Hoiatus ja järelevalvemenetluse lõpetamine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon Märge tehtud: 13.11.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: otsuse jõustumiseni Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Lp Taimar Ala Lp Ilona Soolo Teie 14.10.2025 nr 7-7/25/1517-4 Keskkonnaagentuur Meie 13.11.2025 nr 2.1.-1/23/742-1860-13 [email protected] Hoiatus ja järelevalvemenetluse lõpetamine Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on viimas läbi järelevalvemenetlust seoses Keskkonnaagentuuri seire- ja rajakaamerate kasutamisega. Järgnevalt on esitatud menetluses tuvastatud asjaolud ja AKI seisukoht. Andmetöötleja selgitused Seire- ja rajakaameratega isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks on isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 punkt e. Selle kohaselt on isikuandmete töötlemine vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Keskkonnaagentuur teostab seiretöid ja kasutab ning paigaldab rajakaameraid avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks keskkonnaseire seaduse § 4 ja § 5 ning jahiseaduse § 21 alusel. 1) Rajakaameraid kasutatakse mitmete erinevate imetaja- ja linnuliikide seires – arvukuse/asustustiheduse, pesitsusedukuse, juurdekasvu, soo, isendite tervisliku seisundi, ööpäevase aktiivsuse ja erinevate käitumuslike iseärasuste hindamiseks. 2) Seirekaamerate kasutamise eesmärgiks on tuvastada hüdroloogilisi ja meteoroloogilisi parameetreid ja nende abil hinnata hüdroloogilist ja meteoroloogilist seisundit. Kõikidele Keskkonnaagentuuri rajakaameratele on nähtavalt paigaldatud Keskkonnaagentuuri infokleebis, millel on mh QR kood, mis suunab seirekaamerate ja rajakaamerate kasutamise korrale. Lisaks on Keskkonnaagentuuri kodulehel olemas andmetöötluse teave. 21.07.2025 tutvustas Keskkonnaagentuur AKI-le seire- ja rajakaamerate paigaldamist ning toimimist. Rajakaamerad paigaldatakse eelkõige metsa puude külge. Kaamerad ei salvesta koguaeg, vaid salvestamine algab üksnes liikumise peale. Kaamerad võimaldavad infrapunavälgu olemasolu tõttu salvestada ka öösel. Kui salvestiste läbivaatamisel leitakse, et sellele on sattunud inimene, siis üldiselt läheb salvestis kohe kustutamisele. Seejuures on salvestiste ülevaatamiseks võetud kasutusele vastav tarkvara, mis peaks suutma selekteerida välja salvestised, millele inimene on jäänud. 09.09.2025 AKI-le saadetud täiendava järelepärimise vastuskirjas on Keskkonnaagentuur öelnud, et direktori poolt käskkirjaga kinnitatud „Seirekaamerate ja rajakaamerate kasutamise korras“ sisaldub muuhulgas tõepoolest, et juhul kui seirekaamera salvestisel on andmesubjekt, kustutatakse need salvestised esimesel võimalusel, kuid praktikas on sellest sättest ette tulnud erisus, mil kaamera salvestisele jäi juhuslikult õigusrikkumine ja salvestise korrast lähtuv Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 kustutamine ei oleks olnud avalikust huvist tulenevalt õige. Seda käsitleti muuhulgas ka juhtunuga seotud kohtuotsuses. Keskkonnaagentuur on täiendanud kodulehel asuvaid isikuandmete töötlemise põhimõtted salvestiste kasutamise eesmärgi ja säilitamise osas erisusega, kus on nüüd fikseeritud võimaliku õigusrikkumise kahtluse korral võimalus salvestis koheselt mitte kustutada. Lisaks on Kliimaministeerium Keskkonnaagentuuri ettepanekul novembriks planeerinud täiendada määrust "Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus", õigusega kasutada seirekaameraid eluslooduse seireks, lisades § 2 alla lõike 2 1 sõnastuses: „Lõikes 1 punktis 1 loetletud andmete kogumiseks võib Keskkonnaagentuur kokkuleppel maaomanikuga kasutada rajakaameraid.“. AKI küsis Keskkonnaagentuurilt täiendavaid selgitusi ka selle kohta, kas seire- ja rajakaamerad salvestavad heli. Keskkonnaagentuuri 14.10.2025 selgituste kohaselt on seirekaamerad välioludes kasutatavad pöördkaamerad, mis on seadistatud salvestama hüdroloogilise ja meteoroloogilise seirevõrgu seirejaamas nii fotosid kui videofaile, heli salvestamist nendega ei toimu. Küll aga toimub heli salvestamine rajakaameratega juhul, kui need on videorežiimis. Peamiselt toimub heli salvestamine suurkiskjate ja lendoravate seires. Kaamerate kasutamise arv ja koht on pidevalt muutuses. Heli salvestavaid kaameraid on korraga kasutuses maksimaalselt 60. Lisaks kaameratele kasutab Keskkonnaagentuur erinevate liikide seires ka spetsiaalseid automaatselt ainult heli salvestavaid seadmeid spetsiifiliste liikide häälitsuste tuvastamiseks. Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht 1. Isikuandmete töötlemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM). Isikuandmed on igasugune teave, mille kaudu on võimalik otseselt või kaudselt tuvastada inimene (IKÜM art 4 p 1). Isikuandmete töötlemine on igasugune isikuandmete või nende kogumitega tehtav toiming või toimingute kogum, näiteks nende kogumine, säilitamine, edastamine (IKÜM art 4 p 2). Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Nii peab isikuandmete töötlemine olema mh seaduslik, läbipaistev, eesmärgipärane ja kooskõlas minimaalsuse põhimõttega (IKÜM art 5 lg 1). 2. Tõenäoliselt ei ole vaidlust selles, et Keskkonnaagentuuri seire- ja rajakaamerate vaatevälja võib jääda tuvastatavaid inimesi, kuivõrd piiramata või muul moel tähistamata maatükil, sh metsas on inimesel luba viibida. Kui rajakaamerate vaatevälja jääb inimesi, keda on võimalik nende kujutise kaudu, sh muude andmete kogumis tuvastada, on tegemist isikuandmete töötlemisega IKÜM art 4 p 2 tähenduses, seega tuleb sellise tegevuse puhul tagada isikuandmete kaitse nõuetest kinnipidamine. AKI hinnangul ei oma siin tähtsust ka asjaolu, et seirekohtade valimisel on püütud vältida rajakaamerate paigaldamist asulate ja inimeste eluhoonete vahetusse lähedusse ning võimalusel ka inimeste poolt sagedasti kasutatavate teede ja radade vahetusse lähedusse, kuivõrd igal juhul, kui kaamera vaatevälja jääb inimene ja ta on kujutise kaudu tuvastatav, on tegemist isikuandmete töötlemisega. 3. Õiguskirjanduses on leitud, et küsimus sellest, kas töötlemine vastab tegelikult vastutava töötleja tahtele või sobib tema eesmärkidega, ei oma tähtsust asjaolu suhtes, et isikuandmete töötlemine on siiski aset leidnud.1 Sarnaselt on leidnud ka Euroopa Andmekaitsenõukogu oma erinevates suunistes. Näiteks on vastutava ja volitatud töötleja suunistes öeldud, et „[i]gaüks, kes otsustab andmeid töödelda, peab kaaluma, kas see hõlmab ka isikuandmeid, ja kui hõlmab, siis millised kohustused tal on isikuandmete kaitse üldmääruse alusel. Üksust loetakse vastutavaks 1 Papakonstantinou, V., De Hert, P. art 4 p 2, komm 18. Indra Spiecker gen. Döhmann; Vagelis Papakonstantinou; Gerrit Hornung; Paul De Hert. (toim.) General Data Protection Regulation. Article-by-Article Commentary. Nomos/Hart 2023. 2 (6) töötlejaks isegi siis, kui ta ei töötle teadlikult isikuandmeid kui selliseid või kui ta on ekslikult hinnanud, et ei töötle isikuandmeid.“2 4. Häälele reageerivate virtuaalassistentide näitel on Euroopa Andmekaitsenõukogu selgitanud, et mõnikord võivad sellised seadmed salvestada isikuandmetena inimeste kõne, s.o heli, mida tegelikkuses ei kavatsetud üldse salvestada. Nii järeldataksegi suunistes, et „[k]ui andmete vastutav töötleja saab (nt automaatse või inimkontrolli käigus) teada, et [seade] on ekslikult isikuandmeid töödelnud, tuleb kindlaks teha, et igal selliste andmete töötluseesmärgil on õiguslik alus. Vastasel juhul tuleb ekslikult kogutud andmed kustutada.“3 5. Seega juhul kui seire- ja rajakaameratega leiab aset isikuandmete töötlemine, tuleb järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid (IKÜM art 5). Riigikohus on väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei piisa õiguspäraseks isikuandmete töötlemiseks üksnes õigusliku aluse olemasolust, sest lisapiirangud andmetöötluseks võivad tuleneda ka IKÜM art 5 põhimõtetest.4 Säilitamise piirang ja erand sellest 6. IKÜM art 5 lg 1 punkt e ütleb, et isikuandmeid tuleb säilitada kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Juhul kui toimub isikuandmete töötlemine, milleks puudub alus ja eesmärk, tuleb isikuandmed seega viivitamatult kustutada. Nii tuleks eelduslikult ka Keskkonnaagentuuril kustutada kõik kaamerate salvestised, millelt nähtub tuvastatav isik, kui selliste salvestiste säilitamiseks puudub õiguslik alus ja eesmärk. Selline üldreegel nähtub ka Keskkonnaagentuuri andmekaitsetingimustest ning seire- ja rajakaamerate korrast. 7. Samas nähtub nimetatud dokumentidest, et Keskkonnaagentuur teeb enda seatud säilitamise piirangule, s.o kohesele kustutamise reeglile erandi. Nii on ka alates 02.10.2025 kehtima hakanud andmekaitsetingimustest nähtav, et „ isikuandmeid ei säilitata, v.a korrakaitselistel eesmärkidel. Videosalvestist, mis võib viidata õigusvastasele teole, säilitatakse asjaomaselt järelevalveasutuselt vastuse/otsuse saamiseni. /…/ Salvestisi säilitatakse vaid loodusvaatluste või süüteo tõendamise eesmärgil.“5 Taolist erandit on AKI-le teadaolevalt rakendatud seni ühel korral seoses salvestiselt nähtuva õigusrikkumisega. Sellele viitas ka Keskkonnaagentuur, selgitades samas asjas tehtud kohtulahendile tuginedes, et salvestisele jäänud õigusrikkumise tõendamiseks on põhjendatud salvestist edasi säilitada. 8. AKI hinnangul on seire- ja rajakaamerate salvestistele jäänud isikuandmete säilitamise õiguslik alus ja algsest erineval eesmärgil töötlemine (säilitamine) aga küsitav. Keskkonnaagentuuri selgitustest nähtuvalt on kaamerate kasutamise õiguslik alus IKÜM art 6 lg 1 p e ja vastavad riigisisesed normid. Keskkonnaagentuuri tegevuse ja kaamerate kasutamise eesmärk ei ole süütegude avastamine, vaid riikliku keskkonnaseire programmi täitmine, keskkonnaga seotud riigisisese ja rahvusvahelise andmevahetuse korraldamine, andmete kogumine ja analüüs, keskkonnaseisundile hinnangute andmine ning elutähtsa teenusena ilmaprognooside, hoiatuste ja nendeks vajalike seireandmete tagamine.6 Inimese ja tema tegevuse seiramine ei ole viidatu järgi Keskkonnaagentuuri tegevuse eesmärgiks. Samuti ei ole Keskkonnaagentuur korrakaitseorgan korrakaitseseaduse § 6 lg 1 tähenduses, st ta ei ole näiteks keskkonnaseire seadusest või jahiseadusest või ka Keskkonnaagentuuri põhimäärusest nähtuvalt riiklikku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus. Seega on Keskkonnaagentuuril võimalik paigaldada seire- ja rajakaameraid keskkonnaseire läbiviimise eesmärgil, nii nagu leidis seda ka kohus lahendi 4-24- 2539 p-s 48. Selles osas ei vaidle AKI vastu. 2 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 07/2020 vastutava töötleja ja volitatud töötleja mõistete kohta isikuandmete kaitse üldmääruses. Versioon 2.0. Vastu võetud 7. juulil 2021. – eppb_guidelines_202007_controllerprocessor_final_et.pdf, p 44. 3 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 02/2021 suunised häälele reageerivate virtuaalassistentide kohta. Versioon 2.0. Vastu võetud 7. juulil 2021. – edpb_guidelines_202102_on_vva_v2.0_adopted_et.pdf, p 30. 4 RKHKo 3-20-1449, p 24. 5 Isikuandmete töötlemine | Keskkonnaagentuur. 6 Keskkonnaministri 19.06.2015. a määrus nr 36 „Keskkonnaagentuuri põhimäärus“, § 5. 3 (6) 9. Samuti puudub vaidlus selles, et Keskkonnaagentuuril tuleb salvestis väljastada, kui õiguskaitseorgan seda küsib. Küsimust pole ka selles, et kohus lubas süüteomenetluses salvestist tõendina kasutada. Kohtumenetluses tõendi lubatavuse küsimus on salvestise säilitamisest eraldiseisev küsimus. 10. Eelkõige seisneb probleem selles, et inimese kujutist sisaldava salvestise säilitamise eesmärk erineb algsest kaameratega andmetöötluse eesmärgist. Antud juhul on esialgne kaamerate kasutamise eesmärk keskkonnaseire. Hilisem andmetöötluse ehk salvestise säilitamise eesmärk on aga tõendi talletamine võimalikuks süüteomenetluseks. Kui isikuandmete töötlemise hilisem eesmärk ei ühildu andmetöötluse esialgse eesmärgiga, siis peaks selline tegevus põhinema kas andmesubjekti nõusolekul või riigisisesel õigusel (vt IKÜM art 6 lg 4). Nii ei nähtu alates hetkest, kui inimene juhuslikult jääb salvestisele, kuni hetkeni, mil õiguskaitseorgan salvestise välja küsib (mis võib juhtuda ka näiteks nädalaid hiljem), taoliste salvestiste säilitamiseks õiguslikku alust olevat. 11. Ühtlasi on küsitav, milliste kriteeriumite alusel asub Keskkonnaagentuur iseseisvalt otsustama, kas ja milline isikuandmeid sisaldav salvestis tuleb edaspidi säilitada ja milline mitte. Andmekaitsetingimustest ja Keskkonnaagentuuri selgitustest nähtuvalt säilitatakse videosalvestis, mis võib viidata õigusvastasele teole, asjaomaselt järelevalveasutuselt vastuse/otsuse saamiseni. See tähendab, et esmase otsuse võimaliku õigusrikkumise ja seega ka salvestise säilitamise küsimuses teeb Keskkonnaagentuur. 12. AKI arvates ei saa Keskkonnaagentuur hakata peale salvestisel inimese avastamist igakordselt hindama, mis muul eesmärgil võiks võib-olla olla vajalik isikuandmeid sisaldavaid salvestisi töödelda, mh ei saa hinnata ka seda, kas salvestisele jäänud isik on toime pannud süüteo. AKI tuletab meelde, et seire- ja rajakaamerate kasutamise eesmärk on keskkonnaseire. Seega kuivõrd Keskkonnaagentuur ei ole õiguskaitse- või korrakaitseorgan, ei ole Keskkonnaagentuuril ka pädevust hinnata, kas salvestisele jäädvustatud tegu võib olla süütegu. Sama on öelnud Keskkonnaagentuur 09.09.2025 vastuskirjas. 13. AKI ei sea kahtluse alla vajadust teavitada õigusrikkumisest õiguskaitseorganit ning säilitada ja edastada õiguskaitseasutusele sellega seonduv salvestis, kui selle ülevaatamisel nähtub selgelt näiteks mõni isikuvastane või keskkonnaalane kuritegu. Samas, nagu mainitud, iseseisev salvestiselt nähtuva võimaliku süüteo aset leidmise hindamine võib viia selleni, et lõpuks säilitatakse igaks juhuks kõiki inimest kujutavaid salvestisi. Ei saa välistada, et selliselt laiendatakse järjest salvestiste säilitamise kriteeriume, asudes säilitama ka selliseid salvestisi, millelt nähtuvad näiteks metsa prügi ladustajaid, metsas sõidukiga sõitjaid vms. Seda eriti olukorras, kus Keskkonnaagentuuril ei ole tegelikult pädevust võimalike süütegude asetleidmist hinnata. AKI täpsustab ka seda, et Keskkonnaagentuuri viide karistusseadustiku §-le 307 on ebatäpne. Sätte järgi on esimese astme kuriteost teatamata jätmine karistatav. Säte räägib teavitamisest, mitte ei anna alust iseseisvalt isikuandmete säilitamiseks. Mainitud õigusvastane jahiloata jahtimine, mida käsitles ka Keskkonnaagentuuri mainitud kohtulahend, oli aga näiteks väärtegu, mitte esimese astme kuritegu. 14. Kokkuvõttes peab isikuandmete töötlemine tuginema mõnel IKÜM art 6 lg-s 1 nimetatud alusel. Igaks juhuks võimaliku rikkumise tõendamise eesmärgil ilma aluseta isikuandmete säilitamine ei ole lubatud. Kuivõrd Keskkonnaagentuur on avaliku sektori asutus, kes täidab talle seadusega pandud avalikke ülesandeid, peaks ka andmetöötluse alus eelkõige tulenema õigusaktidest (vt IKÜM art 6 lg 3). Nii tuleks juhul, kui Keskkonnaagentuur soovib keskkonnaseire eesmärgil paigaldatud kaameratega salvestatud isikuandmeid hoopis muul eesmärgil säilitada, luua alused selleks eelduslikult õigusaktide tasandil.7 Seejuures nähtus 7 Vt ka õiguskantsleri selgitusi, miks isikuandmete töötlemisega seonduv peaks olema reguleeritud seadusega Märgukiri isikuandmete töötlemisega ja korrakaitsega seotud küsimuste kohta.pdf. Täiendavalt juhib AKI tähelepanu sellele, et õiguslikuna alusena ei saa eelduslikult kõne alla tulla õigustatud huvi, kuivõrd IKÜM art 6 lg 1 p-i f järgi ei kohaldata õigustatud huvi, kui isikuandmeid töötleb avaliku sektori asutus oma ülesannete täitmisel. 4 (6) Keskkonnaagentuuri selgitustest, et kavandamisel on õigusakti muudatused seoses eluslooduse seireks rajakaamerate kasutamisega. Sellega koos on võimalik läbi mõelda ka alused, mil isikuandmeid sisaldavad salvestised ei kuulu kohesele kustutamisele. Heli salvestamine 15. Keskkonnaagentuuri esile toodud kohtulahendi 4-24-2539 p-st 15 nähtuvad järgmised laused: „Üks neist näitab taskulambiga metsa poole ning teine hoiab käes relva ning seejärel käib pauk (toimub laskmine).“ ja „Videol nr IMG_0036 kõnnivad meeste- ja naisterahvas auto poole, mehel on käes nuga meenutav ese ning mees ütleb „veri jooksis“.“ Lahendi p-s 20 ütleb kohus: „Mis puudutab videot, kui käis püssipauk /…/“. Eelnev viitab, et rajakaamerad salvestavad ka heli. Seda kinnitab Keskkonnaagentuuri 10.10.2025 vastuskiri. 16. AKI on seni olnud seisukohal, et videot salvestavate seadmete puhul saab heli salvestamine toimuda üksnes väga erandlikel asjaoludel. Nii näiteks on AKI varasemalt leidnud, et videot salvestavate seadmetega heli salvestamine võib olla põhjendatud üksnes olukordades, mil sattub ohtu inimese elu (näiteks isikuvastaste rünnak). Samuti on AKI väljendanud seisukohta, et heli salvestamine ei ole lubatav eraisikute kasutatavate valvekaameratega.8 17. See, et rajakaamera vaatevälja võib jääda inimene, ei ole eelnevatele selgitustele tuginedes välistatud. Kui salvestisele jääb üksnes inimese kujutis, siis võib sõltuvalt salvestise kvaliteedist ja inimese paiknemisest kaamera suhtes olla küsitav, kas ja kuivõrd selgelt inimene salvestiselt tuvastatav on. Täiendava ja veelgi intensiivsema õiguste riive põhjustab aga see, kui salvestisele jääb lisaks inimese kujutisele ka tema kõne. Juhul kui Keskkonnaagentuuri seire- ja rajakaamerad salvestavad heli, jäädvustades seeläbi ka inimkõne, mille kaudu on võimalik mh kaudselt ja andmete kogumis inimest tuvastada, ja Keskkonnaagentuur peab heli salvestamisega jätkamist vajalikuks, tuleb ka selliseks andmetöötluseks (sh ka eraldi salvestise säilitamiseks) omada õiguslikku alust. Õigusliku aluseta andmetöötlus on keelatud. Läbipaistvus 18. Isikuandmete töötlemine peab inimese jaoks olema läbipaistev (IKÜM art 5 lg 1 p a). Praktikas täidetakse seda nõuet kahel viisil: kaamerate puhul teavitussiltidega ja kodulehel või mujal kättesaadavate andmekaitsetingimustena. Inimesele peab olema selge, kelle kaameraga on tegu, et teada, kelle poole vajadusel oma küsimustega pöörduda. 19. Positiivne on see, et Keskkonnaagentuur on paigaldanud igale kaamerale kleepsu, millel oleva QR-koodi kaudu edastatav teave aitab inimesel mõista, millega on tegu. Ka Keskkonnaagentuuri kodulehelt leiab asjakohase teabe nii kaameratega andmetöötlusest, sh heli salvestamise kui ka seire enda kohta. 20. AKI nõustub, et iga seire- ja rajakaamera külge ei ole vajalik ega võimalik paigaldada teavitussilti. Küll aga tuleks kaaluda, kas ja kuivõrd on võimalik teavitussiltide paigaldamine näiteks kaamerate paiknemise kohtade lähedal asuvatesse parklatesse, telkimisaladele vms (eeldusel, et mõni taoline käidavam koht on kaamerate lähedal). Samuti on võimalik kaaluda varianti, kus Keskkonnaagentuuri kodulehelt on leitav kaart, millelt nähtub teatava üldistusastmega, kus piirkonnas võib parasjagu seireks mõeldud kaamera olla. Seireperioodide eel on võimalik kaaluda täiendava teavitustegevuse läbiviimist, et tagada teabe jõudmine iga potentsiaalse metsa külastajani. Tehisintellekt 21. Keskkonnaagentuur on AKI-le 21.07.2025 kirjeldanud ja see nähtub ka kodulehelt, et REM metoodikal põhinevas seires kasutatakse kaamera salvestiste töötlemisel tehisintellektil põhinevat liigituvastuslahendust.9 8 Kaamerad | Andmekaitse Inspektsioon 9 Rajakaamerate kasutamine eluslooduse seires | Keskkonnaportaal. 5 (6) 22. AKI juhib tähelepanu, et alates 12.07.2025 jõustus Euroopa Liidu tehisintellekti määrus, mis sätestab nõuded tehisintellektisüsteemide arendamiseks, turule laskmiseks, kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks, sh läbipaistvuse, inimjärelevalve ja dokumenteerimise kohustused. Määruse art 3 p-i 1 järgi on tehisintellekt masinpõhine süsteem, mis on projekteeritud töötama erineval autonoomsuse tasemel ning mis võib pärast juurutamist olla kohanemisvõimeline ja mis saadud sisendist otseste või kaudsete eesmärkide saavutamiseks järeldab, kuidas genereerida väljundeid, näiteks prognoose, sisu, soovitusi või otsuseid, mis võivad mõjutada füüsilist või virtuaalset keskkonda. Kui süsteem on käsitletav tehisintellektisüsteemina, siis tuleb hinnata, millisesse riskikategooriasse süsteem kuulub. Vastavalt sellele võib olla vajalik täita täiendavaid määrusest tulenevaid nõudeid. Täpsemaid selgitusi on võimalik leida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehelt Tehisintellektisüsteemid. Kokkuvõte 23. Menetluses tuvastati probleem eelkõige seoses sellega, et Keskkonnaagentuur ei pruugi viivitamata kustutada kõiki kaamerate salvestisi, millelt nähtub tuvastatav inimese kujutis. Lisaks salvestavad rajakaamerad videorežiimis ka heli. Küll aga ei ole selliseid heli salvestavaid rajakaameraid palju. Arvestades, et seni on AKI-le seoses rajakaameratega isikuandmete töötlemisel esitatud üks kaebus ning AKI-le ei ole teada muid juhtumeid, kus kaameratega seonduv oleks küsimusena tõusetunud, lõpetab AKI järelevalvemenetluse. 24. Samas, lähtudes IKÜM art 58 lg 2 punktist a hoiatab AKI, et Keskkonnaagentuuri praktika inimkujutist sisaldavate salvestiste säilitamisel ning inimest tuvastada võimaldava heli salvestamisel ja säilitamisel võib rikkuda isikuandmete kaitse nõudeid. Eelkõige võib selline tegevus rikkuda IKÜM art 5 lg 1 p-s a sätestatud seaduslikkuse ja art 5 lg 1 p-s e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtteid. AKI eeldab, et Keskkonnaagentuur juhindub oma edasises tegevuses mh isikuandmete kaitse nõuetest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agnes Järvela jurist peadirektori volitusel 6 (6)