dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 19. jaanuar 2024
Viit
PRP-15/24/351
Registreeritud
19. jaanuar 2024
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-15/2024
Vastutaja
Ilona Litvinova (Põhja Ringkonnaprokuratuur, IV osakond (kogukonnakuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse nr 23231751203 lõpetamise määrus 18.01.2024.pdf170 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 18.01.2024, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 23231751203 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxxxxxx Xxxxxxx (xxxxxxxxxxx) Kuriteo toimepanemise aeg: 10.09.2021 Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 23231751203, mille esemeks on Xxxxxxxxx Xxxxxxxi poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus. Kriminaalmenetluse käigus esitati Xxxxxxxxx Xxxxxxxile KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on järgmine. 10.09.2021 kella 07:31 paiku juhtis Xxxxxxxxx Xxxxxxx Harjumaa Xxxxxx alevikus Tartu maanteel mootorsõidukit Fiat Panda registreerimismärgiga xxxxxx ning liikudes Tartu suunas reastus vasakule, kus põrkas kokku temaga samas suunas otse liikunud mootorrattaga Yamaha FZ6-S regristreerimismärgiga xxxx, mille juht Xxxxx Xxxx (xxxxxxxxxxx) sai kokkupõrke tulemusel tervisekahjustuse, millest paranemine on kestvusega vähemalt neli kuud. Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus Xxxxxxxxx Xxxxxxx ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse (edaspidi ka LS) sätteid: a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c) LS § 17 lg 1, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; d) LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Seega pani Xxxxxxxxx Xxxxxxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle toimepanemises süüdi. Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub. Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü. Kahtlustatav on 28.06.2023 toimunud ülekuulamisel temale etteheidetud teo omaks võtnud, enda süüd tunnistanud ning avaldanud kahetsust. Tema selgitas, et temal on juhtunu pärast ääretult kahju ning ta muretseb kannatanu pärast. Ka prokuröriga toimunud pikema vestluse käigus väljendas kahtlustatav siirast kahetsust. Eespool toodu viitab prokuröri arvates üheselt sellele, et kahtlustatava puhul esineb KarS § 57 lg 1 p 3 kohane karistust kergendav asjaolu, mis vähendab kahtlustatava süüd. Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad KrMS § 202 järgsete kohustuste panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Kahtlustatav on nõus hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot, liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 457 eurot, riigi õigusabi kulud summas 172,80 eurot ja kannatanu esindaja tasu summas 1 833 eurot, st menetluskulud kogusummas 2 546,80 eurot. Kuivõrd kannatanule on esmatähtis, et esindaja kulu saaks talle hüvitatud ning esindaja tasu näol on tegemist võrdlemisi suure summaga (1 833 eurot, ülejäänud osa on hüvitanud kindlustus), ei ole kahtlustatavale lisakohustuseks riigikuludesse veel eraldi summa tasumise määramine mõistlik. Kahtlustatava sissetulekud ei võimaldaks tal maksta menetluskulude kõrval ka riigile, seega tuleks antud olukorras lähtuda eelkõige kannatanu huvidest ning tagada, et tema esindaja kulu saaks talle hüvitatud. Seetõttu määratakse kahtlustatavale kohustuseks vaid kriminaalmenetluse kulude hüvitamine. Kannatanule on prokuröri poolt selgitatud KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise olemus ning tema on sellest aru saanud ja sellega nõus. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231751203 menetlus. 2. Kohustada Xxxxxxxxx Xxxxxxxi hüvitama kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2 546,80 eurot järgmiselt: - isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-xxxxxxx) maksumus 84 eurot hiljemalt 18.07.2024; - liiklustehnilise ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-xxxxxx) maksumus 457 eurot hiljemalt 18.07.2024; - riigi õigusabi kulud summas 172,80 eurot määratud kaitsja Viktoria Ivanova poolt osutatud õigusabi eest hiljemalt 18.07.2024; - kannatanu poolt valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu 1 833 eurot, milline summa tuleb hiljemalt 18.07.2024 üle kanda kannatanule Xxxxx Xxxx arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-plaat fotodega jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: menetluskulude hüvitamise otsustus sisaldub käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale Xxxxxxxxx Xxxxxxxile ja tema kaitsjale vandeadvokaadile Viktoria Ivanova allkirja vastu. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanule Xxxxx Xxxx ja tema kaitsjale vandeadvokaadile Sandra Sepp. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Ilona Litvinova Ringkonnaprokurör Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas uuendamisele. (nimi, allkiri, kuupäev)
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel