dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lääne Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Lääne Ringkonnaprokuratuur · 1. oktoober 2021
Viit
LÄRP-0/21/1322
Registreeritud
1. oktoober 2021
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
LÄRP-0/2021
Vastutaja
Pille Juhkov (Lääne Ringkonnaprokuratuur, II osakond (kogukonnakuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmeentluse lõpetamise määrus 21267000259.pdf132 KB

Sisu (failidest)

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 01.10.2021. a, Pärnus Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Pille Juhkov Kriminaalasja number: 21267000259 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 21267000259, milles alustati menetlust 17.04.2021. a KarS § 423 lg 1 tunnustel. Märt Laasile on 06.05.2021.a. esitatud kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi so mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest, kui sellega põhjustati inimesele raske tervisekahjustus, mis seisnes selles, et ta juhtis 17.04.2021.a kella 10.10 paiku Pärnu linnas XXX tänaval, mis on XXXtänava suhtes kõrvaltee, XXX tänava suunas sõitvat mootorsõidukit Volkswagen Transporter Kasten registreerimismärgiga XXX, jättes arvesse võtmata, et liiklusseaduse § 56 lg 1 nõuete kohaselt peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega ning et juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale, ei andnud teed ja sõitis külje pealt otsa XXX ja XXX tänava ristmikul peateel kesklinna suunas sõitva mootorrattaga KTM 990 Supermoto registreerimismärgiga XXX, mida juhtis XXX ja mille tagumisel istmel istus 12aastane XXX. XXX rikkus liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille järgi iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; liiklusseaduse § 16 lg 1, mille järgi liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille järgi iga liikleja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; liiklusseaduse § 17 lg 1 nõudeid tee andmise kohustusest, mille järgi liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest; liiklusseaduse § 57 nõudeid sõitmise kohta reguleerimata ristmikul, mille järgi kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Kokkupõrke tagajärjel sai mootorratta KTM 990 Supermoto registreerimismärgiga XXX tagaistmel istunud XXX eluohtliku tervisekahjustuse - haava keelel, vasakpoolsete roiete hulgimurrud (VIII–X roide murrud tagumisel kaenlajoonel) koos vasaku kopsu põrutuse ja vasakpoolse veri-õhkrinnaga (vajas dreneerimist), maksa põrutuse, vaagnaluu (vasaku niudeluutiiva) murru, vasaku õlavarreluu alumise kolmandiku küünarliigest haarav murru, vasaku sääreluu ja pindluu alumise kolmandiku killunenud nihkumistega murrud ning nahakriimustuse vasakul põlvel näol. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav XXX on selgitanud, et tunnistab antud teo toimepanemist. Samas on ta selgitanud, et hakates jõudma XXXtänava ja XXX tänava ristmikule, võttis ta enda sõidukil kiirust vähemaks ja veendus, et XXX tänav on sõiduks vaba. Nähes, et ühtegi sõidukit ei tule, hakkas ta kohalt liikuma ning ületas esimese sõidusuuna kuid jõudes teise sõidusuunda põrkas kokku paremalt poolt tulnud mootorrattaga. XXX ei õnnestunud enam kokkupõrget vältida. XX ütluste kohaselt on ta toimunud avariis süüdi, möönab, et päike võis teda pimestada, mistõttu ei märganud mootorratast. Ta ei ole seda õnnetust soovinud ja tegi seda mittetahtlikult. XXX on avaldanud siirast kahetsust juhtunu suhtes ning tundnud huvi ka kannatanu tervise osas. Kannatanu XXX seaduslik esindaja XXX ütlustest nähtub, et tema sõitis mootorrattaga kiirusega 40 km/h koos tütre XXX, kui XXXja XXX tn ristmikul sõitis kõrvalteelt tema juhitud mootorrattale ette auto ning toimus kokkupõrge. XXX viibis õnnetuse järgselt ravil Pärnu Haiglas ajavahemikul 17.04.2021 kuni 30.04.2021. Haiglas viibides oli ta nädal aega intensiivraviosakonnas, seejärel traumatoloogia ja lasteosakonnas. Haiglast koju saades oli XXX umbes kaks nädalat ratastoolis, seejärel sai liikuma hakata karkudel. Enne antud õnnetust oli tegemist täiesti terve noore inimesega, kellel ei olnud mingisuguseid