Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 08.01.2024, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Merit Ratnik
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 22231703435
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 169
Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxxx Xxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx)
Kuriteo toimepanemise aeg: 18.11.2021-05.12.2022
Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlus selles, et Xxxxxx Xxxxxxx, olles Harju Maakohtu
25.08.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-102811 kohustatud maksma igakuist elatist laste
Xxxxxxx Xxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) ja Xxxxxxx Xxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks
alates 22.01.2020 igakuiselt elatist poja Xxxxxxx Xxxxxxx kasuks summas 292 eurot kuus kuni
Xxxxxxx Xxxxxxx täisealiseks saamiseni 30.04.2026 ja poja Xxxxxxx Xxxxxxx kasuks
summas 292 eurot kuni Xxxxxxx Xxxxxxx täisealiseks saamiseni 09.01.2028, mis tuleb kanda
iga kuu 10 kuupäevaks Xxxxxxxxx Xxxxi arveldusarvele EExxxxxxxxxxxxxxxxxx, pole seda
teinud täies ulatuses alates 18.11.2021. Xxxxxx Xxxxxxx, olles töövõimeline, ei ole
kohtuotsuse alusel oma laste Xxxxxxx Xxxxxxx ja Xxxxxxx Xxxxxxx kasuks väljamõistetud
elatisraha igakuiselt kohtu poolt määratud summas kokku 584 eurot tasunud. Xxxxxxxxx Xxxxi
kontole on perioodil 18.11.2021-05.12.2022 iga kuu tasutud 300 eurot selgitusega „elatis“.
Xxxxxx Xxxxxxx on jätnud maksmata kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha osas igal
kuul 284 eurot ning on sellega teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt rikkunud laste
ülalpidamise kohustust.
Toimiku materjalidest nähtub /tl 81-92/, et Xxxxxx Xxxxxxx sissetulek sellel perioodil oli
kokku vähemalt 27 557,73 eurot. Eesti Vabariigis isik töötuna arvel ei ole, vara Eesti Vabariigis
puudub. Xxxxxx Xxxxxxx ütlustest nähtub, et ta tunnistab küll tehtut, kuid väidab, et ta maksis
nii palju, kui võimalik ja ta on tsiviilkohtule esitanud hagi elatise vähendamiseks. Tsiviilkohus
antud asjas otsust teinud ei ole.
Riigikohus on lahendis 3-1-1-59-16 selgitanud, et elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisena
KarS § 169 tähenduses on vaadeldav see, kui kohustatud isik rikub lapse ülalpidamise kohustust
olukorras, kus tal on – või võiks temalt mõistlikult eeldatava käitumise korral olla – võimalik
ülalpidamiskohustus täita või vähemalt teha seda suuremas ulatuses. Elatusraha maksmisest
kõrvalehoidumisega KarS § 169 mõttes on tegemist eeskätt järgmistel juhtudel:
1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist vaatamata sellele, et tal on selleks
piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid soorituse (nt pangaülekande)
tegemist (nt kohustatud isiku raske haigus). Seejuures tuleb varana, mille arvelt isik peab täitma
lapsele elatise maksmise kohustust, käsitada isiku kogu vara, arvestades PKS §-st 102 ja
täitemenetluse seadustiku §-st 132 tulenevaid erandeid. KarS § 169 järgi esitatud süüdistust
arutav kohus on õigustatud lähtuma PKS §-s 102 sätestatud "enese tavalise ülalpidamise" ja
"enda ning lapse ühetaolise ülalpidamise" kriteeriumidest ka juhul, kui tsiviilasjas ei ole kohus
selle sätte alusel elatise vähendamist otsustanud;
2) kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses kui tema
varaline seisund seda võimaldaks või
3) kohustatud isik, kellel ei ole elatise nõutavas summas maksmiseks piisavalt vara, jätab
elatise täielikult või osaliselt maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi
oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust
võimalikult suures ulatuses täita, või kus ta on end ise asetanud maksejõuetuse seisundisse.
Sellise olukorraga on tegemist näiteks siis, kui elatise jätab osaliselt või täielikult maksmata
isik, kes pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat; kes
pole müünud elatise maksmiseks vara, mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS §-st 102
tulenevas ulatuses; kes on lahkunud vabatahtlikult töölt, ehkki tal pole uut töökohta ega vara
ülalpidamiskohustuse täitmiseks või kes võõrandab oma vara moel, et selle tagajärjel muutub
ülalpidamiskohustuse täitmine võimatuks. See loetelu pole ammendav.
Seega leiab prokurör, et Xxxxxx Xxxxxxxt saab kahtlustada KarS § 169 järgi kvalifitseeritavas
kuriteos. Seda seetõttu, et Xxxxxx Xxxxxxx on maksnud kohtuotsusega välja mõistetud elatist
väiksemas ulatuses kui tema varaline seisund seda võimaldaks.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg
7). KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada olukorras, kus kogutud tõendite
põhjal on isiku hüpoteetiline süü tõendatud. See tähendab, et süüdimõistvat otsust ei tehta, kuid
samas ei saa öelda, et süüstav toime täielikult puuduks (vt. RKKK 03.11.2010 3-1-1-84-10 p
34, EIKo 21.06.2016 Lähteenmäki vs. Eesti p 49). Lõpetamise kohaldamiseks peavad olema
täidetud järgmised eeldused: 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3)
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 4) isik on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud/tasub kriminaalmenetluse kulud ning 5)
kahtlustatava nõusolek.
KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest
karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, seega tegemist on
teise astme kuriteoga.
Xxxxxx Xxxxxxxl ei ole Eestis kehtivat kriminaalkaristust. 17.11.2021 on Põhja
Ringkonnaprokuratuur lõpetanud kriminaalasja nr 21274000037 KrMS § 202 lg 2 p 1, 3 ja lg 7
alusel, kus Xxxxxx Xxxxxxxt kahtlustati KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises perioodil 2020 oktoober – 2021 veebruar. Xxxxxx Xxxxxxxle määrati
kohustuseks teha 70h üldkasulikku tööd ning tasuda menetluskulud summas 211,20 eurot viie
kuu jooksul. Käesoleval ajal puuduvad teised Xxxxxx Xxxxxxx suhtes pooleliolevad
kriminaalmenetlused. Avalik menetlushuvi käesolevas asjas puudub, samuti süü ei ole suur.
Käesolevas asjas on oluline arvestada laste huve, st elatisraha saamist ning seega leiab prokurör,
et Xxxxxx Xxxxxxx suhtes on võimalik kohaldada oportuniteeti. Prokurör veendus, et isik on
huvitatud võla tasumisest ning püüab olukorda lahendada.
KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamisel panna kahtlustatavale
lisakohustuse, kuid arvesse võttes erandlikke asjaolusid, ei ole lisakohustuse määramine
praegusel juhul vajalik. Erandlikuks asjaoluks võib lugeda seda, et kahtlustatav võttis
kohustuseks maksta kahtlustuses märgitud perioodil tasumata jäänud elatisraha lastele, mis on
3976 eurot. Olulisem kohustustest riigi ees on elatise tasumine lapsele. Samuti ei ole mõistlik
Xxxxxx Xxxxxxxt kohustada tegema üldkasulikku tööd, kuivõrd tal võib tekkida vajadus teha
lisatööd, et tasuda oma lastele elatist.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22231703435 menetlus Xxxxxx Xxxxxxx kahtlustuses KarS §
169 järgi.
2. Määratud kohustuste liik ja määr:
Kohustada Xxxxxx Xxxxxxxt (ik xxxxxxxxxxx):
2.1 Tasuma Xxxxxxxxx Xxxxile perioodil 18.11.2021-05.12.2022 maksmata jäänud elatist
summas 3976 eurot. Antud summa kanda Xxxxxxxxx Xxxx pangakontole nr
EExxxxxxxxxxxxxxxxxx LHV. Nimetatud summa tasumisel saata väljavõte
maksekorraldusest meiliaadressile
[email protected] või postiga Lubja 4,
Tallinn. Kohustuse täitmise tähtajaks on 08.06.2024.
2.2 Tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 263,52 eurot. Tähtajaks määrata
08.06.2024.
3. Tõkendi tühistamine: ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD plaat salvestistega
asub kriminaalasja materjalide juures.
5. Kriminaalmenetluse kulud: määratud kaitsjale tekkinud kulud summas 263,52 eurot, mille
peab tasuma vastavalt määruse p-le 2.2 Xxxxxx Xxxxxxx hiljemalt 08.06.2024.
6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda
kahtlustatavale Xxxxxx Xxxxxxxle ning saata kannatanu esindajale Xxxxxxxxx Xxxxile.
7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
Põhja Ringkonnaprokuratuuris, aadressil Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu
ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
8. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale
taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest
koostab menetleja põhistatud määruse.
9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile
põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul.
Merit Ratnik
abiprokurör
Määruse koopia olen kätte saanud. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja
kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Samuti on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202 lg 6, kui
isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida talle
pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega ja saadab
kriminaalasja kohtusse.
Olen kohustustega nõus: ___________________
(nimi ja allkiri)
Määruse lisa: makseinfo menetluskulude tasumiseks.
______________________________________________________________