, sh luuakse seosed RESiga ja eristatakse piirmääraga ja piirmäärata vahendite liigid nagu on need eristatud RESis. Selguse huvides kirjeldatakse eelarve liikide kasutamist ka tulude puhul. Seni allmärkustes kirjeldatud liikide kasutamisjuhist on täiendatud ja esitatakse lisas eraldi punktina. Võrreldes seni kehtiva eelarveklassifikaatoriga on eelarve liikide nimekirjas järgmised muudatused (vt ka tabel 3 lk 13): a) jäetakse välja:  liik 30 „Ülekantavad vahendid“ o Liik 30 oli kehtivas eelarveklassifikaatori regulatsioonis sätestatud tingimuslikuna (kuni RES § 591 alusel regulatsiooni kehtestamiseni). Tingimuseks olnud regulatsioon kehtestati 19.12.2019 ja hakkas kehtima 01.01.2020.  liik 33 „Kapitalirent“ o Liigi 33 kasutamist kapitalirendi eristamiseks ei ole sisuliselt vaja, sest kapitalirendi kohustuste suurenemist või vähenemist näitab eelarve konto 208. Liigil 33 kajastatud tehingud kajastatakse edaspidi liigiga 20.  liik 42 „Riigisisesed toetusprogrammid“ o Liik 42 jäetakse välja, sest riigieelarves planeeritakse kõik vahendid ühekordselt, st eelarvet ei planeerita teisele riigiasutusele üleantavana (planeerimisel ei kasutata arvestusobjekti „Tehingupartner“).Eelarve liigi 42 kasutamine tõi praktikas kaasa ka 11 / 27  tulude topelt kajastamise ja väljakonsolideerimise vajaduse (saaja riigiasutus kajastas andja riigiasutuse vahendi tuluna, riigieelarve kui terviku vaates aga uut tulu ei tekkinud). b) lisatakse:  liik 31 „Välistoetuse riigieelarvelise kaasfinantseerimise piimäär SAPis“ o Liik 31 on katkematult olnud kasutusel SAPis ka siis, kui seda eelarveklassifikaatori lisas 3 enam ei olnud. Liigi 31 kasutamist jätkatakse ainult eelarve rakendamisel SAPis.  liik 32 „Välistoetuse riigieelarveline kaasfinantseerimine toetuse vahendamisel“; o Liiki 32 kasutatakse ainult välistoetuse vahendamisel (ministeerium või Riigikantselei) isikule, kes ei ole riigiasutus, edasiandmisel (välistoetust saav riigiasutus). Liiki 32 kasutatakse juhul, kui eelarvesse on planeeritud toetuste vahendamine (eelarve liik 41), liiki 32 kasutatakse koos eelarve kontoga 45. c) täpsustatakse nimetusi:  liigi 40 uus nimetus on „Välistoetus ja sellest sõltuvad vahendid“ o Liiki 40 kasutakse ainult siis, kui toetust saav riigiasutus (partnerist riigiasutus) teeb kulutusi välistoetusest ise, nt kasutab toetust tegevuskuludeks või investeeringuteks. Kulude ja investeeringute eelarves kajastatakse liigil 40 saadud riigieelarvelist kaasfinantseerimist. Koondades välistoetuse ja välistoetuse riigieelarvelise kaasrahastamiskohustuse samale eelarve liigile väheneb töökoormus finantsjuhtimises ja finantsarvestuses (puudub vajadus mitmekordselt kirjendada), samuti tagatakse muudatusega välistoetuse ja siseriikliku kaasrahastamiskohustuse vahendi kasutamine alati ühesuguses nõutavas proportsioonis.  liigi 41 uus nimetus on „Vahendatud välistoetus ja sellest sõltuvad kulud“ o Liigi 41 nimetust täpsustatakse sisule vastavamaks. Liiki kasutatakse ainult välistoetuste vahendamise korral.  liigi 59 uus nimetus on „Lõivud, trahvid jm edasiantavad tasud“ o Liigi 59 nimetust muudetakse tulevalt vajadusest planeerida muid lisanduvaid edasiantavaid lõive, trahve vm tulusid (nt al 2022 liikluskaamerate trahvituludest 50% kohalikele omavalitsustele). Samal eelarve liigil kajastatavaid erinevaid tulusid eristatakse eelarve objekti koodiga, tuludes ka erineva tulukontoga (nt riigilõivud eelarve kontol 320 ja trahvid eelarve kontol 3880). Kulukannetes eelarve konto erinevusi ei ole. d) lühendatakse nimetusi:  liikide 43, 44 ja 45 nimetusi lühendatakse. o liigi 43 uus nimetus on „Muu tulu ning sellest sõltuvad vahendid“ o liigi 44 uus nimetus on „Majandustegevus“ o liigi 45 uus nimetus on „Ebaregulaarsed vahendid“ 12 / 27 Tabel 3. Kokkuvõte eelarve liikide muudatustest Lisa 3 kehtiv regulatsioon Lisa 3 peale muudatusettepanekuid Kood nimetus Kood nimetus 10 Arvestuslikud vahendid 10 Arvestuslikud vahendid 20 Kindlaksmääratud vahendid 20 Kindlaksmääratud vahendid Kindlaksmääratud vahendid – (piirmäärad Kindlaksmääratud vahendid (piirmäär 21 21 väljaspool SAP) väljaspool SAPi) 30 Ülekantavad vahendid (kehtis kuni 01.01.2020) - - 31 Välistoetuse riigieelarvelise - - kaasfinantseerimise piimäär SAPis 32 Välistoetuse riigieelarveline - - kaasfinantseerimine toetuse vahendamisel 33 Kapitalirent - - 40 Tulud ja tuludest sõltuvad kulud 40 Välistoetus ja sellest sõltuvad vahendid Vahendatud tulud ja nendest sõltuvad kulud Vahendatud välistoetus ja sellest sõltuvad 41 41 – piirmäärad väljaspool SAPi kulud 42 Riigisisesed toetusprogrammid - - 43 Muud tulud ja tuludest sõltuvad kulud 43 Muu tulu ning sellest sõltuvad vahendid 44 Majandustegevusest laekuv tulu 44 Majandustegevus Ebaregulaarsed tulud ja nendest sõltuvad 45 45 Ebaregulaarsed vahendid kulud 50 Edasiantav maks – tulumaks 50 Tulumaks 51 Edasiantav maks – sotsiaalmaks 51 Sotsiaalmaks 52 Edasiantav maks – töötuskindlustusmakse 52 Töötuskindlustusmakse 53 Edasiantav maks – kogumispension 53 Kogumispensioni makse 54 Edasiantav maks – maamaks 54 Maamaks 55 Edasiantav maks – aktsiisimaks 55 Aktsiisimaks 56 Edasiantav maks – hasartmängumaks 56 Hasartmängumaks 57 Edasiantav maks – tollimaks 57 Tollimaks 58 Edasiantav maks – keskkonnatasu 58 Keskkonnatasu, saastetasu Edasiantav maks – patendiameti toimingute 59 59 Lõivud, trahvid jm edasiantavad tasud riigilõiv 60 Mitterahalised vahendid 60 Mitterahalised vahendid Eelnõu § 7. Eelarve konto Lõige 1 Eelarve konto on arvestusobjekt, millel peetakse arvestust majandusliku sisu järgi ning seatakse eelarvele vastavad piirmäärad. Eelarve konto on aluseks riigieelarves majandusliku sisu jaotusele, eelarve kontot kasutatakse Vabariigi Valitsuse liigenduses. Igale eelarve kontole vastavad rahandusministri kehtestatud kontoplaanis (rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” (edaspidi üldeeskiri) lisa 1) majanduslikku sisu kajastavad kontod, mille sisu on selgitatud kontoplaani kasutusjuhendis. Üldeeskirjast erinevate eelarve kontode kasutamist on selgitatud eelarveklassifikaatori lisas 4. Eelarve konto on kuni 6-kohalise koodiga arvestusobjekt, mida kodeeritakse ja hallatakse riigis keskselt. Lõige 2 Eelarve kontod on toodud lisas 4. 13 / 27 Lisa 4. Eelarve kontod Eelarve kontode muudatuste kokkuvõtet vt tabelist 4 lk 16–17. Eelarve kontodel algusega 30 kajastatakse makse ja sotsiaalkindlustusmakse. Eelarve kontode täpsed nimetused on toodud üldeeskirja lisas 1. Selgemini eristatakse eelarve kontodel algusega 32 riigilõivu eelarve kontod kaupade ja teenuste müügi eelarve kontodest. Riigilõivude planeerimiseks tuleb praegu kasutada 50 erinevat eelarve kontot, mille tulud on ebaühtlased: kahel kontol on aastatulu üle kümne miljoni euro, kuuel kontol on aastatulu miljonist eurost kuni kümne miljoni euroni, 13-l kontol on aastatulu sajast tuhandest eurost kuni miljoni euroni, 29-l kontol jääb aastatulu alla saja tuhande euro, vt mahult suurimate riigilõivu kontode jaotust jooniselt 1. Riigilõivu kontod, mille aastatulu on vähemalt 200 000 eurot 35000000 30000000 25000000 20000000 2020.a 15000000 2019.a 10000000 2018.a 5000000 0 Joonis 1. Aastatulude järgi 15 suurema riigilõivu kontod aastatel 2020–2018 Edaspidi planeeritakse detailsetel eelarve kontodel järgmised riigilõivud:  kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingute riigilõiv (eelarve konto 320010);  liiklusregistri toimingute riigilõiv (eelarve konto 320020);  isikut tõendavate dokumentide seaduse ja kodakondsuse seaduse alusel teostatavate toimingute riigilõiv (eelarve konto 320220);  kohtuasjade toimingute riigilõiv (eelarve konto 320330);  välismaalaste seaduse ja selle täitmiseks antud õigustloovate aktide alusel teostatavate toimingute riigilõiv (eelarve konto 320740); Ülejäänud riigilõivud planeeritakse koondatuna eelarve kontol 320. Kaupade ja teenuste müügitulude eelarve kontod jaotatakse sisu järgi eelarve kontoks 322 „Tulud majandustegevusest“ ja eelarve kontoks 323 „Üüri ja renditulud, õiguste müügitulu, muu toodete ja teenuste müük“. Eelarve kontol 322 kajastatakse lisaks üldeeskirjas toodud kontogrupile 322 ka majandustegevuse tulud järgmistelt kontogrupi 323 kontodelt:  algusega 3230 (tulud transpordi- ja sidealasest tegevusest);  algusega 3231 (tulud põllu-ja metsamajandusest, jahindusest ning kalandusest);  algusega 3232 (tulud muudelt majandusaladelt). 14 / 27 Seega on majandustegevusest saadav tulu, millest seda saav riigiasutus tohib teha ise kulutusi, koondatud üheks eelarve kontoks 322. Eraldi ridadel on välja toodud algusega 38 eelarve kontode koodid ja nimetused, mis varem olid esitatud ühe üldnimetusena, kuid erinevate kontodena. Kontol algusega 38 kajastatakse erinevaid tulusid ja esitlusviis lihtsustab nimetuste sidumist koodidega. Üldeeskirjast erinevate eelarve kontode kasutamisjuhis on lisas 4 esitatud eraldi punktina. Eelarve kontode nimekirja on sisse viidud järgmised muudatused: a) asendatakse:  riigilõivudega seotud kontod 320000, 320030–320210, 320240, 320320, 320340–320730 ja 320999 eelarve kontoga 320 „Riigilõivud“  kaupade ja teenustega seotud kontod 3220-3232 eelarve kontoga 322 „Tulud majandustegevusest“  kaupade ja teenustega seotud kontod 323700-323890 eelarve kontoga 323 „Üüri ja renditulud, õiguste müügitulu, muu toodete ja teenuste müük“ b) jäetakse välja pikaajaliste finantstehingute eelarve kontod, sest mida eelarvestamisel ega eelarve täitmisel ei kasutata:  konto 1532 „Laenu ja liisingnõuete pikaajaline osa“  konto 258 „Laenukohustiste pikaajaline osa“ c) lisatakse:  konto 30429 „Muu aktsiis“, millel kajastatakse aktsiisid, mille kohta eraldiseisvat eelarve kontot ei ole  konto 320 „Muud riigilõivud“, millel kajastatakse detailsetel eelarve kontodel nimetamata riigilõivud  konto 3826 „Tulem bioloogilistelt varadelt“  konto 3827 „Teekasutustasu“  konto 600 „Riigisaladusega seotud kulud“ o Eelarve kontoga 600 „Riigisaladusega seotud kulud“ eristatakse riigisaladusega kaetud kulud muudest tegevuskuludest (eelarve kontost 60). Eelarve kontol 600 planeeritakse sellised kulud, mis seaduse ja määruse järgi on salastatud teave ja mis üldeeskirja järgi näidatakse raamatupidamiskontol 600000 „Riigisaladusega seotud kulud“. d) täpsustatakse järgmiste kontode nimetusi:  konto 358 „Saadud kodumaine toetus“ o Eelarve konto 358 on riigi tulukonto. Selle konto senine sõnastus eksitas ja sellel kontol kajastati tulusid, mida riiki tegelikult ei laekunud. Kui välistoetusele on toetuse andja poolt või siseriiklikult õigusaktiga (toetuse andmise tingimustega) ette nähtud riigisisene kaasrahastus, siis selle katteallikaks on riigi maksu- või muud tulud. Need tulud on juba riigieelarves kajastatud ja välistoetuste planeerimisega ei saa neid uuesti tuluna kajastada. Kui riigiasutus saab välistoetuse siseriikliku kaasrahastamis- kohustuse täitmiseks vahendid muudelt residentidelt (v.a riigiasutustelt), siis on selline tulu riigieelarve vaates esmakordne tulu ja tuleb kajastada kontol 358.  konto 381 „Tulud põhivara ja varude müügist“  konto 3880 „Trahvid ja muud varalised karistused“  konto 3825 „Keskkonnatasud“  konto 3882 „ Saastetasud“ 15 / 27  konto 601000 „Käibemaksukulu majandamiskuludelt“  konto 601002 „Käibemaksukulu põhivara soetuselt“  konto 601004 „Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt“  konto 151 „Pikaajalised finantsinvesteeringud sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides“  konto 1537 „Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine“ o Selguse huvides täpsustatakse eelarve konto 1537 nimetust tuues välja, et kontot kasutatakse finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimise korral. Eelarve kontode muudatuste ülevaade on esitatud tabelis 4. Tabel 4. Kokkuvõte eelarve kontode muudatustest Lisa 4 kehtiv regulatsioon Lisa 4 peale muudatusettepanekuid Eelarve kontode Nimetus Eelarve kontode koodid Nimetus Eelarve kontode koodid grupp Maksud ja 3000, 3001, 30200, 3000, 3001, 30200, sotsiaalkindlustusmaksed 30201, 3025, 3026, 30201, 3025, 3026, (konto klass 30) 303000, 303100, 304000, Maksud ja sotsiaal- 303000, 303100, 304000, 30420, 30421, 30422, kindlustusmaksed 30420, 30421, 30422, 30423, 30424, 3043, 305 30423, 30424, 30429, 3043, 305 Kaupade ja teenuste müük 320000, 320010, 320020 , 320, 320010, 320020, Riigilõivud (konto klass 32) 320030, 320040, 320050, 320220, 320330, 320740 320055, 320060, 320065, Tulud 322 320070, 320090, 320100, majandustegevusest 320110, 320140, 320160, 320180, 320190, 320210, 320220, 320240, 320320, 320330, 320340, 320350, 320360, 320370, 320400, 320410, 320420, 320430, 320440, 320450, 320500, 320510, 320520, 320530, 320540, 320545, 320560, Üüri- ja renditulud, 320570, 320580, 320600, õiguste müügitulu, 323 320620, 320630, 320700, muu toodete ja 320710, 320720, 320730, teenuste müük Tulud (T) 320740, 320999, 3220, 3221, 3222, 3223, 3224, 3225, 3226, 3227, 3228, 3229, 3230, 3231, 3232, 3233, 323700, 323710, 323720, 323750, 323800, 323830, 323840, 323870, 323880, 323890 Saadud kodumaised Saadud kodumaine toetused, sealhulgas 358 358 toetus välistoetuse kaasrahastus Saadud välistoetus 359 Saadud välistoetus 359 Tulud põhivara ja 381 varude müügist Trahvid ja muud Muud tulud ( konto klass 381, 3823, 3825, 3880, 3880 varalised karistused 38) 3882, 3888 Keskkonnatasud, 3825, saastetasud 3882 Muud tegevustulud 3823, 3826, 3827, 3888 Tulem osalustelt 652 Tulem osalustelt 652 Tulu hoiustelt ja Tulu hoiustelt ja 655 655 väärtpaberitelt väärtpaberitelt Muud finantstulud 658 Muud finantstulud 658 Sotsiaaltoetused 41 Sotsiaaltoetused 41 Kulud Muud toetused 45 Muud toetused 45 (K) Tööjõukulud 50 Tööjõukulud 50 16 / 27  Lisa 4 kehtiv regulatsioon Lisa 4 peale muudatusettepanekuid Majandamiskulud 55 Majandamiskulud 55 Riigisaladusega 600 Muud tegevuskulud 60 seotud kulud Muud tegevuskulud 60 Käibemaksukulu Käibemaks 601000 601000 majandamiskuludelt Põhivara amortisatsioon Põhivara ja ümberhindlus 61 amortisatsioon ja 61 ümberhindlus Intressikulu ja muud Intressikulu ja muud 650 650 finantskulud finantskulud Põhivara soetused 15 Põhivara soetused 15 Investee- Käibemaks põhivara Käibemaksukulu ringud (I) 601002 601002 soetustelt põhivara soetustelt Lühiajalised Lühiajalised 101 101 finantsinvesteeringud finantsinvesteeringud Laenu- ja liisingunõuded Laenu- ja 1032 1032 liisingunõuded Osalused avaliku sektori Osalused avaliku 150 150 sidusüksustes sektori sidusüksustes Pikaajalised Pikaajalised finantsinvesteeringud finantsinvesteeringud, 151 151 sh osalused Finant- rahvusvahelistes org-s seerimis- Laenu- ja liisingunõuete tehingud 1532 - - pikaajaline osa (F) Finantseerimis- Antud sihtfinantseerimine 1537 tegevuseks antud 1537 sihtfinantseerimine Laenukohustised 208 Laenukohustised 208 Laenukohustiste 258 - - pikaajaline osa Käibemaks Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt 601005 finantseerimis- 601005 tehingutelt Lõige 3 Seni sätestas eelarveklassifikaator, et eelarve kontod on raamatupidamise üldeeskirja kontod, mida tuleb esitada vähemalt eelarveklassifikaatori lisas 4 märgitud detailsuses. Nüüd sätestatakse, et eelarve kontod on need, mis on lisas 4 esitatud, aga mida võib vajadusel kasutada üldeeskirja detailsuses. Muudatuse tulemusena tuleb eelarve kontode valikul lähtuda eelkõige määruse lisas 4 välja toodud eelarve kontodest, mida võib vajadusel detailsemaks jaotada. Selle asemel, et üldeeskirja kontode detailsust vähendada ning seejärel vajadusel uuesti suurendada, suunatakse kasutaja otse eelarve kontode kasutamise poole. Määrus on selgem, lihtsamini mõistetav ja kasutajad ei pea eelarve kontode leidmiseks kaht määrust sirvima. Üldeeskirjaga kinnitatud kontoplaani tuleb vaadata siis, kui kasutajal on soov eelarve kontode detailsust suurendada. Eelnõu § 8. Eelarve objekt Lõige 1 Eelarve objekt on arvestusobjekt, millega on vajadusel võimalik pidada täiendavat arvestust ning seada eelarves vastavaid piirmäärasid. Eelarve objekt võetakse kasutusele juhul, kui Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Rahandusministeerium või vahendite kasutaja peab vajalikuks eelarve sihtotstarvet lisaks eelarve liigile ja majanduslikule sisule või muudele arvestusobjektidele täpsemalt määratleda. 17 / 27 Eelarve objekti on kohustuslik kasutada:  investeeringuks või investeeringutoetuseks ette nähtud vahendite kajastamiseks;  Vabariigi Valitsuse reservidest saadud eraldiste kajastamiseks;  arvestuslike kulude (liik 10) kasutamisel;  ja juhul, kui eelarve liik, eelarve konto, toetuse kood või muu arvestusobjekt ei võimalda Rahandusministeeriumi hinnangul piiritleda vahendi kasutamise sihtotstarvet. Lõige 2 Tuuakse välja üleriigilise eelarveobjekti mõiste. Olukorras, kus eelarve liigi, –konto või muu arvestusobjektiga ei ole piisavalt täpselt tagatud riigieelarve vahendite sihtotstarbe määratlemine ja tuleb kasutusele võtta täiendavalt kohustuslik eelarve objekt, teeb selleks vajaliku otsuse RaMi riigieelarve osakond. Sellega tagatakse, et ühesuguse kitsa sihtotstarbega vahendid on riigiüleselt ühetaoliselt eelarvestatud. Üleriigilise eelarveobjekti sisu on sama, mis seni kehtivas eelarveklassifikaatori määruse lisas 5 on kirjeldatud „Keskselt määratud“ eelarveobjektina. Üleriigiline eelarve objekt eristatakse teistest eelarve objektidest koodi kolmanda ja neljanda kohaga, mis on „00“. Lõige 3 Eelarve objektide kodeerimise juhis viiakse lisasse 5. Lisa 5. Eelarve objektid Eelarve objekt on 8-kohalise koodiga arvestusobjekt, mille kood sisaldab selle sihtotstarvet või allikat, objekti kasutaja- või üleriigilist tunnust ning konkreetset objekti tunnust. Juhul kui vahendid on eraldatud Vabariigi Valitsuse reservist, sisaldab objekti tunnus reservist eraldamise õigusakti numbrit. Lisas täpsustatakse, et kui vahendi sihtotstarve on küll investeering või investeeringutoetus, kuid selle otsustaja on seaduseandja või see pärineb Vabariigi Valitsuse reservidest, sh omandireformi reservfondist, tuleb kasutada vastavalt koodi OR, SE, VR või SR koos investeeringuks või investeeringutoetuseks ettenähtud kontoga. Kasutuses oleva üleriigilise SE-objekti eelarvest investeeringu või investeeringutoetuse planeerimisel asendatakse sihtotstarbe tunnus „SE“ investeeringu tunnusega „IN“. Samuti toimitakse juhul, kui sihtotstarbeliste vahendite arvel soetatakse vallasvara, nt CO2 vahendite arvelt soetatava laeva objekti kood on IN003035. Jäetakse välja vahendite eelarve objekt „määratlemata tegevuskulud“ (kood TK), sest eesmärgipäraselt planeerides on eelarve objekti sihtotstarve määratletav. Täpsustatakse, et IN- koodi tuleb kasutada ka investeeringutoetuste andmisel (varem oli see vaid selgitatud seletuskirjas ja juhistes, mis tekitas õiguslikku segadust). Investeeringutoetuste kodeerimisele kehtivad samad reeglid, mis kehtivad investeeringutele. Kinnisasjade investeeringute ja investeeringutoetuste kodeerimisel on koodi 3. ja 4. kohal objekti kasutaja tunnus, koodi 5.─8. kohal peavad olema nullist erinevad numbrid, st ei tohi olla kolme nulli. Vajadusel võib asutus üleriigilise vallasvara koodi 6.–8. kohal kajastada detailset objekti. Kui kinnisvarasse suunatud investeerimistegevus on samatüübiline, kinnisasju on palju ja ei ole otstarbekas nende osas eraldi arvestust pidada (nt kutsekoolide remondifond, maade ostud) võib Rahandusministeeriumi nõusolekul koondada investeerimistegevuse grupiks ja luua grupikoodi. 18 / 27 Eelnõu § 9. Toetus Lõige 1 Toetus on arvestusobjekt, mida kasutatakse eelarvestamisel ja raamatupidamises välistoetuste ja riigieelarvelise kaasfinantseeringu arvestuse pidamiseks. SAPis avatakse limiidid toetuse koodide lõikes eelarve ning seatakse kasutamise piirangud. Lõige 2 Lõikes asendatakse mõiste „välistoetuse kaasrahastamine“ mõistega „riigieelarveline kaasfinantseering“. Täpsustus on oluline mõiste sidumiseks määruse lisasse 3 lisatud eelarve liigiga 32. Mõiste „riigieelarveline kaasfinantseering“ on defineeritud lõikes 4. Lõige 3 Asutuse soovil ja kokkuleppel Riigi Tugiteenuste Keskusega võib arvestusobjekti kasutada ka siseriiklike toetusprogrammi vahendite kajastamisel juhul, kui toetusprogrammi vahendeid ei menetleta struktuuritoetuste registris (SFOS). Lõige 4 Riigieelarveline kaasfinantseering on välistoetuse andja nõutud kaasrahastamiskohustus, juhul kui Vabariigi Valitsus on kinnitanud riigieelarvest täiendava toetuse andmise. Vahendatava välistoetuse (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Õiglase Ülemineku Fond, REACT-EU, Taaste- ja vastupidavusrahastu, Norra, Šveits, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Sisejulgeolekufondid, Euroopa Territoriaalse Koostöö fondid jt) korral on fikseeritud kas eelarveprotsessis, meetmete nimekirjas, rahastamiskavas või toetuse andmise tingimuste õigusaktis riigieelarvelise kaasfinantseeringu lisamine. Otsus kehtib kogu perioodiks või kuni otsuse vastuvõtmiseni. Kui riigieelarvelist kaasfinantseeringut ette nähtud ei ole, täidab kaasrahastamiskohustuse toetuse saaja omafinantseeringuna. Otselaekuva välistoetuse kaasrahastamiskohusust käsitletakse omafinantseeringuna. Juhul kui asutusel on kindlasti projekti vaja teha ja omafinantseeringuks endal ega valitsemisalal vahendeid pole, on võimalik omafinantseeringu katteks riigieelarvelise