Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 05.01.2024, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 20231601623 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 1573 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Prokuratuur võib menetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata (KrMS § 202), kui I. menetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest KarS ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, II. kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleval juhul ongi kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Täpsemalt on esemeks KarS § 1573 lg 1 ehk ahistav jälitamine. Sellise teo toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad asjaolud sisulises ülekaalus. Käesoleval juhul tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, et kahtlustatav on tunnistanud kannatanuga kontakti otsimist ning selgitanud, et tegi seda mh eesmärgiga suhelda oma lapsega, mitte kannatanu häirimiseks. Kuriteoga kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud. Kannatanu on kinnitanud, et on ise viimastel aastatel vabatahtlikult kahtlustatavaga suhelnud ning temaga ka kohtunud ja suhted on normaalsed. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Kannatanu on selgitanud, et ta ei oma kahtlustatava suhtes enam pretensioone, ei soovi kriminaalmenetlust ning toetab seda, et kahtlustatav saaks karistamise asemel psühholoogilist nõustamist. Teoga ei tekkinud varalist kahju, kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi (III). Kahtlustataval tekkis menetluskulu summas 162 eurot, mis tuleb aga KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda alltoodud põhjustel (IV). Käesoleval juhul ei ole kahtlustatavale menetluskulude hüvitamise kohustuse kohaldamine mõistlik ega otstarbekas, kuna tal puudub regulaarne sissetulek ning vara ja püsiv elukoht Eestis, ta on välisriigi kodanik, viibib Eestis ilma dokumentideta. 19.02.2021 otsusega 15.3-3.4/624-4 tunnistas PPA migratsioonijärelevalveametnik Ege Lii Luik kahtlustatava tähtajalise elamisloa kehtetuks. Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt. Kahtlustataval puuduvad igasugused kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused, sh pole teda kordagi varasemalt kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole tema suhtes varasemalt kohaldatud KrMS §-e 202, 203 või 2031 st menetlust oportuniteedi korras lõpetatud. Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustused: osalemine tugiliini nõustamisel ning kannatanuga normaalse suhtluse hoidmine ja kannatanu tülitamisest hoidumine. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt asjaolust, et pärast kriminaalmenetluse esemeks olnud episoode st peaaegu 4 aasta jooksul pärast viimast konflikti ei ole kahtlustatava ja kannatanu vahel rohkem füüsilisi konflikte olnud ning suhtlus on kannatanu kinnitusel (telefonikõne prokuröriga 04.01.2024) normaliseerunud. Puudub igasugune alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, kes enda hinnangul tegutses toona mittepahatahtlikel eesmärkidel ning kellel arutlusalusele intsidendile järgnevalt aastate jooksul pole uusi konflikte olnud, võib toime panna uusi kuritegusid. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna isik peeti kinni, ta kuulati üle, ta on oma tegu tunnistanud ning käitumist muutnud. Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teost aru saanud, on lubanud konflikte vältida ja on seda ka tänaseks teinud. Samuti on isik vabatahtlikult võtnud eripreventiivsed ning teatavas mõttes karistusliku mõjuga kohustused. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus puudub. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20231601623 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on a) osaleda vägivallast loobumise tugiliini (6606077) nõustamisel b) suhelda XXX viisakalt ning hoiduda tema ebaseaduslikust tülitamisest Tähtajaks määrata 12 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 05.01.2025 (k.a). 3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: tagaotsimine tühistada.  4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD ja CD jäetakse toimiku materjalide juurde. 5. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu 162 eurot jätta riigi kanda. 6. Käesolev määrus saata: • kannatanule: (KrMS § 206 lg 2) • kaitsjal: • teadmiseks DELTA kaudu nõustajale Roman Krõlov 7. Anda luba kriminaalasja materjalidega tutvumiseks määruse p-s 2 toodud programmi korraldajal (KrMS § 214 lg 1 ja § 2032 lg 6) 8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud. 9. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest • tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3) • vaidlustada menetluse lõpetamine Riigiprokuratuuris (KrMS § 207 lg 3) • taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1 Kaspar Urmas Oja prokurör Kui isik ei täida talle käesoleva määruse punktis 2 toodud kohustusi tähtaegselt, siis prokurör uuendab kriminaalmenetluse. Kinnitan, et • olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, • olen nõus minule asetatud kohustusega, • mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning • olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia kätte saanud. Nimi: Allkiri: Kuupäev: 1 Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет. If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.