dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Justiitsministri 18. aprilli 2007. a määruse nr 20 “Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ muutmine

Registrite ja Infosüsteemide Keskus · 13. oktoober 2022
Viit
2-1-1/2022/10257
Registreeritud
13. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2 Asjaajamine
Sari
2-1 Kirjavahetus üldküsimustes (teated, taotlused, avaldused, teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused jm dokumendid)
Toimik
2-1-1/2022
Vastutaja
Ketlin Nurk (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Üldosakond)

Failid

  • 📎23 12.10.2022 Ministri määrus.bdoc1000 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministri 18. aprilli 2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi keskus) põhimääruses muudatused, mis on vajalikud Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (edaspidi RIT) loomise ja arendusprotsessi efektiivsemaks muutmise vajaduse tõttu. Vabariigi Valitsus otsustas 25.03.2021. a ja 04.11.2021. a valitsuskabineti nõupidamisel toetada RIT-i moodustamist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt alates 01.12.2021. a ning riigiasutuste üleminekut RIT-i osutatavatele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenustele (edaspidi IKT- teenused), täpsemalt IKT-teenuste ühe osana käsitletavatele arvutitöökoha- ja serveri baastaristu teenustele. RIT loodi keskuse arvutitöökoha ja serveri baastaristu teenuseid osutava struktuuriüksuse (infrastruktuuride osakond) alusel. 04.03.2022. a Justiitsministeeriumi ja RIT-i vahel sõlmitud koostöökokkuleppega kohustus RIT jätkama alates 07.03.2022 keskuse poolt Justiitsministeeriumi valitsemisalale arvutitöökoha ja serveri baastaristu teenuste osutamist. Arvestades, et arvutitöökoha ja serveri baastaristu teenuste osutamine on keskselt RIT-i delegeeritud, esineb vajadus korrastada keskuse põhimäärust ning eemaldada keskuse struktuurist infrastruktuuride osakond. Keskuse kehtiv struktuur ei ole alates keskuse loomisest märkimisväärselt muutunud. IKT-teenuste osutamisel on ilmnenud, et struktuur ei toeta innovatsiooni ja heade tavade rakendamist, mistõttu ei ole võimalik arendusprotsessi efektiivsuse tõus. Keskuse kehtiva struktuuri kohaselt on arendusprotsessi elukaares tegutsevad töötajad hajutatud eri struktuuriüksuste vahel, mis ei taga vastutuse õiglast jaotust ega tekita ühise eesmärgi nimel tegutsemise tunnet. Projektijuhid, süsteemianalüütikud, arendajad, testijad ja UX-disainer asuvad arendusosakonnas, kuid ärianalüütikud ja haldurid Justiitsministeeriumi valitsemisala infosüsteemide ja registrite vahel jaotatud osakondades (kohturegistrid, sunni registrid, õiguskaitse infosüsteemid ja tugiinfosüsteemid). Näitena prokuratuuri infosüsteemi arenduse ja haldusega tegelevate töötajate, sh juhtide paiknemine kehtivas struktuuris:  keskuse direktor o arendusosakond – osakonnajuhataja (1) prokuratuuri infosüsteemide tiim (e PRISi tiim, mis tegeleb arenduse ehk programmeerimisega) – projektijuht/tiimijuht (2) o õiguskaitse infosüsteemide osakond – osakonnajuhataja (3) prokuratuuri infosüsteemide talitus (teenuste tellimine ja haldus) – talituste juht (4) Sellest näitest tulenevalt on keskuse osutataval prokuratuuri infosüsteemide arendusprotsessi elukaares tegutsevatel töötajatel 4 juhti, kes kõik vastutavad ühe töölõigu korrektse täitmise eest. Juhtide paljusus ja töötajate paiknemine eri struktuuriüksustes on peamine põhjus, miks rollid on ebaselged, vastutus hajub ja teenuse kvaliteet langeb. Uue struktuuri alusel on pilt teine:  keskuse direktor o teenuste arenduse direktor (1) prokuratuuri infosüsteemide tiim arenduse ja halduse tiimid (toimub teenuse tellimine, arendamine ja haldus ühe tiimi sees) – tiimijuht (2). Arendusprotsessi elukaare eest vastutab edaspidi tiimijuht, kes on partneriks Justiitsministeeriumis olevale toote omanikule. Töötajate ülesanded (näiteks ärianalüütikud, infosüsteemide haldurid, süsteemianalüütikud, arendajad, testijad jt) tiimis jäävad samaks. 