Eesti Turbaliit_avaldus

Saatja: "Annika Päsik (ETL)" <[email protected]> Saaja: "Õiguskantsleri Kantselei - OKK" <[email protected]> Teema: põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse taotlus Kuupäev: 2025-07-02 06:57 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud Ülle Madise, Edastame teile manuses taotluse lisadega Turbaliidu poolt turvast puudutavate määruste 87 ja 150 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks. Kui teil tekib lisaküsimusi, siis andke märku. Lugupidamisega, Annika Päsik Tegevjuht Tel + 372 50 61 965 Eesti Turbaliit Estonian Peat Association Õiguskantsleri Kantselei Tallinn Õiguskantsler pr Ülle Madise 01 .0 7 .2025 Kohtu 8 Tallinn 15193 [email protected] Taotluse esitaja: MTÜ Eesti Turbaliit Riia mnt 169a Pärnu 80024 taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks E sitame taotluse 1) keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (edaspidi m äärus nr 87 ) , 2) 22.12.2016 määruse nr 150 „Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“ (edaspidi m äärus nr 150 ) ning 3) m aapõues e aduse (MaaPS) § 46 lg 2 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks . Juhindudes õiguskantsleri seaduse §-dest 15 ja 17, palume teha ettepanek kliimaministrile määruse nr 87 ja Vabariigi Valitsusele määruse nr 150 kooskõlla viimiseks MaaPS -ga ning selle kaudu põhiseaduse (PS) §- de ga 3 ja 13 . Samuti palume teha ettepanek Riigikogule Maa P S § 46 lg 2 kooskõlla viimiseks PS §-dega 3 ja 13 . Peamised asjaolud Kliimakindla majanduse seaduse (varem „kliimaseadus“) väljatöötamise kavatsus (VTK) avalikustati 25.09.2023. Eesmärgiks seati pikaajaliste kliimaeesmärkide määratlemine, sh turbatootmise rolli selgitamine. VTK-s märgiti, et eelnõu koostamise käigus tehakse ettepanekud ka MaaPS muutmiseks. Enne kliimasead use eelnõu (edaspidi eelnõu ) avalikkusele esitamist , teavitas K liimaministeerium ootamatult m ääruse nr 87 muutmise st (Lisa 1 , lk 3 ) . Määruse nr 87 eelnõu saadeti kooskõlastamiseks 24.05.2024 , arvamuste esitamiseks anti 10 päeva (Lisa 2 ). MTÜ Turbaliit ja ka näiteks E RA Valdus e Aktsiaselts (edaspidi ERA Valduse ) esitasid ettepanekud (Lisa 3 ja 4) . Kõik ettepanekud jäeti põhjendusteta arvestamata. Määrus nr 87 võeti vastu 12.07.2024 . Kliimaministeerium avalikustas 0 5 . 08 .2024 eelnõu , millega seati üksnes turbasektorile kliimaneutraalsuse eesmärk : 1) heitkogust vähendatakse 2030. aastaks 12%; 2) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 50%; 3) 2050. aastaks saavutatakse kasvuhoonegaaside heite ja sidumise tasakaal . 03.12.2024 avalikustati täpsustatud eelnõu , kus turbasektori eesmärke ei muudetud. MTÜ Turbaliit on korduvalt esitanud ettepanekuid . Selgitasime 06.07.2024, et seaduse koostamine tugineb valedel alustel (Lisa 8 ). 10.12.2024 esitasime koos Advokaadibüroo Soraineniga õigusliku arvamuse . Uuemad teadusandmed näitavad , et eelnõu tugineb ekslikule eeldusel e , et turvast kasutatakse peamiselt kütmiseks, kuigi 96% toodangust läheb aiandus- ja põllumajandusse. IPCC reeglistik ei nõua selliste eesmärkide seadmist (Lisa 5 ja 6 ) . Järelikult oli eelnõude koostamise lähtekoht algusest peale e kslik . Veebruaris 2025 teatas Kliimaministeerium kavatsusest muuta määrust nr 150, vähendades maksimaalseid kaevandamiskoguseid ja kaotades maakondliku jaotuse. 04.06.202 5 toimus MTÜ Turbaliit ja k liimaministri vaheline kohtumine. Kohtumisel kinnitati, et kliimaseaduse uus versioon soovitakse avalikustada 2025 . aasta sügisel . Eelnõust kaotatakse sektoripõhised vahe eesmärgid ja turbatootmist ei keelustata. määrus ed nr 87 ja 150 on põhiseadusvastased Kliimaministeerium muutis määrust nr 87 kliimaseaduse eelnõule tuginedes 2024. aasta mais eemaldas Kliimaministeerium määruse nr 87 muutmisega kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjast 196 ala, millele oli seni võimalik taotleda keskkonnaluba. Muudatus tugines Vabariigi Valitsuse 2024. aasta tegevusprogrammile ja kliimaseaduse väljatöötamise protsessile. Menetlus toimus ilma sisuliste uuringute, mõjuhinnangute või kaasamiseta. Arvamuste esitamiseks anti vaid 10 päeva ning esitatud ettepanekutega ei arvestatud. Vastavalt MaaPS § 45 lõikele 1 võib turba kaevandamiseks esitada loa taotluse üksnes aladel, mis on kantud kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Nimekirja kandmata alade kohta esitatud taotlused tuleb tagastada (MaaPS § 45 lg 2). Määrus nr 87 sätestab nimekirja. Enne kliimaseaduse eelnõu esmakordset avalikustamist teavitas Kliimaministeerium ootamatult määruse nr 87 muutmisest, viidates põhjendusena saavutada kliimaseaduse eesmär gid . Määruse ga tutvumis e ks oli aega 10 päeva ja sektori ettepanekuid ei arvestatud. Olematu etteteatamisajaga eemaldati nimekirjast kõik turbaalad, millele ei olnud veel antud ega taotletud kaevandamisluba – kokku 196 ala kogupindalaga 122 430,9 ha (Lisa 1, lk 6). Määruse muutmine ei põhinenud teaduslikel uuringutel, kaasamisel ega mõjude hindamisel. Tegemist oli sisuliselt ajutise regulatsiooniga, mille eesmärk oli takistada uute taotluste esitamist enne kliimakindla majanduse seaduse (endine kliimaseadus) jõustumist. Määruse seletuskirjas (Lisa 1) märgitakse: „ Nimekirjadest jäetakse välja kõik turbaalad, kus turbakaevandamist ei toimu, kuid on oht turba kaevandamise läbi kasvuhoonegaaside heite tekkeks ja negatiivseks keskkonnamõjuks. Siinjuures on oluline, et määruse muutmine aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja Eesti keskkonnaeesmärkide täitmisele.” (lk 5) ; „ Kliimaseaduse väljatöötamise protsessis arvestatakse märgalade sektori ja maakasutussektori heite suurust ja selle vähendamiskohustust, mille alusel saab teha otsuseid maapõueseaduse muutmise ja märgalade kliimaneutraalsuse saavutamise kohta. Pikaajaliste kaevandamislubade samas mahus andmise jätkamine ei võimalda praeguste hinnangute kohaselt Eesti võetud kliimaeesmärke saavutada. Selleks, et määruse nimekirjas seni olnud alade edasist kasutut planeerida ning vajadusel anda infot määruse nr 87 edasiseks muutmiseks, annab olulise panuse Kliimaministeeriumi kavandatav turbavaldkonna makromajanduslik analüüs ja kuni 2027. aastani kestev uuringuprogramm „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastikuteenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“, mille eesmärk on lahendada (sünergias teiste riigis elluviidavate algatuste ja projektidega) /.../ ” (lk 3) ; „ Eeltoodud uuringu vahetulemuste alusel hinnatakse 2026. aasta 1. jaanuariks määruse nr 87 edasise muutmise vajadust ja tehakse otsused MaaPSi vastavate sätete muutmise kohta . ” (lk 4) ; „Pärast kliimaseaduse jõustumist töötatakse vajaduse korral välja uus ajakohane määruse redaktsioon, milles arvestatakse turba kaevandamise jätkusuutlikku majandamist koos looduskaitseliste piirangute ja vajadustega. Seega võib eeldada turba kaevandamise alustes ja põhimõtetes muudatusi pärast 2026. aasta 1. jaanuari . “ (lk 6) ; „ Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2024. aasta tegevusprogrammiga . “ (lk 5). Viidates kliimaseaduse koostamisele, rakendati s arnast lähenemist ka põlevkivi kaevandamislubade menetlemise peatamisel e kuni 01.01.2026. President keeldus seadust välja kuulutamast, viidates vastuolule põhiseadusega. Presidendi otsuses rõhutati, et kui eesmärk on vältida vahepealsete lubade andmist, tuleb kehtestada sisulised kriteeriumid, mitte kehtestada blanketkeeld. Riigikohus on kinnitanud, et keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada kliimapoliitika eesmärkidega (RKHKo 14.03.2024, 3-20-1657, p 20; RKHKo 11.10.2023, 3-20-771, p 22). Samas ei ole võimalik neid eesmärke arvesse võtta, kui kliimapoliitilisi eesmärke pole seaduslikult kehtestatud. PS § 14 kohaselt peab riik looma tingimused kehtivate seaduste täitmiseks ja õiguste kasutamiseks. Õiguskantsler on korduvalt rõhutanud, et kliimapoliitika elluviimisel tuleb lähtuda seadustest. 2 023.-2024. aasta tegevuse ülevaa tes rõhutati : „ Käskida ja keelata tohib üksnes seaduse, mitte määruste, arengukavade, juhiste või üldse ametniku suva järgi. Seaduslikkuse põhimõtte eiramine süveneb paraku kõikides valdkondades. Põhiseaduse kohaselt peab Riigikogu selgelt ja piisavalt konkreetselt otsustama kõik olulisemad küsimused, sealhulgas selle, mis eesmärgil ja kuidas tohib põhiõigusi piirata ning kohustusi panna. Valitsuse ja ministri määrustesse tohib jätta vaid seaduse täitmiseks vajaliku korralduse, mitte aga inimeste elu muutvaid valikuid endid. Seadus peab sisaldama norme, millest saab aru, mis on keelatud või mis on ette nähtud. ” Õiguskirjanduses on samuti selgitatud, et kliimapoliitika elluviimine peab tuginema seadustele , mitte abstraktsetele üldnormidele, arengukavadele ega poliitilistele kokkulepetele (nt koalitsioonilepingud). Põhiõiguste piiramine, nagu näiteks ettevõtlusvabaduse või omandiõiguse piiramine, on lubatav vaid selgelt sõnastatud seaduse alusel , mis on vastu võetud Riigikogus, avaldatud Riigi Teatajas ja millel on piisav kohanemisaeg . Määruse nr 87 menetluses rikuti kõigi viidatud reeglite vastu. Kokkuvõttes oli määruse nr 87 muutmise menetlus õigusvastane. Tegemist ei olnud sisulise nimekirja läbivaatamisega, vaid kiirustades kehtestatud ajutise regulatsiooniga, mille eesmärk oli takistada uute kaevandamistaotluste esitamist kuni 01.01.2026. Vastuolus Maa P S § 45 lg -ga 3 ei loetle m äärus nr 87 ammendavalt kaevandamiseks sobivaid alasid Määruse nr 87 Lisa 2 ei vasta MaaPS § 45 lõike 7 volitusnormile, kuna ei hõlma kõiki kaevandamiseks sobivaid alasid. MaaPS § 45 lg 7 annab volituse kehtestada kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri. Lõike 3 kohaselt kantakse sinna turbamaardlad või nende osad, mis on inimtegevusest mõjutatud ja millel ei ole eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Seega tuleb kõik sellised alad nimekirja kanda. See nimekiri on sätestatud määruse nr 87 Lisas 2. S ee, milline turba ala on kaevandamiseks sobiv , ei ole määrusandja kaalutlusotsus. MaaPS § 45 lõike 1 kohaselt võib turba kaevandamiseks taotleda luba üksnes aladel, mis on kantud kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Nimekirja kandmata ala või maardla kohta esitatud taotlused tagastatakse (MaaPS § 45 lg 2). Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tegemist on volitusnormiga, mille kohaselt tuleb nimekirja kanda kõik turbaalad, mis on kaevandamisega rikutud ja maha jäetud. Määruse nr 87 Lisa 1 hõlmabki selliseid alasid – varasemaid kaevandusalasid, mille turba jääkvaru on lubatud kaevandada aastamäärast sõltumatult. Praktikas on nimekirja kantud alad, mida ei ole taastatud ja kus ei tegutse ühtegi ettevõtet ega kehti aktiivseid kaevandamislube. MaaPS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et n imekiri vaadatakse üle, et tagada kõigi sobivate alade hõlmatus. Siiski jäeti määruse nr 87 Lisa 1 nimekirjast välja 33 ala kogupindalaga 2555,83 ha (Lisa 1 , lk 5-6). Minister välistas kaevandamiseks sobivate alade nimekirjast turbaalad põhjendusel, et nii on võimalik üldisi kliimapoliitilisi eesmärke saavutada . Kuivõrd see ei vasta volitusnormile, siis on määrus nr 87 seetõttu õigusvastane . Määruse muutmise käigus vähendati oluliselt Lisa 2 nimekirja ulatust. Alade inventuuri ei tehtud ning ei selgitatud, millised alad vastavad seaduses sätestatud kriteeriumidele. Kliimaministeeriumi käsitluse järgi jäeti nimekirja vaid: olemasolevate lubadega alad, ja alad, millele oli määruse muutmise hetkeks esitatud uus taotlus. Seeläbi välistati kaevandamine enam kui pooltel varasemalt nimekirjas olnud aladel – kokku eemaldati 196 ala kogupindalaga 122 430,9 ha (Lisa 1, lk 6). Sellistel alustel määruse muutmine ei ole kooskõlas MaaPS § 45 lg 7 volitusnormiga. Määruse nr 87 eesmärk oli toetada kliimaseaduse jõustamist, mille sihiks on turba kaevandamise lõpetamine aastaks 2050. Ka s ee ei ole kooskõlas MaaPS § 45 l g- ga 7, mille kohaselt tuleb nimekirja kanda kõik sobivad alad, sõltumata poliitilistest eesmärkidest. Praktikas on ilmnenud juhtum, kus Keskkonnaamet tagastas loa muutmise taotluse, kuna ettevõtte E RA Valduse (luba nr 317763 ) Soosalu tootmisala ei olnud nimekirjas. Ettevõte on alal turvast kaevandanud alates 2002. aastast ja soovib endale kuuluval kinnistul tegevust jätkata. Määruse nr 87 muutmise käigus tegi ettevõte ettepaneku Soosalu turbatootmisala lisada määruse nr 87 nimekirja (Lisa 4) , kuid see jäeti põhjendusi toomata arvestam a ta. Lisaks oleme tuvastanud ka näiteks Keava maardla (luba nr Rapm-024) , mida ei saaks selle kehtivusaja lõppemisel pikendada lähtudes MaaPS § 45 lg -st 2 ja määruse nr 87 nimekirjast , kuivõrd ala pole nimetatud määruse nr 87 nimekirjades. Võimalik, et alasid on veel ning see vajab põhjalikku analüüsi. Kui olemasolev turbatootmisala ei ole määruse nimekirjas, jääb väärtuslik ressurss kasutamata. MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt tuleb olemasolevad kaevandused ammendada. Õiguspärase ootuse põhimõttega oleks vastuolus, kui tegevust ei saa jätkata. Riigikohus on rõhutanud, et keskkonnaloa andmisel tuleb hinnata, kas kaevandamine on otstarbekam juba rikutud aladel, mille keskkonnamõju on väiksem. Seega peaksid kõik sellised alad olema määruse nimekirjades . Kokkuvõttes on MaaPS § 45 lõigete 6 ja 7 volitusnormide kohaselt nõutav, et määrus nr 87 sisaldaks ammendavat loetelu kaevandamiseks sobivatest aladest. Soosalu ja Kaeva maardlad peaksid olema nimekirjas. Kuna need alad puuduvad, on määrus selles osas vastuolus volitusnormiga ja seega ka PS § -ga 3. Arvestades, et määruse eesmärk oli sisuliselt turbatootmise keelustamine valedel alustel, palume määrus nr 87 tunnistada põhiseaduse vastaseks osas, milles see ei hõlma sobivaid, sh aktiivseid turbamaardlaid. Määrus nr 150 on põhiseadusvastane osas , milles turba maksimaalsed kaevandamise mahud on kehtestatud määrusega Määrus nr 150 on põhiseadusvastane , kuna lubab Vabariigi Valitsusel kehtestada turba maksimaalsed kaevandamise mahud olukorras, kus volitusnormis (MaaPS § 46 lg 2) ei ole sätestatud volituse ulatust . MaaPS § 46 lg 2 alusel on Vabariigi Valitsus kehtesta n ud määrus e nr 150, mis sätestab turba kaevandamise aastamäärad maakondade kaupa. Sama paragrahvi lg 1 määratleb aastamäära kui kalendriaastas maksimaalselt lubatud kaevandatav kogus. Erinevalt põlevkivist, millele on seaduses sätestatud konkreetne aastamäär (20 miljonit tonni, vt § 46 lg 3) ja ületamise tingimused (§ 46 lg 4), puudub turba puhul analoogne regulatsioon. Määrus nr 150 tugineb lisaks MaaPS § 46 lg 2-le ka säästva arengu seaduse (SäAS) § 5 lg 3 ja 5 volitusnormidele. SäAS näeb ette, et Vabariigi Valitsus kehtestab taastuva loodusvara kriitilise varu suuruse ja kasutatava varu piiri, arvestades looduslikku juurdekasvu. Kuigi turvas on SäAS kohaselt taastuv loodusvara, käsitleb Kliimaministeerium seda IPCC juhiste alusel taastumatuna ning seetõttu t eostab määruse nr 150 muutmist eeskätt kliimapoliitilistel kaalutlustel. Turbaliit MTÜ hinnangul peab turba õiguslik staatus olema üheselt määratletud ja kooskõlas kehtiva õigusega, mitte sõltuma ametnike tõlgendusest (Lisa 7 ). Seda on kinnitanud ka õiguskantsler . PS § 3 ls 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigikohtu läbiva praktika järgi tuleneb sellest sättest nõue, et kõik põhiõiguste seisukohalt olulised otsused peab langetama seadusandja ning vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega. Riigikohus on ka öelnud, et volitusnorm peab sisaldama volituse eesmärki, sisu ja ulatust. Kokkuvõttes MaaPS § 46 lg 2 ja SäAS § 5 lg 3 ja 5 volitusnormid ei määra piisavalt selgelt volituse piire, eesmärki ega kaalutlusi. Kuna kaevandamisloa andmisest keeldumine tugineb määruse nr 150 alusel kehtestatud aastamääradele, on nii MaaP S § 46 lg 2 ja S äAS § 5 lg 3 ja 5 sisalduv volitusnorm vastuolus põhiseadusega . Kuivõrd viidatud volitusnormid ei sisalda volituse ulatus t , siis teoreetiliselt võiks v alitsusel ol la õigus määrust muuta viisil, mis oluliselt piirab turbasektorit, sh vähendada aastamäär a nullini . See on vastuolus PS § 3 lõikega 1 . Lähtuvalt eeltoodust palume tuvastada määruse nr 150 põhiseadusvastasus osas, milles turba maksimaalsed kaevandamise mahud on kehtestatud määrusega. Samuti palume kontrollida Maa PS § 46 lg 2 kooskõla põhiseadusega. menetluslikud teated Avalduse läbi vaatamata jätmise aluseid õiguskantsleri seaduse § 15 1 lg 2 ega § 25 lõike 2 või lõike 3 punktide 1, 2, 4 ja 5 alusel ei esine. Lisad: Määruse nr 87 muutmise eelnõu seletuskiri; Määruse nr 87 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine; MTÜ Turbaliit arvamus m ääruse nr 87 kooskõlastamata jätmiseks ; E RA Valduse AS 09.07.2024 e-kiri Kliimaministeeriumile; MTÜ Turbaliit ettepanekud ja analüüs kliimakindla majanduse seaduse eelnõule; MTÜ Turbaliit 07.06.2024 arvamus k liimakindla majanduse seaduse kava le . Kliimaministeeriumi vastus MTÜ Turbaliidu teabepäringule. Lugupidamisega Jüri Tiidermann MTÜ Eesti Turbaliit Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse uued kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjad ning nende ruumikujud Eesti põhikaardil. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjad kehtivad alates 2017. aasta 1. jaanuarist, mil kehtestati maapõueseaduse (edaspidi ka MaaPS) alusel keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (edaspidi määrus nr 87). Nimekirjade koostamise eesmärk oli peatada looduslike turbaalade edasine kuivendamine ja jätkata turba kaevandamist vaid juba hinnanguliselt kuivendusest rikutud aladel kuni maavara ammendumiseni. Nimekirjade koostamisse kaasati aastatel 2014–2016 eri valdkondade eksperdid ja moodustati töörühm, kuhu kuulusid looduskaitse, maapõue valdkonna ja turbatööstuse esindajad. Määrust nr 87 välja töötades leppis töörühm kokku põhimõtetes, millest lähtudes määruse lisades esitatud nimekirjad koostati ja mis määravad nende sisu kriteeriumid: • Määruse lisas 1 („Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekiri“) on loetletud kaevandajate maha jäetud ja varem kaevandatud turbaalad, mille turba jääkvaru on lubatud kaevandada turba kaevandamise aastamäära väliselt. Nimetatud mahajäetud turbaalad võeti määrusesse nr 87 üle keskkonnaministri 13. jaanuari 2011. a määrusest nr 7 „Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekiri“, mis sisaldas Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjoni tulemusel väljaselgitatud kaevandamiseks sobivaid turbaalasid koos kasutuskõlbliku vms turbaga aladega. Selle nimekirja eesmärk oli soodustada kaevandamist kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaaladel, et need turbaalad saaksid kiiresti korrastatud ning sellega peatatud sealt eralduvate kasvuhoonegaaside heitkoguste vood. • Määruse lisas 2 („Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“) on loetletud 266 ala, millest 207 asub turbamaardlal ja mille kogupindala on 138 868,6 ha, ning 59 väljaspool maardlaid ja mille kogupindala on 7124,3 ha. Alade valik tehti eeldusega, et need turbaalad olid juba terves ulatuses või osaliselt kuivendusest mõjutatud ja sellest lähtuvalt looduskaitseline väärtus tõenäoliselt väiksem. Nimekiri sisaldab selliseid inimtegevusest mõjutatud turbaalasid, kus on tõenäoliselt võimalik turvast kaevandada. Enamik nimekirja kantud aladest asuvad turbamaardlatel. Umbes 5% aladest ei asu turbamaardlal, vaid hinnanguliselt looduskaitseliselt väheväärtuslikus soos. Nimekirja koostades võeti arvesse ka soode regionaalset jaotust ja erineva kvaliteediga toormega varustatust pikas perspektiivis, suuremate riigisiseste tarbijate ja väärindajate vajadusi, väljakujunenud logistikat ning riigisisese tarbimise võimalikku arengut. Kuna paljudes soodes või turbaaladel leidub mõni III kategooria kaitsealune liik, arutati töörühmas läbi, millistel juhtudel on võimalik tagada kaitsealuste liikide nõuetekohane kaitse nii, 1  et säilib võimalus ka turvast kaevandada. Nimekirja koostades arutati kaevandamise mõju veekogumitele nii vee kvaliteedi ja kvantiteedi kui ka elustiku seisukohast lähtudes, kuid lisauuringute tellimist ei peetud otstarbekaks. • Määruse lisas 3 on esitatud kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade kaart. Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti maavarade registri WFS-teenuse pakutavaid maardlate ja mäeeraldiste (kehtivaid ja taotletavaid) ruumikujusid ning Maa-ameti aluskaardikihte (mõõtkavas 1 : 450 000). Käesoleva eelnõuga muudetakse määruse 87 lisades olevate alade loetelu. Nimekirjade uuendamine on vajalik tulenevalt lisandunud teadmistest märgalade ja ka kahjustatud märgalade tähtsuse, rolli ja taastamisvõimaluste kohta. Pärast algset alade valikut on muutunud nii riigi poliitikad (sh kinnitatud kliimapoliitika põhialused aastani 2050), lisandunud on ambitsioonikad rahvusvahelised eesmärgid ning riigipoolsed kohustused heite vähendamiseks, suurenenud on teadlikkus ning täienenud teadmised vajadusest kaitsta veel säilinud ja taastada ka kahjustatud märgalasid nendega seotud elurikkuse ja looduse hüvede säilitamiseks ja taastamiseks. Kliimapoliitika põhialuste p 28 kohaselt seatakse eesmärgiks suurendada sooalade turbas seotud süsinikuvaru, taastades degradeerunud märgalad ja vältides soode edasist kuivendamist. Riigikohtu otsus haldusasjas 3-20-1657 kohustas riiki võrdlema turba kaevandamisest ja uute alade kasutuselevõtust saadavat kasu tekkivatest keskkonnahäiringutest saadava kahjuga, sh kumulatiivse mõjuga kliima- ja keskkonnaeesmärkide valguses. Viimastel aastatel on ka lisandunud ka mitmeid Eesti soode seisundit ja kaitstust, inimtegevuse mõju ulatust ja selle leevendamisvõimalusi ning kliimamõju ulatust käsitlevaid teadusuuringuid. Teadustööd kinnitavad vajadust suure süsinikuvaruga ökosüsteeme hoida ning nende edasist degradeerumist vältida. Lähtuvalt mh eelnevalt loetletud arvukatest lisandunud asjaoludest, mida senise nimekirja koostamisel ei olnud võimalik või ei osatud arvesse võtta, on kujunenud vajadus kaevandamiseks potentsiaalselt sobivate turbaalade nimekirja korrigeerida. Nimekirjas on turbaalad, millele saab kaevandamisluba taotleda kaevandamise aastamäära piires. Kaevandamisloa menetluse käigus hinnatakse aladel kaevandamise kogumõju, kumulatiivset mõju ja planeeritud töödega tekitatavate keskkonnahäiringute ulatust. Süsinikurikaste elupaikade ja süsiniku sidujate 1 tähtsus kliimaneutraalsusele üleminekul on suur ning sellega seoses saavad anda suure panuse põllumajandus-, metsandus- ja maakasutussektor. Selleks, et aidata saavutada ELi eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning tagada, et maakasutus- ja metsandussektor annaks kestliku ja prognoositava pikaajalise panuse liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse, kehtestati kogu liidus netosidumise eesmärk 2030. aastaks 310 miljonit CO2 ekvivalenttonni. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorist pärineva süsinikuheitega seotud siduvad kohustused perioodiks 2021–2030 tulenevad LULUCFi määrusest (EL) 2018/841, mis võeti vastu 2018. aastal ja mida täiendati kliimapaketi „Eesmärk 55“ raames määrusega (EL) 2023/839. LULUCFi määrusega hõlmatud sektorites hinnatakse süsinikuvaru muutust järgmiste maakasutuskategooriate puhul: metsa-, põllu- ja rohumaa, märgalad (sh turbatootmisalad), asulad ja muu maa. 2023. aastal alustati Eestis 1 Süsiniku sidumine on süsinikdioksiidi looduslik või tehnoloogiline eemaldamine atmosfäärist või fossiilkütuste põletamisest või biomassi muundamise protsesside tulemusel eralduva süsinikdioksiidi eemaldamine enne atmosfääri sattumist püsiva säilitamise eesmärgil. Süsiniku sidujad on süsteemid, mis seovad rohkem süsinikdioksiidi, kui nad seda eraldavad. 2 kliimaseaduse ettevalmistamist. Seaduse eesmärk on sätestada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise sihid ja saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Heite vähendamine on oluline Pariisi kokkuleppes püstitatud pikaajalise eesmärgi seisukohast, mille kohaselt tuleb hoida üleilmne temperatuuritõus alla 2°C võrreldes tööstusajastueelse tasemega ja jätkata jõupingutusi temperatuuritõusu hoidmiseks alla 1,5° C võrreldes tööstusajastueelse tasemega. Eesmärgi saavutamisel etendab väga olulist osa ka maakasutus, pakkudes ainsa sektorina võimalusi kasvuhoonegaaside sidumiseks. Maakasutussektori süsinikuvaru hoidmisel ja süsiniku sidumisel on kesksel kohal looduslikud ökosüsteemid ning metsade, põllumajandusmaade ja märgalade kasutamise praktikad. Seetõttu tuleb võtta meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade ja märgalade kaitsmiseks, taastamiseks ja vajaduse korral kaitse tõhustamiseks. Heas looduslikus seisundis ja kuivendamata märgalad on suure süsiniku sidumise potentsiaaliga ja suurt süsinikuvaru hoidvad ökosüsteemid. Globaalses skaalas on turbaalad kõige suuremad heitkoguste sidujad. Turbaalade potentsiaali saab hinnata turba süsinikuvaru, st turbalasundi paksuse, sügavusprofiili mahukaalu ja selle süsinikusisalduse järgi. Eeltoodut arvestades on majandustegevuse toimimiseks, samal ajal looduslikku tasakaalu säilitades ja kahjustatud ökosüsteeme taastades, oluline vähendada märgalade kasvuhoonegaaside heitkoguseid, milleks saab rakendada turbaalade ja märgalade kaitse ja taastamise lisameetmeid. Eestis oli majandatavate märgalade 2022. aasta heide 1694 kt CO2 ekv. Seni on Eesti kasvuhoonegaaside inventuuris märgalade heitkoguste andmeid esitatud üksnes turbatootmise põhjal. 87% märgalade 2022. aasta heitkogustest moodustasid aiandusturba kaevandamise heitkogused, mis tekivad turba kasutamisest (90%) ja turbatootmisalade pinnasest (10%). Eesti turbaalade kestlikuks majandamiseks on oluline taastada ammendatud majandatavaid turbaalasid ja jääksoid ning arvestada kasvuhoonegaaside inventuurides ajakohaseid ja võimalikult täpseid andmeid, sealhulgas märgaladel tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta. Lisaks on vajalik arvestada ka toiduga kindlustatusega ja vähendada näljahäda kestliku arengu ja vaesuse likvideerimise püüdluste kontekstis, arvestades toidutootmise süsteemide erilist haavatavust kliimamuutuste ebasoodsa mõju suhtes, parandades seeläbi vastupanuvõimet kliima muutumisele ning edendades vähese kasvuhoonegaaside heitega arengut koos jätkusuutliku toidutootmisega. Seetõttu on oluline, et määruse nr 87 lisades kehtestatud nimekirju muudetakse arvestades eelmärgitud asjaolusid. Kliimaseaduse väljatöötamise protsessis arvestatakse märgalade sektori ja maakasutussektori heite suurust ja selle vähendamiskohustust, mille alusel saab teha otsuseid maapõueseaduse muutmise ja märgalade kliimaneutraalsuse saavutamise kohta. Pikaajaliste kaevandamislubade samas mahus andmise jätkamine ei võimalda praeguste hinnangute kohaselt Eesti võetud kliimaeesmärke saavutada. Selleks, et määruse nimekirjas seni olnud alade edasist kasutut planeerida ning vajadusel anda infot määruse nr 87 edasiseks muutmiseks, annab olulise panuse Kliimaministeeriumi kavandatav turbavaldkonna makromajanduslik analüüs ja kuni 2027. aastani kestev uuringuprogramm „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastikuteenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“, mille eesmärk on lahendada (sünergias teiste riigis elluviidavate algatuste ja projektidega) mh järgmiseid uurimisküsimusi: 3  1) analüüsida võimalusi Eesti inventuuri märgalade heite allikate ja eriheidete täiendamiseks määruse nimekirjades sisalduvate turbaalade (s.o kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalad ning kaevandamiseks sobivad turbaalad) heitetekitajatega; 2) analüüsida võimalusi nimekirjades sisalduvate turbaalade kasvuhoonegaaside sidumise potentsiaali väljatoomiseks turbaalade süsinikuvarule kohta antud hinnangute põhjal, sh eelnõukohasest määrusest väljajäetavate turbaalade puhul; 3) turba süsinikusisalduse väljaselgitamine ja märgalade heitkoguste riigispetsiifiliste määramismetoodikate ning eriheite tegurite väljatöötamine, et need oleksid inventuuris vaadeldavad kogumis, mitte ainult aiandusturba kaevandamise heite põhjal. Eesti KHG inventuuris ei ole seni taastatud alade heidet esitatud (muutub kohustuslikuks alates 2026. aastast) ning vaja on täpsustada alusandmeid ja töötada välja riigispetsiifiline metoodika; 4) viia määruse nimekirjad kooskõlla reaalse heite vähendamise vajadusega märgalade puhul, kuna nimekirju muutes jäetakse neisse sisse kaevandamisloaga turbaalad ning jäetakse sealt välja taastamise potentsiaaliga turbaalad ja turbamaardlad. Seetõttu on märgalade nimekirja eelnõukohasest muutmisest oodata kasvuhoonegaaside heite vähenemist ja võimaliku sidumise tekkimist; 5) anda teavet turbaalade ja turvasmuldade kasutamise tegevuskava koostamiseks. Kui täienevad teadmised turba kaevandamise kliima- ja keskkonnamõju kohta (sh mõjude kohta looduse hüvedele ning elurikkusele) on võimalik, et määruse nr 87 nimekirjad vaadatakse taas üle ja maapõueseaduse turba kaevandamist reguleerivaid sätteid muudetakse. Tulenevalt heitkoguste piiramise vajadusest võidakse tulevikus sätestada eelnõukohase määruse nimekirja kuuluvatel turbaaladel kaevandamisele ka erinevaid pikemaajalise mõjuga piiranguid (nt kaevandamise aastamäära vähendamine, turba tasumäärale CO2 lisakomponendi lisamine vms). Eeltoodud uuringu vahetulemuste alusel hinnatakse 2026. aasta 1. jaanuariks määruse nr 87 edasise muutmise vajadust ja tehakse otsused MaaPSi vastavate sätete muutmise kohta. Kuna määruse nr 87 lisadest väljajäetavate märgalade majandamist tulevikus ei plaanita, tasub keskkonna- ja kliimaeesmärkide silmas pidades võtta meetmeid nende turbaalade taastamiseks, et kasvuhoonegaaside heide nendel aladel lakkaks. Inventuurides hetkel nende andmetega ei arvestata ja seda tehakse vaid aiandusturba heitkoguste puhul. 1.2. Ettevalmistajad Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ muutmine“ eelnõu on koostanud Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Reeli Sildnik (626 9758, [email protected]) ja kliimaosakonna nõunik Karin Radiko ([email protected]). Õigusliku ekspertiisi tegid õigusosakonna nõunikud Elin Liik (626 0725, [email protected]) ja Annemari Vene (5565 5707, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (5856 9469, [email protected]). 1.3. Märkused 4 Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse nr 87 1. jaanuaril 2017 (RT I, 29.12.2016, 64) jõustunud redaktsiooni. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2024. aasta tegevusprogrammiga. Tegevusprogrammi punkti 5.3.2 kohaselt tuleb kliimaministril muuta keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrust nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2016. a määrust nr 150 „Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“ (tähtaeg on 31.01.2025). Eelnõukohane määrus ei ole seotud menetluses olevate õigusaktidega. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri kehtestatakse MaaPSi § 45 lõigete 6 ja 7 alusel kehtestatud määruse nr 87 lisadena – kahe tervikliku nimekirja ja neid täiendava kaardiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Määruse nr 87 lisade kujunemise põhimõtted Määruse lisade 1 ja 2 nimekirjad annavad õiguse turba kaevandamiseks üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal (MaaPSi § 45 lõige 1). Eelnõukohase määrusega kehtestatakse uued nimekirjad ja muudatuste tulemusel piiratakse turba kaevandamislubade andmist. Nimekirjadest jäetakse välja kõik turbaalad, kus turbakaevandamist ei toimu, kuid on oht turba kaevandamise läbi kasvuhoonegaaside heite tekkeks ja negatiivseks keskkonnamõjuks. Siinjuures on oluline, et määruse muutmine aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja Eesti keskkonnaeesmärkide täitmisele. 2.2. Eelnõu sisu Eelnõukohase määrusega asendatakse kehtiva määruse nr 87 lisad 1–3 eelnõukohase määruse lisadega (lisad 1–3). Esimesed kaks lisa sisaldavad kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja kolmas sisaldab nimekirjades olevate turbaalade kaarti: • lisa 1 – kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekiri; • lisa 2 – kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri; • lisa 3 – kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade kaart. Määruse lisa 1. Kehtiva määruse nr 87 lisas 1 olevast nimekirjast jäetakse välja turbaalad, kuhu ei ole antud kaevandamislube ega uute nimekirjade kehtestamise seisuga esitatud kaevandamisloa taotlust. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalasid jääb nimekirja pärast selle muutmist 13 5 kogupindalaga 1006,67 ha. Nimekirjast jäetakse välja 33 ala kogupindalaga 2555,83 ha. Nimekirja alles jäävatel turbaaladel on võimalik lubada turvast kaevandada MaaPSi § 45 lõike 1 alusel. Kehtiva määruse nr 87 lisas 1 on loetletud 46 ala kogupindalaga 3558,5 ha. Määruse lisa 2. Kehtiva määruse nr 87 lisas 2 olevast nimekirjast jäetakse välja turbaalad, kuhu ei ole antud kaevandamislube ega uute nimekirjade kehtestamise seisuga taotletud kaevandamisluba. Kehtiva määruse nr 87 lisas 2 on loetletud 266 ala, millest turbamaardlal asub 207 ala kogupindalaga 138 868,6 ha ja väljaspool maardlaid 59 ala kogupindalaga 7124,3 ha. Kaevandamiseks sobivaid turbaalasid jääb nimekirja pärast selle muutmist 70 kogupindalaga 23 562,05 ha. Nimekirjast jäetakse välja 196 ala kogupindalaga 122 430,9 ha kui inimtegevusest mõjutatud ja taastamist vajavad turbaalad. Nimekirja alles jäävatel turbaaladel on võimalik lubada turvast kaevandada MaaPSi § 45 lõike 1 alusel. See vähendab eelnõukohase määruse mõju ettevõtjatele. Määruse lisa 3. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade piirid esitatakse kaardil eelnõukohase määruse lisas 3. Kaarti on muudetud vastavalt nimekirjades tehtud muudatustele. Kehtiva määruse nr 87 lisad 1–3 asendatakse eelnõukohase määruse lisadega 1–3. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. 5. Määruse mõjud Mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning oluline sotsiaalne mõju ja oluline mõju regionaalarengule puudub, kuna olemasolevate kaevandamislubade alusel elluviidavat tegevust eelnõukohase määrusega ei piirata, samuti ei tagasta Keskkonnaamet talle uute nimekirjade kehtestamise seisuga esitatud lubade muutmise taotluseid, kuna need alad on nimekirjade kehtestamisel arvesse võetud, vaid menetletakse need lõpuni. Määruse nimekirju muudetakse märgatavalt ja sellega piiratakse turbakaevandajate võimalusi turvast uutel turbaaladel kaevandada. Ent turbaaladele juba antud kaevandamislubade kohane kaevandamistegevus jätkub ja kuna nimekirjad arvestavad kuni uute nimekirjade kehtestamise seisuga esitatud loataotluseid, saab ka need menetleda lõpuni. Pärast kliimaseaduse jõustumist töötatakse vajaduse korral välja uus ajakohane määruse redaktsioon, milles arvestatakse turba kaevandamise jätkusuutlikku majandamist koos looduskaitseliste piirangute ja vajadustega. Seega võib eeldada turba kaevandamise alustes ja põhimõtetes muudatusi pärast 2026. aasta 1. jaanuari. Selleks ajaks vaadatakse uue 6 kliimaseaduse põhimõtetest lähtudes üle maapõueseadusest tulenevad turba kaevandamise põhimõtted. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidest lähtuvalt on otstarbekas võtta meetmeid määruse nr 87 nimekirjadest välja jäetud turbaalade taastamiseks, et nendel turbaaladel ei suureneks kasvuhoonegaaside heide ja taastuks hea looduslik seisund. Mõju avaldav muudatus: kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja muutmine Kaasnev mõju: mõju majandusele ning elu- ja looduskeskkonnale. Sihtrühm: riik, turba kaevandajad; isikud, kellele turba kaevandamine ja/või kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalad mõju avaldavad. Mõju looduskeskkonnale: mõju elu- ja looduskeskkonnale ning kliimale avaldub peamiselt läbi turba kaevandamise võimaluste piiramise ja sellest tuleneva turbaalade kui elupaikade säilimise ja turbaalade kui süsinikuladude säilimise ning tekkivate kasvuhoonegaaside heite vähenemise mida esitatakse riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris. Kui varem hinnati turba kaevandamisel vaid elu- ja looduskeskkonnale avalduva mõju aspekti, siis seoses kliimamuutustega on järjest olulisemaks muutunud ka selle tegevusega kaasnev kliimaaspekt ning erinevad looduse hüved, mida seni ei ole hinnatud. Seega tuleb seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks ja erinevate reguleerivate looduse hüvede säilimiseks piirata turba kaevandamist, eelnõukohases määruses tehakse kaevandamiseks sobivate turbaalade ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirjade muutmise kaudu ning edaspidi ka kaevandamise aastamäärade kaudu. Sealjuures tuleb kaevandamisloa andmise üle otsustades ettevaatusprintsiibi järgi hinnata, kas see on nii majanduslikust kui ka ökoloogilisest aspektist endiselt otstarbekas ja võimalik, sealhulgas arvestades riigi huvi ja vaagides, kas saadav kasu on suurem kui tekkivast keskkonnahäiringust tulenev kahju. Juba avatud turbatootmisalad tuleks kiiremini ammendada, konserveerida järeltulevatele põlvedele või taastada (märgalaks, metsamaaks või muuks maaks), sest need avaldavad keskkonnale jätkuvat negatiivset mõju (kasvuhoonegaaside emissioon, loodusalade killustamine, kohaliku veerežiimi mõjutamine, tuleohtlikkus, õhusaaste jm). Looduslikus olekus turbaalad seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja talletavad seda taimejäänustena turbas. Kui turbaalasid kuivendatakse, hakkab orgaaniline aine hapniku ligipääsu tõttu lagunema ja aegade jooksul kogunenud süsinik pääseb CO2-na tagasi atmosfääri. Pärast turbatootmisala ammendamist on võimalik avatud turbatootmisalad nõuetekohaselt korrastada. Korrastamise käigus taastatakse soole omane veerežiim, mis tagab ökosüsteemi taastumise. Kuna määruse nr 87 nimekirjadest jäetakse välja 124 982,73 ha turbaala, siis olenevalt turbaalade seisundist võib osadel aladel kuivendamise mõjude tõttu CO2 ja N2O ning CH4 heide jätkuda ning oluliselt rikutud aladel see ilma kuivendamise mõjude vähendamiseta ei vähene. Selleks, et olukord ei halveneks ja turbaalad saaksid toimida looduslike ökosüsteemidena, on vajalik alade veerežiim taastada ning vajaduse korral teha teisi looduslikkuse taastumiseks vajalikke töid. Et vajalikke töid planeerida, tuleb teha määrusest välja arvatud alade revisjon. Kui mõni turbaaladest on isetaastunud või heas seisus, siis võib see ala juba ka praegu olla CO2 siduja. 7 Määruse kehtestamisel lähtuti Ramsari konventsioonist, millega Eesti on ühinenud (http://www.ramsar.org) ning millega tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu märgalasid säästvalt ja arukalt kasutades. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud alasid taaskasutusse andes taastatakse looduslikud alad kaevandamisõigusega saadud kohustust täites, nii on võimalik nimetatud rahvusvahelist kokkulepet edukamalt täita. Määruse kehtestamisega kaasneb seega positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju ettevõtjate tegevusele: mõju ettevõtja tegevusele on lühikese aja jooksul väike, kuid pika aja jooksul suur, kuna kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjade muudatused kitsendavad märgatavalt kaevandamise võimalusi tulevikus. Eelnõukohase määrusega muudetavad nimekirjad võimaldavad uute nimekirjade kehtestamise seisuga esitatud kaevandamisloa taotluse menetlusi jätkata, kuna nimekirjade kujundamisel on ka neid alasid arvesse võetud. Seega otseseid piiranguid luba omavatele ja uute nimekirjade kehtestamise seisuga (vajadusel täiendatakse lisasid eelnõukohase määruse menetluse käigus esitatud taotluste aladega) kaevandamisloa taotluse esitanud ettevõtjatele eelnõukohase määrusega ei seata. Kuigi ala määruse lisas 1 või 2 olemine iseenesest ei tähenda, et alale on kindlasti võimalik luba saada, annavad uued lisad 1 ja 2 ettevõtjatele selgust ning võimaldavad neil tuleviku kohta otsuseid teha. Mõju võib avalduda ettevõtjatele, kes on koostamas kaevandamisloa taotlust alale, mis jäetakse eelnõukohase määrusega vastavast nimekirjast välja, või ettevõtjatele, kes on tegemas geoloogilist uuringut kavatsusega taotleda kaevandamisluba nimetatud alale. Samas ei loo uuringuloa saamine õiguspärast ootust kaevandamisluba saada. Turbatööstuse sektorile on 2024. aasta alguse seisuga antud 125 keskkonnaluba turba kaevandamiseks ja kasutamiseks aianduse ja energeetika vallas ning 26 loa andmise või muutmise taotlust on menetluses. Sellega kaasneb kasutatava maa pindala muutus. Menetletavate turba kaevandamise loa taotluste seas on: • 13 keskkonnaloa esmataotlust (sh hästilagunenud turba kaevandamiseks); • 13 loa muutmise taotlust, milles enamik on taotlused turba kasutamiseks mitmel otstarbel (aiandus, energeetika, põllumajandus). Turba kaevandamiseks taotletakse keskkonnalube üldjuhul 30 aastaks, sama aja võrra on lubatud turba kaevandamislube ka pikendada. Taotlusesse märgitav loa kehtivusaeg sõltub konkreetsel turbatootmisalal asuvast kaevandatava maavaravaru jäägist. Kehtivate lubade alusel kaevandatakse turvast 21649,06 hektari suurusel maa-alal. See võib suureneda esmataotluste arvelt lisanduvate lubade võrra kuni 23787,7 ha-le (v.a teenindusmaa) ehk laieneda 2138,64 ha võrra (9%) (29. jaanuari 2024. a seisuga). Sellele lisandub maakasutus üheksa geoloogilise uuringuloa alusel. Uuringulubadega on hõlmatud Pihla turbatootmisala Hiiumaal, Kõrgesoo turbaala Ida-Virumaal (endine määruse lisa 1 nimekirja ala), Lavassaare maardla uuringuruumid (Elbu VIII, IX ja Nurme VI) Pärnumaal ning Pelisoo (endine määruse lisa 1 ala) ja Koigi maardlad Saaremaal. Uuringulubadega uuringuruume on seitse kogupindalaga 856,18 ha. 8 Seisuga 31.12.2023 on maavarade bilansis turba aktiivset tarbevaru arvel 212 510 tuhat tonni, mida jagub olemasoleva kaevandamisloaga mäeeraldistel ligikaudu 213 aastaks. Kogu olemasoleva kaevandamisloaga mäeeraldistel olev maavaravaru ei pruugi olla oma kvaliteedilt täielikult kaevandamiskõlblik ja mida ei pruugi seetõttu ka reaalselt kaevandamiseks kuni 213 aastaks jätkuda. Eesti turbasektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi (Ernst & Young Baltic AS, 2022; tellija Eesti Turbaliit) alusel pakkus turbasektor 2020. aastal otseselt tööd 788 inimesele (täistööajaga ametikohad), kõik maapiirkonnas. Valdav osa turbasektori ettevõtjatest on väikeettevõtjad, sh 30% alla kümne töötajaga ja 34% vähem kui 25 töötajaga ettevõtjat. 2020. aastal lõi turbasektor Eesti majandusele kokku 90,8 miljoni euro väärtuses kogulisandväärtust. See moodustas 0,6% kogu Eestis loodud lisandväärtusest (15,92 miljardit eurot). Sektori otsene mõju läbi maksude ja kaevandusõiguste tasude oli 40,6 miljonit eurot. Suurem osa turbatoodangust eksporditakse. Määruse eelnõukohase muutmisega kaasneb oht, et sektor minetab investeeringukindluse ja seoses sellega kahanevad seotud töökohad maapiirkonnas. Juhul kui ettevõtjad on soovinud kohapealset tootmist laiendada ja toorme väärindamise eesmärgil lisatöökohti luua, siis konkreetne määruse muudatus üksi selliseid arengusuundumusi ei edenda, kuid loob eelduse, et väärtusliku loodusressursi edasiseks kasutamiseks tuleb leida keskkonnasõbralikke ja väiksema kliimamõjuga lahendusi. Kliimaeesmärkidest lähtudes tuleb mahtuda majandusmudelisse, mis sobitub kliimaneutraalsete lahendustega. 2020. aasta andmetel kasutatakse Eesti aiandusturvast 120 riigis köögiviljade, lillede ja muude taimede kasvatamiseks. Aiandusturba tootmisel on tähtsus toidutootmisel, eriti katmikaladel. Aiandusturba teadaolevad alternatiivid on kompost, kivivill ja kookosvill, kuid need võivad sisaldada haigusetekitajaid ja parasiite, mistõttu ei pruugi need olla toidutootmises turbaga võrreldavad alternatiivid. Euroopa Parlament on juhtinud tähelepanu kontrollitud tingimustes toidu kasvatamiseks vajaliku tooraine, sh ka kasvusubstraadi tootmise ja turustamise tagamise vajadusele. Oluliseks peetakse innovaatiliste ja ressursisäästlike kasvatusmeetodite kasutust kontrollitud tingimustes, mis eeldab kohapealselt kättesaadavaid kasvusubstraate ja tooraineid. Kuid turvast kaevandades ja kasutades tuleb sellest hoolimata arvestada rangemaks muutunud kliimanõuetega ja kohandada kohapealset turbatootmist vastavalt. Mõju isikutele, kellele turba kaevandamine ja/või kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalad mõju avaldavad: nagu eespool kirjeldatud, avaldavad juba avatud turbatootmisalad keskkonnale ja seega ka mõjupiirkonnas elavatele isikutele pigem negatiivset mõju, riivates seejuures ka silma, kuna korrastamata alad võivad olla tuleohtlikud, sealt võib lähtuda tuulega tolmu, nende alade muu kasutus ilma taastamistegevusteta, sh rekreatsiooniks, on keerukas või võimatu. Juba avatud turbatootmisalad on ebatasased, võsastunud või jääda aastateks taimkatteta. Seega on juba avatud kaevandamisalade ammendamisel ja sellele järgneval võimalikul turbaalade taastamisel või isetaastumisel pikemas perspektiivis kaevandamisega kaasnevast ajutisest keskkonnahäiringust hoolimata positiivne mõju. Määruse 87 lisas 2 seni olnud alade hulgas võib olla ka palju alasid, mille looduslik seisund on hea, need võivad kohalike elanike seas olla olulisteks puhke- või marjakorjamise aladeks või teiste oluliste looduse hüvede pakkujaks. 9 Turba kaevandamisega tegelevate ettevõtjate arv on kogu Eesti ettevõtlusmaastikku arvestades väike. Eesti turbasektoris tegutseb 47 ettevõtjat, kellest 34 tegelevad turba tootmisega. 2020. aastal oli kogu sektori müügitulu 119,8 miljonit eurot, millest enam kui 80% andsid turbatootmisega tegelevad ettevõtjad. Turbasektori puhaskasum oli 12 miljonit eurot. Seega on puudutatud isikute arv võrreldes kogu Eesti tööstusega väike ja suurt mõju sektorile ei teki. Eelnõukohane määrus avaldab mõju peamiselt seoses selliste turbamaardlate nimekirjadest väljajätmisega, mis ei ole kasutusel, kuid mis on inimtegevusest mõjutatud või sisaldavad turba aktiivset tarbevaru (arvel riigieelarve bilansivälisel kontol). Neil turbaaladel jätkub sõltuvalt ala seisundist turbakihi mineraliseerumine. Eelnõukohase määruse lisadest 1 ja 2 välja jäetavate turbaalade riigipoolne taastamine ennetada ebasoovitavat kasvuhoonegaaside heite kasvu Eesti inventuuris. Jääksoode korrastamise praktikast on teada, et jääksoode isereguleeriv ökosüsteem taastub 4–5 aastaga pärast nende alade taastamistöid ja sellel on positiivne mõju kliimale, ümbruskonna veerežiimile ja elupaikade mitmekesisuse säilitamisele. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too otseselt kaasa avaliku sektori kulutuste suurenemist seoses kaevandamislubade andmisega. Määrusest välja jäetud ning kuivendamisest osaliselt või täielikult mõjutatud turbaaladel on asjakohane veerežiimi parandamine, et vältida nendest lähtuvat edasist kasvuhoonegaaside heidet. Tegevuse võimaliku mahtu ja investeeringuvajadust ei ole määruse koostamise ajal võimalik ette planeerida, kuna see sõltub konkreetsete aladega seotud asjaoludest ja seisundist. Arvestades riigi senist praktikat inimtegevusest mõjutatud turbaalade taastamisel, on kuivendatud ja mahajäetud turbaalade taastamise maksumus on u 977,33 eurot/ha, mis on saadud jääksoode ja soode taastamise keskmise hinna alusel. Kuna aga paljud alad on küllalt heas ökoloogilises seisus ning suurel osal aladest võib vajalik olla vaid väga minimaalne sekkumine veerežiimi parandamiseks, ei ole enne alade revisjoni läbiviimist asjakohane hinnata taastamisvajaduse ulatust ja maksumust. Eestil on siduvad kohustused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (ehk LULUCF) sektorist pärineva süsinikuheite osas perioodiks 2021–2030 tulenevalt LULUCF määrusest (EL) 2018/841, mis võeti vastu 2018. aasta mais ja mida täiendati kliimapakett „Eesmärk 55“ raames määrusega (EL) 2023/839. LULUCFi määrusega hõlmatud sektorites hinnatakse süsinikuvaru muutust järgmistes maakasutuskategooriates: metsa, põllu- ja rohumaa, märgalad (sh turbatootmisalad), asulad ja muu maa. Turbatootmisaladelt ja aiandusturba tootmisest lähtuvat heidet, mis hetkel moodustab ligikaudu 10% Eesti koguheitest, hakatakse arvestama 2026. aastast. Seatud eesmärgist väiksem heide võimaldab Eestil müüa heitkoguste ühikuid (hind teadmata), suurem heide loob vajaduse heitkoguste ühikuid teistelt riikidelt osta. Määruse eelnõukohane rakendamine aitab vähendada perioodil 2026-2030 ning ka pärast seda tekkivaid heitkoguseid, kuna turbakaevandamise mõjud maakasutusele, kliimale piirduvad olemasolevate turba mäeeraldistega ja määruses käsitlemata turbaaladele kaevandamisõigust anda ei saa. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu koostamisse kaasati MTÜ Eesti Turbaliit, MTÜ Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit ja Rail Baltic Estonia OÜ. Eelnõu koostades korraldati 10 23. aprillil 2024. a avalik konsultatsioon Kliimaministeeriumi poolt väljatöötatud eelnõukohase määruse tutvustamiseks, pärast mida saadeti eelnõukohane määrus koheselt huvigruppidele arvamuse avaldamiseks. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks MTÜ-le Eesti Turbaliit, Eesti Märgalade Ühingule, Eestimaa Looduse Fondile, MTÜ-le Eesti Looduskaitse Selts ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale. 11  Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 24.05.2024 nr 14-6/24/2643 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministri määruse "Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ muutmine" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse "Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ muutmine" eelnõu koos seletuskirja ja lisadega. Palume kooskõlastust ja arvamusi 10 tööpäeva jooskul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekiri 4. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri 5. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalad ning kaevandamiseks sobivad turbaalad Arvamuseks: MTÜ Turbaliit, MTÜ Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Rail Baltic Estonia OÜ, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Märgalade Ühing, Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Keskkonnaühenduste Koda Reeli Sildnik, 626 0758 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  0 0 0 0 Hr Kristen Michal Minister Kliimaministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie: 0 7 .0 6 .2024 Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ muutmi se eelnõu kooskõlastamata jätmine Lugupeetud Minister! Teie ennatlik otsus järsult piirata Eesti turbatööstust paneb Eestit ja EL juba lähiajal sõltuma Venemaa ja Valgevene turbast; Eesti- ja EL toidu kasvatamine, aiandus ja metsade järelkasv hakkab sõltuma mittesõbralike riikidest ja loob võimaluse Ukraina sõja kaudseks toetamiseks läbi sunnitud koostöö sõjariikide tööstustega; Ligi 2000 töötajaga Pärnu - ja Läänemaa le , saarte le ja Lõuna - Eestis se koondunud turbasektori kokku tõmbamine toob veelgi suurema töökaotuse laine maapiirkondades, toimub aastakümnetega ülesehitatud Eesti majanduse edasine lõhkumine; Soovides vähendada turbatootmise kliimamõju palume keskenduda aastakümneid mahajäetud turbaaladele , mis on riigi poolt heakorrastamata ja lihtsustada korda, mis takistab ettevõtetel nende kasutuses olevat maad tagastada ; Toidujulgeolek on täna oluline osa julgeolekupoliitikast laiemalt ning selle vastandamine teiste, sealhulgas kliima eesmärkidega, ei ole lahendus . Turbal, kui olulisel osal põllumajanduse ressursiahelas , on oluline roll toidujulgeoleku tagamisel. Vastandumise asemel t ehke lõpuks korda Eesti kliimaaruandlus ja lõpetage turbaga seotud emissioonide üle deklareerimine ; Poliitiliste otsuste tegemisel on vaja arvestada sektori kliimamõjuga kogu selle väärtusahela ulatuses, mitte lähtuda vaid paberil olevast statistikast , milles alles hiljuti leidsime ligi 30% ebatäpsuse sektori mõju hindamise osas. Ee l neva tõttu p alume tungivalt jätta Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ muutmise protsess kliimaseaduse praeguses faasis seisma. Juhime siinkohal Teie ja avalikkuse tähelepanu, et sektori jaoks kandev otsus oli sündinud üleöö ja kooskõlastamiseks anti vaid 12 päeva. Soovides saavutada Eesti ametnike poolt riigile võetud üleliigseid kohustusi, lõhute te kohalikku majandust ja tugevat sektorit jäädavalt. Palume arvestada tänapäeva reaalsete tehnoloogiliste võimetega ja mitte tühistada rohepimestuses tänapäeva ühiskonna toimimise jaoks hädavajaliku tooraine tootmist. Määruse muutmi s e l kavandatud viisil oleks sektorile põhjusta tud otsene majanduslik kahju e baproportsionaalselt suur, see on vastuolus Teie valdkonna eesmärkide ja hea õigustavaga, tekitab ebavõrdust ning on toimelt vastupidine kliima eesmärkidele ehk on kliimamõju suurendav. Vähetähtis ei ole aspekt, et siin regioonis on turba tootjad ka Venemaa ja Valgevene, mis tähendab, et Eestis turba tootmise vähenemisel hakkab Euroopa Liit suuremas mahus kasutama nende riikide turvast. Teie määruse muutmise plaan tõukub Kli mS kava st, mis näeb ette selge turba tootmis e piira mise 2030. a vaates ja sektori sulgemise 2050. a , julgemata seda otsesõnu välja öelda. See ei lähtu ega arvesta objektiivset vajadust turbatoodete järele tänapäevases toidu tootmi ses , dekoratiivtaimede kasvatamises ja väiketaimede ettekasvatamises (edaspidi nimetatud kui toidu tootmi s es ) . T u rv as on kogu taime elukaart arvestades ülekaalukalt kõige efektiivsem tooraine ning seeläbi peamine ja kõige väiksema kliimamõjuga kasvusubstraatide koostisosa . Turba osakaalu vähendamine segudes saab toimuda vastavalt teaduse ja tehnoloogia arengu le , mitte poliitilise st surve st lähtuvalt . Pikemalt on eelnevat põhjendatud meie 07.06.2024. a kirjas , tagasi des KlimS eesmärkidele. Muuhulgas on Eesti Turbaliit oma 14.02.2024 kirjas teinud omapoolse pöördumise seoses KlimS’ga ja esitanud ettepanekud turba kasutusega seotud meetmete planeerimiseks, mis aitaks kaasa määruse seletuskirjas viidatud eesmärkide saavutamisele. Ometi ei nähtu määruse eelnõust, et ministeerium või töörühmad oleks esitatud ettepanekuid arvestanud või isegi kaalunud. Sellest lähtuvalt toob MTÜ Eesti Turbaliit käesolevaga välja kõnealuse määruse kehtestamisega seotud probleemid ja murekohad. Eelnõu lähtekohad ei ole põhjendatud ning on ennatlikud Enne konkreetsemate teemade käsitlemist peatume eelnõu lähtekohtadel. Eelnõu paistab lähtuvat eeldusest, et turba kaevandamine Eestis vajab kiirkorras olulist vähendamist sõltumata selle objektiivsest ja põhjendatud vajadusest ning sektor peaks olulises osas oma tegevusmahte kiirkorras vähendama. Selline eeldus jääb täiesti arusaamatuks mitmel põhjusel. Esiteks, teadaolevalt on KlimS eelnõu koostamine alles pooleli ning alles selle menetluse lõpuks peaks paika pandama teekond kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Hetkel puuduvad seadusandlikud alused selles valdkonnas ettevõtluse drakooniliseks piiramiseks. Taolised meetmed tuleks kõne alla pärast seda, kui kliimaseadusega on vastuvõetav teekond paika pandud. S amas nähtub hiljuti valminud TalTech’i uuringust „Eesti kasvuhoonegaaside eelarve koostamine“, et ka temperatuuri tõusu hoidmise 1,5 o C piires eesmärgi korral on turbasektori kasvuhoonegaaside 2020-2050 a eelarve 27 miljonit t CO 2 ekv , mis on adekvaatse heidestatistika kasutusele võtmisel sektorile praegusel tasemel jätkamiseks piisav. Teiseks, turba kaevandamise kliimamõju tuleks arvestada adekvaatselt, sisuliselt ja asjakohaselt. Oleme oma 14.02.2024 kirjas selgitanud, et tulenevalt heite arvestamise metoodikast, toimub aiandusturba (mis on peamine turba kaevandamisega loodav toode) tootmise siseriiklike KHG heidete oluline ülehindamine. Eraldi metoodika on võimalik Eestil välja töötada. Isegi kui lähtuda praegusest metoodikast, ei kõrvalda see vajadust läheneda küsimustele sisuliselt, et mitte asjatundmatult ja ilma tegeliku positiivse kliimamõjuta kahjustada Eesti majandust, sh tööandjaid, kes pakuvad tööd maapiirkondades. Kolmandaks, vältida tuleb tunnelnägemist ja arvestada kasvusubstraatide sektori olulisust nii regionaalselt, siseriiklikult, EL tasandil ning ka globaalselt. Kasvusubstraadid on olulisel kohal toidujulgeoleku aspektist. Praeguses kontekstis ei ole vähetähtis ka see, et siin regioonis on turba tootjad ka Venemaa ja Valgevene, mis tähendab, et Eestis turba tootmise vähenemisel hakkab Euroopa Liit suuremas mahus kasutama nende riikide turvast, toetades agressorriikide majandust. Turba julgeolekupoliitilist tähtsust ilmestab asjaolu , et see on samuti lisatud sanktsioneeritud kaupade hulka. Samas kasvatab Venemaa aktiivselt oma tootmismahtusid ning otsib kõigi oma ressurssidega sanktsioonidest hoolimata pääsu välisturgudele. Nagu me teame, on selles kahjuks üpriski edukas. Neljandaks, arvestades ka sektori enda välja pakutud meetmeid (vt mh 14.02.2024 kiri), ei peaks kliimaeesmärkide valguses primaarne olema mitte see, et ei antaks uusi kaevandamislube (mis tagavad sektori investeeringud ka kliimakindlusesse), vaid see, et rohkem turba väheefektiivseid tootmisalasid korrastataks võimalikult kiiresti ja selliselt vähendataks korra ga avatud ala de üldpinda. Kui uue ala avamine toimub nii, et samal ajal korrastatakse vanu, siis kliimamõju aspektist ei peaks uute alade avamist drakooniliste meetmetega takistama. Uute lubade väljastamise takistamine hoopis piirab investeerimiskindlust ja seetõttu väheneb ettevõtjate võime kliimakindlalt edasi tegutseda, sealhulgas teha vajalikke tegevusi KHG vähendamiseks nii jooksvas majandustegevuses kui ka alade korrastamise vaatest. Viiendaks, tuleb arvestada, et võimalus kaevandamisluba taotleda ei tähenda kaevandamisloa saamist. On ilmselge, et viimase aja arengud on tõstnud loa saamise künnise varasemast kõrgemale erinevatel põhjustel, sealhulgas tulenevalt kõrgendatud tähelepanust looduskaitse väärtustele ja kliimamõjule. Näha on ka survet võtta täiendavaid alasid looduskaitse alla ning kasutada erinevaid alasid näiteks muude projektide Natura 2000 avalduva mõju hüvitamiseks (harjutusväljakud, raudteed, maanteed). See on reaalsus ka juba nende alade puhul, mis eelnõu kohaselt jääks nimekirja. Olukorras, kus esitatud loa taotlused ei pruugi tulemuseni viia, ei ole ratsionaalne vähendada alade hulka ehk n-ö „valimit“, mille hulgast on võimalik kaevandamislubade taotlemiseks valikuid teha. Seega oleme seisukohal, et valitud suund piirata oluliselt kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalasid, ei ole asjakohane. Määruse ettevalmistamine on olnud puudulik Meenutame, et hetkel kehtiv kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekir i jõustus alates 2017. aasta 1. jaanuarist, mil kehtestati maapõueseaduse alusel keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“. Kõnealuse eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et viidatud nimekirjade koostamiseks kaasati aastatel 2014-2016 erinevate valdkondade eksperte ning moodustati töörühm, kuhu kuulusid looduskaitse, maapõue valdkonna ja turbatööstuse esindajad. Määrust nr 87 välja töötades lepiti töögrupis kokku põhimõtetes, millest lähtudes määruse lisade nimekirjad koostati ja mis määrab nende sisukriteeriumid. Muuhulgas lähtuti Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjoni tulemustest ning võeti arvesse soode regionaalset jaotust ja erineva kvaliteediga toormega varustatust pikas perspektiivis, suuremate siseriiklike tarbijate ja väärindajate vajadusi, väljakujunenud logistikat ning siseriikliku tarbimise võimalikku arengut. Samuti arutati eraldi läbi kaitsealuste liikide kaitse kujundamine ja sellega seoses turba kaevandamise võimaluste säilitamise võimalikkus. Määruse koostamisel lähtuti mitmetest uuringutest. 27.12.2017. a määruse nr 87 seletuskirjast nähtuvalt töötasid kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja välja Keskkonnaministeeriumi maapõueosakonna, looduskaitseosakonna ja veeosakonna ametnikud; allasutustest Keskkonnaameti ja Maa-ameti ametnikud; ülikoolidest Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid ning keskkonnaorganisatsioonidest mittetulundusühingute Eesti Turbaliit, Eesti Looduse Fond ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit esindajad. Keskkonnaministeerium seadis eesmärgiks reguleerida turba kaevandamist nii, et kaevandamiseks sobilike alade valikuprintsiibid oleksid selged, arusaadavad ja ühtviisi mõistetavad nii soode kaitsega tegelevatele kui ka majandamisega seotud huvigruppidele . Alade nimekirja koostamise töörühmas töötati selle nimel, et saavutada konsensuslik kokkulepe. Võrdluseks, praegu n e m ääruse muutmine lähtu b rangelt vaid formaalsest lähenemisest, et kõik alad, millele ei ole väljastatud kaevandamisluba või mille osas ei ole teatud hetke seisuga esitatud kaevandamisloa taotlust, jäävad lihtsalt nimekirjast välja. Sealjuures puudub igasugune põhjendus, mis argumendil tõmmatakse piir ühe suvalise kuupäeva seisuga taotluse esitanud tootjate ja ülejäänud tootjate vahel. Kui varem põhines sobivate turbaalade nimekiri analüüsil ja võimalike mõjude hindamisel, siis muudatuse järgselt põhineks nimekiri formaalselt ametnike suva järgi valitud juhuslikul kuupäeval valitseval seisul. Varasema nimekirja koostamise aluseks olnud analüüsid ja alade kaasamise põhjendused on täielikult kõrvale jäetud ja praeguste alade valikuprintsiibiks on vaid ja ainult kaevandamisloa või taotluse olemasolu teatud ajahetke seisuga. Sealjuures ei ole turbatootjaid sellisest muudatusest piisavalt teavitatud, et neil oleks olnud võimalik oma tegevust vastavalt planeerida ja asjade seisu sellel kuupäeval kuidagigi mõjutada. Seletuskirjas märgitakse ka, et turba kaevandamise täpsema kliimamõju välja selgitamisel on võimalik, et määruse nr 87 nimekirjad vaadatakse uuesti üle, samuti, et maapõueseaduse turba kaevandamist reguleerivaid sätteid muudetakse. Sellest on selge, et turba kaevandamise täpsem kliimamõju ja selle vähendamise võimalused laiemalt on antud määruse ettevalmistamisel jäetud üldse välja selgitamata. Määruse aluseks ei ole asjakohased uuringud ega analüüsid, sisuliselt on isegi mõjud turbatootjatele ja sektorile tervikuna jäänud asjakohaselt hindamata. Seletuskirjas viidatakse, et selleks, et saada määruse nimekirjade edaspidiseks muutmiseks olulist infot ja põhjendada määruse nr 87 edaspidist võimalikku muutmist ning määrusest olulises mahus turbaalade eemaldamist , annab olulise panuse Kliimaministeeriumi hangitav turbavaldkonna makromajanduslik analüüs ja kuni 2027. aastani kestev uuringuprogramm „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastikuteenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“, mille eesmärgiks on lahendada (sünergias teiste riigis toimuvate algatuste ja projektidega) mitmeid uurimisküsimusi. Seega on juba määruse seletuskirjas endaski märgitud, et määruse nimekirjade muutmiseks oluline info on puudulik ja uuringud on alles pooleli ning nimekirjade põhjendamiseks hetkel muid sisulisi argumente peale abstraktsete (aga väljavõetavate aladega seostamata) kliimaeesmärkide välja ei tooda. Lisaks on teile teada uuringud, mis Eesti Turbaliit on käivitanud, ning millede tulemusi te samuti ei suvatse ära oodata. Uuringuid koostamata, huvigruppe sisuliselt kaasamata ja mõjusid hindamata sedavõrd rangete ja sektorit oluliselt mõjutavate piirangute seadmine määruse regulatsiooni tasandil on täiesti põhjendamatu. Mitte kuskilt ei nähtu, et oleks üldse kaalutud tegevuste piiramise erinevaid variante ja seda, kas eesmärki oleks võimalik saavutada vähem piiravate meetmetega, kui seda on alade massiline väljaarvamine sobivate alade nimekirjast. Jääb arusaamatuks, mis on üldse määruse seletuskirjas viidatud uuringute tegemise põhjus, kui tegelikult arvatakse juba praeguse määrusega olulises mahus turbaalasid määruse nimekirjast välja ehk viidatud lõpplahendus kehtestatakse tegelikult enne uuringute tulemuste selgumist. Eesti Turbaliidule ja turbatootjatele jääb arusaamatuks, miks on vajalik ja kuidas on võimalik sedavõrd range regulatsiooni sätestamine uuringutulemusi ära ootamata. Hea õigusloom e protsess eeldab, et selles on võimalik kaasa rääkida kõigil, keda see protsess puudutab, sh kodanikul, valitsusvälisel partneril kui eksperdil . See kehtib ühtmoodi nii valitsuse kui ministeeriumite poolt ettevalmistatavate eelnõude osas. Praegusel juhul on ilmne, et hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lg 5 vastavat kaasamise head tava ega mõjude hindamise metoodikat ei ole järgitud. Sealjuures on oluline, et kaasamine ei tohi olla ainult formaalne, nagu see praegusel juhul on olnud. Määruse tegelikud mõjud on jäetud välja selgitamata Nagu varem öeldud , ei ole määruse ettevalmistamisel koostatud ega oodatud ära asjakohaste uuringute tulemusi. Samamoodi on igasugused tegelikult mõjud jäetud sisuliselt välja selgitamata ja hindamata. Määruse seletuskirjas tuuakse välja, et määruse lisa 2 nimekirjast eemaldatakse turbaalad, kuhu ei ole antud kaevandamislube ega taotletud kaevandamisluba. Kaevandamiseks sobivaid turbaalasid jääb nimekirja pärast selle muutmist 70, kogupindalaga 23 562,05 ha. Nimekirjast eemaldatakse 196 ala, kogupindalaga 122 430,9 ha. Seletuskirja kohaselt on nimekirja alles jäävatel turbaaladel õigus turvast kaevandada MaaPS § 45 lg 1 alusel . Määruse mõjude juures tuuakse ühelt poolt küll välja, et määruse nimekirju muudetakse oluliselt ja sellega piiratakse turba kaevandamise ettevõtete võimalusi turba kaevandamiseks uutel turbaaladel. Samal ajal jõutakse aga kuidagi seisukohale, et mõju ettevõtete tegevusele on lühiajalisel skaalal väike ning eelnõukohase määrusega otseseid piiranguid ettevõtetele ei tule, kuivõrd juba alustatud kaevandamisloa taotluste menetlusi jätkatakse. Samuti viidatakse seletuskirjas ühelt poolt, et määruse muutmisega kaasneb oht, et sektoril kaob investeeringukindlus ja seoses sellega ka töökohad maapiirkondades. Siis aga leitakse siiski kokkuvõttes, et suurt mõju sektorile ei teki, võrreldes puudutatud isikute arvu kogu Eesti tööstusega. Turba globaalset rolli 1/5 põllumajandustoodangu tagajana kontrollitud tingimustes toidu tootmisel ja taimekasvatuses analüüsimata. Turba mõju hinnang ei piirdu vahetu mõjuga turba tootjatele, vaid toidu varustuskindlusele ja ohutusele kõige laiemas tähenduses. Väljatoodu ilmestab hästi määruse ettevalmistamise pealiskaudsust ja vastuolulisust ning tegelike mõjude väljaselgitamise jätmist tagaplaanile. Sektorit vähegi tundvale osapoolele on selge, et määruse mõju on ulatuslik sektori kõigile aspektidele nii Eestis , Euroopa Liidus kui ka laiemalt. Mõju kliimaeesmärkidele on ebaselge Nagu eelnevalt märgitud, peaks kliimamõju vaatest primaarne olema alade korrastamine, mitte see, et piirata ettevõtjate tegevust suurusjärgus sarnases mahus. Samas on LULUCF valdkonda puuduvavalt käimas erinevaid uuringuid, mis võivad näidata ka olulist positiivset mõju sektori süsiniku sidumisvõimele. Sellel taustal on ennatlik lihtsalt teatud alad kaevandamislubade taotlemiselt välistada poliitiliste eelduste või nõuandjate arvam use baasil. Näiteks on tellimisel turbasektori leevendusmeetmete sotsiaal-majanduslike mõjude hinnang. Samuti on Tartu ja Tallinna Ülikoolidel valmimas uuring turba süsinikuringest aianduses. Valminud on Taltech’i uuring Eesti kasvuhoonegaaside eelarve, mis ei näe vajadust turbatootmist drakooniliselt piirata, või Maaülikooli aruanne „Turba potentsiaal mulla süsinikuvaru suurendamiseks“, mis näitab, et 28-30% mulda viidud turba süsinikust võib pikas perspektiivis lugeda stabiilseks. Avaldatud on mitmeid kirjutisi, mis viitavad, et aiandusturba kasvuhoonegaaside hei tearvestus ei ole tõene, näiteks Riigikogu Toimetistes avaldatud artikkel „Kasvusubstraatide, sh aiandusturba roll kaasaegses toidutootmises ja selle võimalikud alternatiivid“ Nende uuringute tulemused peaks andma kasulikku infot laiemalt turba kaevandamise osas poliitika kujundamiseks ning enne kõnealuse eelnõu määrusena vastuvõtmist tuleks need ära oodata, et diskusiooni saaks pidada argumenteeritult. On selge, et k üsimus ei ole küps, et olemasolevat süsteemi pöördumatult lammutama minna. LULUCF sektori ja Eesti kliimaeesmärkide täitmise võimalikkuse osas on praegu väga suur määramatus. Näiteks allkirjastas haridus- ja teadusminister 12.04.2024. a käskkirja, millega kinnitas tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimise rahastuse. „Kohalike ressursside väärindamine – puit“ valdkonnas otsustati rahastada kuute 5 aastast uuringuprojekti kogusummas 7,6 milj € ulatuses. Kõik need projektid on seotud puidu keemilise väärindamisega ja kommertsedu korral omavad mõju mitte üksnes meie tööstusele aga ka kasvuhoonegaaside bilansile LULUCF sektoris, kuna see viiks rohkema puidu väärindamiseni püsitoodetena. Teisisõnu panustaks see oluliselt LULCF sektori sidumisvõimele ja vähendaks vajadust piirata teisi toormeid, mille järele on objektiivne vajadus, nagu näiteks turba järele on . Sellise tootmise maht ja mõju võib olla nii suur, et kui võtta arvesse mõistlik vähendamine ja tehnoloogia areng teistes sektorites, ei ole sunnitud vähendamine üheski sektoris vajalik. Näiteks võeti käesoleval aastal arvesse liidu täpsustus, mis tõi aiandusturba heite 22,45% alla. Ajalooliselt kadus aruandlusest 6,7 milj t onni CO 2 heidet, mis seal ei oleks pidanud kunagi olema. Alguses väideti, et ka seda ei saa. Ometi sai seda teha olemasolevate reeglite raames ja suhteliselt lihtsalt. IPCC metoodika ütleb selgelt, et riikidel, kellel on arvestatav turbatööstus võivad välja pakkuda oma metoodika. Jah, selles on vaja arvestada teatud põhimõtteid, millest tõesti üle ja ümber ei saa, kuid ka nendes raamides saaks veel väga palju ära teha. Ehk, et enne kui planeerida mistahes sisulisi majandustegevuse piiranguid, on vaja saada statistika nii õigeks kui võimalik. Ning tõendatult on selge, et turba teoreetilist heidet puudutav statistika ei ole jätkuvalt õige. Alles pärast heitearuandluse korrastamist tuleb sektorit sisuliselt kaasates vaadata millised on võimalused heidet edasi vähendada ilma majandust kahjustamata. Praegu on KlimS koostamisel öeldud, et kasutame olemasolevat statistikat – sellega on mitmete sektorite arendused, millega tegeletakse, tasalülitatud sh ka turvas. Kas ministeerium tegeleb Eesti majanduse kliimakindlaks muutmisega või viib läbi revolutsioon ? Viimasel juhul on kõik loogiline, F. Timmermans sõnade kohaselt : „Revolutsioone mõju analüüsidega ei tehta!“ Täpsemad selgitused, miks ja kuidas kavandatav määruse muudatus töötab kavandatud eesmärgile vastu on toodud meie tagas KlimS kavale. Turba olulisust ei ole arvestatud Kordama ta kõike, mida oleme oma varasemates pöördumistes välja toonud on oluline rõhutada KlimS loome käivitamisel, avakoosolekul, artiklites ja intervjuudes ministri, kantsleri, asekantsleri jt poolt korduvalt rõhutatud vajadust vältida „tunnelnägemist“ ja „saaste eksporti“. Tu r vas on selles vaates õpikunäide. Kuna tootmismahtude oluline suurendamine Euroopas ei ole väga reaalne, liigub kogu turu kasv ja meie tootmismahtude vähenemine Venemaale. Seda ka sanktsioonide tingimustes. Me päriselt anname ühe konkreetse segmendi venelastele üle ja liigume sellega Euroopa Liidu toorme- ja toidujulgeolekupoliitikaga täiesti vastupidises suunas. Nii kriitiliste ja strateegiliste toormete kui ka teiste, mis nende hulka ei kuulu, osas on võetud selge suund, et EL peab olema üha suuremas mahus võimeline ise oma tarbimist katma. Toidu julgeoleku osas avaldati 10.05.2023. a Mortler’i raport, mis ainult sellele keskendubki. Raport ütleb, et kuna Euroopa toiduga varustatus ja toidu ohutus ei ole tagatud, peavad ühe meetmena kasvusubstraatide koostisosad olema Euroopa Liidu siseturult kättesaadavad – Points out that innovative and resource efficient cultivation practices in controlled , enclosed environments require a secure supply of growing media raw materials ; believes that EU production and supply of these materials should be guaranteed . Alade valik ei ole sisuliselt põhjendatud Nagu varem viidatud, oli hetkel kehtiva määruse nr 87 lisaks olev nimekiri pandud kokku põhjalike hindamiste ja analüüside pinnalt. Muuhulgas nähtub kehtiva määruse seletuskirjast, et kuna kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri koostati Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi ning keskkonna- ja erialaorganisatsioonide koostöös, oli võimalik anda töö käigus esialgne hinnang nimekirja kantud turbaalade looduskaitseväärtuste kohta. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja koostades võeti arvesse ka soode regionaalset jaotust ja eri kvaliteediga toormega varustatust pikas perspektiivis, suuremate siseriiklike tarbijate ja väärindajate vajadusi, väljakujunenud logistikat ning siseriikliku tarbimise võimalikku arengut. Kuna mistahes soos või turbaalal leidub mõni III kategooria kaitsealune liik, arutati töörühmas läbi, millistel juhtudel oli võimalik teha mööndusi ning korraldada kaitsealuste liikide nõuetekohane kaitse nii, et säilis võimalus ka turba kaevandamiseks. Eelnev tähendab, et nimekiri oli sisuliselt põhjendatud näiteks ka võimalike keskkonnamõjude aspektist. Praegusel juhul moodustatud nimekirjal sisulised põhjendused puuduvad. Sealjuures on tähelepanuväärne, et praeguse eelnõu seletuskirjas on viidatud justkui ettevõtjate õiguste riivet leevendava asjaoluna sellele, et esitatud taotlused menetletakse lõpuni ja olemasolevaid lube on võimalik pikendada ja laiendada. Samas puudub sellistel väidetel leevendav mõju. Asjaolu, et esitatud taotlused lõpuni menetletakse, ei tähenda, et kaevandamisload ka antakse. Samuti ei tähenda see seda, et esitatud taotlused puudutavad alasid, kus kaevandamine võiks olla kõige väiksemate mõjudega. Valik nende projektide vahel, mida on potentsiaalselt võimalik ellu viia ja mida kindlasti ellu viia ei ole võimalik, tehakse hetkel suvaliselt ja sisulise hindamiseta. See aga toob kaasa olukorra, kus potentsiaalselt kaalutakse kaevandamist alal, kus sellel võivad olla hoopis suuremad mõjud (nt looduskaitseliselt) kui alal, mis jääb sobivate alade nimekirjast välja pelgalt põhjusel, et ettevõtja ei ole veel jõudnud sinna kaevandamisluba taotleda. Isegi asjaolu, et sellisele alale võib täna olla antud geoloogilise uuringu luba, ei muuda eeltoodud järeldust, kuid samas intensiivistab veelgi negatiivseid tagajärgi ettevõtjale. O n selge, et määruse eelnõuga sätestatav lahendus ei pea ettevõtjate ja sektori huvide kõrval kindlasti silmas ka keskkonnakaitsehuve. Keskkonnakaitse eesmärki kasutatakse regulatsiooni kehtestamisel küll justkui ettekäändena, kuid sisulist mõju sellega seoses hinnatud ei ole. Võib vabalt juhtuda ka nii, et juhuslikult jääb nimekirja ökoloogilisest vaatest mõni suhteliselt väärtuslikum ala, võrreldes alaga, mis nimekirjast välja jääks põhjusel, et seal ei ole parasjagu veel loa taotlust. Määruse eelnõu toob kaasa tootjate ebavõrdse kohtlemise Määruse muudatusega võimaldatakse turba kaevandamist jätkata aladel, millele on kaevandamisluba väljastatud või mille osas on esitatud kaevandamisloa taotlust. Määruse seletuskirjas on paljasõnaliselt väidetud, et sellise loogika rakendamisega ettevõtetele piiranguid ei seata. Samuti viidatakse, et mõju võib küll avalduda ettevõtjatele, kes on koostamas kaevandamisloa taotlust või viimas läbi geoloogilist uuringut kavatsusega taotleda kaevandamisluba, aga kuivõrd uuringuluba ei anna õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks, siis justkui ka õiguste rikkumist ei esine. Sellised seisukohad ei ole põhjendatud ning on ilmne, et määrusega kaasneb ettevõtjate ebavõrdne kohtlemine. Ebavõrdset kohtlemist ei ole aga määruse ettevalmistamisel millegagi põhjendatud ega seda isegi sisuliselt hinnatud. Määruse jõustumisega on eelisseisundis need ettevõtjad, kellele on kaevandamisluba väljastatud ja kes saavad seeläbi tegevust jätkata ja seda ka laiendada. Samuti on vähemalt osaliselt eelisseisundis ettevõtjad, kes on jõudnud määruses sätestatud ajaks anda sisse kaevandamisloa taotluse. Määrav ajahetk sellise eelisseisundi tekkimiseks on aga täiesti juhuslik ja ettevõtjate jaoks ootamatu. Samal ajal saavad oluliselt riivatud kõikide ülejäänud ettevõtjate huvid, kes valitud hetkeks kaevandamisloa taotlust sisse ei ole andnud. Seal hulgas on omakorda ettevõtjad, kellele on väljastatud geoloogilise uuringu luba, tehtud uuringud ja kantud sellega seonduvad kulud. Kuigi on õige, et geoloogilise uuringu loa väljastamine ei anna õiguspärast ootust kaevandamisloa väljastamiseks , tõusetub siiski küsimus sellest, kas ettevõtjatel saab olla õiguspärane ootus kaevandamisloa taotluse esitamiseks . On selge, et uuringuluba on kaevandamisega seotud ja tavaolukorras annab uuringuluba näiteks ka eesõiguse kaevandamisloa taotlemiseks ( MaaPS § 53 lg 1 kohaselt on riigile kuuluva maavara kaevandamise loa saamiseks eesõigus sellel alal selle maavara uuringu loa omajal uuringuloa kehtivusajal ja kuni aasta pärast nimetatud loa kehtivuse lõppemist). Seega peab olema ka geoloogilise uuringu loa omajatel vähemalt kindlus, et n eil on võimalik esitada kaevandamisloa taotlus, mida Keskkonnaamet ka nõuetele vastavalt menetleb. Arusaadavalt ei ole kaevandamisloa saamine kunagi ette kindlaks määratud ja menetluse tulemus sõltub menetluse käigus välja selgitatavatest asjaoludest ja huvidest, kuid geoloogilise uuringu teostajatel on seaduse kohaselt vähemalt kindlus ja eelisseisund loa taotlemiseks. Praegu võetakse aga määrusega see seisund neilt ära sisuliselt ühegi põhjenduseta, nende huve kaalumata ja ka seni tehtud kulutusi arvestamata ning neid hüvitamata. Kui kaevandamisloa menetluses toimub asjaolude kaalumine ja iga negatiivne otsus peab olema haldusorgani poolt põhjalikult kaalutletud ja põhjendatud, siis antud juhul soovib Kliimaministeerium võtta isikutelt ilma igasuguse kaalumiseta ära võimaluse kaevandamisõigust isegi taotleda, rääkimata sellise taotluse sisulisest ja asjakohasest hindamisest. Lisatud lingilt on leitavad eri faasis olevad loa taotluste menetluste ja uuringute seisundi info , mida ühiselt võib nimetada ettevõttete tahteavalduseks saada kaevandamise õigus. Kõik kaevandamiseõiguse tahteavaldused on võrdväärsed eelistamata ühtegi menetlusliku staatuse või seisundi alusel. Kõigil ettevõtetel on vääramatu õigus ausaks ja õiglaseks menetluseks. Vähetähtis ei ole asjaolu, et ebavõrdse kohtlemi n e nõrgestab sektori sisemist konkurentsi, mis omakorda on tagasilöö k innovatsioonile ja investeeringutele, mille eesmärk muuhulgas on turbatootmise efektiivsuse tõstmine . Lähenemine, kus nõutakse investeeringuid, kuid ei anta selleks vajalikku kindlust on karjuvas vastuolus valitsuse koalitsioonilepingu alapeatüki "Majandusareng ja innovatsioon" esimese punktiga : "Juhime ja arendame innovatsiooni ökosüsteemi süsteemselt. Innovatsioonitrepp ja rohetrepp on kaks tööriista, mis aitavad ettevõtetel hinnata innovatsioonimahukust ja oma keskkonnajalajälge ning tõsta seeläbi oma konkurentsivõimet." Ressursi piiramine ei jäta võimalust innovatsiooniks. Eelnõu on vastuolus õiguskindluse põhimõttega Eeltoodust tulenevalt on määruse kehtestamine vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Riigikohtu järjepidevas praktikas on kinnitatud, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõtte üheks osaks on õiguskindluse põhimõte. Kõnealuse määruse regulatsioon rikub oluliselt õiguskindluse osaks olevat õiguspärase ootuse põhimõtet. Riigikohus on leidnud, et igaühel on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima, ning seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Õiguskindlus tähendab mh kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Seoses õiguspärase ootusega on Riigikohus asjas nr 3-4-1-24-11 tehtud otsuses leidnud, et „ Ehkki õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist, tuleb silmas pidada, et õigus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. /.../ Igaühel on õigus mõistlikule ootusele, et seadusandja lubatut rakendatakse isiku suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima. /.../ Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas .“ (p-d 49-50). Õiguskindluse ja sellest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtet on tunnustatud ka Euroopa Kohtu praktikas. Nii on Euroopa Kohus selgitanud, et „ Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt nõuab õiguskindluse põhimõte, millega kaasneb õiguspärase ootuse põhimõte, esiteks, et õiguslik regulatsioon oleks selge ja täpne ning teiseks, et selle kohaldamine oleks tema subjektidele ettenähtav . Eesti Turbaliit on välja toonud, et määruse muudatus omab turbatootjatele olulisi negatiivseid mõjusid. Ehkki ka eelnõu infokoosolekul esitleti regulatsiooni kui lubade väljastamise ajutist peatamist, siis normitehniliselt ei ole see selliselt vormistatud. Määruse regulatsioon on range ja lõplik. Tegemist ei ole ajutise meetmega, vaid tähtajatu regulatsiooniga, millega sätestatakse turba kaevandamiseks sobivad alad. Sellega on ministeerium ettevõtteid otseselt eksitanud. Kavandatud muudatus m õjutab oluliselt ettevõtjate tegevust ja sektori toimimist laiemalt (sh omab mõõtmeid ka rahvusvahelisel tasandil), piirates ettevõtjate võimalusi oma äritegevusega tegeleda ja kavandatud plaane ellu viia. Tegemist on selgelt turbatootjate ettevõtlusvabaduse (PS § 31) ja omandipõhiõiguse (PS § 32) ulatusliku riivega. Arvestades, et alles 2017. aastal kehtestati uuringutel ja põhjalikel hindamistel põhinev kaevandamiseks sobivate alade nimekiri, ei ole ettevõtjatele olnud kuidagi mõistlikult ettenähtav, et riik järsku ilma igasuguse hindamise ja põhjendusteta selles nimekirjas sedavõrd olulisi muudatusi teeb. Tuletame siinkohal meelde, et 2017. aastal nimekirja kantud 266-st alast jääks muudatuse järel alles vaid 70 ala ehk pelgalt (ligikaudu) 25%. Pindalaliselt jääb alasid alles veelgi vähem, vaid ligikaudu 19% varem nimekirjas olnud sobivatest aladest. Määruse seletuskirjas ei hinnata kohaselt mõju ettevõtjatele ega sektorile üldisemalt, sh ei hinnata õiguspärase ootuse küsimust. Määrusega kehtestatav regulatsioon oleks selges vastuolus nii Riigikohtu kui Euroopa Kohtu praktikaga õiguskindluse põhimõtte rakendamise kohta ning rikuks oluliselt ettevõtjate põhiseaduslikke õigusi. Sedavõrd ulatuslikud piirangud ühe sektori toimimisele peaks regulatsiooni kehtestamise eelselt olema asjakohaselt ja põhjalikult hinnatud ning tuginema väga selgetele ja kindlatele põhjendustele ja huvidele, mis kaaluksid üles sedavõrd laastava regulatsiooni kehtestamise. Praegusel juhul selliseid põhjendusi esitatud ei ole ning mis veelgi olulisem, vajalikke uuringuid ja mõjude hindamisi samuti teostatud ei ole, mis sellist regulatsiooni muutmist põhjendaks. Turbatootjate sisuline ja tegelik kaasamine aitaks kaasa eesmärkide saavutamisele Turbasektor on püüdnud olla riigile konstruktiivne partner, me ei vastusta Eesti kliimaeesmärke, kuid me ei ole nõus sektori tasalülitamisega. Oleme viinud ennast asjaoludega kurssi, kavandanud mõju vähendavaid tegevusi ja käivitanud uuringud selle edasiseks vähendamiseks. S ektor on näidanud valmisolekut võtta mitmeid olulisi kohustusi heite vähendamiseks ja majandusliku panuse suurendamiseks. Oleme seda väljendanud oma 14.02.2024. a pöördumises. Mingit sisulist arutelu sellele pole järgnenud . Turbesektori, kui ainukese valdkonna asjatundja sisuline kaasamine õigusloomesse, aitaks kaasa eesmärkide saavutamisele. Eesti Turbaliit ei välista muudatusi kehtivas korras, kuid me välistame need praegu, kui need on esitatud sellisel viisil, ilma põhjenduste ja analüüsita. Eesti Turbaliit on kujundanud selle küsimuses konstruktiivse seisukoha, mida oleme valmis arutama aga üksnes pärast kliimaeesmärkide parlamentaarset debatti, koos meie teiste ettepanekutega ühtses paketis. Nõuame moratooriumi kehtestamist mistahes õigusloomele, mis puudutab kaevandamise lubade andmist või kaevandamise mahte enne kui ei ole valminud uuringud ning küsimus on arutamiseks küps. Lugupidamisega , /digitaalselt allkirjastatud/ Jüri Tiidermann Juhatuse esimees From: Kliimaministeerium info <[email protected]> Sent: 9. July 2024. a. 16:29 To: [email protected] Subject: FW: Reeli Sildnik_ Ene Jürjens/OLULINE Kliimaministri määruse "Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 "Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri" muutmine" Importance: High From: Allar <[email protected]> Sent: Tuesday, July 9, 2024 4:14 PM To: Kliimaministeerium info <[email protected]> Subject: Reeli Sildnik_ Ene Jürjens/OLULINE Kliimaministri määruse "Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 "Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri" muutmine" Importance: High Tere Meile teadaolevalt on sealt välja jäetud ERA Valduse AS’ile kuuluv Keskkonnaluba nr 317763 / Soosalu tootmisala Palume parandage see ebatäpsus ning lisage ala nimekirja. Parimat. Allar Peek ERA Valduse AS mob: +372 5074220 [email protected] 1  Pr Yoko Alender Kliimaminister [email protected] Meie: 10.12.2024 Ettepanekud kliimakindla majanduse seaduse eelnõule Lugupeetud minister! K liimaministeerium avalikustas 03.12.2024 kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) ja selle seletuskirja ning ootab tagasisidet kuni 10.12.2024. Eesti Turbaliit MTÜ esitab Advokaadibüroo Sorainen OÜ koostatud õigusliku hinnangu ja ettepanekud kliimakindla majanduse seaduse eelnõule. Õiguslik analüüs kinnitab, et eelnõu on vastuolus põhiseaduse § 3 lg-ga 1, § 12 lg-ga 1 ja § dega 10 ja 31. Eelnõu ei fikseeri üheselt mõistetavaid kasvuhoonegaaside koguseid, mida peab vähendama, mis rikub põhiseadusest tulenevat õiguskindluse põhimõtet. Analüüs kinnitab, et ebavõrdne kohtlemine ei ole põhiseadusega kooskõlas ning eesmärgid võrreldes teiste sektoritega on ebaproportsionaalsed, sest uute teadusandmete kohaselt puuduvad põhjused, miks peaks turbatootmist radikaalselt vähendama ning eksporti piirama. Olete jätnud arvestamata kõik ettepanekud (osadel juhtudel isegi protokollimata), mida valdkonna esindajad ja asjatundjad on kaasamisüritustel teinud või mille oleme kirjalikult esitanud. Lisaks eelnevale juhime tähelepanu, et eelnõu näeb ette, et turbasektori eesmärkide saavutamiseks vajalikud turba kaevandamise põhimõtete muudatused töötatakse välja maapõueseadusega 2026. aasta 1. jaanuariks. Nii lühikese tähtaja määratlemine ei ole põhjendatud, sest eelnõuga kavandatud turbarevisjon 6 (vt seletuskiri, lk 83) valmib lepingu kohaselt alles 2028. aastal. Analüüsi tulemused peavad olema aluseks turbasektori eesmärkide täitmiseks vajalike meetmete analüüsimisele ning planeerimisele. Eelnevat arvestades kordame ja palume eelnõud täpsustada ja täiendada järgnevalt: Ettepanek 1 . Sõnastada § 34 lõige 4 ja selle punkt 3 alljärgnevalt ( täpsustus kaldkirjas ): „( 4 ) Turbasektori heitkoguste vähendamise eesmärgid võrreldes 2022. aasta fikseeritud heitkogusega on järgmised: „3) 2050. aastaks ei ületa kasvuhoonegaaside heite ja sidumise vahe 100 000 t CO 2 ekvivalenti. “ Ettepanek 2. Täiendada eelnõu seletuskirja §-i 27 järgnevaga: „ Seaduseelnõus seatakse sektorite ülesed heitkoguste vähendamise eesmärgid võrreldes viimase 2024. aasta märtsis valminud riikliku inventuuri andmetega ehk 2022. aasta kasvuhoonegaaside heitkogusega (v.a turba valdkonnas, kus lähtutakse 2022. a andmetest raporteerituna 2023. a inventuuri metoodika kohaselt, kuna eelnõu väljatöötamise ajal metoodikat juba oluliselt muudeti) järgmiselt:... “ Ettepanek 3. T äpsustada eelnõu §-i 54 selliselt, et 2026. aasta asemel tuleb muudatused töötada välja hiljemalt 2029. aastaks, sest teadutöö tulemused valmivad alles 2028. aastal ( täpsustus kaldkirjas ): „Kliimaministeerium töötab välja käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 sätestatud turbasektori eesmärkide saavutamiseks vajalikud turba kaevandamise põhimõtete muudatused ja esitab maapõueseaduse muutmiseks ettepaneku 2029. aasta 1. jaanuariks, vajaduse korral ka ettepanekud maapõueseaduse alusel antud õigusaktide muutmiseks.“ Lisa: Advokaadibüroo Sorainen OÜ õiguslik analüüs kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kohta Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Jüri Tiidermann Juhatuse esimees Eesti Turbaliit MTÜ Tallinn Jüri Tiidermann 10.12.2024 KLIIMAKINDLA MAJANDUSE SEADUSE EELNÕU ÕIGUSLIK ANALÜÜS MTÜ Turbaliit on pöördunud Advokaadibüroo Sorainen OÜ poole seoses kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga1 (edaspidi eelnõu). Esitame alljärgneva õigusliku analüüsi koos eelnõu muutmise ettepanekutega tagamaks selle kooskõla põhiseadusega (edaspidi ka PS). 1. KOKKUVÕTE 1. Eelnõu on vastuolus PS § 3 lg-ga 1, § 12 lg-ga 1 ja §-dega 10 ja 31, sest turbasektorile seatud eesmärgid toovad kaasa ebavõrdse kohtlemise, ei taga õiguskindlust ning on ebaproportsionaalsed. Eelnõu menetlemisel on rikutud hea õigusloome ja normitehnika (edaspidi HÕNTE) nõudeid. 2. Üksnes turbasektorile on seatud 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk. Tänaseks on juba laialdaselt teada, et eesmärk lähtub metoodikast, mille järgi eeldatakse, et turvast kasutatakse peamiselt kütteks ning kogu süsinik vabastatakse atmosfääri.2 Seatud eesmärk ei ole põhjendatud, sest 96% turbatoodangust kasutatakse aiandus- ja põllumajandussektoris. Uuemad teadusandmed kinnitavad, et taimede kasvatamiseks kasutatav turvas laguneb väga aeglaselt ning taimede kasvamise käigus tekkinud süsiniku kogus ületab kasvamiseks kasutatud lendunud süsiniku koguse.3 Eelnõu ei arvesta turbasubstraatide tegelikku kasutust ning nende positiivset mõju süsiniku sidumise suurendajana ning hoidjana. Kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) arvestamise IPCC reeglistik ei nõua, et riik peaks seadma tegelikkusele mittevastavaid eesmärke. 3. 2040. aastaks ennustatakse sektori müügitulu ja töötajate arvu vähenemist kuni 45%. Erinevalt teistest sektoritest ei ole turbasektori olulisust, aiandusturbale mõistlike alternatiivide puudumist ja leevendavaid asjaolusid arvesse võetud. Tegemist on põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega. Vastuolus HÕNTE § 43 lg 1 p-ga 5 ei leia seletuskirjast ebavõrdse kohtlemise ega ettevõtlusvabaduse riive proportsionaalsuse analüüsi. Seletuskiri kajastab sektori statistikat, kuid märgib, et mõju hinnatakse maapõueseaduse koostamisel.4 Seega puudub eelnõu 1 Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu 03.12.2024 seisuga. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09c30eb5-0118-4cbb-a94a-803b3d9a7158#LwsIgyNd (03.12.2024). 2 Seletuskiri, lk 13. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09c30eb5-0118-4cbb-a94a- 803b3d9a7158#LwsIgyNd (03.12.2024). 3 Küttim, M. Kull, A. Kasvusubstraatide, sh aiandusturba roll kaasaegses toidutootmises ja selle võimalikud alternatiivid. Riigikogu toimetised 48/2023, lk 157-166; Küttim, M. Kull, A. Ringmajanduse põhimõtete juurutamine Eestis toodetud aiandusturba toodete kasutamisel ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamine LULUCF sektoris, 18.10.2024; Aruanne „Turba potentsiaal mulla süsinikuvaru suurendamiseks“, Eesti Maaülikool, 2024. 4 Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskiri, lk 88. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09c30eb5-0118-4cbb-a94a-803b3d9a7158#LwsIgyNd (03.12.2024). seletuskirjas analüüs, kas eelnõuga kavandatavad meetmed on riivatavate põhiõiguste vaates proportsionaalsed. 4. Eelnõu lubab KHG heitkoguste metoodika muutust ilma, et õigusakte muudetakse. Ainuüksi eelnõu koostamise ajal vähenes turbasektori metoodika muutuse tõttu baasaasta heitkoguse tase 22%. Ühelt poolt tähendas see, et sektor muutus vähem saastavaks. Teisalt tõi see kaasa vajaduse vähendada kiiremini tootmist, sest eesmärgid jäid samaks. Metoodika muutub eelduslikult ka tulevikus ning sellest tulenevad ulatuslikud ettevõtlusvabaduse riived ei ole kooskõlas riigivõimu seaduslikkuse põhimõttega. Isegi kui metoodika muutmine on põhjendatud, ei tohi see praktikas kaasa tuua turbasektori eesmärkide ulatuslikku muutust. See on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguskindluse põhimõttega. 5. Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku eelnõu muutmiseks selliselt, et turbasektori eesmärke leevendatakse arvestades sektori väiksemat tegelikku heidet ning olulist rolli põllumajanduses ja välisekspordis. Õiguskindluse, sh ettenähtavuse tagamiseks on mõistlik baasaasta heitkoguse fikseerimine ning pikaajalise eesmärgi määramine numbriliselt tonnides CO2 ekvivalendi kohta. 2. HEITKOGUSE FIKSEERIMATA JÄTMINE ON VASTUOLUS ÕIGUSKINDLUSE PÕHIMÕTTEGA 6. Eelnõus on KHG vähendamise eesmärgid seotud 2022. aastaga (§ 27 lg 2) ehk edaspidi hakatakse eesmärkide täitmist hindama lähtudes sellest, millisel määral väheneb KHG heide võrreldes 2022. aastaga. Eelnõu § 34 lg 4 kohaselt on turbasektori heitkoguste vähendamise eesmärgid võrreldes 2022. aasta heitkogusega järgmised: 1) heitkogust vähendatakse 2030. aastaks 12%; 2) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 50%; 3) 2050. aastaks saavutatakse kasvuhoonegaaside heite ja sidumise tasakaal. 7. Eelnõuga ei ole tegelikult heitkoguseid 2022. aasta kohta fikseeritud. Seletuskiri märgib, et KHG arvestamise ja inventuuri pideva arendamise tõttu võivad võrdluseks olevate baasaastate heitkogused muutuda.5 Metoodika parenduste korral arvutatakse üle ka kõikide aastate heitmete aegread tagasiulatuvalt alates 1990. aastast.6 8. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu tingimusel, et eesmärkide määratlus peab olema üheselt mõistetav, st välja peavad olema toodud heitkoguste vähendamise sihttasemed algtasemega võrreldes.7 03.12.2024 avalikustatud eelnõu sellega arvestanud ei ole ning märgitud on üksnes seda, et baastasemeid ei fikseerita, kuna sel juhul ei oleks eesmärkide täitmise seire võrreldav rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu eesmärkide poole liikumisega.8 9. Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte, mis peab looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes.9 Selle üheks osaks on usalduse kaitse ja et õigusaktide muudatustega peab olema võimalik tutvuda piisava ajavaruga ning oma tegevus uute normidega kooskõlla viia. PS § 31 sätestab ettevõtlusvabaduse ning § 3 lg 1 järgi teostatakse riigivõimu üksnes seaduste alusel. 10. Eelnõu koostajad ei ole viidanud ühelegi õigusaktile või metoodikale, mis keelab siseriiklikus õigusaktis baastasemete fikseerimise. Baastaseme fikseerimata jätmist ei saa 5 Seletuskirja § 27, lk 24. 6 Keskkonnaagentuur. Eesti 2023. aasta riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri LULUCFi sektori ülevaade, 20.01.2023. Kättesaadav: https://keskkonnaagentuur.ee/node/1093 (03.12.2024). 7 Rahandusministeerium. Kliimakindla majanduse seaduse kooskõlastuskiri 16.09.2024, 1.1-11/3530-2. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main#m1nBu49T (03.12.2024). 8 Seletuskirja § 27, lk 24. 9 RKPJKo 3-4-1-14-06, p 23. põhjendada asjaoluga, et emissiooni raporteeritakse IPCC reeglistiku alusel. IPCC reeglistik sätestab raporteerimise alused, aga baastaseme ja eesmärgi peab ettevõtjate jaoks üheselt mõistetavalt sätestama riik. Metoodika parendused on iseenesest lubatud, küll aga peavad parendustest tulenevad muutused olema ettenähtavad. Turbatootmise KHG arvutamise metoodika muutus ainuüksi eelnõu koostamise ajal selliselt, et kõigest kaheaastase vahega hinnati baasaasta taseme heitkogused 22% võrra väiksemaks10. Teisisõnu – turbatööstuse tegevus hinnati tagantjärgi vähem saastatavaks, aga eesmärke ei muudetud. Kui metoodika parendamise tulemusel selgub, et sektor saastab arvatust palju vähem, ei tohi see kaasa tuua seda, et sektor peab algsega võrreldes veelgi suuremas ulatuses ja kiiremini KHG emissiooni vähendama. 11. Olemasolev metoodika lähtub arvestusest, et kogu turbas sisalduv süsinik omistatakse täies ulatuse selle riigi KHG bilanssi, kus see on toodetud. Selline arvestus on asjakohane, kui on tegemist kütteturbaga11. 12. Seevastu 96% kasutatakse Eesti turbatoodangust aga aiandus- ja põllumajandussektoris, mitte kütmiseks. Euroopa kliimamäärus kohustab arvestama kliimaeesmärkide seadmisel parimaid teaduspõhiseid andmeid.12 Tänane metoodika ei arvesta, et teadusuuringute kohaselt vähemalt 98% turbas sisalduvast süsinikust väljub ringlusest tahkel kujul, kliimamõju avaldamata.13 Aiandusturba kui kasvusubstraadi koosseisus olev turvas laguneb väga aeglaselt (enam kui 100 aastat) ning taimede kasvamise käigus tekkinud orgaanilise süsiniku kogus ületab kasvamiseks kasutatud lendunud orgaanilise süsiniku kogust. Rahvusvaheline KHG heite reeglistik võimaldab heitmete hindamisel arvestada eksporti14. Järelikult on metoodika uuendamine põhjendatud ja võimalik. 13. Hetkel on ilmselge, et metoodikad muutuvad. Teadustöödest15 nähtub suund, et sektori metoodikaid muudetakse suure tõenäosusega ka edaspidi. Näiteks on Kliimaministeerium moodustanud 2023. a töörühma „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks.” Juhtrühma 11.11.2024. a protokollist nr 1-2/24/13 punktist 3.2 selgub, et töörühm otsib võimalusi kuidas metoodika arendamise kaudu aruandluse kvaliteeti parandada ja Eesti emissioone vähendada. Seega metoodika muutmise tõttu muutub algtase tõenäoliselt ka edaspidi. Samuti on hetkel koostamisel riigi poolt tellitud teadusuuring, mille eesmärk on töötada välja riikliku KHG inventuuri mõistes turbatootmisalade ehk korrastatud alade KHG heite hindamise metoodika16. Kui seejuures hinnatakse baastase teistsuguseks, st minevikule antakse teistsugune õiguslik tähendus, kerkib õigusakti tagasiulatuva jõu küsimus. Põhiseadus keelab üldjuhul suurendada kohustusi tagasiulatuva jõuga õigusaktiga17. 10 Meile teadaolevatel andmetel langes turba emissiooni tegur 1,4-lt 1,09 peale. 11 Küttim, M. Kull, A., lk 56. 12 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus), näiteks preambul, p-d 1, 24, 31. 13 Küttim, M. Kull, A., lk 68. 14 IPCC. 2013 Supplement to the 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories: Wetlands. Kättesaadav: https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/wetlands/pdf/Wetlands_Supplement_Entire_Report.pdf; Küttim, M. Kull, A., lk 61. 15 Küttim, M. Kull, A. Kasvusubstraatide, sh aiandusturba roll kaasaegses toidutootmises ja selle võimalikud alternatiivid. Riigikogu toimetised 48/2023, lk 157-166; Küttim, M. Kull, A. Ringmajanduse põhimõtete juurutamine Eestis toodetud aiandusturba toodete kasutamisel ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamine LULUCF sektoris, 18.10.2024; Aruanne „Turba potentsiaal mulla süsinikuvaru suurendamiseks“, Eesti Maaülikool, 2024. 16 Teadusuuring jääksoode KHG bilansist võrdluses kasutuses olevate tootmisaladega ning kõrgemal tasemel metoodika väljatöötamine selle inventuuris raporteerimiseks", nr 4-18/24/4806. 17 RKPKo 5-24-22, p 75. 14. Olemasolev regulatsioon ei kaitse seega sektorit selle eest, et paari aasta pärast ei võeta kasutusele uut metoodikat, mis vähendab oluliselt baasaasta arvestuslikku heitkoguste taset. Sellisel juhul peaks turbasektor lühema aja jooksul heitmeid vähendama, sh suuremates kogustes. On oluline vahe, kas aastaks 2040 peab turbasektori vähendama 40% heitmeid 1 206 630 t süsiniku kogusest või hoopiski 40% 880 000 süsiniku kogusest. Euroopa kliimamäärus ei eelda, et negatiivsed heitekogused tuleb saavutada enne aastat 2050 või piirama peab sektorid, kelle emissioonid on vähetähtsad. 15. Riigikohus on selgitanud, et õigustloovate aktide puhul on üldjuhul lubamatu suurendada kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga, mis tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi kehtestada juba minevikus tehtud tegudele. Tagasiulatuv jõud on ebaehtne, kui see puudutab õigusakti vastuvõtmise ajaks alanud, kuid mitte veel lõppenud tegevust, täpsemalt, kui see kehtestab edasiulatuvalt õiguslikud tagajärjed minevikus alanud tegevusele18. Kui ettevõtete baasaasta KHG kogust muudetakse tagantjärele, siis tuleb uute regulatsioonide kavandamisel ilmtingimata arvestada ettevõtjate õiguspärase ootuse põhimõttega ning arvestada selle riive proportsionaalsust. 16. Eelnõu ei võimalda ettevõtjatel oma tegevust planeerida, näiteks teha asjakohaseid investeeringuid. Riive on selle võrra intensiivsem, et metoodika parendamisest tuleneva eesmärgi muutuse eel ei toimu kaasamist ega arutelu. Põhiseadusest tuleneva õiguskindluse põhimõtte üheks osaks on vacatio legis – normide vastuvõtmise ja jõustumise vahel peab olema piisav aeg, et isikud saaksid normidega tutvuda ja oma tegevuse uute normidega kooskõlla viia. Metoodika muutusest tulenev eesmärgi nihe toimuks sisuliselt üleöö, ootamatult ja ulatuslikult. Ei toimu arutelu ega mõjuanalüüsi, kas metoodika parendamisest tulenev eesmärgi muutus on sektori suhtes proportsionaalne või laiemalt sotsiaalmajanduslikult vastuvõetav. Selline olukord rikub õiguskindluse põhimõtet koosmõjus ettevõtlusvabadusega, samuti riigivõimu seaduslikkuse põhimõtet. Seega on kavandatav regulatsioon vastuolus põhiseaduse § 3 lg-ga 1 ning §-dega 10 ja 31 nende koosmõjus. Ettepanek eelnõu täpsustamiseks: 17. Eelnõuga tuleb luua regulatsioon, mis arvestab uute metoodikate kasutuselevõttu lähtudes selgelt fikseeritud baasaasta kogusest. Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 34 lõiget 4 järgnevas sõnastuses (muudatus kaldkirjas): „(4) Turbasektori heitkoguste vähendamise eesmärgid võrreldes 2022. aasta fikseeritud heitkogusega on järgmised: 18. Õigusselguse tagamiseks tuleks muuta vähemalt eelnõu seletuskirja § 27 viimast kahte lõiku järgnevalt: „Seaduseelnõus seatakse sektorite ülesed heitkoguste vähendamise eesmärgid võrreldes viimase 2024. aasta märtsis valminud riikliku inventuuri andmetega ehk 2022. aasta kasvuhoonegaaside heitkogusega (v.a turba valdkonnas, kus lähtutakse 2022. a andmetest raporteerituna 2023. a inventuuri metoodika kohaselt, kuna eelnõu väljatöötamise ajal metoodikat juba oluliselt muudeti).“ 3. 2050. AASTA EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE TÄHENDAB ERAKORDSELT INTENSIIVSET ETTEVÕTLUSVABADUSE RIIVET JA VÄHEST ÕIGUSLIKKU ETTENÄHTAVUST 19. Eelnõu kohaselt peab turbasektor 2050. aastaks saavutama KHG ja heite sidumise tasakaalu (§ 34 lg 4 p 3). Eesmärki on seletuskirjas põhjendatud sellega, et sektor on 18 RKPJKo 16.12.2013, nr 3-4-1-27-13, p 61. heitmemahukas ning vajadus on suunata tööstuse teravik kohapealsele turba väärindamisele19. Eelnõu põhineb TalTech’i uuringul, mille kohaselt on keeruline leida viisi KHG eelarve piiresse mahtumiseks, kui tootmine säilib. 20 05.08.2024 seletuskirja leheküljel 94 oli märgitud, et hinnang heitmete mahule põhineb praegu inventuuris kasutatavale metoodikale. 03.12.2024 seletuskirjast on see selgitus kustutatud selgitusi esitamata, kuigi on teada, et inventuuris kasutatav metoodika on olulises muutumises. 20. Turbasektorile sellisel kujul seatud eesmärgid on vastuolus eelnõu teaduspõhisuse (§ 15) ning ringmajanduse ning süsinikuvaru hoidmist ja loodusesse KHG sidumist soodustavate tegevuste ja praktikate soosimise (§ 24) põhimõtetega, mille arvestamise vajadus tuleneb ka Euroopa kliimamäärusest21. Nagu eelnevalt viidatud, siis sektori mõjude hindamisel ning eesmärkide seadmisel on lähtutud vananenud metoodikast. Turbasektori kliimaeesmärkide määratlemisel on oluline erinevus, kas turvast kasutatakse küttematerjalina või aiandusturbana: Viimasel juhul jääb turbas sisalduv süsinik tahkel kujul seotuks keskmiselt vähemalt 29% ulatuses22 ning ka ülejäänud lagunemine kestab 100 aastat. Järelikult sõltub KHG eelarve piiresse mahtumine otseselt konkreetse metoodika rakendamisest. 21. Eelnõu on vastuolus õiglase ülemineku põhimõttega (eelnõu § 14) ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna soodustamise põhimõttega (eelnõu § 17). Statistika kohaselt läheb ekspordiks 92% Eesti turbast.23 Suurimad tarbijad on Euroopa riigid.24 Ernst & Young Baltics AS 2022. aasta uuringu kohaselt loodi turbasektori sees 2020. aastal 40,6 miljoni euro eest otsest lisandväärtust.25 Sektor pakkus 2020. aastal otseselt tööd 788 inimesele. Lisaks oli sektoriga seotud 1023 kaudset ja 369 kaasnevat töökohta. Statistikaameti andmetel on pärast baasaastat turbasektori ekspordikäive kolme aastaga suurenenud ligi 50%, samas kui Eestis on olnud majanduslangus ja väliskaubanduse bilanss on halvenenud. 22. Samas ei ole eelnõu koostamisel sektori panust majandusse peetud oluliseks ning säilitamisväärseks. Nõudlus turba järgi on suurendanud pea iga aasta ning see annab olulise panuse majandusse. Puudub võrdväärne mõjude hinnang näiteks põlevkivisektori sulgemise mõjuhinnanguga, kuigi ainuüksi 2040. aastaks prognoositakse seletuskirjas ettevõtete müügitulu ja töötajate arvu vähenemist 40–45% ulatuses. Metoodika edasisel arendamisel on põhjust eeldada, et langus võib olla juba enne 2040. aastat veel drastilisem. Eelnõu seletuskirjale viidates,sh enne kliimakindla majanduse seaduse menetluse lõppu, on juba muudetud maapõueseaduse alamakti, mille alusel sisuliselt uutel aladel ei ole võimalik enam kaevandamislube taotleda. Ka sellele muudatusega kiirustati, sh ei eelnenud mõjuanalüüse. 23. Eelnõus määratletud põhimõtted on seega vaid toreduslikud, kui nendega arvestamine ei nähtu sektori puhul seletuskirjast või mõned muust dokumendist. 24. Eelnõu on vastuolus PS § 12 lg-s 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Näiteks põllumajandus- ja tööstussektor peavad tagama heitmete piiramise, mitte kliimaneutraalsuse. Näeme, et põllumajandussektori puhul on arvestatud panust toidujulgeoleku tagamisel ning KHG heite vähendamist arvestatakse sektori potentsiaali alusel, lähtudes mh sellest, et taimekasvatuses seotakse süsinikku26. Seletuskirjast ei nähtu, et turbasektori puhul oleks 19 Seletuskirja § 34, lk 79. 20 Laht, J. Roos, I. Eesti kasvuhoonegaaside eelarve koostamine. Tallinn: TalTech Energiatehnoloogia Instituut, 2024, lk 6. 21 Euroopa kliimamäärus, näiteks preambul, p-d 1, 24, 31, 22. 22 Küttim, M. Kull, A. 23 Küttim, M. Kull, A. Kasvusubstraatide, sh aiandusturba roll kaasaegses toidutootmises ja selle võimalikud alternatiivid. Riigikogu toimetised 48/2023, lk 160. 24 Idem., lk 158. 25 Ernst & Young Baltic AS. Eesti turbasektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, juuni 2022. 26 Seletuskiri, lk 74-74. samadest kaalutlustest lähtutud, st et ei ole arvestatud, et turbasektor panustab vahetult toidujulgeolekusse ja aitab suurendada süsiniku sidumist. 25. Võrreldavate isikugruppide erinev kohtlemine on lubatav, kui erineval kohtlemisel on legitiimne eesmärk ja erinev kohtlemine on eesmärgi suhtes proportsionaalne 27. Valdkonna heitmemahukus võiks olla rangema kohtlemise õigustuseks kui (1) tegu oleks teistest sektoritest suurema heitmemahuga sektoriga ja kui (2) suur heitmemahukus vastaks üldse tegelikkusele. Eelnevalt kirjeldatud teadustööd näitavad vastupidist. Seega puudub selles osas erinevaks kohtlemiseks legitiimne eesmärk. Kui legitiimset eesmärki ei ole, ei saa hinnata ka erineva kohtlemise proportsionaalsust legitiimse eesmärgi suhtes ja erinev kohtlemine on igal juhul ebaproportsionaalne. 26. Arusaamatu on argument, miks peaks edaspidi olema turbatööstuse suund „suuremale kohapealsele turba väärindamisele.“ Suurem väärindamine Eestis teenib iseenesest nii majanduslikke kui ka keskkonnaalaseid eesmärke. Saame aru, et sektor pooldab uute lisandväärtusega toodete arendamist. Samas ekspordi piiramist ei saa pidada legitiimseks eesmärgiks rangema heitme-eesmärgi seadmisel. Liiatigi veel olukorras, kus metoodikaid saab täpsustada nii, et süsinikuheide arvestatakse tarbijariigis, lähtudes turba tegelikust kasutusest. 27. Väärib tähelepanu, et kõrgema lisandväärtusega toodete osakaalu suurendamine eeldab investeeringute tegemist. Investeeringute tegemisele eelnevad alati tasuvusarvestused ning valdkonnale on iseloomulikud pikaajalised lepingud, mis arvestavad olemasoleva olukorraga. Olukorras, kus sektori kliimaeesmärgid võivad üle öö muutuda, ei ole eluliselt usutav, et sektor julgeks teha investeeringuid. Ükski investor ei soovi panustada sektorisse, mida riik soovib erakordselt piirata. Seega ebakindel õiguslik olukord ei võimalda ka turba suuremat väärindamist ja eesmärk jääks lihtsalt paberile. 28. Lisaks on jäetud eelnõuga põhjendamatult tähelepanuta turbasektori roll põllumajanduses ja toidujulgeolekus. Seletuskirja kohaselt ei ole turbal rolli põllumajanduses, sh süsiniku sidujana, peetud mainimisväärseks. Eelnõu koostamise käigus ei ole arvestatud, et hetkel puudub aiandusturbale mõistlik ja kättesaadav alternatiiv.28 Olukorras, kus 96% Eesti turbatoodangust kasutatakse aiandus- ja põllumajandussektoris ja valdav osa (82%) köögiviljakasvatuses, ei saa turba rolli alahinnata. 29. Samuti on tähelepanuta jäetud globaalne kliimaeesmärk – kui Eestis turvast ei kaevandata, siis kasutataks toiduainetööstuses mujal kaevandatavat turvast. Seega jääb globaalne heide samaks või suureneks uute alade avamise tõttu sihtturgudest kaugemal Euroopa julgeolekut ohustatavates riikides. Eelnõu seletuskirjas tuleb hinnata, kas turbale on olemas alternatiiv ning milline oleks alternatiivi KHG heide. 30. Lähtuvalt eeltoodust on ainult turbasektori ettevõtetele KHG ja heite sidumise tasakaalu eesmärgi seadmine põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine ehk PS §-i 12 rikkumine. Ühegi teise majanduse jaoks olulise sektori jaoks ei ole sedavõrd rangeid eesmärke seatud. Eelnõuga on põhjendamatult määratletud eesmärgiks kohapealset ressurssi väärindava sektori tegevuse lõpetamine. Põhiseadusest tulenevalt ei saaks see ka olla legitiimseks eesmärgiks, mistõttu ei ole tegemist proportsionaalse abinõuga. 31. Eelnõu ja seletuskirja loomisel ei ole lähtutud HÕNTE-st, mille järgimine on seaduseelnõu koostamisel kohustuslik. Seletuskiri kajastab turbasektori statistikat ning märgib, et täpsemat mõju ei ole võimalik hinnata, sest see sõltub maapõueseaduse muutmisest.29 Järelikult on ilmselge, et mõjud on jäetud hindamata. Mõjude hindamise delegeerimine järgmistesse seadusandlikesse protsessidesse on vastuolus HÕNTE-ga. MTÜ Turbaliit on 27 RKPJKo 3-4-1-7-13, p 41. 28 Küttim, M. Kull, A. Riigikogu toimetised 48/2023, lk 157-166. 29 Seletuskiri, lk 89. juhtinud tähelepanu, et Kliimaministeerium ei ole arvestanud sektori ja valdkonna asjatundjate sisendinfot ning ettepankuid. 32. HÕNTE § 5 tõstab esile, et seaduseelnõusse kavandatavad isiku õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed eesmärgiga, mida seaduseelnõu avalikes huvides taotleb. HÕNTE § 43 lg 1 p 5 nõuab otsesõnu, et seletuskirja osas „eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ tuleb analüüsida eelnõu kooskõla põhiseadusega. Tegelikkuses ei ole eelnõu põhiseaduspärasust hinnatud – seletuskirjast ei leia ei ebavõrdse kohtlemise ega metoodika muutustest tuleneva ettevõtlusvabaduse riive proportsionaalsuse analüüsi. HÕNTE § 46 nõuab põhjalikult eelnõu mõjude analüüsimist, sh sotsiaalse ja majandusliku mõju ning mõju riigi julgeolekule (lg 1 p-d 1-3). Seletuskirjas ei ole hinnatud metoodika muutustest tulenevat mõju turbasektorile, sellega seotud tööhõivele ega toidujulgeolekule. Mõju hindamine on muuhulgas vajalik selleks, et ettevõtlusvabaduse riive proportsionaalsust oleks üldse võimalik hinnata – kui ei ole selge riive ulatus, ei saa hinnata ka selle mõõdukust. Seega on eelnõu ja seletuskirja koostamisel rikutud HÕNTE nõudeid ja seega ka formaalseid nõudeid eelnõule. Ettepanek eelnõu täpsustamiseks: 33. Selleks, et eelnõu oleks põhiseadusega kooskõlas, oleks võimalik sätestada eesmärk tonnides CO2 ekvivalendi kohta. Fikseerides pikaajalise leebema eesmärgi numbriliselt on võimalik tagada sektorile õiguslik ettenähtavus arvestades sektori väiksemat tegelikku heidet ning olulist rolli põlumajanduses ja ekspordis. Konkreetse eesmärgi määratlemine vähendab ka metoodikate muutumisest tulenevat mõju. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 34 lg 4 p-i 3 järgnevas sõnastuses (kaldkirjas): „2050. aastaks ei ületa kasvuhoonegaaside heite ja sidumise vahe [●] t CO2 ekvivalenti.“ Lugupidamisega Allar Jõks Britta Retel partner, vandeadvokaat vandeadvokaat  0 0 0 0 Hr Kristen Michal Minister Kliimaministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie: 0 7 .0 6 .2024 Kliimakindla majanduse seadu s e kava Lugupeetud minister! Maailmas on hinnanguliselt ainuüksi köögiviljade kasvatamiseks 1 8 00 000 ha katmikalasid panustamas toi du julgeolekusse ja nende hulk kasva b aastas 10% . Sellele lisandub sama palju lõike - ja potilillede kasvatamiseks mõeldud kasvuhooneid ning täiendavalt kasvuhooned väiketaimede ettekasvatamiseks. A iandussektori põllumajandustoodangu rahaliseks väärtuseks võib hinnata 150-200 miljardit eurot aastas. Saadav toodang ei ole teiste põllumajanduslike kasvatus meet oditega asendatav. Taimekasvatus katmikaladel tugineb möödapääsmatult kasvusubstr aatide le , millest ü ks kümnendik baseerub Eestist pärit turbatoodetele. Eesti t urba toodete globaalset tähtsust toidu tootmises ja taimekasvatuses on raske üle hinnata. Turbakasutuse kliimamõju on samas olematu – 0,01% . Eelneva tõttu oleme resoluutselt vastu alljärgnevale Kliimakindla majanduse seaduse tutvus tusdokumendis toodud eesmärgile: „ Muudame turbatootmise kaevandamise lubade väljaandmise põhimõtteid nii, et see toob kaasa turbatootmise CO 2 heite 12% vähenemise 2030. aastaks ning märgaladest lähtuva heite vähendamise 100% aastaks 2050. “ See vajab muutmist. Palume sõnastada vastav turba valdkonna eesmär k tasakaalustatult alljärgnevalt: „ Haldame tu r batootmise kaevandamise lubasid viisil, et toodangu eriheide oleks minimaalne s h panustame efektiivsuse kasvu , kiire sse korrastamis se ja tuleviku tarbeks hoitavate tootmisalade konserveerimis se . 2030. a vaates paneme rõhku korrastamisele , täpsustame kütteturba kasutamise põhimõtteid ja vajadust , seni peatame uute lubade andmi s e kütteturba kaevandamiseks . 2050. a vaates näeme ette aiandusturba ka evandamiseks heitekvoodi 500 tuh t CO 2 aastas, millest 100 tuh t on arvestatud on-site emissioonideks ja 400 tuh t off-site emissioonideks. Arvestame, et selleks ajaks võib muutuda off-site emissioonide arvestus ning selle raporteerimise kohustus võib üle minna tarbimise asukoha riikidele.“ Ressursi eit amine ei vähenda keskkonnamõju Kliimakindla majanduse seaduse kava (edaspidi KlimS kava ) näeb ette selge tootmisma h u piira mise 2030. a vaates ja sektori sulgemise 2050. a , julgemata seda otsesõnu välja öelda. See ei lähtu ega arvesta objektiivset vajadust turbatoodete järele tänapäevases toidu tootmi ses , dekoratiivtaimede kasvatamises ja väiketaimede ettekasvatamises (edaspidi nimetatud ühiselt toidu tootmi s es ) . T u rv as on kogu taime elukaart arvestades ülekaalukalt kõige efektiivsem tooraine ning seeläbi peamine ja kõige väiksema kliimamõjuga kasvusubstraatide koostisosa . Turba osakaalu vähendamine segudes saab toimuda vastavalt teaduse ja tehnoloogia arengu le selles vallas , mitte poliitilise surve alusel . Varasemalt 100% turbast koosnevad segud on asendunud ke skmiselt 60-70% sisaldusega segudega ning prognoositakse, et 2050. a langeb see keskmiselt 30-40%-ni. Kasvusubstraatide nõudluse kasvuga s ama aegselt suureneb oskus kasutusele võtta järjest uusi koostisosi. Tegemist on protsessiga, mis toimub turba tootmisest sõltumatult, kuid mis ei vähenda vajadust turba järele. Eeldatakse 2050. a turba vajadus kahekordistub. Kuna enamiku teiste koostisosade kasutamine on võimalik üksnes segus turbaga, ning prognoositakse, et globaalne vajadus kasvab 2050. aastaks 400%. K õik autorid viitavad, et turba osakaalu vähendamine alla optimaalse, isegi kui teisi koostisaineid oleks saada, vähenda ks oluliselt aiandussektori ressursitõhusust. Kuna turbapõhiste substraatide teoreetiline heide moodustan üksnes 5% kogu taime elukaarega seotud heitest , viiks see koguheite suuremiseni määral, m is ületab kümnetes kordades aiandus turba arvelt loodetavat teoreetilis t kokkuhoidu. Taimekasvatuse eri sisendite ja väljundite suhet iseloomustab lis a tud diagramm, kus on kirjeldatud tomatikasvatuse näitel mida on vaja 1 kg tomatite kasvatamiseks ja mis sellest üle jääb. Diagramm kasutab näitena kasvusubstraadina kivivilla, kuid selle põhimõte kehtib ka orgaaniliste kasvusubstraatide korral ja teiste kultuuride kasvatamisel. KlimS k ava p eatükis 2.6 tõdete, et „ Piisav toit on eluks hädavajalik, mistõttu põllumajandusliku tootmise maht jääb praegusega võrreldes samaks . Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks leitakse viisid süsteemi sees ja lisameetmetega. “ On arusaamatu, et ühelt poolt tunnistate toidu vajalikkust, samas soovite piirat a kõige efektiivsema toidutootmise meetodi, kontrollitud tingimustes toidu kasvatamise aluseks olevat kõige kvaliteetsemat toorainet. Asjaolu, et aiandusturba teoreetilist heidet ei arvestata põllumajanduse, vaid märgalade kategoorias, et muuda fakti , et turvas on toidu tootmiseks sama vajalik kui haritav maa või kastmisvesi . Aiandussektor annab Euroopa Liidus 1/5 p õllumajandustoo dangust . Köögiviljakasvatus ja kaubandus on üks põllumajanduse olulistest alustest kogu maailmas. Turba valdkonna le seatud eesmärk on otses es vastuolus 10.05.2023. a avaldatud Morlteri raportiga , mis ütleb, et kuna Euroopa toiduga varustatus ja toidu ohutus ei ole tagatud , peavad ühe meetmena kasvusubstraatide koostisosad olema Eu roopa Liidu siseturult kättesaadavad – Points out that innovative and resource efficient cultivation practices in controlled, enclosed environments require a secure supply of growing media raw materials; believes that EU production and supply of these materials should be guaranteed . Lisaks turbale on Euroopas võimalik mingiski arvestatavas mahus t oota veel üksnes puidukiudu ja komposti. Kuid kumbagi nendest ei ole võimalik ei iseseisvalt ega kokku toota kaugeltki vajadust katvas mahus. Teistest teoreetiliste koostisosadest rääkimata. Liiati, k umbki neist ei ole iseseisvalt kasutatav ning kumbki neist ei ole steriilsed st esineb pidev oht kasvatatava toidu nakatumiseks hallituste või haigustekitajatega. Efektiivseks toidu tootmiseks v ajaminevad substraadi kogused, kvaliteet ja ohutus on aspektid millele viitavad kõik valdkonna tunnustatud asjatundjad . Seetõttu on üha rohkem kuulda arvamusi, et turba piiramise asemel on vaja turvas kuulutada Euroopa Liidu üleselt toiduainete tootmise seisukohast strateegilise tähtsusega ressursiks. Ohustades turba kättesaadavust ohustame Eesti ja Euroopa Liidu toidujulgeolekut. Euroopa Liit ei kasvata ise tarbitavas koguses toitu, samuti ei tee seda Eesti. Seda eriti just turvast vajavates valdkondades ehk aianduse s . Eesti köögiviljadega ise varustatus on üksnes 40% , marjadest rääkimata, mille isevarustatuse tase on 7 %. Hoolimata mitmete st visioonidokumentidest meie isevarustatuse tase jätkuvalt langeb. Eesti aiandussaaduste väliskaubanduse bilanss on ~250 milj € miinuses. Ainuüksi import Lätist ületab kogu ekspor t i kaks korda! Kui EL ei suuda tagada toidujulgeolekut oma ressursside toel, mille hulka käib ka Eesti 10 protsendine osa (Euroopa Liidu siseselt on see tegelikult kõrgem) , on üsnagi selge, et mujalt maailmast selle hankimine läheb kallimaks ja keerulisemaks või on sootuks võimatu . Aiandusturvast toodetakse üksnes kümnekonnas riigis maailmas. Millest ainult kaks asuvad väljaspool Euroopat, Kanada ja USA. Samas mõjutab ülerahvastatud Aafrika ja Aasia riikide ressursside tarbimine omakorda näiteks immigratsiooni Euroopasse, mis on taas EL ’i sises t toidujulgeolekut mõjutav faktor. T oidujulgeolek on täna oluline osa julgeolekupoliitikast laiemalt ning selle vastandamine teiste, sealhulgas kliima eesmärkidega , toob kaasa äärmuslike poliitikate leviku ja rahutused , mille tunnistajaks me juba oleme . Turbal kui ühel olulisel osal põllumajanduse ressursiahelas on oluline roll toidujulgeoleku tagamisel. Turba kasutamine ei vastandu kliimaeesmärkidele, vaid aitab neid saavutada. Arvestades põllumajandusliku maa piiratust on aiandus ainuke valdkond, kus oleks võimalik toidutootmist ilma täiendava maa hõivamiseta oluliselt suurendada. Turbast substraatide tootmine ja nende kasutamine on ühiskonnale kõrge lisandväärtusega On äärmiselt kummaline, et Kliimaministeerium ve ab aiandusturba vastast kampaaniat nagu rohelobist, e irates objektiivseid fakte ning ignoreerides väljakutseid Eesti majanduses. Vastupidiselt Teie väidetele on turba sektor üks kõrgeima lisandväärtusega maamajanduse harudest, mis tugineb Eesti toormele. Oleme hinnanud, et riik saab iga kaevandatud turba tonni kohta 28 € erinevaid makse ja tasusid sh ressursitasu 1,9-2,3 €/t. Turba tootja d on tänapäeval tüüpiliselt stabiil s e d , aastaring s e d tööandja , k e s maksavad Eesti maapiirkondade keskmisest 30% suurem at palk a . Vaatamata väiksusele on s ektori ekspordikäive ~150 milj € ja kasvab jõudsalt . Ühe töötaja antav lisandväärtus on keskmiselt 2,5 Eesti keskmist ja 1,5 EL’i keskmist , ulatused 100 000 € aastas st tootmine on mehhaniseeritud ja automatiseeritud . Samuti turbasektoris teiste maamajanduse valdkonna ettevõt etega võrreldes keskmisest oluliselt paremad ettevõtete näitajad, käive, lisandväärtus ja kasum. Millisest väikesest lisandväärtusest me räägime? Sektorite omavaheline võrdlus absoluutskaalal ei ole asjakohane. Loomulikult on näiteks metsandus suur ja turbasektor väike, nii võrrelda ei ole adekvaatne. See ei ütle kummagi sektori ressursikasutuse kohta midagi. T urbasektorile põhjendatu lt omistatav emissioon on hinnanguliselt üksnes 120 tuh t CO 2 ekv aastas , mis vastab proportsionaalselt sektori panusele Eesti rahvamajandusse . Adekvaatse võrdlusandmete saamiseks , kui on soov sektoreid omavahel võrrelda, tuleb sektorite majandusnäitajatest enne kõrvalda da see osa, mis tugineb imporditud toormetel, või mis ei ole kohaliku ressursi väärindamisega üldse seotud. Meid teeb murelikuks, et j ätate süsteemselt tähelepanuta, et vajadust turbatoodete järele suurendavad toitumisalased arengud ja eelistused sh ka riiklikud , mitte turba tootjad . Aiandussektor on peamine värske taimse , toor- ja tervisliku toiduga varustaja, mille osakaalu kasvu nii tervelt elatud aastate suurendamiseks kui ka põllumajanduse keskkonnamõju vähendamiseks näevad ette kõik ÜRO, Euroopa Liidu ja siseriiklikud toidu tootmist ja tarbimist käsitlevad visioonidokumendid. Tervisenäitajate parandamine on üks suurtest väljakutsetest, mis lisaks oma vahetule positiivsele mõjule hoiab kokku ka kulutusi tervishoiule. Ainuüksi Euroopa Liidus tugineb igal aastal konservatiivselt hinnates ~15 miljardit tervislikku toidukorda Eesti turbatoodetele. Mitte ükski teine Eesti tooraine ega meil valmistatud toode ei oma sellist levikut ega võimendust, kui turvas ja sellest valmistatud kasvusubstraadid. Mitte ükski riik ei alusta kliimavõitlust valede andmete alusel eluks vajaliku toorme varustuskindluse nõrgendamisest . Lahendusi on vaja leida süsteemi seest nagu te põllumajanduse puhul tõdete. Sama peab kehtima ka turbale. K ontrollitud tingimustes toimuv taimekasvatus on peamine viis kohaliku toidu kasvatamiseks oluliselt suuremas ulatuses, kui see oleks mistahes piirkonnas looduslikult võimalik. V ärskete köögiviljade aastaringne kasvatamine põhjapoolsetes piirkondades sh ka Eestis ei ole võimalik, kuid seda on võimalik kompenseerida kasvusubstraatidel kasvatamisega kontrollitud tingimustes. Katmikalad tagavad võimaliku suurima saagikuse ajal ja kohas, kus see muidu ei oleks üldsegi võimalik, kombineerides looduslike olude ja kontrollitud kasvukeskkonna parimaid võimalusi. See väljendub nii tervislikus toidus, kui ka taskukohases hinnas. Mistahes meetmed, mis suurendavad turba omahinda, kanduvad edasi toidu hinda. Oluline teada olukorras, kus paljud riigid teevad toidu hindade kontrolli all hoidmiseks samal ajal s uuri pingutusi, näiteks rakendavad madalamaid käibemaksu määrasid. Kuigi Eesti aiandussektor on suhteliselt väike on seda iseloomustavad andmed eelkõige lisandväärtuse loomes kõnekad . E esti Aiandusliidu andme tel on tavalise põllumajandusmaa saagikus rahalises vääringus Eestis 3 000 – 5 000 €/a*ha, samas kui kõrgtehnoloogilistes kasvuhoonetes on see ~1 500 000 €/ha*a. Nii nagu ka maailma aiandus, tugineb ka meie aiandussektor turbatoodetele. Aiandusturba kasutami sest lähtuva laiapõhjalise ühiskondliku kasu maha vaikimine on arusaamatu. Võimalust, et turvast tervikuna pärast Eesti KlimS vastuvõtmist vähem tarbitakse, ei eksisteeri. Seda on oluline teada arvestades asjaolu, et siin regioonis on turba tootjad ka Venemaa ja Valgevene, mis tähendab, et Eestis turba tootmise vähenemisel hakkab Euroopa Liit suuremas mahus kasutama nende riikide turvast. Näiteks perioodil 2018 2021 suurenes turba eksport Venemaalt 200% jõudes 2021. a 354 tuh t tasemele. Valgevene eksport on ~200 tuh t tasemel. Sanktsioonidele vaatamata arendavad nii Venemaa kui ka Valgevene aktiivselt oma turbatööstust, et kompenseerida teatud toodete impordi piiranguid ning t eisalt otsitakse aktiivselt varjatud võimalusi ekspordimahtude suurendamiseks sh Euroopa Liitu , et teenida välisvaluutat. Kui jääte oma algse KlimS kava sõnastuse juurde, palun lisage kinnitus , et Kliimaministeeriumi arvamusel pööratakse Venemaal ja mujal samameelsetes riikides keskkonnahoiule rohkem tähelepanu kui mei l, sealt toorme hankimine on moraalselt vastuvõetav ja sellel on väiksem keskkonnajalajälg, kui Euroopa Liidust hangitud toormel . Turba kasvuhoonegaaside heide on jätkuvalt ülehinnatud Põllumajanduse peatükis olete öelnud: „ Arendame kasvuhoonegaaside inventuuri metoodikat selliselt, et põllumajanduse ja maakasutuse muutuse ja rakendatavate meetmete mõjusid oleks võimalik täpsemalt hinnata. “ Miks te ei kohtle sektoreid võrdselt ? Alates 2021. a talvest oleme teid süstemaatiliselt informeerinud, et aiandusturba kasvuhoonegaasid heide on valesti raporteeritud . Selle kohta on ilmunud kirjutisi isegi Riigikogu Toimetistes. Seda kummalisem on, et KlimS arutelu de aluseks võetud heiteprognoos oli koostatud valesti isegi parandamise eelseid parameetreid arvestades . Halli joonega on illustreeritud KlimS arutelude käigus ministeeriumi poolt tutvustatud ajalooline heide ja tuleviku prognoos. Sinise joonega on tähistatud ajalooline aiandusturba kaevandamise heide, mille juures on arvestatud, et 29% kogu aiandusturbas sisalduvast süsinikust võib lugeda pikaajaliselt stabiilseks. Mõlemad mudelid lähtuvad kohese oksüdatsiooni printsiibist, mis me teame ei kirjelda turba lagunemist õigesti. Tegelikku Eesti aiandusturba emissiooni kirjeldavad resultant tulbad, mille kohaselt praegusel hetkel on emissioon u 400 tuh t CO 2 ekv tasemel ja jõuab stabiilse tootmismahtu korral 2050. aastaks 460 tuh t tasemele. Miks me deklareerime oma heited jätkuvalt kolm korda üle!? Joonis 1. Heitemudelite ja tegeliku heite omavaheline võrdlus. A inuke päriselt Eesti sse puutuv aiandusturba tootmisega seotud heide on illustreeritud sinis te , kollaste, oranžide ja punaste tulpadega . Sellekohaselt on praegu kasutuses olevate tootmisalade heide 120 tuh t CO 2 ekv tasemelt ja see on võimalik viia 2050. a 85 tuh t CO 2 ekv tasemele ilma tootmismahtusid ja l o astamis t piiramata, üksnes efektiivse ja mõistuspärase ressursikasutuse korraldusega. Miks te pakute esmalt meetmeid, mille majanduslik kahju on võimalikult suur ja jätate arvestamata ettepanekud, mis saavutavad sama eesmärgi ilma või vähese majandusliku kahjuga, on meile arusaamatu. Eriti arvestades, et hiljuti valminud uuringus „Eesti kasvuhoonegaaside eelarve koostamine“ on öeldud, et temperatuuri tõusu hoidmise 1,5 o C piires eesmärgi korral on turbasektori kasvuhoonegaaside 2020-2050 a eelarve 27 miljonit t CO 2 ekv ja temperatuuri tõusu hoidmisel alla 2 , 0 o C kraadi, on turbasektori eelarve 33 miljonit t CO 2 ekv. Uuringus on arvestatud tegeliku kasvuhoonegaaside eelarve, mitte teoree tilisega nagu toimub aruandlus. Kui juurutada aiandusturba korral aegsõltuv kasvuhoonegaaside heite raporteerimise mudel, mahuks turbasektor ka madalamasse eelarve limiiti. Sõltumata, et maailma juhtivad tööstusriigid on parimal juhul 2,0 o C kraadi vähendamise kursil kui seda. Eelneva teadmine muudab veelgi arusaamatu ma ks ministeeriumi suhtumise toidutootmiseks möödapääsmatult vajalikku toormesse. Seejuures on oluline märkida, et turbatööstus mahuks praegusel tasemel ilma probleemideta Eesti kasvuhoonegaaside eelarvesse, arvestamata asjaolu, et sõltumata kasutatavast heite arvestamise mudelist , jõuavad turbatooted pärast kasutamist uuesti maapõu e , mulda, kus nad väga pikaajaliselt suurendavad mulla süsinikuvaru . Sama süsinik ei saa samaaegselt olla tahkel kujul mullas seotud ja õhu atmosfääris. Meie statistika on üheselt tõendatult vale. Te gelikkuses ei ole meil tegu Eesti wetland kategooria off-site emissioonide, vaid tarbimise asukohamaa gropland kategooria lisanduva süsinikuga ja sellele järgneva osalise on-site emissiooniga. See, et selle probleemi lahendamist praegune IPCC metoodika ei toeta, ei tähenda, et see tulevikus ei muutu. Ka väike süsinikuvaru suurenemine on oluline st on igati loogiline eeldada, eelseisval perioodil hakat akse arvestama ka turbatoodete mulda viimisest lisanduvat süsinikku. Liiati, et metoodilised eeldused , mis tulenevad kehtivast IPCC raporteerimise metoodikast ja lausa kohustus, mis tuleneb LULUCF määrusest , on täidetud. Sõltumata selles t , ka s IPCC metoodika selles aspektis tulevikus areneb või mitte on lubamatu, et ministeerium kasutab oma ametlikus asjaajamises turba sektorist rääkides rohe lobistide retoorikat nagu turba tootmisega kaasneks „suur“, „tohutu“ või muu ülivõrdes kvantifit seeritud emissioon ja korraldab sellele tuginevalt kallutatud kajastuste avaldamist . Sellist emissiooni ei eksisteeri. Ebaprofessionaalse suhtumine, ei tee riigile au. Nagu ka ebavõrdne kohtlemine. Nii nagu põllumajanduse puhul on vaja ka turbasektori puhul arendada kasvuhoonegaaside inventuuri metoodikat selliselt, et neid oleks võimalik täpsemalt hinnata. Ebatäpsus on tõendatud. Turba eripärad KlimS k avas p üstitatud eesmärk ja viis kuidas ministeerium püüab paaniliselt sektorit piirata läbi valdkonda reguleerivate alusaktide muutmise enne kliimadebati lõpuni pidamist või mõjuhinnangute valmimist on tegelikult piinlik ja näitab kui vähe on valdkonna kohta teadmist ja laiemalt hoolimist . Kasvusubst raate sh ka aiandusturvast selle koostises , toodetakse, turustatakse ja tarbitakse mahupõhiselt, kuupmeetrites. Turvast toodetakse ja selle üle peetakse arvestust tingtonnides 40% niiskuse juures. Selle alusel toimub ka teoreetilise heite raporteerimine. Turba lagunemisaste lasundi tüüpläbilõikes , Eesti tingimustes , suureneb ülevalt alla. St ülemistes k ihtides, mida esmalt kaevandama asutakse , avane b vähem lagunenud tur vas , ning pinnaviisiliselt sügavut ti edenedes, avane b üha enam lagunenud tur vas . Vähe ja hästilagunenud turba mahukaal võib erineda kuni 2 korda. See tähendab, et vanadel tootmisaladel, kus ka tootmise efektiivsus on võib - olla objektiivsetel põhjustel madal, saa b ühe tonni kohta 4m 3 tu r vast , kui vähelagunenud turba korral saab ühest tonnist 7 - 8m 3 turvast . P iirates uute alade avamist ja takistades vanade ja ebaefektiivsete alade korrastamist , suurendab riik ise heiteid sama toodangu mahu juures. Vanade alade k iire korrastamine ja asendamine , annab võimaluse eriheidet ühe tooteühiku kohta kuni kaks korda vä iksemana hoida . Selle takistamine ei ole kliimamõju vähendamise huvides , kuid kõik seni pakutud meetmed seda teevad. Tuletame meelde, et turba tarbimine aianduses ei sõltu selle piirangutest ühes või teise riigis. Sama kogus on möödapääsmatult vajalik ning see toodang ka turule antakse. Küsimus on selles, kas me panustame sellesse omalt poolt võimalikult väikese eriheitega, või hoopis võimendame seda. Teie pakutud lahendused paraku suurendavad turbatoodete kliimamõju, mitte üksnes efektiivsuse languse kaudu , vaid ka toodete endi vaates. Kas see oligi eesmärk? Meie 14.02.2024. a kirjas võetud kohustused on seotud eeldusega, et ministeerium ei muuda olemasolevat loastamise korda viisil, mis piiraks uute kaevandamise lubade saamist. Üks osa sellest kaalutlusest tugineb vajadusel kliimamõju vähendada. Võib tunduda uskumatu aga k liimamõju ohjamiseks on vajalik uute ja ressursi seisukohast kvaliteetsete asendusalade saamine korrastatud alade asemele. H ästilagunenud turba osakaalu domineerimine kogutoodangus, milleni lubade andmise piiramine paratamatult viiks, suurendaks arvutuslik k u hei det sama toodangumahu juures pea kaks korda, s est vajaliku koguse saamiseks on vaja kasvuhoonegaaside bilansi mõttes rohkem tonne väljata . See suurendaks ka toodangu omahinda, transpordi kulu ja keskkonnamõju jne , mis kõik lõpptarbijale edasi kanduks. See ga palume arvestada, et ammendatud alade asendamise piiramisel uutega , kliimamõju suuren eb , mitte ei vähen e . Kokkuvõtteks Turbaliit on varem korduvalt väljendanud ja tervitab jätkuvalt kõiki lahendusi, mis arvestavad nii turba vajalikkust kui panustavad ka keskkonnahoidu. Leiame, et nii kriitilise tähtsusega sektoris ei peaks olema poliitilise populismile ja ametkondlikule rumalusele ruumi. Turbaliit on toonud välja kuidas lähiperspektiivis on võimalik hei d e t päriselt v ähendada – läbi ammenduvate ja väheefektiivsete alade korrastamise. Oleme andnud lubaduse maksimeerida valmistoodangu osakaalu, millel oleks selge positiivne mõju meie väliskaubanduse bilansile. Uuringud näitavad, et ka ambitsioonikama eesmärgi korral mahub turbasektor vabalt Eesti 2020-2050 a kasvuhoonegaaside eelarvesse. Turbasektori lisandväärtus toormeühiku kohta ei ole mitte üheski osas väiksem kui näiteks metsanduses või põllumajanduses. Turvas on eelduseks põllumajandustoodangu maksimaalseks lisandväärtuse ja ressursitõhususe saavutamiseks põllumajanduses . Vastupidise väitmine on vale. Nõustume, et kütteurba tootmiseks pole uusi lube vaja, kuid me ei nõustu, e t neid ei ole vaja ka aiandusturba tootmiseks. Vastupidi, just kliimamõju vähendamise eesmärgil peab olema tagatud korrastaud alade kiire ja paindlik asendamine. M e ei ole nõus ega luba ühelgi juhul oma sektorit pisendada ega rohe lobistide rõõmuks tasalülitada . Turbal on sel ge ja tõendatud roll meie tervisliku toiduga varustamisel , panustamisel vaimsesse tervisesse ja heaolusse laiemalt ning seda tõendatult ilma ebamõistliku keskkonnamõjuta. A dekvaatne eesmärk tuleks KlimS kavas sõnastada alljärgnevalt : „ Haldame tu r batootmise kaevandamise lubasid viisil, et toodangu eriheide oleks minimaalne s h panustame efektiivsuse kasvu, kiire sse korrastamis se ja tuleviku tarbeks hoitavate tootmisalade konserveerimis se. 2030. a vaates paneme rõhku korrastamisele, täpsustame kütteturba kasutamise põhimõtteid ja vajadust, seni peatame uute lubade andmise kütteturba kaevandamiseks. 2050. a vaates näeme ette aiandusturba kaevandamiseks heitekvoodi 500 tuh t CO 2 aastas, millest 100 tuh t on arvestatud on-site emissioonideks ja 400 tuh t off-site emissioonideks. Arvestame, et selleks ajaks võib muutuda off-site emissioonide arvestus ning selle raporteerimise kohustus võib üle minna tarbimise asukoha riikidele.“ Nõustume teise põhieesmärgiga „ Edaspidi on turba kaevandamise lubade väljastamise tingimuseks selle alates 2035. aastat Eesti suurem väärindamine. “ Lugupidamisega, / allkirjastatud digitaalselt / Jüri Tiidermann Juhatuse esimees Eesti Turbaliit Teie 21.02.2025 [email protected] Meie 24.03.2025 nr 14-6/25/922-3 Vastus teabepäringule Austatud Jüri Tiidermann Seoses 04.02.2025 Kliimaministeeriumis toimunud Vabariigi Valitsuse 22.12.2016. a määruse „Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus” (Määrus 150) ajakohastamiseks tellitud eksperthinnangu tutvustamisega, selgitame määruse muutmisega seonduvat ja anname vastused teabepäringu küsimustele. Maapõueseadusega sätestatud Määruse nr 150 muutmise vajadus on seotud Vabariigi Valitsuse tööplaaniga, mis muuhulgas sisaldab keskkonna ja elurikkuse tegevusmeedet: „Üheskoos teadlaste ja erasektori esindajatega koostame Eesti turbapoliitika. Avatud ja korrastamata kaevandusalad ja jääksood on koormaks keskkonnale, samuti ei tohiks turvast kaevandada looduslikes soodes, sest see on vastuolus Eesti ja rahvusvaheliste suuniste ja kokkulepetega“. Meetme täitmiseks on 19.07.2024. a muudetud keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ ja menetluses on Määrus 150 muutmine, millega viiakse kaevandamise aastamäär vastavusse tegeliku keskkonnakasutusega. Selline määruste muutmine on paremini kooskõlas põhiseadusega ja annab selgemad sihid turba kaevandamiseks ning majanduse arenguks looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades, samuti tagab inimesi rahuldava elukeskkonna. Teabepäringu 1. punktis soovite teada, kuidas on võimalik hinnata töö tulemust, kui töös ei ole kasutatud alusteabena ametlikke, riiklikult heaks kiidetud andmebaaside andmeid ja naaberriikidest Lõuna-Soome ja Rootsi andmestikke? Töös kasutatud ELF andmebaasi sooelupaikade andmed on osa Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmekogust. EELIS on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu loodusandmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks. Andmekogu eesmärk on koguda ja avalikustada süstematiseeritult teavet keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta. EELIS infosüsteem koondab mitmeid andmeid, sh nn ELFi sooelupaikade kaardikihi. Tegemist on parima olemasoleva teabega, mille aluseks on aladel läbi viidud inventuurid. Sooelupaikade andmed on seotud eri aastatel peamiselt ELFi poolt tehtud inventuuridega. Kaardikihi haldamine EELIS andmekogu hulgas muudab need andmed kättesaadavaks kõigile EELIS andmekogu reeglitele vastavalt kehtestatud korrale liitunud kasutajatele, ja jälgitavaks. Küsimuse teisele poolele saab vastata, et töös on kasutatud nii Lõuna-Soome kui ka teiste riikide andmeid, millele on andmeallikad lisatud (nt Lõuna-Soome andmestike puhul: Tolonen, Turunen 1996). Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 Teabepäringu 2. punktis soovite teada, miks peab kvoodi kehtestamisel loobuma maakondlikust jaotusest ja mille alusel on jõutud järelduseni, et uus kaevandamise aastamäär on 1,1 miljonit tonni (Tabel 9, lk 18-19)? Selgitame, et turba kaevandamise maakondlik kvoot on piirmäär, mis sätestab aastase lubatud turba kaevandamise piirkoguse maakonnas, millega võrreldes eksperthinnanguga leitud turba aastamäära täpsustamine ja maakondlikest kvootidest loobumine kirjeldab olemasolevat olukorda paremini ning loob maakondades võrdsemad tingimused turba kaevandamiseks. Muuhulgas suunab turba kaevandamist - Harju, Ida-Viru, Tartu maakonnast väiksematesse maapiirkondadesse nagu Lääne, Pärnu, Rapla ja Viljandi maakonnad, kus kvoodi muutmise tulemusel võimalused turba kaevandamiseks paranevad. Uuringus väljatoodud võimalik „uus turba kaevandamise aastamäär“ on leitud lähtudes reaalsetest maakondlikest turba kaevandamiskogustest ja akumulatsiooni andmestikest. Tegelik turba aastamäär selgub määruse muutmise käigus ja millisesse protsessi kaasatakse seotud huvirühmad, sh MTÜ Eesti Turbaliit. Teabepäringu 3. punktis soovite teada, miks käsitletakse turvast taastumatuna kasvuhoonegaaside inventuuris juhul, kui säästva arengu seaduse järgi on turvas taastuv maavara? Tõepoolest siseriiklikud õigusaktid käsitlevad turvast taastuvana selle juurdekasvu pärast ja kasvuhoonegaaside inventuuris taastumatuna eelkõige turba pikaajalise taastumisprotsessi põhjal. Seda nii 2006. a1 IPCC juhiste suuniste kui ka 2019. a2 metoodika täienduse kohaselt. Energeerikas: „Biofuels - Any fuels derived from biomass, either deliberately grown or from waste products. Peat is not considered a biofuel in these guidelines due to the length of time required for peat to re-accumulate after harvest.” Maakasutuses: “Biogenic carbon - Carbon derived from biogenic (plant or animal) sources excluding fossil carbon. Note that peat is treated as a fossil carbon in these guidelines as it takes so long to replace harvested peat.” Sarnaselt kirjas, siis sellise käsitluse andmisel juhindutakse peamiselt turba taastekkest ja asjaolust, et peale turbakogumist ei asendu see koheselt uuega, vaid turba taastekkimiseks on vaja pikemat ajavahemikku. Teabepäringu 4. punktis soovite teada, mis põhjustab taastuva loodusvara kriitilise varu määramatu reservi ja kui suureks selle võib hinnata. Taastuva loodusvara kriitilise varu suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus, arvestades juurde määramatusest tuleneva reservi. Seega on see hinnanguline suurus, mille Valitsus saab sätestada. 2022. a on MTÜ Turbaliit teinud MKM-le ettepaneku kütteturba strateegiline reservi moodustamiseks mahuga 330 000 tonni. 2022. a KHG inventuuri alusel moodustas kütteturba kaevandamine 7,8% turba aastamahust ja u 6 % primaarenergia tootmismahust. Uuemaid ettepanekuid reservi kehtestamiseks ei ole Kliimaministeeriumile esitatud. Teabepäringu 5. punktiga juhite tähelepanu muudele tööd puudutavatele märkustele (lisas), mille juurde tuleme tagasi määruse muutmisega seotud aruteludes, kui need on asjakohased. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ene Jürjens maavarade osakonna juhataja Reeli Sildnik, 626 0758 [email protected] 1 https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2006gl/pdf/0_Overview/V0_2_Glossary.pdf 2 https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2019rf/pdf/0_Overview/19R_V0_02_Glossary.pdf