liikumisprobleeme, tegutses iseseisvalt sh võttis osa ratsutamistrennist kahel korral nädalas. Õnnetuse tagajärjel ei saanud XXX iseseisvalt liikuda, vajades selleks oma lähedaste abi, samuti vajas abi igapäevaste toimetuste juures ( nt hügieenitoimingud), teda tuli transportida arsti vastuvõttudele, samuti pidi võtma valuvaigistavaid ravimeid, ei saanud osa võtta trennidest ega osaleda koolis õppetöös. Tema elu oli muutunud ja häiritud. Käesolevaks ajaks on XXX vigastusest paranenud sel määral, et suudab ise liikuda kuid vajab täielikuks taastumiseks ka füsioteraapiat ehk taastusravi. XXX avaldas prokuratuuris toimikuga tutvumisel, et ta ei soovi avarii põhjustaja kriminaalkorras karistamist, leides et võimalik on ka mittekaristuslike meetmete kohaldamine, kuna tegemist on ettevaatamatusest põhjustatud, mitte tahtliku kuriteoga. Arvestades aga XXX õnnetuse käigus tekkinud vigastusi, mille tulemusel oli tema elukvaliteet 4 kuu jooksul märgavalt halvenenud ( viibimine haiglas, hiljem liikumine ratastoolis ja karkudel, valu talumine ja ravimite võtmine, ei saanud osa võtta trennidest ega üritustest, osaleda õppetöös), siis esitas XXX esindaja XXX kriminaalasjas XXX vastu tsiviilhagi XXX tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Käesolevas asjas puudub XXX suhtes avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kannatanu esindaja ei soovi kriminaalkaristuse kohaldamist, vaid on andnud nõusoleku mittekaristuslike meetmete kohaldamiseks ning soovides kahju heastamist. XXX on kriminaalkorras karistamata, teda pole ka väärtegude toimepanemise eest karistatud. XXX suhtes ei ole varasemalt kriminaalmenetlusi lõpetatud KrMS § 202 alusel. Arvestades asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas olev kuritegu ei ole toime pandud tahtlikult vaid ettevaatamatusest ning asjaolu, et kannatanu ei soovi kriminaalkaristuse mõistmist, leiab prokurör, et XXX on küll toime pannud kuriteo aga tema süü ei ole suur ning KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. XXX võtab kohustuse hüvitada kannatanu esindaja poolt esitatud tsiviilhagi kannatanule tekitatud kahju osas so 1500 eurot, samuti kohustub XXX hüvitama kriminaalmenetluse kuludena kohtuarstliku ekspertiisitasu 84 eurot ning asitõendi saatekulu 45 eurot. Lisaks võtab XXX kohustuse tasuda riigituludesse 500 eurot. Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel, määrates, et kannatanule tekitatud kahju 1500 eurot tuleb hüvitada hiljemalt 01.11.2021, menetluskulud kogusummas 129 eurot hiljemalt ja 500 eurot riigituludesse hiljemalt 01.12.2021.a. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21267000259 menetlus XXX suhtes. 2. XXX kohustub - KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 1500 eurot XXX SEB kontole EE311010010082757018 hiljemalt 01.11.2021. Prokuratuurile esitada makset kinnitavad tõendid [email protected] -KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma kriminaalmenetluse kulud kogusummas 129 eurot hiljemalt 01.12.2021 - KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse 500 eurot hiljemalt 01.12.2021 2. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: puuduvad. 3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ▪DVD-R plaat häirekeskuse nr 112 kõnega, kriminaaltoimikuga kaasas, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. 4. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: puuduvad. 5. Kriminaalmenetluse kulud: kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulu: ▪asitõendi saatekulu ( sõiduki teisaldustasu ) 45 eurot ja ekspertiisitasu 84 eurot 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu XXX seaduslik esindaja XXX ([email protected]). Kahtlustatavale on määrus kätte antud. 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas aadressil Õhtu põik 5, Pärnu linn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 8. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Pille Juhkov Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 6 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega nõus: ___________________ (nimi ja allkiri)
Allikas: Lääne Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel