dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium_kiri

Õiguskantsleri Kantselei · 28. juuli 2025
Viit
02/2505486
Registreeritud
28. juuli 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
0 Sissetulev registreeritud kirjavahetus
Sari
02 Teadmiseks võetud kirjavahetus
Toimik
02/2025
Vastutaja
Kertti Pilvik (Õiguskantsleri Kantselei, Juhtkond)

Failid

  • 📎3-42468-3 28.07.2025 Väljaminev kiri.asice292 KB

Sisu (failidest)

Christian Veske Teie 25.06.2025 nr 2-5/32_2025 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Meie 28.07.2025 nr 3-4/2468-3 [email protected] Vastus selgitustaotlusele Austatud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske Tänan pöördumise eest. Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõike 1 kohaselt kuulub võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine, ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisealasse. Sellest lähtuvalt vastutab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt võrdsusasutuste suhtes kohaldatavaid nõudeid käsitlevate direktiivide ((EL) 2024/1499 ja (EL) 2024/1500. edaspidi võrdsusasutuste direktiivid)) Eesti õigusesse ülevõtva eelnõu ettevalmistamise eest majandus- ja tööstusminister. Direktiivide ülevõtmiseks on väljatöötamisel võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle raames on kavas muuta võrdse kohtlemise seaduses soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku (edaspidi volinik) käsitlevat regulatsiooni, andes volinikule vastavalt direktiivide nõuetele lisapädevusi ja suurendades institutsiooni sõltumatust. Eelnõu koostamisel ei ole kaalutud võrdõigusvoliniku institutsiooni kaotamist ja tema seniste ning tulevikus nõutavate ülesannete andmist õiguskantslerile. Seda eelkõige alltoodud põhjustel. Ülevõetavad direktiivid kohustavad liikmesriike muuhulgas tagama, et võrdsusasutusel on õigus osaleda kohtumenetlustes tsiviil- ja haldusasjades, mis on seotud EL direktiivides sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega. Õigus osaleda kohtumenetluses peab hõlmama õigust esitada kohtule märkusi kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga ning vähemalt ühte järgnevatest: a) õigust algatada kohtumenetlus ühe või mitme ohvri nimel; b) õigust osaleda kohtumenetluses ühe või mitme ohvri toetuseks või c) õigust algatada avalike huvide kaitseks kohtumenetlus enda nimel. Tuginedes Eesti Vabariigi põhiseadusele ja õiguskantsleri seadusele saab väita, et õiguskantsleri institutsiooni peamine ülesanne on teostada järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsler analüüsib ka seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Aegamööda on õiguskantslerile antud veel ridamisi spetsiifilisi ülesandeid, sh ülesanne lahendada eraõiguslike isikute vahelistes suhetes diskrimineerimise üle tekkivaid vaidluseid, kuid seda vaid lepitusmenetluse raames, mis eeldab kogu protsessi vältel mõlema osapoole nõusolekut menetluse jätkamiseks. 2023. aastal, kui Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kujundati Eesti seisukohti võrdsusasutuste Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 direktiivide eelnõude teemal, tegi Õiguskantsleri Kantselei ettepaneku1, et õiguskantslerit ei nimetataks nende direktiivide mõttes võrdsusasutuseks. Õiguskantsler selgitas, et õiguskantsleri mandaadiga ei sobitu (tol ajal direktiivide eelnõudes) sätestatud viisil kohtuprotsessides osalemine ning märkis, et nende poolt läbiviidava lepitusmenetluse mõte on lahendada diskrimineerimisasju kohtuväliselt. Õiguskantsler andis ka hinnangu, et Eestis sobib võrdsusasutuseks kõige paremini soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Seda arvamust Eesti seisukohtade kujundamisel ja direktiivide eelnõude menetluses osalemisel ka arvestati. Kinnitan, et võrdsusasutuste direktiive ülevõtva õigusraamistiku väljatöötamisel arvestame direktiivides ette nähtud põhimõtet kaasata võrdsusasutust asjakohaste õigusaktide väljatöötamisel juba varases faasis. Samuti peame silmas direktiivides sätestatud keeldu, mille kohaselt ei või direktiivide rakendamine mitte mingitel asjaoludel osutuda põhjuseks, et alandada liikmesriigis juba tagatud diskrimineerimise eest pakutava kaitse taset EL võrdse kohtlemise valdkonna direktiividega hõlmatud valdkondades. Võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille väljatöötamisel on konsulteeritud ka voliniku kantseleiga, on kavas saata lähikuudel I kooskõlastusringile, sh arvamuse andmiseks volinikule. Eelnõu valitsusele esitamise tähtaeg on käesoleva aasta IV kvartal. Direktiivid tuleb Eesti õigusesse üle võtta 2026. a. juuniks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ulla Saar töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler Lisaadressaadid: Justiits- ja Digiministeerium Välisministeerium Õiguskantsleri Kantselei Käthlin Sander 5196 1886 [email protected] 1 Vabariigi Valitsuse istungile esitatud Eesti seisukohad võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavaid nõudeid käsitlevate direktiivide eelnõude kohta, protokollilise otsuse eelnõu seletuskirja lisa 1 „Arvamuste ja kooskõlastuste tabel“. Leitav EISist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/31ee0647-7203-4aee-96dc-c9d5c63fe35f 2 (2)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel