Justiitsministri 18. aprilli 2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse
põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga tehakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi keskus) põhimääruses muudatused,
mis on vajalikud Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (edaspidi RIT) loomise ja
arendusprotsessi efektiivsemaks muutmise vajaduse tõttu.
Vabariigi Valitsus otsustas 25.03.2021. a ja 04.11.2021. a valitsuskabineti nõupidamisel toetada RIT-i
moodustamist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt alates 01.12.2021. a ning riigiasutuste
üleminekut RIT-i osutatavatele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenustele (edaspidi IKT-
teenused), täpsemalt IKT-teenuste ühe osana käsitletavatele arvutitöökoha- ja serveri baastaristu
teenustele. RIT loodi keskuse arvutitöökoha ja serveri baastaristu teenuseid osutava struktuuriüksuse
(infrastruktuuride osakond) alusel. 04.03.2022. a Justiitsministeeriumi ja RIT-i vahel sõlmitud
koostöökokkuleppega kohustus RIT jätkama alates 07.03.2022 keskuse poolt Justiitsministeeriumi
valitsemisalale arvutitöökoha ja serveri baastaristu teenuste osutamist. Arvestades, et arvutitöökoha ja
serveri baastaristu teenuste osutamine on keskselt RIT-i delegeeritud, esineb vajadus korrastada
keskuse põhimäärust ning eemaldada keskuse struktuurist infrastruktuuride osakond.
Keskuse kehtiv struktuur ei ole alates keskuse loomisest märkimisväärselt muutunud. IKT-teenuste
osutamisel on ilmnenud, et struktuur ei toeta innovatsiooni ja heade tavade rakendamist, mistõttu ei ole
võimalik arendusprotsessi efektiivsuse tõus. Keskuse kehtiva struktuuri kohaselt on arendusprotsessi
elukaares tegutsevad töötajad hajutatud eri struktuuriüksuste vahel, mis ei taga vastutuse õiglast jaotust
ega tekita ühise eesmärgi nimel tegutsemise tunnet. Projektijuhid, süsteemianalüütikud, arendajad,
testijad ja UX-disainer asuvad arendusosakonnas, kuid ärianalüütikud ja haldurid Justiitsministeeriumi
valitsemisala infosüsteemide ja registrite vahel jaotatud osakondades (kohturegistrid, sunni registrid,
õiguskaitse infosüsteemid ja tugiinfosüsteemid).
Näitena prokuratuuri infosüsteemi arenduse ja haldusega tegelevate töötajate, sh juhtide paiknemine
kehtivas struktuuris:
keskuse direktor
o arendusosakond – osakonnajuhataja (1)
prokuratuuri infosüsteemide tiim (e PRISi tiim, mis tegeleb arenduse ehk programmeerimisega) –
projektijuht/tiimijuht (2)
o õiguskaitse infosüsteemide osakond – osakonnajuhataja (3)
prokuratuuri infosüsteemide talitus (teenuste tellimine ja haldus) – talituste juht (4)
Sellest näitest tulenevalt on keskuse osutataval prokuratuuri infosüsteemide arendusprotsessi
elukaares tegutsevatel töötajatel 4 juhti, kes kõik vastutavad ühe töölõigu korrektse täitmise eest.
Juhtide paljusus ja töötajate paiknemine eri struktuuriüksustes on peamine põhjus, miks rollid on
ebaselged, vastutus hajub ja teenuse kvaliteet langeb.
Uue struktuuri alusel on pilt teine:
keskuse direktor
o teenuste arenduse direktor (1)
prokuratuuri infosüsteemide tiim
arenduse ja halduse tiimid (toimub teenuse tellimine, arendamine ja haldus ühe tiimi sees) – tiimijuht
(2).
Arendusprotsessi elukaare eest vastutab edaspidi tiimijuht, kes on partneriks Justiitsministeeriumis
olevale toote omanikule. Töötajate ülesanded (näiteks ärianalüütikud, infosüsteemide haldurid,
süsteemianalüütikud, arendajad, testijad jt) tiimis jäävad samaks.
1
Struktuurimuudatuse eesmärk ongi optimeerida juhtimisahelat, vähendades hierarhiliselt struktuuris
juhirolle ning koondades arendusprotsessi elukaares vahetult tegutsevad töötajad ühte valdkonda.
Keskuse struktuurist kaotatakse osakonnad, jaotades osakondade põhiülesanded loodavatesse
struktuuriüksustesse: teenuste arenduse ja strateegia ning organisatsiooni toimepidevuse ja infoturbe
valdkondadesse.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Registrite ja Infosüsteemide Keskuse personalijuht Ketlin
Nurk (
[email protected]; tel 663 6311) ja õigusteenuse juht Kristine Kase (
[email protected]; tel 663
6312). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome
korralduse talituse nõunik Katariina Kärsten (
[email protected], tel 680 3120). Eelnõu on
keeleliselt toimetanud sama talituse toimetaja Taima Kiisverk (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse justiitsministri 18. aprilli 2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide
Keskuse põhimäärus“ redaktsiooni RT I, 04.09.2018, 8.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga tehakse keskuse põhimääruses järgmised muudatused.
Punktiga 1 täiendatakse määruse paragrahvi 1 lõikega 3, lisades põhimäärusesse Registrite ja
Infosüsteemide Keskuse ametliku lühendi „RIK“. Lühendi kasutamine on tingitud praktilisest vajadusest
viidata lühendi kehtestamise õiguslikule alusele ametlikes kirjavahetustes.
Punktiga 2 korrigeeritakse registrite ja infosüsteemide tegevusvaldkonna kirjeldust, sõnastades ümber
paragrahvi 7. Uue kirjelduse kohaselt on keskuse tegevusvaldkonnaks Justiitsministeeriumi
valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamine ja haldamine ning IKT-
teenuste pakkumine.
Punktiga 3 asendatakse paragrahvi 8 punktides 1 ja 3 „info- ja sidesüsteem“ terminiga „IKT-teenus“
vastavas käändes.
Punktiga 4 korrigeeritakse ilmselge kirjaviga paragrahvi 8 punktis 11, asendades sõna „info- ja
infosüsteemide“ sõnaga „infosüsteemide“.
Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks keskuse põhimääruse paragrahv 9 „Keskuse struktuuriüksused ja
nende põhiülesanded“ (vaata eelnõu punkti 6 põhjendusi).
Punktiga 6 kehtestatakse keskuse struktuuriüksused ja struktuuriüksuste põhiülesanded, täiendades
keskuse põhimäärust paragrahvidega 91 ja 92. Keskuse struktuuri muudetakse seonduvalt vajadusest
käia kaasas tarkvaraarenduste heade tavadega ja rakendada keskuses arendusportsessi elukaares
rohkem agiilset lähenemist. Agiilset lähenemist ei toeta senine struktuur, kui arendusega otseselt
tegelevad töötajad on jaotatud osakondade vahel laiali. Paindliku arendusmetoodika rakendamiseks on
leitud parimaks viisiks viia Justiitsministeeriumi valitsemisala töökohad, kus tegeldakse infosüsteemide
arenduse ja haldusega, ühte valdkonda (teenuste arenduse valdkond). Teenuste arenduse valdkonnas
moodustab keskuse direktor pärast keskuse põhimääruse muudatuste vastuvõtmist erinevaid
infosüsteeme teenindavad tiimid, kuhu on koondatud nii halduse kui ka arendusega tegelevad töötajad.
Muudatusega kaasneb arendusprotsessi elukaare efektiivsemaks muutumine. Strateegia valdkonda
koondatakse keskuse strateegilise planeerimise ja asutuse terviklikult arengu tagamisega tegelevad
töötajad. Organisatsiooni toimepidevuse ja infoturbe valdkonda koondatakse sisekontrolli ja infoturbe
osakonna ja üldosakonna töötajad. Struktuuri muudatustega kaasas käies kaotatakse osakonnad
eraldiseisvate struktuuriüksustena ning viiakse töötajad organisatsiooni toimepidevuse ja infoturbe
valdkonda kuuluvatesse tiimidesse (infoturve ja sisekontroll, kvaliteedijuhtimine, personalitöö,
finantstöö, büroohaldus, õigusteenus, avalikud suhted).
Punktidega 7 kuni 11 korrastatakse keskuse juhtimisega seonduvat, tunnistades kehtetuks
osakondade otsealluvust käsitleva paragrahvi 10 lõike 3 ja kehtestades direktorile otse alluvate
struktuuriüksuste loetelu, ning korrastatakse direktori ülesandeid.
Punktidega 12 kuni 14 reguleeritakse strateegia ja teenuste arenduse valdkonna juhtimist.
Juhtimisfunktsiooni valdkondade töö korraldamise üle hakkavad täitma asedirektorid. Seega luuakse
eelnõuga ühe asedirektori rolli asemel kaks asedirektori rolli ja täpsustatakse asedirektorite ülesandeid
valdkondade juhtimisel.
2
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga reguleeritavatel küsimustel puudub seos Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse eesmärk on korrastada keskuse struktuuri, optimeerides juhtimisahelat ja muutes
efektiivsemaks arendusprotsessi elukaares tegelevate töötajate töö. Muudatus puudutab ennekõike
juhtimistasandit, tuues teenuse elukaare eest vastutajad kokku. Tiimidesse koondamise üheks
eesmärgiks on tagada, et teenuse eest vastutaks tiim ise, mis omab selle elukaarest parimat ülevaadet
ja sisuteadmisi, vastutus jaguneks selgemalt, otsustusahel oleks optimaalne ja hajutatud oleks rollide
põrkumine.
Muudatused mõjutavad RIK-i kui riigiasutuse korraldust. Määrus mõjutab 35 juhtimisfunktsiooniga
töökohta (osakonna juhatajad, talituse juhid ning projektijuhid). Kokku töötab RIK-s 233 töötajat. Kõige
rohkem on mõjutatud struktuuris uusi rolle täitma asuvate töötajate töö (vt pilt 2) ehk siis uusi
juhipositsioone täitma asuvate töötajate töö kindlasti muutub. Uues struktuuris muutmata rollide puhul
(haldurid, analüütikud jmt) töösisu ei muutu ja otsest rahalist mõju struktuuris paiknemise muudatus
kaasa ei too.
Muudatuse näitlikustamiseks lisatakse seletuskirja joonised kehtivast struktuurist (Pilt 1) ja loodavast
struktuurist (Pilt 2).
1
1
Pilt 1 – kehtiv struktuur
3
2
Määruse rakendamisega seotud riskikohana võib välja tuua võimalikke kommunikatsioonihäireid RIK-i
struktuuri muudatustest tulenevas töökorralduses Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste ja RIK-i
vahel. Selle riskikoha vältimiseks on RIK planeerinud ja direktor on juba korraldanud asutuste
esindajatega kohtumisi, tutvustades RIK-i uut struktuuri ja töökorraldusega seotud peamisi muudatusi.
Muudatused seisnevad asjaolus, et edaspidi toimub teenuse omaniku ja RIK-i vaheline suhtlus
peamiselt tiimijuhtide kaudu. Teise riskikohana võiks välja tuua töötajate pahameele või sobimatuse uue
otsese juhiga. Organisatsiooni ja infoturbe valdkonnas sellist murekohta ette ei ole näha, kuna kaob
vaid üldosakonna juhataja töökoht, mis on alates 2022. a märtsist täitmata. Teenuste arendamise ja
strateegia valdkondades võib aga riskikoht realiseeruda. Riskikoha vältimiseks osutame uutele juhtidele
võimalikult mitmekesist tuge mitmete koolituste jmt näol.
Positiivse mõjuna paraneb pikemas perspektiivis oluliselt keskuse osutatavate teenuste kvaliteet ning
teenuste lõppkasutajate rahulolu.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused
Põhimääruse muudatused ei nõua keskuse eelarvest täiendavaid rahalisi vahendeid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01.11.2022. a, kuna sellest kuupäevast on plaanitud jõustuma RIK-i uus struktuur.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 2 kohaselt ei pea ainult ministeeriumi ja tema valitsemisala
sisemist töökorraldust puudutavaid ministri määruse eelnõusid kooskõlastamiseks esitama.
Minister
Lea Danilson-Järg
2
Pilt 2 – loodav struktuur
4
12.10.2022 nr 23
MINISTRI MÄÄRUS
Justiitsministri 18. aprilli 2007. a määruse nr 20
“Registrite ja Infosüsteemide Keskuse
põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 ja § 49 lõike 1 punkti 10 alusel.
§ 1. Justiitsministri 18. aprilli 2007. a määruses nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse
põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Keskuse nimetuse ametlik lühend on RIK.“;
2) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Keskuse tegevusvaldkond on Justiitsministeeriumi valitsemisala info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia teenuste (edaspidi IKT-teenus) arendamine, haldamine ja pakkumine.“;
3) paragrahvi 8 punktides 1 ja 3 asendatakse sõnad „info- ja sidesüsteemide“ sõnaga „IKT-teenuste“;
4) paragrahvi 8 punktis 11 asendatakse sõnad „info- ja infosüsteemide“ sõnaga „infosüsteemide“;
5) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;
6) põhimäärust täiendatakse §-dega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:
„§ 91. Keskuse struktuuriüksused
(1) Keskuse struktuuriüksused on:
1) teenuste arenduse valdkond;
2) strateegia valdkond;
3) organisatsiooni toimepidevuse ja infoturbe valdkond.
