Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 27.09.2021, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Eliisa Sommer Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 20267001055 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2; § 201 lg 2 p 1, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik XXX) Kuriteo toimepanemise aeg: 31.12.2018, 17.09.2019, 16.09.2020 Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX kahtlustatakse KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ning § 201 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnesid selles, et XXX, olles töölepingu alusel XXX Gümnaasiumi majandusspetsialist ja ametiisik, kellel oli asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha XXX Gümnaasiumi ehitus- ja majandustöödega seonduvalt otsuseid XXX Vallavalitsuse poolt vastavateks töödeks eraldatud vahendite käsutamisel, kihutas XXX OÜ juhatuse liiget XXX võltsima 31.12.2018 ja 17.09. XXX Vallavalitsusele esitatavaid arveid ning omandas võltsitud arve alusel saadud rahasumma näol võõra vallasasja – elektritööde teostamise ja elektriinventari väärtusega 501,75 eurot enda kodusesse majapidamisse ning sularaha endaga seotud ettevõtte XXX OÜ arveldusarvele summas 1095,60 eurot. Samuti kihutas XXX oma tuttavat XXX tema ettevõtte XXX OÜ nimel võltsima arvet XXX OÜ-le summas 3600 eurot, et saada enda valdusesse osa XXX Vallavalitsuse poolt XXX OÜ- le varasemalt arve alusel üle kantud summast, kuid tegu jäi XXX tahtest olenemata lõpule viimata, sest XXX OÜ ei kandnud raha XXXOÜ-le, vaid tagastas selle XXX Vallavalitsusele. Prokuröri hinnangul on XXX käitumises tuvastatud süüteokoosseis, õigusvastatus ja süü. KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest näeb karistusseadustik ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 201 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on samuti teise astme kuritegu ning selle eest näeb karistusseadustik ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ja ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ning võtab endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tutvunud toimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on prokurör jõudnud järeldusele, et KrMS § 202 alusel on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada järgmistel motiividel. Nii KarS § 344 lg 1 järgi kui ka KarS § 201 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude näol on tegemist teise astme kuritegudega, mille eest on võimalik mõista ka rahaline karistus, st juba seadusandja poolt on kahtlustatavale süüks pandavad teod hinnatud suhteliselt madalaks. XXX on 64-aastane ja karistusregistri andmetel ei ole ta varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu on ilmne, et kuritegude toimepanemine ei ole tema elustiiliks. Samuti puuduvad XXX kehtivad väärteokaristused. Lisaks on XXX puhul karistust kergendavaks asjaoluks kahju vabatahtlik hüvitamine kannatanule KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes ning puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, kuivõrd XXX avaldas 27.09.2021, et ta oleks võinud olukorrad lahendada teisiti, ta on aru saanud temale etteheidetavate kuritegude õigusvastasusest ja ta on teinud sellest ka enda jaoks järeldused. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes antud juhul puuduvad. Süü suuruse hindamisel on oluline ka tekitatud kahju liik ja suurus, mis antud juhul on 1 597,35 eurot, mis ei ole suur. Lisaks, nagu eelnevalt märgitud, on XXX XXX Vallavalitsusele hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju täies ulatuses, s.o 1 597,35 eurot. Seega saab öelda, et kahtlustatava süü ei ole antud kuriteoepisoodides suur, kuna XXX on aru saanud kahtlustuses esitatud kuritegude tõsidusest, ta on tekitatud kahju kannatanule heastanud ning oma tegu kahetsenud. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Ka kannatanu esindaja on prokuratuurile avaldanud, et ei taotle XXX kriminaalkorras süüdi mõistmist, kuid märkis, et XXX ei tohiks edaspidi valla asutustes töötada. Prokurör leiab, et XXX allutamine kriminaalmenetlusele alates 02.03.2021.a toimunud kahtlustatavana kinnipidamisest (kinnipeetud 02.03.2021 9.23 kuni 03.03.2021 kell 16.55) ja ülekuulamisest on olnud piisav mõjutamaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Lisaks on XXX lõpetanud töösuhe XXX Gümnaasiumiga. Samuti kannavad XXX suhtes eripreventiivset eesmärki kriminaalasja lõpetamisel temale pandavad kohustused, s.o 250 päevamäära ulatuses rahaline kohustus ja kohustus mitte töötada XXX valla hallatavates asutustes, sh XXX Gümnaasiumis. Eelmärgitud mõjutusvahendid on prokuröri hinnangul piisavad XXX kui ametiisiku poolt toimepandud tegude suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks. Seega kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. XXX on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning lubanud täita talle pandud kohustused. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kahtlustatav on tekitatud kahju kannatanule heastanud ning andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks Aksel Puust’i suhtes otstarbekuse printsiibil, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. KrMS § 202 g 7 kohaselt võib prokuratuur ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, ringkonnaprokurör 2 (3) määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20267001055 menetlus XXX osas. 2. Kohustada XXX (ik XXX): • KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse 2500,00 eurot, millise täitmise tähtajaks määrata 27.12.2021. • KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel ühe aasta jooksul mitte asuma tööle Põhja-Pärnumaa valla hallatavates asutustes, millise täitmise tähtajaks määrata 27.09.2022. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: pakendid nr 16, 12-19, 11AP-15AP DVD-plaatidega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei võetud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule XXX Vallavalitsus (vallavanem XXX). Kahtlustatavale XXX on antud määrusest koopia 27.09.2021. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris (Õhtu põik 5, Pärnu). 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Eliisa Sommer Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 6 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen menetluse lõpetamise ja kohustustega nõus: ____________________________________________ (nimi ja allkiri) 3 (3)