1 Struktuurimuudatuse eesmärk ongi optimeerida juhtimisahelat, vähendades hierarhiliselt struktuuris juhirolle ning koondades arendusprotsessi elukaares vahetult tegutsevad töötajad ühte valdkonda. Keskuse struktuurist kaotatakse osakonnad, jaotades osakondade põhiülesanded loodavatesse struktuuriüksustesse: teenuste arenduse ja strateegia ning organisatsiooni toimepidevuse ja infoturbe valdkondadesse. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Registrite ja Infosüsteemide Keskuse personalijuht Ketlin Nurk ([email protected]; tel 663 6311) ja õigusteenuse juht Kristine Kase ([email protected]; tel 663 6312). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Katariina Kärsten ([email protected], tel 680 3120). Eelnõu on keeleliselt toimetanud sama talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse justiitsministri 18. aprilli 2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ redaktsiooni RT I, 04.09.2018, 8. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga tehakse keskuse põhimääruses järgmised muudatused. Punktiga 1 täiendatakse määruse paragrahvi 1 lõikega 3, lisades põhimäärusesse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ametliku lühendi „RIK“. Lühendi kasutamine on tingitud praktilisest vajadusest viidata lühendi kehtestamise õiguslikule alusele ametlikes kirjavahetustes. Punktiga 2 korrigeeritakse registrite ja infosüsteemide tegevusvaldkonna kirjeldust, sõnastades ümber paragrahvi 7. Uue kirjelduse kohaselt on keskuse tegevusvaldkonnaks Justiitsministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamine ja haldamine ning IKT- teenuste pakkumine. Punktiga 3 asendatakse paragrahvi 8 punktides 1 ja 3 „info- ja sidesüsteem“ terminiga „IKT-teenus“ vastavas käändes. Punktiga 4 korrigeeritakse ilmselge kirjaviga paragrahvi 8 punktis 11, asendades sõna „info- ja infosüsteemide“ sõnaga „infosüsteemide“. Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks keskuse põhimääruse paragrahv 9 „Keskuse struktuuriüksused ja nende põhiülesanded“ (vaata eelnõu punkti 6 põhjendusi). Punktiga 6 kehtestatakse keskuse struktuuriüksused ja struktuuriüksuste põhiülesanded, täiendades keskuse põhimäärust paragrahvidega 91 ja 92. Keskuse struktuuri muudetakse seonduvalt vajadusest käia kaasas tarkvaraarenduste heade tavadega ja rakendada keskuses arendusportsessi elukaares rohkem agiilset lähenemist. Agiilset lähenemist ei toeta senine struktuur, kui arendusega otseselt tegelevad töötajad on jaotatud osakondade vahel laiali. Paindliku arendusmetoodika rakendamiseks on leitud parimaks viisiks viia Justiitsministeeriumi valitsemisala töökohad, kus tegeldakse infosüsteemide arenduse ja haldusega, ühte valdkonda (teenuste arenduse valdkond). Teenuste arenduse valdkonnas moodustab keskuse direktor pärast keskuse põhimääruse muudatuste vastuvõtmist erinevaid infosüsteeme teenindavad tiimid, kuhu on koondatud nii halduse kui ka arendusega tegelevad töötajad. Muudatusega kaasneb arendusprotsessi elukaare efektiivsemaks muutumine. Strateegia valdkonda koondatakse keskuse strateegilise planeerimise ja asutuse terviklikult arengu tagamisega tegelevad töötajad. Organisatsiooni toimepidevuse ja infoturbe valdkonda koondatakse sisekontrolli ja infoturbe osakonna ja üldosakonna töötajad. Struktuuri muudatustega kaasas käies kaotatakse osakonnad eraldiseisvate struktuuriüksustena ning viiakse töötajad organisatsiooni toimepidevuse ja infoturbe valdkonda kuuluvatesse tiimidesse (infoturve ja sisekontroll, kvaliteedijuhtimine, personalitöö, finantstöö, büroohaldus, õigusteenus, avalikud suhted). Punktidega 7 kuni 11 korrastatakse keskuse juhtimisega seonduvat, tunnistades kehtetuks osakondade otsealluvust käsitleva paragrahvi 10 lõike 3 ja kehtestades direktorile otse alluvate struktuuriüksuste loetelu, ning korrastatakse direktori ülesandeid. Punktidega 12 kuni 14 reguleeritakse strateegia ja teenuste arenduse valdkonna juhtimist. Juhtimisfunktsiooni valdkondade töö korraldamise üle hakkavad täitma asedirektorid. Seega luuakse eelnõuga ühe asedirektori rolli asemel kaks asedirektori rolli ja täpsustatakse asedirektorite ülesandeid valdkondade juhtimisel. 2 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga reguleeritavatel küsimustel puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse eesmärk on korrastada keskuse struktuuri, optimeerides juhtimisahelat ja muutes efektiivsemaks arendusprotsessi elukaares tegelevate töötajate töö. Muudatus puudutab ennekõike juhtimistasandit, tuues teenuse elukaare eest vastutajad kokku. Tiimidesse koondamise üheks eesmärgiks on tagada, et teenuse eest vastutaks tiim ise, mis omab selle elukaarest parimat ülevaadet ja sisuteadmisi, vastutus jaguneks selgemalt, otsustusahel oleks optimaalne ja hajutatud oleks rollide põrkumine. Muudatused mõjutavad RIK-i kui riigiasutuse korraldust. Määrus mõjutab 35 juhtimisfunktsiooniga töökohta (osakonna juhatajad, talituse juhid ning projektijuhid). Kokku töötab RIK-s 233 töötajat. Kõige rohkem on mõjutatud struktuuris uusi rolle täitma asuvate töötajate töö (vt pilt 2) ehk siis uusi juhipositsioone täitma asuvate töötajate töö kindlasti muutub. Uues struktuuris muutmata rollide puhul (haldurid, analüütikud jmt) töösisu ei muutu ja otsest rahalist mõju struktuuris paiknemise muudatus kaasa ei too. Muudatuse näitlikustamiseks lisatakse seletuskirja joonised kehtivast struktuurist (Pilt 1) ja loodavast struktuurist (Pilt 2). 1 1 Pilt 1 – kehtiv struktuur 3 2 Määruse rakendamisega seotud riskikohana võib välja tuua võimalikke kommunikatsioonihäireid RIK-i struktuuri muudatustest tulenevas töökorralduses Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste ja RIK-i vahel. Selle riskikoha vältimiseks on RIK planeerinud ja direktor on juba korraldanud asutuste esindajatega kohtumisi, tutvustades RIK-i uut struktuuri ja töökorraldusega seotud peamisi muudatusi. Muudatused seisnevad asjaolus, et edaspidi toimub teenuse omaniku ja RIK-i vaheline suhtlus peamiselt tiimijuhtide kaudu. Teise riskikohana võiks välja tuua töötajate pahameele või sobimatuse uue otsese juhiga. Organisatsiooni ja infoturbe valdkonnas sellist murekohta ette ei ole näha, kuna kaob vaid üldosakonna juhataja töökoht, mis on alates 2022. a märtsist täitmata. Teenuste arendamise ja strateegia valdkondades võib aga riskikoht realiseeruda. Riskikoha vältimiseks osutame uutele juhtidele võimalikult mitmekesist tuge mitmete koolituste jmt näol. Positiivse mõjuna paraneb pikemas perspektiivis oluliselt keskuse osutatavate teenuste kvaliteet ning teenuste lõppkasutajate rahulolu. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Põhimääruse muudatused ei nõua keskuse eelarvest täiendavaid rahalisi vahendeid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.11.2022. a, kuna sellest kuupäevast on plaanitud jõustuma RIK-i uus struktuur. 7. Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 2 kohaselt ei pea ainult ministeeriumi ja tema valitsemisala sisemist töökorraldust puudutavaid ministri määruse eelnõusid kooskõlastamiseks esitama. Minister Lea Danilson-Järg 2 Pilt 2 – loodav struktuur 4 12.10.2022 nr 23 MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 18. aprilli 2007. a määruse nr 20 “Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 ja § 49 lõike 1 punkti 10 alusel. § 1. Justiitsministri 18. aprilli 2007. a määruses nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Keskuse nimetuse ametlik lühend on RIK.“; 2) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Keskuse tegevusvaldkond on Justiitsministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste (edaspidi IKT-teenus) arendamine, haldamine ja pakkumine.“; 3) paragrahvi 8 punktides 1 ja 3 asendatakse sõnad „info- ja sidesüsteemide“ sõnaga „IKT-teenuste“; 4) paragrahvi 8 punktis 11 asendatakse sõnad „info- ja infosüsteemide“ sõnaga „infosüsteemide“; 5) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 6) põhimäärust täiendatakse §-dega 91 ja 92 järgmises sõnastuses: „§ 91. Keskuse struktuuriüksused (1) Keskuse struktuuriüksused on: 1) teenuste arenduse valdkond; 2) strateegia valdkond; 3) organisatsiooni toimepidevuse ja infoturbe valdkond. (2) Keskuse struktuuriüksuse koosseisu võivad kuuluda allstruktuuriüksused või eraldi töökohad, kus töötajate pädevus ja ülesanded määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimääruses või töölepingus või mõlemas. (3) Keskuse struktuuriüksuse põhiülesannete täitmisega kaasnevad ülesanded, juhi õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimääruses või töölepingus või mõlemas. (4) Keskuse struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvate töötajate töökohad. (5) Väljaspool keskuse struktuuriüksusi asuvate töötajate tööülesanded, alluvus, õigused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingus. § 92. Struktuuriüksuste põhiülesanded (1) Strateegia valdkonna põhiülesanne on keskuse tegevuse terviklik strateegiline planeerimine ja asutuse arengu tagamine. (2) Teenuste arenduse valdkonna põhiülesanne on tagada efektiivne ja eesmärgipärane teenuste arendus ja haldus kogu nende elukaare jooksul. (3) Organisatsiooni toimepidevuse ja infoturbe valdkonna põhiülesanded on: 1) andmeturbemeetmete rakendamine ja sisekontrolli süsteemi korraldamine; 2) kvaliteedieesmärkide püstitamine ja nende täitmiseks vajalike protsesside planeerimine ja kaardistamine, kvaliteedinõuete täitmise jälgimine ning kvaliteedi parendamine; 3) töösuhete haldamine, töötajate arendamine ja koolituste ning tööohutuse tagamine; 4) finantsjuhtimise, varahalduse ja välisvahendite rakendamise korraldamine; 5) büroohaldustegevuse ja dokumendihalduse korraldamine ja asutuse teiste struktuuriüksuste toetamine; 6) õigus- ja hanketeenuse osutamine, korruptsiooniennetus ning andmekaitseõiguse valdkonna õiguslik tugi; 7) kommunikatsiooni ja välissuhtluse eesmärgipärane korraldamine ja koordineerimine.“; 7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Direktorile alluvad vahetult asedirektorid ja organisatsiooni toimepidevuse ja infoturbe valdkond allstruktuuriüksuste juhtide kaudu.“; 8) paragrahvi 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) teeb justiitsministrile ettepanekuid keskuse struktuuri, töökohtade koosseisu ja muu töökorralduse kohta;“; 10) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 1 ja 112 järgmises sõnastuses: „111) kinnitab keskuse töökohtade jaotuse, nimetused, töökoha tähtaegsuse ja koormuse ning vajaduse korral struktuuriüksuse koosseisus allstruktuuriüksuste moodustamise; 112) kinnitab keskuse struktuuriüksuse põhimääruse;“; 11).. paragrahvi 11 lõike 2 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 12).. paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5–13 järgmises sõnastuses: „5) juhib valdkonda talle vahetult alluvate töötajate kaudu; 6) vastutab valdkonna töö korraldamist ja tegevust reguleerivate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest ning annab direktorile aru oma valdkonna tegevusest; 7) osaleb keskuse eelarveprotsessis oma valdkonna eelarvet planeerides, analüüsib valdkonna eesmärkide täitmisega seotud finantskulusid, taotleb valdkonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning vastutab oma valdkonna eelarveraha eesmärgipärase ja sihtotstarbelise kasutamise eest; 8) teeb direktorile ettepanekuid oma valdkonna jätkusuutlikuks arendamiseks; 9) vastutab oma valdkonnas seatud eesmärkide täitmise eest; 10) teeb ettepanekuid töötajate tööle võtmiseks, vabastamiseks ja edutamiseks, töötasu ja toetuste määramiseks ning muude personalitoimingute tegemiseks; 11) teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, vabaühenduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avalikkusega; 12) esindab keskust direktorilt saadud volituste piires; 13) täidab muid direktori antud ülesandeid.“; 13) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Keskuse koosseisus on asedirektor teenuste arenduse valdkonnas ja asedirektor strateegia valdkonnas, kes juhivad oma pädevuse alusel järgmiste valdkondade tööd: 1) teenuste valdkond; 2) strateegia valdkond. (5) Asedirektori täpsemad ülesanded, õigused ja vastutus määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimääruses või asedirektori töölepingus või mõlemas.“; 14) paragrahvid 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrus jõustub 1. novembril 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler
Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel