Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Kaja Tamm Teie 13.10.2025 Tööinspektsioon [email protected] Meie 07.11.2025 nr 2.3-8/25/3325-3 Vastus selgitustaotlusele Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole küsimustega, mis puudutavad Tööinspektsiooni (TI) pädevust töödelda isikuandmeid, sh koguda ja väljastada tööandjale. Vastan küsimustele nende esitamise järjekorras. Esimese küsimusega soovite teada, kuidas hinnata, mis andmeid on TI-l õigus tööandjale väljastada TTOS § 24 lõike 12 alusel. TTOS § 24 lõike 1 alusel on tööandjal kohustus uurida kõiki tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Selle eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Seega annab TTOS tööandjale õiguse töödelda töötajaga seotud terviseandmeid, et uurida tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) vaatest on lisaks õigusliku aluse olemasolule oluline järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sh eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet. Eesmärgipärasuse põhimõte tähendab seda, et isikuandmete töötlemine peab olema seotud mingi kindla eesmärgiga. Minimaalsuse põhimõtte kohaselt tuleb isikuandmeid koguda nii vähe kui võimalik teatud eesmärgi saavutamiseks. Igaks juhuks andmete kogumine on ebaseaduslik. Tulles täpsemalt TTOS § 24 lõike 12 juurde, siis antud sätte puhul ongi seadusandja seadud töötaja terviseandmete töötlemiseks kindlad piirid ehk eesmärgi, mille raames terviseandmeid on lubatud töödelda. Nimelt on seadusandja piiritlenud, et tööandja tohib töödelda töötaja terviseandmeid ulatuses, mis on vajalik tööõnnetuse ja kutsehaiguse uurimiseks, eelkõige andmeid tööõnnetusega seotud tervisekahjustuse ja kutsehaiguse tuvastamise kohta. See tähendab, et tööandjal ei ole lubatud töödelda ega talle edastada kõiki töötajaga seotud terviseandmeid. Seda seisukohta toetab ka TTOS seletuskiri, kus on selgitatud, et tööandjal ei ole vaja teada konkreetset diagnoosi, vaid piisab teadmisest, et töötajal tekkis peavigastus seetõttu, et töötaja ei kandnud kiivrit.1 Seega on koosmõjus TTOS § 24 lõike 1 ja lõike 12 alusel tööandjal õigus töödelda andmeid, mis on vajalikud tööõnnetuse uurimiseks ja ennetamiseks. Tööandjal ei ole õiguslikku alust küsida rohkem andmeid või täpseid epikriise. Eelnev tähendab, et kui tööandjal on õigus töödelda töötaja terviseandmeid ainult selles ulatuses, mis puudutab tervisekahjustuse ja kutsehaiguse tuvastamist, siis puudub Tööinspektsioonil õigus 1 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seadus 615 seletuskiri, lk 5. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 edastada tööandjale rohkem andmeid. Lisaks on Vabariigi Valitsuse määruses „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ sätestatud reeglid tööõnnetuse või kutsehaiguse haiguse uurimiseks ja teatamiseks. Nimetatud määruses on toodud ka kindlad vormid, kus on sätestatud andmekoosseis, mida peab tööandja või Tööinspektsioon märkima. Juhin tähelepanu, et näiteks tööandjale saadetaval teatisel ei täideta kutsehaiguse vormis diagnoosi lahtrit, vaid märgitakse ohutegurid.2 Tööinspektsioon peab lähtuma hetkel kehtivatest õigusaktidest ning seejuures arvestama isikuandmete kaitse põhimõtteid. Teiseks soovite teada, mida loetakse delikaatseteks isikuandmeteks, kui kirjeldate uurimiskokkuvõttes kannatanu vigastusi. Terviseandmed on andmed isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema endise, praeguse või tulevase tervisliku seisundi kohta. Terviseandmed kuuluvad eriliiki isikuandmete hulka (IKÜM artikkel 9 lg 1). Oluline on märkida, et Euroopa Kohus on lahendis C-21/23 selgitanud, et terviseandmete mõiste tuleks käsitleda laialt, sh kui andmete põhjal on võimalik teha järeldusi tuvastatud või tuvastatava isiku tervisliku seisundi kohta, tuleks käsitleda neid terviseandmetena.3 Järelikult teave, et kannatanu vasakul käel on tervisekahjustus, on terviseandmed. Kolmanda küsimusega soovite selgitusi, mis puudutab järelevalvemenetluses inimesele andmete väljastamist. Juhin tähelepanu, et Tööinspektsiooni ülesanne on ise otsustada, kas ta keeldub dokumendi, toimiku või selle osaga tutvumisest. Siiski selgitan, et oluline eristada, millise taotluse ja olukorraga tegemist on. Olukorras, kus inimene küsib enda kohta andmeid, peate hindama, millises rollis inimene neid andmeid küsib, kas menetlusosalisena, menetlusvälise isikuna või üldiselt andmesubjektina. Esiteks, kui inimene soovib küsida koopiat andmesubjektina enda andmetest või teavet tema isikuandmete töötlemise kohta, tuleks käsitleda sellist pöördumist IKÜM artikli 15 taotlusena. Nimetatud taotlust täites peate meeles hoidma, et selle alusel on õigus anda teavet üksnes küsija enda isikuandmete kohta. Andmetöötleja ei tohi inimesele tema isikuandmete töötlemisest teavet või koopiat andes kahjustada teiste inimeste õigusi ja vabadusi. IKÜM artikli 15 taotlusele peab vastama 30 päeva jooksul (IKÜM art 12 lg 3). Enda isikuandmetega tutvumise taotluse kohta saab täpsemalt lugeda AKI veebilehelt. Kui inimene küsib menetlusosalisena andmeid, tuleb teil lähtuda menetlusreeglitest, mille alusel menetlust läbi viite, sh nt haldusmenetluse seadusest. Seda, mis ulatuses järelevalveasutus tohib menetlusosalisele isikule andmeid välja anda, otsustab menetleja tuginedes kehtivatele õigusaktidele, sh avaliku teabe seadusele. Siinkohal on ka oluline hinnata, kas isik küsib andmeid nii menetlusosalisena kui ka andmesubjektina (IKÜM art 15) või ainult tema menetlusega seonduvalt. Seega tuleb alati täpselt hinnata, mis on esitatud taotluse sisu ning eesmärk. Kui inimene soovib dokumenti, mis ei sisalda tema isikuandmeid ning ta ei ole ka menetlusosaline, peate hindama, kas tal on õigus saada seda teavet. Sellisel juhul võib tegemist olla teabenõudega avaliku teabe seaduse § 6 mõistes. Oluline on meelde jätta, et seda millises ulatuses teavet väljastatakse ja millises osas kinni kaetakse, otsustab teabevaldaja ehk antud juhul Tööinspektsioon ise. Näiteks avaliku teabe seaduse § 23 on sätestatud olukorrad, mil teabevaldaja keeldub või võib keelduda teabenõude täitmisest. Soovitan tutvuda AKI teabenõude korduma kippuvate küsimustega ja teabenõuete täitmise videoloenguga. Neljandaks soovite teada, kas uurija võib küsida tööandjalt tunnistajate kontaktandmeid. Tööõnnetuse uurimise menetluslik pädevus ning õigus küsida selliseid andmeid peab tuginema selgelt määratletud õiguslikule alusele, mis on reguleeritud vastavates õigusaktides. Andmekaitse Inspektsioon ei saa anda hinnangut, millisele õiguslikule alusele Tööinspektsioon oma menetluses 2 Vabariigi Valitsuse määrus „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“, lisa 4. 3 Euroopa Kohtu 4. oktoobri 2024 otsus nr C-21/23, p 78-81. 2 (3) täpselt tugineb. Sellise aluse olemasolu ja sobivuse hindamine on Tööinspektsiooni kui menetlust läbi viiva asutuse ülesanne. Soovitan selles küsimuses pöörduda Tööinspektsiooni andmekaitsespetsialisti poole, kes saab teid selles küsimuses nõustada. E-Äriregistri andmetel on Tööinspektsiooni andmekaitsespetsialist Anni Vilde. Lisaks soovitan pöörduda ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, kes koordineerib töötervishoiu ja tööohutusega seonduvat. Loodan, et vastusest on abi. Lugupidamisega Grete-Liis Kalev jurist peadirektori volitusel 3 (3)