Pärnu Linnavalitsus_mõnede määratlemata õigusmõistete sisustamise avalikustamine

Romek Kosenkranius Teie 20.06.2025 nr 9-18/6002-1 Pärnu Linnavalitsus [email protected] Meie 15.07.2025 nr 7-5/250927/2505203 Määratlemata õigusmõisted ja kalmistul kehtivad kujunduspõhimõtted Lugupeetud linnapea Õiguskantsleri poole pöörduti murega, et Pärnu Linnavolikogu 14.10.2021 määruses nr 20 „Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri“ (edaspidi eeskiri) ei määrata kindlaks kalmistutel väljakujunenud kujunduspõhimõtteid. Avaldaja hinnangul pärsib see asjaolu tal kalmistuteenuste osutamist (ettevõtlusvabadus – Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS § 31). Linnavalitsus on selgitanud: „Oleme koostamas Pärnu linna kalmistute arengukava 2026-2035+, milles näeme ette iga-aastaseid arengutegevusi. Nende tegevuste hulka kuulub ka Pärnu linna kalmistute kujundusnõuete väljatöötamine. Kuni linnavalitsus ei ole kujundusnõudeid veel välja töötanud, on kalmistuvahid need, kes nõustavad platsiomanikke ja ettevõtteid, kes tulevad kalmistutele tööd teostama. Lisaks on olemas Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri, kus saab tutvuda hauaplatsi kujundusnõuetega.“ Tunnustades linnavalitsuse tööd arengukavaga, tuleb sel ajal siiski juhinduda volikogu määrusest. Kalmistuvahi nõuanded määruse nõudeid asendada ei saa. Linnavalitsus on ka ise andnud üksikasjalikke selgitusi (lubatud materjalid, piirete kõrgus jms – vt I). Soovitan juba praegu avaldada kalmistute kujunduspõhimõtted Pärnu Linna Halduse veebilehel, samuti paigutada vastav info kalmistute sissekäigu juurde. Selline lahendus vastab hea halduse põhimõttele (PS § 14), sest võimaldab inimestel kujunduspõhimõtetega eelnevalt tutvuda ja suurendab seeläbi selgust ja teadlikkust kalmistu olustikust. Samuti võimaldab see kokku hoida aega ega ole ülemäära kulukas. Põhimõtete sõnastus võib vajadusel olla paindlik. Soovitan kaaluda ka kalmistu haldaja veebilehel selgituste avaldamist eeskirjaga reguleeritavate muude kalmistuhalduse küsimuste kohta, näiteks kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga (§ 12 lg 5); kooskõlastamine kalmistu haldajaga (§ 12 lg 5), hauaplatsil suuremahuliste hooldus- ja remonttööde alustamisest ja lõpetamisest teavitamine (§ 12 lg 6) jne. Palun andke teada, mida on linnavalitsus teinud selle märgukirjas esitatud soovituse järgimiseks. Kui linnavalitsus soovitusega ei nõustu, siis palun esitada põhjendatud vastuväited. Ootame Teie vastust augusti lõpuks. I. Faktilised asjaolud  2 Avaldaja küsis linnavalitsuselt, mis on mõiste „kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtted“ täpne sisu. Linnavalitsus vastas järgmiselt: „Tingimused, mis sisustavad erinevate kalmistute lõikes väljakujunenud kujunduspõhimõtteid ning millest oleme lähtunud, on järgmised: 1) kunstmaterjalid (sh klaas, plastik, eterniit, silikaattellised, keraamilised plaadid, kunstmuru jne) ei ole lubatud kasutada ühelgi Pärnu linna kalmistul; 2) ajaloomälestisena kalmistutel ei ole lubatud kasutada pesubetoonist piirdeid ega elemente, ehitusplokke piirdena, rinnatiskive, teekive, sillutuskive ning terrassilaudu (v.a serviti pinnases pinnase segunemise vältimiseks). Sellistel kalmistutel tuleb säilitada ja/või taastada olemasolevaid piirdeid (monoliitbetooni, murupiirdeid, sepispiirdeaedu jne). 3) lähtuda tuleb kõigil kalmistutel harmoneeruvatest toonidest (läikivat musta graniiti ja kriiskavaid valgeid sõelmeid koos ei ole sobilik kasutada; neoonrohelised, kriiskavad punased ning muud sarnased toonid ei ole samuti sobilikud kalmistule); 4) piirete kõrgused ei tohi ületada kõrval asuvate platside kõrguseid, vaid peaksid jääma sinna vahele; ka tuleb seejuures arvestada maastiku reljeefi; 5) betoonist äärekivide kasutamisel tuleb nurgad faasida. Kõik ehitatavad/renoveeritavad platsid peavad harmoneeruma omavahel ning ei tohi eredalt välja paista üldisest kalmistu „taustast“.“ Linnavalitsus tõi avaldajale antud vastuses välja ka järgmised erisused kalmistute lõikes: „1) Tõstamaa, Seliste, Kastna, Tõhela, Audru, Jõõpre, Uruste, Vana-Pärnu, Alevi kalmistutel ei ole lubatud kasutada pesubetoonist piirdeid ega elemente, ehitusplokke piirdena, rinnatiskive, teekive, sillutuskive ning terrassilaudu, välja arvatud serviti pinnases selle segunemise vältimiseks; 2) Kõpu kalmistu esimeses, teises, viiendas ja kuuendas kvartalis ei ole lubatud piirdeid rajada. Kolmandas, neljandas, seitsmendas ning kaheksandas kvartalis on lubatud väga madalad, looduslikust materjalist piirded. Soovitavad on siiski murusse rajatud piireteta liivaplatsid. 