Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 09.01.2024, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Ametiasutuse nimi: abiprokurör Kristel Pihlakas
Kriminaalasja number: 23730000183
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX
Kuriteo toimepanemise aeg: 2019-11.03.2022
Kriminaalmenetluses nr 23730000183 kahtlustatakse XXX selles, et tema ajavahemikul 2019
– 2022 eeluurimisel tuvastamata kuupäevadel aadressil XXX Tallinn lõi korduvalt oma
alaealist last XX rihma, juhtme ja hüppenööriga XXX keha, käte ja jalgade piirkonda, millega
tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi.
Samuti kahtlustatakse XXX selles, et tema ajavahemikul 2019 – 2022 eeluurimisel
tuvastamata kuupäevadel aadressil XXX ,Tallinn lõi korduvalt oma alaealist last XXX rihma,
juhtme ja hüppenööriga xxx keha, käte ja jalgade piirkonda, millega tekitas kannatanule
füüsilist valu ja kehavigastusi.
Samuti kahtlustatakse xxx selles, et tema 29.04.2023 haaras oma alaealisel lapsel xxx
lennukis, London – Tallinn reisil, juustest kinni ja sikutas neid, millega tekitas kannatanule
füüsilist valu
Samuti kahtlustatakse xxx selles, et tema ajavahemikul 2019 – 2022 eeluurimisel tuvastamata
kuupäevadel aadressil xxx ,Tallinn lõi korduvalt oma alaealist last xxx rihma, juhtme ja
hüppenööriga xxx keha, käte ja jalgade piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu
ja kehavigastusi
Samuti kahtlustatakse xxx selles, et tema 11.03.2022 aadressil xxx , Tallinn tõukas oma
alaealist last xxx , mille tulemusel kannatanu kukkus põrandale ja lõi ära oma käe, millega
tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi
Seega pani xxx toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise
inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on
toimepandud lähisuhtes ja korduvalt.
Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise
asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja
raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada
kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda,
et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja
selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale
kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg
7). KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline
karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3).
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis
tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest
lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo
toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude
toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks
oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise
viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on
sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt
vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see
oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on
mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest
ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puuduvad xxx kehtivad karistused,
kriminaalkorras ei ole teda varem karistatud. Xxx on toime pandud tegusid täielikult
tunnistanud, puhtsüdamlikult kahetsenud ning selgitanud kriminaalmenetluses, et laste isa
töötas Soomes ja tema kasvatas sel ajal üksinda kolme last, tal oli väga raske ning ta ei suutnud
oma emotsioone kontrollida. Tänaseks on xxx tütardega toimunut arutanud ja lastelt vabandust
palunud.
Eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes
käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval
juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning xxx suhtes ei ole eri-
ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine.
Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes
kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.
Xxx on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS
§ 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23730000183 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
- Xxx peab osalema Eesti Diakoonia Peretöö Keskuse vanemluse koolitusel.
Registreerimine ning täiendav info e-posti aadressil:
[email protected], telefon
56885207. Kinnituse koolituse läbimise kohta, peab ta esitama prokurör Kristel
Pihlakasele, e-post
[email protected].
Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 09.07.2025. Kohustuse täitmata jätmisel uuendab
prokurör kriminaalmenetluse.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 DVD plaati
helisalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmeid ei ole esitatud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale xxx
. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia seaduslikule esindajale: xxx
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn.
9. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
Kristel Pihlakas
Olen kohustustega nõus. Määruse olen kätte saanud.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------