kaasfinantseerimise vahendeid taotleda RES/RE lisataotluste protsessis. Riigieelarvelist kaasfinantseeringut kajastab vahendaja eelarve liigil 32, vahendaja kaudu toetust saav riigiasutus kajastab saadud toetusega samal liigil (eelarve liigil 40). Otselaekuva välistoetuse saamisel (oma kulude katteks, mitte vahendamiseks) planeeritakse riigieelarveline kaasfinantseerimine kuludes ja investeeringutes eelarve liigiga 40. Tuludes riigieelarveliste kaasfinantseerimise osa ei planeerita. Lõige 5 Toetus on kuni 20-kohalise koodiga kolmeosaline arvestusobjekt, mille osad eristatakse sidekriipsuga. Toetuse kodeerimise juhis viiakse lisasse 6. Lisa 6. Toetuse koodid ja kodeerimine Toetuste kodeerimisel kasutatakse vahendamise tunnust, toetuse tunnust, valitsemisala administratiivset, sh riigiasutuse organisatsiooni tunnust, fondi tunnust, vahendaja tunnust, rakendusperioodi alguse tunnust, rakendusskeemi numbrit ja teatud juhtudel võib lisada tähtedest ja numbritest koosneva vabalt valitud tunnuse. Lisas kirjeldatakse, kuidas tuleb kodeerida toetust selle vahendamisel ja kuidas toetuse saamisel. Kodeerimine erineb kui fonde menetletakse SFOSis. NÄIDE 4. Vahendatav toetus, mida menetletakse struktuuritoetuste registri kaudu 19 / 27 Struktuuritoetuse registri kaudu menetletav vahendatav toetus: S1NCF-RT14-10121, kus „S“ on vahendamise tunnus (statistilise grandi koodi tähis), „1“ on toetuse tunnus (struktuurivahendid), „N“ on poliitikakujundaja valitsemisala administratiivne tunnus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), „CF“ fondi tunnus (Ühtekuuluvusfond), „RT“ vahendaja tunnus (Riigi Tugiteenuste Keskus), „14“ rakendusperioodi algus (2014– 2020), „10121“ rakendusskeemi number SFOSis ilma programmperioodi ja punktideta (2014- 2020.10.1.2.1). SFOSi kaudu rakendatavatel edasi antavatel toetustel koodile lõppu midagi lisada ei tohi. NÄIDE 5. SFOSi kaudu menetletav toetus SFOSi kaudu menetletav toetus 1T30-RS14-16121COVID, kus „1“ on toetuse tunnus (struktuurivahendid), „T30“ toetuse saaja organisatsiooni tunnus (Sotsiaalkindlustusamet), „RS“ fondi tunnus (REACT-EU Euroopa Sotsiaalfond), „14“ rakendusperioodi algus (2014– 2020), „16121“ rakendusskeemi number SFOSis ilma programmperioodi ja punktideta (2014– 2020.16.1.2.1). Võib lisada ka kuni viiekohalise vabalt valitud tähtede ja või numbrite kombinatsiooni, mis viitab grandi sisule konkreetsemalt. Kui programmperioodile järgnev number SFOSis (2014–2020 perioodi struktuurivahendite korral prioriteetse suuna number, Taaste- ja vastupidavusrahastu korral komponendi number, 2021–2027 perioodi struktuurivahendite korral poliitikaeesmärgi number) on 1-kohaline, tuleb grandi koodis rakendusskeemi numbrile lisada ette „0“. Edaspidi (2021–2027 programmperioodi struktuurivahendid, Taaste- ja vastupidavusrahastu) kasutatakse SFOSis rakendusskeemi järjekorranumbrite lisamisel järgmist loogikat (varem sai esimesena lisatud rakendusskeem numbriks „1“, järgmine „2“ jne): 1 määruse alusel antavad toetused, 2 käskkirja alusel antavad toetused, 3 halduslepingu alusel antav toetus, 4 kuludest sõltumatu rahastamine, 5 kogukonna juhitud kohalik areng, 6 rahastamisvahend. NÄIDE 6. Väljaspool SFOSi menetletav vahendatav toetus Väljaspool SFOSi menetletav vahendatav toetus S4PGF-PR14-KOOLIPIIM, kus „S“ on vahendamise tunnus, „4“ toetuse tunnus (Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi toetus), „P“ poliitikakujundaja valitsemisala administratiivne tunnus (Maaeluministeerium), „GF“ fondi tunnus (Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond), „PR“ vahendaja tunnus (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet), „14“ on rakendusperioodi tunnus (2014–2020) ja „KOOLIPIIM“ vabalt valitud kuni 9-kohaline tähtede kombinatsioon, mis viitab grandi sisule konkreetsemalt (koolipiimatoetus). NÄIDE 7. Väljaspool SFOSi menetletav toetus Väljaspool SFOSi menetletav toetus 4P80-GF14-SEAKATK, kus „4“ on toetuse tunnus (Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond), „P80“ toetuse saaja organisatsiooni tunnus (Veterinaar- ja Toidulaboratoorium), „GF“ fondi tunnus (Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond), „14“ rakendusperioodi algus (2014–2020) ja „SEAKATK“ vabalt valitud kuni 10-kohaline tunnus, mis viitab grandi sisule konkreetsemalt. 20 / 27 Täpsustatakse toetuse tunnust „1“ lisades Struktuurivahendite toetuse juurde fondide loetelu: Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Õiglase Ülemineku Fond, REACT-EU. Fondide ja vahendajate loetelusse tehakse vajalikud täpsustused seoses riigiasutuste ümberkorraldamisega (sihtasutuste Archimedes ja Innove asemele loodi Haridus- ja Noorteamet „HA“) ja jäetakse välja asutused, kes toetusi enam ei vahenda (nt Riigi Infosüsteemi Amet, Teadusagentuur, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet). Fondi tunnuste loetelu täiendatakse järgmiste fondidega: BM Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu ER Erasmus+ JT Õiglase Ülemineku Fond RC REACT-EU Euroopa Regionaalarengu Fond RR Taaste- ja Vastupidavusrahastu RS REACT-EU Euroopa Sotsiaal Fond SO Euroopa Solidaarsuskorpus Rakendusperioodi alguse loetelusse lisatakse: 20 2020–2026 (RRF) Rakendusperioodi koodis 21 asendatakse perioodi lõpu aasta „2028“ aastaga „2027“. Eelnõu § 10. Tegevusala Lõige 1 Tegevusala on arvestusobjekt, mida kasutatakse eelarvestamisel ja raamatupidamises rahvusvahelise klassifikaatori COFOG lõikes aruandluse saamiseks. Lõige 2 Lisatakse viide määruse lisale 7, milles kirjeldatakse tegevusala kodeerimist. Eelarvestamisel võib kasutada 2-kohalist koodi, SAP-is peetakse arvestust 5-kohalise koodiga. Eelnõu § 11. Planeerimistasand Lõige 1 Arvestusobjekti „Planeerimistasand“ kasutatakse strateegilisel planeerimisel, eelarve planeerimisel ja kuluarvestuses. Planeerimistasanditeks on: tulemusvaldkond, programm, meede, programmi tegevus, teenus. Piirmäärad seatakse riigieelarves esitatud tasemele (2020. ja 2021. aastal oli selleks planeerimistasand „Programm“. Alates 2022. aastast on planeeritud selleks planeerimistasand „Programmi tegevus“). Tulemusvaldkond on pikaajalise arengueesmärgi saavutamisele orienteeritud püsiv omavahel seotud riiklike poliitikate kogum, millel on selged ja mõõdetavad mõjueesmärgid ning mõjuindikaatorid. Tulemusvaldkond saab oma eesmärgid ja mõõdikud sellega seotud valdkonna arengukavast. Tulemusvaldkonnale, kus ei koostata valdkonna arengukava, seatakse eesmärgid ja mõõdikud strateegiliste sihtide põhjal. Kokku lepitud tulemuste saavutamist viiakse ellu läbi programmide. Tulemusvaldkond on Vabariigi Valitsuse otsuste tasand. Programm on valdkonna arengukava elluviimiseks koostatav rakendusliku sisuga arengudokument, milles kajastatakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi elluviimiseks vajalikud meetmed, tegevused ja rahastamiskava vähemalt eelarvestrateegia perioodiks. 21 / 27 Programm peab andma arengukava elluviijatele, siht- ja sidusrühmadele selge ja arusaadava ülevaate, kuidas järgmise nelja aasta jooksul arengukavas püstitatud sihtideni liigutakse. Programm ühendab endas valdkonna juhtimise ja koostöö korraldamise võimalusi. Programmi koostamise ja elluviimise eest vastutab üks või mitu ministrit. Meede on planeerimistasand, mis grupeerib programmi tegevusi ning on seostatud programmi alaeesmärgiga. Meede on üldjuhul valitsemisala põhine ning tal on mõõdetav eesmärk. Meetme kujundamine ja sõnastamine on vajalik programmi eesmärgi saavutamiseks. Meetme planeerimine toimub konkreetsemate, kuid siiski piisavalt kõrgel tasemel paiknevates tulemustes selgusele või kokkuleppele jõudmiseks (nt valitsemisala tegevussuunad). Meetme koordineerimise eest vastutajad otsustab minister. Programmi tegevus on planeerimistasand, mis on suunatud programmi ja selle meetme(te) eesmärkide saavutamiseks teenuste osutamise kaudu. Programmi tegevuste eelarve kavandatakse asutuse või asutuste teenuste maksumusest lähtuvalt. Programmi tegevus täpsustab, milliste konkreetsete oodatud tulemuste kaudu meetme eesmärk saavutatakse. Programmi tegevus eeldab kokkuleppimist teenuste ühise tulemuse saavutamises. Programmi tegevuse koordineerimise eest vastutajad otsustab minister. Planeerimistasandi nimetus „Põhiteenus“ asendatakse nimetusega „Teenus“. Strateegilise juhtimise väärtusahelas on kõige madalam planeerimistasand teenus. Sõnastus „põhiteenus“ on teenuse sünonüümina võetud kasutusele kuluarvestuses, et selgemini eristada asutuse teenust (põhiteenust, kuluarvestuses lühendina PTEEN) ja tugiteenust (kuluarvestuses TTEEN). Kuna tegemist on sünonüümidega kehtivad teenusele ja põhiteenusele samad kodeerimise reeglid: 10-kohaline kood, mille loomisel lähtutakse planeerimistasandi hierarhiast. Muudatusega korrigeeritakse viga kehtivas eelarveklassifikaatoris, kus määruses on kasutusel madalaima planeerimistasandina sõnastus „põhiteenus“ ja lisa 7-s „teenus“. Samuti tagatakse määruses lihtsam ja selgem sõnastus, täiendavad täpsustused viiakse käsiraamatus mõistete loetelusse. Lõiked 2–6 Igal planeerimistasandil on eesmärk ja mõõdik ning need peavad eristuma statistilisest infost. Programmi struktuuri loomisel on oluline sõnastada igale planeerimistasandile eesmärk. Selline lähenemine aitab paremini välja tuua teenuse ja programmi seose. Tulemusvaldkonna ja programmi tasandi eesmärgid on mõjueesmärgid. Mõju on millestki või kellestki lähtuv teatud muutust esile kutsuv toime. Mõjueesmärk väljendab mõju või muutust ühiskonnas, mida soovitakse poliitika kujundamise kaudu esile kutsuda. Meetme ja programmi tegevuse tasandid loovad programmis tulemusjuhtimise vaate. Need on tööriistad, mis annavad ministrile võimaluse juhtida programmi eesmärgi saavutamist läbi konkreetsete tulemuste kavandamise. Tulemuseesmärk näitab, millise tulemuse saavutamist või mille saavutamise suunas liikumist soovitakse. Tulemus on (sihikindla) tegevuse või protsessi resultaat. Planeerimistasandile seatud eesmärk seatakse SMART põhimõtte alusel. Eesmärk peab olema spetsiifiline (S), mõõdetav (M), saavutatav (A), asjakohane (R) ja ajastatud (T).  S (specific) – spetsiifiline. Püstitatud konkreetse planeerimistasandi sisulise ulatuse piires ning väljendab selgelt taotletavat mõju, oodatavat tulemust või väljundit;  M (measurable) – mõõdetav. Eesmärgi sõnastus on selline, et saavutamise edenemise mõõdetavus või võimalus edenemist hinnata on tajutav;  A (achievable) – saavutatav. Piisavalt kõrged, et need paneks tulemuste nimel maksimaalselt pingutama, jäädes sealjuures kokkulepitud perioodil reaalselt saavutatavateks. 22 / 27  R (relevant) – asjakohane. Eesmärgid peavad vastama planeerimistasandile ja tulenema kõrgemal tasandil seatud eesmärkidest. Tuleb arvesse võtta, mida konkreetsel planeerimistasandil on võimalik reaalselt mõjutada või saavutada.  T (timed) – ajastatud ehk planeerimistasandi ajaraamiga seotud. Oluline on lähtuda arengudokumendi ajaperspektiivist, eesmärgi õige ajastus aitab tegevuste asjakohasust ja efekti hinnata ning suunata tegevusi. Arvesse tuleb võtta, millal poliitika rakendamise mõjud avalduvad ning millisel moel andmeid kogutakse. Planeerimistasandile seatav mõõdik peab olema eesmärgiga kooskõlas, st tulenema eesmärgi püstitusest ja sõnastusest. Soovitatav on igale planeerimistasandile seada kolm kuni viis mõõdikut. Mõõdikute seadmisel tuleb arvestada, millise sagedusega ja millisest allikast saadakse hindamiseks vajalikud andmed. Tulemusvaldkonna tasandi mõõdikute sihttasemed planeeritakse ajalise perspektiiviga kuni kümme aastat. Programmi planeerimistasandite mõõdikute ajaline perspektiiv on neli aastat. Oluline on jälgida, et planeerimistasanditele on seatud õiget liiki eesmärgid: mõju- või tulemuseesmärk. Teenuse puhul lisaks eesmärgile, mis on suunatud sihtrühmale väärtuse loomisele, tuleb sõnastada ka väljund, mille kaudu kavatsetakse mõjutada programmi tegevuse tasandil oodatava tulemuse saavutamist. Planeerimistasandite eesmärgid seatakse n-ö ülevalt alla ja kontrollitakse alt üles. Lõige 7 Lisatakse viide määruse lisale 7, mis kirjeldab planeerimistasandite kodeerimist. Lisa 7. Planeerimistasandite kodeerimine Igale planeerimistasandile omistatakse unikaalne kood ja nimetus. Juba eksisteerinud koodi ei tohi uue tunnuse loomisel kasutusele võtta. NÄIDE 8. Planeerimistasandi kodeerimine Planeerimistasand tulemusvaldkond (TUV), kahekohaline unikaalne kood: Kood Nimetus EK EESTI KEEL Planeerimistasand programm (PR), neljakohaline unikaalne kood: Kood Nimetus EK01 Keeleprogramm Sama loogikat järgides järgnevad planeerimistasandid:  Meede (ME), kuuekohaline unikaalne kood  Programmi tegevus (PR_TEG), kaheksakohaline unikaalne kood  Teenus (TEEN) (Põhiteenus), kümnekohaline unikaalne kood. Koodi sisse kirjutatud hierarhia näitab kuuluvust ainult koodi loomise hetkel. 23 / 27 Eelnõu § 12. Tehingupartner Lõige 1 Arvestusobjekti kasutatakse peamiselt finants- ja kuluarvestuses. Ühekordse planeerimise põhimõtet järgides ei kasutata tehingupartneri koodi eelarve planeerimisel. Tehingupartneri koodi kasutatakse eelarve täitmise algandmetes, kui pärast eelarve vastuvõtmise selgub, et vahendaja annab toetust riigiasutusele või toetuse saajal on riigiasutusest partner. Tehingupartneri koodi alusel tehakse riigieelarve täitmise lõppandmetes vajalikud konsolideerimised. Lõige 2 Üldeeskirja järgi on tehingupartneriteks kõik osapooled, kelle vahel riigis majandustehingud toimuvad, sh riigi valitsussektori sihtasutused ja äriühingud, riigi äriühingud, riigi valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused, riigi olulise mõju all olevad üksused, kohalikud omavalitsused ja nende konsolideerimisgruppi kuuluvad asutused, muud avalik-õiguslikud isikud, erasektori residendid ja mitteresidendid. Arvestusobjekt kodeeritakse üldeeskirja lisa 2 alusel. Eelnõu § 13. Tugiteenus, teenuse tegevus ja klient Lõige 1 Arvestusobjekte „Tugiteenus“ ja „Klient“ kasutatakse traditsioonilises ja tegevuspõhise kuluarvestuse pidamiseks. Arvestusobjekti „Teenuse tegevus“ kasutatakse vaid tegevuspõhises kuluarvestuses. Tugiteenus (käsiraamatus sisemine tugiteenus) võimaldab põhiteenuste osutamist toetavad tegevused ühe tunnuse abil koondada, hinnastada ja kuluarvestuse mudeli abil jaotada selle teenusega seotud ressursikulu põhiteenustele. Teenuse tegevus võimaldab ressursse jaotada teenustele mitte ainult otse, vaid teenuse tegevuste kaudu (kuluarvestuse mudelites on mõlemad variandid võimalikud). Arvestusobjekt „Klient“ langeb kokku käsiraamatus kasutatava mõistega „sihtrühm“. Arvestusobjekti kasutatakse nii tugiteenuse kui ka teenuse jaoks. Lõige 2 Tugiteenus, Teenuse tegevus ja Klient on kuni 35-kohalise koodiga asutuse poolt kodeeritavad arvestusobjektid. Kodeerimise juhised on toodud lisas 7. Eelnõu § 14. Tulu-/kuluüksus Lõige 1 Tulu-/kuluüksused on arvestusobjektid, milles kajastatakse asutuse allüksused vastavalt asutuse struktuurile. Raamatupidamises peetakse tulu-/kuluüksuste lõikes tekkepõhist arvestust. Asutus võib tulu-/ kuluüksustele kinnitada ka eelarve (tekkepõhised limiidid). Lõige 2 Tulu-/kuluüksus on kuni 10-kohalise koodiga asutuse poolt kodeeritav arvestusobjekt. Kodeerimise kirjeldus on toodud määruse lisas 7. 24 / 27 Eelnõu § 15. Projekt Lõige 1 Arvestusobjekti kasutatakse eelarvestamisel ja raamatupidamises tekkepõhise projektiarvestuse pidamiseks. Projekt on omavahel seotud ülesannete hulk, mida teostatakse kindlate piirangute raames, näiteks ajakava ja eelarve. Lõige 2 Projektide arvestust peetakse üldjuhul asutuse vajadustest lähtuvalt, kohustuslik on see aga materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel. Projekte on sobiv kasutada ka kindla ajapiiranguga kodumaiste toetuste kajastamisel. Lõige 3 Projekt on kuni 20-kohalise koodiga arvestusobjekt, mida kodeerib asutus. Kodeerimise juhis on kirjeldatud lisas 7. Eelnõu § 16. Ressurss/kulukoht Lõige 1 Ressurss/kulukoht on arvestusobjekt, mis asutuse kasutuses olevaid vahendeid, mida kasutatakse tegevuste läbiviimiseks ja teenuste osutamiseks (näiteks inimtööjõud, töövahendid, ruumid jm). Lõige 2 Ressurss/kulukohas kirjeldatud tegevused ei pea olema võrdsed tegevuspõhise eelarve hierarhias kajastatud tegevustega. Üldjuhul on need detailsemad kui programmi arvestusobjektis määratud tegevused ja alategevused. Ressurss/kulukoht on kasutusel tegevuste maksumuste arvestuse tagamiseks ja asutuse täiendavatest arvestusvajadustest lähtuvalt. Ressurss/kulukohta kasutatakse ka ressursside (hooned, sõidukid jne) kohta kuluarvestuse pidamiseks. Lõige 3 Ressurss/kulukoht on kuni 12-kohalise koodiga arvestusobjekt, kodeerimise kirjeldus on toodud lisas 7. Ressursiliikide nimekirjas olevate maismaasõidukite kodeerimisel tuleb täiendavalt järgida üldeeskirja § 32 lõikes 4 sätestatud nõudeid:  Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksused, v.a Kaitsevägi ja välisesindused, kasutavad maismaasõidukitega seotud tehingute kajastamisel riigi ühtses majandustarkvaras SAP arvestusobjekti „Ressurss/kulukoht” koode, mis määratakse igale omandis olevale või renditud või tasuta kasutusse saadud sõidukile. Koodi nimetusse märgitakse sõiduki kategooria, kasutusotstarve, kasutamist lubava tehingu liik, sõiduki mark ja mudel. Kulud on lubatud jätta sõidukite kaupa jaotamata, kui see on põhjendatud arvestuse liigse keerukuse vältimiseks. Eelnõu § 17. Arvestusobjektide kasutamine eelarve piirmäärade seadmiseks Eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute seadmisel eristatakse limiitide seadmist ja kasutamise piirangute seadmist. Lõige 1 Limiidi seadmine tähendab riigieelarvega kindlaksmääratud eelarve kasutamise piiramist (RES § 32 lg 4). Kuna tehniliselt saab eelarve limiiti seada SAPis administratiivsele liigendusele ja 25 / 27 majanduslikule sisule, siis seatakse kohustuslikult limiidid eelarveüksuse tunnusele ja kõikidele eelarvetele liigiga 20 kuludele kokku, investeeringutele kokku ja finantseerimistehingutele kokku. Juhul kui eelarve objekt kinnitatakse valitsuses, siis rakendub eelarve piirang ka eelarve objektile. Lõige 2 Eelarve kasutamise piirangud seatakse RES § 53 lõike 5 täitmiseks ning puudutab kulusid ja investeeringuid, mida võib kasutada selles ulatuses, kui palju on tekkinud vastavaid tulusid. Eelarve kasutamise piirang seatakse tuludest sõltuvatele riigiülesele eelarve objektile (eelarve liigid 40, 43, 44, 45). Lõige 3 Tegevuspõhises vaates jälgitakse eelarve piirmäärasid ja kasutamise piiranguid planeerimistasandite lõikes kuluarvestuse infosüsteemis. Piirangud peavad vastama riigieelarve ja Vabariigi Valitsuse liigendustele. Eelnõu § 18. Määruse kehtetuks tunnistamine Eelnõuga tunnistatakse rahandusministri 16. detsembri 2015. a määrus nr 47 „Eelarveklassifikaator“ kehtetuks ja kehtestatakse uus terviktekst. Uue tervikteksti kehtestamine on vajalik seetõttu, et kehtivat määrust muudeti rohkem kui 1/3 osas ja selle lugemine oleks jäänud ülemäära keeruliseks. Eelnõu § 19. Määruse jõustumine Muudatus oli kavas jõustada 2023. aasta riigieelarve koostamisele, kuid jõustatakse 2022. aasta eelarvele. Peamiseks põhjuseks on Riigikogule esitatud seadusemuudatus, mille järgi kantakse 2022. aastal liikluskaameratega kogutud trahvidest osa kohalikele omavalitsustele. Muudatus mõjutab otseselt eelarve liiki 59 ja selle seoseid eelarve kontodega. Eelarveklassifikaatori vastuvõtmine on ajaliselt nihkunud ning mõju erinevatele eelarveprotsessidele ei ole enam võrreldav kevad-suvise olukorraga. Eelarveklassifikaatoris esitatud muudatusi on rakendatud juba 2022. eelarve koostamisel, mõned eelnõus esitatud muudatused on kasutusel olnud alates 2020 aastast (nt tehniliselt liigid 31 ja 32). 2022. a eelarve on juba Riigikogu menetluses ning klassifikaatori vastuvõtmisel ei pea planeeritut muutma. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõus sätestatud muudatustel võrreldes kehtiva regulatsiooniga on vahetu mõju üksnes riigiasutuste sisestele tööprotsessidele strateegilise planeerimise, eelarvestamise ja finantsjuhtimise valdkondades, kuid eelnimetatud valdkondade tööprotsesside kaudu riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise kvaliteedi ühtlustamise ja tõstmisega saavutatakse lõppkokkuvõttes ka eelarveliste vahendite efektiivsem kasutamine tulemusvaldkondade eesmärkide saavutamisel. Eelnõus sätestatud eelarve liikide, eelarve kontode muudatused on valdavas osas juhendites juba kirjeldatud ja valitsemisalad on nendega juba arvestanud. Detailsema riigieelarve 26 / 27 esitamiseks vajalikud muudatused on kavandatud riigieelarve seaduse muutmisega ning nendega on käesolevas eelnõus arvestatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu puhul on tegemist senise regulatsiooni täpsustamise ja lihtsustamisega, mis muudavad ka riigiasutuste tööprotsessid lihtsamaks ning efektiivsemaks. 6 Jõustumine Et eelarveklassifikaatori muudatusi rakendatakse alates 2023. aasta eelarveprotsessist, kuid samaaegselt on vajalik tagada õigusselgus muudatuste jõustumiseni kehtinud eelarveklassifikaatori kasutamisel, siis on eelnõus sätestatud jõustumise kindel kuupäev. Vastavalt plaanitavale jõustamise kuupäevale on koostatud rakendussäte. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks põhiseaduslikele institutsioonidele. 27 / 27