3) Vanal kalmistul ei toimu matmisi ja ehitus- ning renoveerimistööd ei ole lubatud. 4) Paikuse kalmistu M ja N osas on lubatud ainult betoonist äärekivide kasutamine. C, E ja G osas on lubatud betoonist äärekivid ja vähesel määral graniitpiirdeid. Lubatud ei ole kasutada pesubetoonist piirdeid ega elemente, ehitusplokke piirdena, rinnatiskive, teekive, sillutuskive ning terrassilaudu. 5) Uulu kalmistul ei ole esimesest kuni viienda kvartalini soovitatav rajada piirdeid. Neljandas kvartalis peaks säilima võimalikult palju muru ja liivapinda ning hauaplatside piirete tegemine ei ole soovitatav. Paekivi kasutamine 27.-39. kvartalini ei ole lubatud, mujal kvartalites on see lubatud vaid juhul, kui kõrval ei ole graniitpiirdeid. 39. kvartalis on lubatud vaid betoonist äärekivide kasutamine. Ehitusplokke piirdena, rinnatiskive, teekive, sillutuskive ning terrassilaudu ei ole lubatud kasutada.“ Linnavalitsus selgitas õiguskantsleri nõunikule, et eeskiri ei sätesta täpselt, kuidas või kus teave kalmistutel väljakujunenud kujundamispõhimõtete kohta kättesaadav on. Samas viidati vastuses eeskirja § 3 lõikele 6 ja § 12 lõikele 6. Neist sätteist järeldas linnavalitsus, et „Kasutaja saab teada kujunduspõhimõtetest kalmistu haldajalt (sh kalmistu plaanid, infostendid, suuline/juhendmaterjal). Eeldatakse et kasutaja võtab ise ühendust, eriti enne mittetüüpilisi kujundustöid. Kalmistu haldaja roll on pakkuda hauaplatsi kasutajatele vajalikku infot ja nõustamist. Kuigi eeskiri ise neid põhimõtteid üksikasjalikult ei määratle, on see tingitud vajadusest säilitada paindlikkus ja arvestada iga kalmistu ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga.“ II. „Kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtted“ (eeskirja § 12 lõike 1 esimene lause)  3 „Kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtted“ on määratlemata õigusmõiste. Lisaks sellele tuleb hauaplatsi kujundamisel järgida ka muid eeskirja § 12 lõigetes 1-4 sisalduvaid nõudeid (täiskasvanuna ei tohi puu või põõsa kõrgus olla üle 2 meetri, hauaplatsil peab säilima liiva või mulla pind vähemalt 30 protsendi ulatuses jm). Määratlemata õigusmõistete puhul piiritleb õigusnorm õiguslike tagajärgede eeldused väga üldiselt, s.t puudub üksikasjalik regulatsioon loetelu või muu juhise näol (RKPJKo 13.06.2005, nr 3-4-1-5-05, p 16). Määratlemata õigusmõistete kasutamine üldaktides ei ole iseenesest õigusvastane. Nende kasutamine on põhjendatud juhul, kui tegeliku elu olukordade rohkust ei ole võimalik kasuistlikult kirjeldada. Kalmistute sissekäikude juures ülaltoodud teavet kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtete kohta ei ole. Sellist teavet ei ole ka linna kalmistuid haldava asutuse Pärnu Linna Haldus veebilehel. See aga, kuidas Pärnu linn mõistab (sisustab) eeskirjas kasutatud määratlemata õigusmõistet „kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtted“, on hauaplatsi kasutajaile ja avalikkusele oluline teave. Nende põhimõtete järgimata jätmisel on isiku jaoks negatiivsed õiguslikud järelmid. Soovitan avalikustada kalmistutel väljakujunenud kujunduspõhimõtted kalmistu haldaja veebilehel, vajaduse korral ka kohapealse kontorita kalmistute sissekäikude juures. See võimaldab muu hulgas kokku hoida inimeste aega kalmistu haldaja poole pöördumise vajaduse arvelt. See vastab hea halduse põhimõttele (PS § 14), loob suuremat selgust ja läbipaistvust (PS § 13 lg 2) ega ole rahaliselt ülemäära kulukas. Vajadusel saab põhimõtete kirjeldused sisustada paindlikult. III. „Suuremahulised hooldus- ja remonttööd“ (eeskirja § 12 lõige 6) Eeskirja § 12 lõige 6 sätestab: „Hauaplatsil suuremahuliste hooldus- ja remonttööde alustamisest ja lõpetamisest teavitatakse kalmistu haldajat. Tööde lõpetamisel teeb kalmistu haldaja hauaplatsist foto ning sisestab selle kalmistu infosüsteemi.“ Mõiste „suuremahulised hooldus- ja remonttööd“ on samuti määratlemata õigusmõiste, seega kehtib selle suhtes määratlemata õigusmõiste kohta eelmises alajaotuses öeldu. Analoogsed on ka soovitused Pärnu linnale suuremahuliste hooldus- ja remonditööde sisustamiseks, s.t piiritlemiseks väiksemahulistest hooldus- ja remonditöödest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Olari Koppel direktor õiguskantsleri ülesannetes Teadmiseks: Pärnu Linna Haldus Vallo Olle 693 8445 [email protected]