(2) Keskuse struktuuriüksuse koosseisu võivad kuuluda allstruktuuriüksused või eraldi töökohad, kus
töötajate pädevus ja ülesanded määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimääruses või töölepingus
või mõlemas.
(3) Keskuse struktuuriüksuse põhiülesannete täitmisega kaasnevad ülesanded, juhi õigused,
kohustused ja vastutus määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimääruses või töölepingus või
mõlemas.
(4) Keskuse struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvate töötajate töökohad.
(5) Väljaspool keskuse struktuuriüksusi asuvate töötajate tööülesanded, alluvus, õigused ja vastutus
määratakse kindlaks töölepingus.
§ 92. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Strateegia valdkonna põhiülesanne on keskuse tegevuse terviklik strateegiline planeerimine ja
asutuse arengu tagamine.
(2) Teenuste arenduse valdkonna põhiülesanne on tagada efektiivne ja eesmärgipärane teenuste
arendus ja haldus kogu nende elukaare jooksul.
(3) Organisatsiooni toimepidevuse ja infoturbe valdkonna põhiülesanded on:
1) andmeturbemeetmete rakendamine ja sisekontrolli süsteemi korraldamine;
2) kvaliteedieesmärkide püstitamine ja nende täitmiseks vajalike protsesside planeerimine ja
kaardistamine, kvaliteedinõuete täitmise jälgimine ning kvaliteedi parendamine;
3) töösuhete haldamine, töötajate arendamine ja koolituste ning tööohutuse tagamine;
4) finantsjuhtimise, varahalduse ja välisvahendite rakendamise korraldamine;
5) büroohaldustegevuse ja dokumendihalduse korraldamine ja asutuse teiste struktuuriüksuste
toetamine;
6) õigus- ja hanketeenuse osutamine, korruptsiooniennetus ning andmekaitseõiguse valdkonna
õiguslik tugi;
7) kommunikatsiooni ja välissuhtluse eesmärgipärane korraldamine ja koordineerimine.“;
7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Direktorile alluvad vahetult asedirektorid ja organisatsiooni toimepidevuse ja infoturbe valdkond
allstruktuuriüksuste juhtide kaudu.“;
8) paragrahvi 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:
„10) teeb justiitsministrile ettepanekuid keskuse struktuuri, töökohtade koosseisu ja muu töökorralduse
kohta;“;
10) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 1 ja 112 järgmises sõnastuses:
„111) kinnitab keskuse töökohtade jaotuse, nimetused, töökoha tähtaegsuse ja koormuse ning
vajaduse korral struktuuriüksuse koosseisus allstruktuuriüksuste moodustamise;
112) kinnitab keskuse struktuuriüksuse põhimääruse;“;
11).. paragrahvi 11 lõike 2 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
12).. paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5–13 järgmises sõnastuses:
„5) juhib valdkonda talle vahetult alluvate töötajate kaudu;
6) vastutab valdkonna töö korraldamist ja tegevust reguleerivate õigusaktide õiguspärase, täpse,
õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest ning annab direktorile aru oma valdkonna tegevusest;
7) osaleb keskuse eelarveprotsessis oma valdkonna eelarvet planeerides, analüüsib valdkonna
eesmärkide täitmisega seotud finantskulusid, taotleb valdkonna ülesannete täitmiseks vajalikke
vahendeid ning vastutab oma valdkonna eelarveraha eesmärgipärase ja sihtotstarbelise kasutamise
eest;
8) teeb direktorile ettepanekuid oma valdkonna jätkusuutlikuks arendamiseks;
9) vastutab oma valdkonnas seatud eesmärkide täitmise eest;
10) teeb ettepanekuid töötajate tööle võtmiseks, vabastamiseks ja edutamiseks, töötasu ja toetuste
määramiseks ning muude personalitoimingute tegemiseks;
11) teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, vabaühenduste,
rahvusvaheliste organisatsioonide ja avalikkusega;
12) esindab keskust direktorilt saadud volituste piires;
13) täidab muid direktori antud ülesandeid.“;
13) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Keskuse koosseisus on asedirektor teenuste arenduse valdkonnas ja asedirektor strateegia
valdkonnas, kes juhivad oma pädevuse alusel järgmiste valdkondade tööd:
1) teenuste valdkond;
2) strateegia valdkond.
(5) Asedirektori täpsemad ülesanded, õigused ja vastutus määratakse kindlaks struktuuriüksuse
põhimääruses või asedirektori töölepingus või mõlemas.“;
14) paragrahvid 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määrus jõustub 1. novembril 2022. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Danilson-Järg
Justiitsminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Saar
Kantsler