Määrus

05.05.2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Jalatsi ning rõiva ja tekstiiltoote märgistamise nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Tulenevalt kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamisest 2021. aasta 1. maist kaotavad kehtivuse ka nimetatud seaduse alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004. a määrus nr 69 „Jalatsite märgistamise nõuded“1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004. a määrus nr 68 „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded.“2 Volitusnorm nimetatud määruste kehtestamiseks lisati tarbijakaitseseadusesse (edaspidi TKS). Jalatsite märgistamise nõuded ning rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded on viidud kokku ühte määrusesse. Määrusega kehtestatavad jalatsite märgistamise nõuded ei erine 12. aprilli 2004. a ministri määrusega nr 69 kehtestatud nõuetest. Nõuete kehtestamine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/11/EÜ, tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta3. Jalatsite märgistamise nõuete kehtestamise eesmärk on nii tarbijate kui jalatsitööstuse huvides luua ühtne süsteem, mille abil anda täpset teavet jalastite peamistes osistes kasutatavate materjalide kohta, vähendada pettuse ohtu ning kõrvaldada võimalikud kaubandustõkked siseturul. Määrusega kehtestatavad rõivaste märgistamise nõuded on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1007/2011 „Tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ“4 . 12. aprilli 2004. a ministri määruses nr 68 kehtestatud suurus- ja hooldustähistuse nõuded on kooskõlas TKS § 5 lõigetest 1–7 ja lõikest 8 (Kauba märgistuse üldnõuded) tulenevate nõuetega. Määrusega nõutava teabe andmine võib toimuda läbi toote märgistuse või muul viisil teabe andmisega müügikohas. Määruses viidatakse ka asjakohastele standarditele, mida ettevõtjatel on suurus- ja hooldustähistuse puhul võimalik kasutada. Standardite kasutamine ei ole ettevõtjale kohustuslik. Tulenevalt EL määrusest nr 1007/2011 on tekstiiltoodete puhul kohustuslik esitada nende märgistuses kiukoostis vastavalt nimetatud määruses sätestatud asjakohastele märgistus- ja tähistusnõuetele. Seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse tarbijakaitse nõunik Riina Piliste (6256 420; [email protected]) ja ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna kaubanduse ja teenuste talituse õigusnõunik Merike Koppel 1 Kättesaadav veebis 29.03.2021 https://www.riigiteataja.ee/akt/117012014019 2 Kättesaadav veebis 29.03.2021 https://www.riigiteataja.ee/akt/104052012003 3 Kättesaadav veebis 29.03.2021 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A01994L0011-20130701&qid=1612434827475 4 Kättesaadav veebis 29.03.2021 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02011R1007-20180215&from=EN (6256 411; [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (6256 351; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb neljast paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatavad nõuded puudutavad tarbijatele pakutavate või müüdavate jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide ning rõivaste ja tekstiiltoodete kohta teabe andmist nende asjakohase märgistamise kaudu. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad kõik tarbijatele pakutavad ja müüdavad jalatsid, välja arvatud mänguasjana mõeldud jalatsid (nt mängu- või karnevalikostüümide juurde kuuluvad jalatsid) ning spetsiaalsed isikukaitsevahenditena kasutatavad kaitsejalatsid, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid. Määrusega kehtestatud nõudeid ei kohaldata ka mänguasjarõivastele ja mänguasjaks kvalifitseeruvatele tekstiiltoodetele, millel on vaid mänguline väärtus, nt nukuriided, mängumaja sisustuselemendid nagu vaibad, tekid jms. Nõuded mänguasjadele on kehtestatud majandus-ja kommunikatsiooniministri 3. septembri 2010. a määrusega nr 57 „Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“. Samuti ei kohaldu määrus kantud jalatsitele ja kasutatud rõivastele ning tekstiiltoodetele, kui tooted on vastavalt määratletud. See tähendab, et toodet ostes peab olema võimalik tarbijal üheselt veenduda, et tegemist on kasutatud tootega. Paragrahvis 2 sätestatakse jalatsi määratlus. Jalatsiks loetakse kõiki jala katmiseks või kaitsmiseks mõeldud tallaga tooteid, mis on mõeldud tavapäraseks sees- või väljas kandmiseks. Jalatseid on väga erinevaid ja nende hulka kuuluvad sees või väljas kandmiseks mõeldud erineva kontsaga kingad, erineva sääre pikkusega saapad, erinevad sandaalid, supluskingad, espadrillid ja teised vaba aja jalatsid, jooksu- ja spordijalatsid, sh spetsiaalsed spordijalatsid, tantsukingad, ühes tükis peamiselt kummist või plastikust vormitud jalatsid, teiste jalatsite peal kandmiseks mõeldud pealiskingad, ühekordselt kasutatavad tallaga jalatsid ja ortopeedilised jalatsid. Jalatsiks ei loeta ühekordseks kasutamiseks mõeldud paberist, plastikkilest või muust õhukesest materjalist ilma külgepandud tallata tooteid. Spetsiaalsed spordijalatsid on jalatsid, mille külge on kinnitatud või on võimalik kinnitada naelu, nuppe, nagasid, klambreid, tõkkeid, takisteid, riive, jääuiske, rulluiske või muud taolist, samuti uisu-, suusa-, maadlus-, poksi-, lumelaua-, jalgpalli-, pesapallisaapad, jalgrattasõidukingad. Paragrahvis 3 kehtestatakse nõuded jalatsite märgistusele. Lõikes 1 viidatakse määruse lisale 1, milles on esitatud jalatsite peamised osised ja nende kirjeldamiseks kasutatavad piktogrammid. Jalatsi peamisteks osisteks on pealne, vooder ja sisetald ning välistald. Lõikes 2 kehtestatakse nõue, et jalatsi märgistus pea sisaldama teavet jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide kohta, mis moodustavad vähemalt 80% jalatsi pealse ja voodri ning sisetalla välispinnast ja vähemalt 80% välistalla mahust. Teavet jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide kohta võib esitada piktogrammidena või kirjaliku märkena vastavalt määruse lisale 2. Lõikes 3 on sätestatud tingimused, mida jalatsi peamistes osistes kasutatud materjali märgistamisel arvestada. Jalatsi pealses kasutatud materjali kohta teabe andmisel ei võeta arvesse jalatsi aksessuaare ega tugevdusi, milleks võivad olla randid, pandlad, ornamendid, ehispaelad, paelaaugu toestused, pahkluu toestused ja muud samalaadsed toestused või lisandid. Lõikes 4 on täpsustatud, et kui jalatsi peamistes osistes kasutatud ükski materjal ei moodusta vähemalt 80%, tuleb teavet anda kahe peamise jalatsi koostises kasutatud materjali kohta. Lõikes 5 on kehtestatud nõuded jalatsite peamistes osistes kasutatud materjalide kohta teabe esitamise viisile. Teave peab olema esitatud iga jalatsipaari vähemalt ühel jalatsil kas piktogrammina või kirjalike märgetena. Teave võib olla trükitud, pressitud või kleebitud jalatsile või olla esitatud jalatsi külge kinnitatud etiketil. Jalatsite märgistus peab olema nähtav ja loetav ega tohi olla tarbijat eksitav. Jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide kohta teabe andmiseks kasutatud piktogrammid või märked peavad asetsema kõrvuti jalatsi vastavaid osiseid kujutavate piktogrammide või kirjalike märgetega. Paragrahvis 4 kehtestatakse nõuded rõivaste ja tekstiiltoodete märgistusele. Lõikes 1 on sätestatud, et mõiste tekstiiltoode määratletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1007/2011, mis on kehtinud alates 2011.aastast. Tekstiiltoote määratlusega on hõlmatud ka tekstiilmaterjalist rõivad. Tekstiiltooted on igasugused ainult tekstiilkiududest valmistatud töötlemata või töödeldud tooted, pooltooted, valmistooted, poolvalmis või valmis õmblustooted (nt õmblusniit, lõng, sokid, käterätikud, voodipesu, linikud, aluspesu, rõivad, vaibad jne). Lõikes 2 on sätestatud minimaalne teave, mis tuleb tarbijale esitada tekstiiltoodete, sealhulgas tekstiilkiududest rõivaste, aga ka mittetekstiilsest materjalist rõivaste kohta. Selles sättes on rõivaste all silmas peetud mittetekstiilsetest materjalidest valmistatud riideesemeid. Tooted peavad olema märgistatud või tähistatud või muul viisil varustatud teabega toote nimetuse kohta, toote suuruse ja toote hooldamise kohta. Info on vajalik, et tarbija saaks aru toote olemusest, selle kasutamisest ja hooldamisest, ning et vältida tarbija eksitamist. Kui toote olemusest on üheselt selge toote nimetus ja selle puudumine ei saa tarbijat eksitada, siis võib teavet toote nimetuse kohta mitte esitada. Teave toote nimetuse ja suuruse kohta võib olla esitatud tootel, toote külge kinnitatud etiketil, müügipakendil või muul viisil toote müügikohas. Lisaks ministri määruses sätestatule on tekstiiltoodete, samuti tekstiilkiududest valmistatud rõivaste puhul vajalik nende varustamine ka teabega kiukoostise kohta. Vastav nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1007/2011, milles on sätestatud tekstiilkiudude nimetused ja nõuded tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta Lõikes 3 on kehtestatud erand, et teabe esitamine toote suuruse ja hooldamise kohta ei ole nõutav EL määruse nr 1007/2011 lisas V loetletud tekstiiltoodete puhul, mis ei pea olema varustatud ka teabega kiukoostise kohta. Sellisteks toodeteks on näiteks tekstiilmaterjalist embleemid ja märgised, tehislilled, nõelapadjad, tõmblukud, kosmeetika- ja tubakakotid, matusetarbed, vimplid jne. Lõikes 4 on sätestatud karusnahast ja nahast rõivaste kohta täiendavalt esitatav teave. Karusnahast ja nahast rõivaste puhul peab olema rõivale märgitud või muul viisil esitatud teave toote materjali liigi (naturaalne nahk, tehisnahk, naturaalne karusnahk, tehiskarusnahk) kohta. Naturaalse karusnaha puhul tuleb esitada teave ka looma liigi kohta. Lõikes 5 on sätestatud nõue, et rõiva ja tekstiiltoote hooldamise juhised esitatakse vahetult tootel, toote külge kinnitatud tekstiillindil või etiketil või toote müügipakendil. Hooldusjuhiste puhul on oluline, et tarbijal oleks võimalik kasutada seda teavet toote kogu kasutusea jooksul, et tooteid õigesti hooldada. Vastavalt materjalidele võivad mõned tooted vajada erihooldust ning ka sellisel juhul on oluline, et teave hoolduse kohta oleks tootel olemas. Lõikes 6 on viidatud asjakohastele standarditele, mis võiksid olla kasulikud ettevõtjatele rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamisel ja nende kohta teabe andmisel. Rõivaste suuruse kohta teabe andmisel saab lähtuda näiteks Eesti standardist EVS-EN 13402 ning hooldusjuhiste andmisel on soovitatav lähtuda Eesti standardist EVS-EN ISO 3758. Määruses kehtestatud nõuete puhul on lähtutud kuni 1. maini 2021. a kehtinud majandusministri 12. aprilli 2004. a määruses nr 68 „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“ sätestatud nõuetest ning määrusega ei kehtestata uusi ega täiendavaid nõudeid. Määruse rakendamine ei muuda senist rakendamispraktikat nende nõuete täitmise tagamiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/11/EÜ, tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 100/37, 19.04.1994, lk 173– 177). Nimetatud direktiivi ja määruse vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas. Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsekohalduva määrusega (EL) nr 1007/2011 „Tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ“ (ELT L 272, 18.10.2011, lk 1– 64). 4. Määruse mõjud Määrus ei too kaasa mingeid mõjusid, kuna 24. aprillist 2004. a kehtinud nõudeid ei muudeta. Samuti ei ole sellel ajavahemikul muudetud punktis 3 nimetatud direktiivi ega otsekohalduvat määrust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei eelda täiendavaid tegevusi ega too kaasa täiendavaid kulutusi ega mõjuta tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Kaupmeeste Liidule infosüsteemi EIS kaudu. Justiitsministeerium kooskõlastas vaikimisi. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, millega on arvestatud järgmiselt: MÄRKUS KOMMENTAAR Kaubandus-Tööstuskoda Paragrahvis 1 toodud kohaldamisala ei ole Arvestatud. piisavalt selge. Ettepanek täiendada § 1 lõiget Määruse § 1 lõiget 2 on täiendatud punktiga 2 punktiga 3 järgmiselt: 3) kantud rõivastele, 3 pakutud sõnastuses. jalatsitele ja muudele kasutatud tekstiiltoodetele, kui neid sellistena kirjeldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 1. TTJA juhib tähelepanu, et mängurõivaste Arvestatud. ja mängutekstiiltoodete välistus võib tekitada Määruse § 1 lõige 2 punkti 2 sõnastust on olukorra, kus nõuetekohase märgistuste täpsustatud ning määruse kohaldamisalast on võivad jääda ka rõivad/tekstiiltooted, millel välistatud mänguasjarõivad ja -tekstiiltooted. on lisaks mänguline väärtus (nt mänguasjaga Seletuskirjas on täpsustatud, et määrust ei sokid, rollimängu riided jms). Kui sätte all on kohaldata mänguasjarõivastele ja mõeldud konkreetselt mänguasjaks mänguasjaks kvalifitseeruvatele klassifitseeruvaid rõivaesemeid, nt tekstiiltoodetele, millel on vaid mänguline nukuriideid, siis oleks mõistlik normi selles väärtus. suhtes täpsustada 2. TTJA teeb ettepaneku lisada määruse Arvestatud. eelnõu § 4 lg 2 punkti 1 juurde, et teave tuleb Määruse § 4 lõike 2 punkti 1 sõnastust on esitada, kui selle puudumine võib tarbijat täiendatud. eksitada. Sama sõnastus ka TKS § 5 lõikes 2 ning rõivaste/tekstiiltoodete puhul ei näe vajadust erandi tegemiseks. 3. TTJA teeb ettepaneku lisada kohustusliku Arvestatud osaliselt. teabe nimekirja „teave toote kiukoostise EL otsekohalduvast määrusest tuleneva kohta“ ning viide Euroopa Parlamendi ja nõude kehtestamine ministri määrusega ei nõukogu määrusele (EL) nr 1007/2011. oleks õige. Täiendatud on määruse Teabe esitamine on vajalik õigusselguse seletuskirja ja selgitatud, et lisaks määruses huvides, et määruses oleks nimetatud kogu sätestatule peavad tekstiiltooted olema kohustuslik teave ning määruse lugeja leiaks varustatud ka teabega toote kiukoostise kohta ka viite, mille kohaselt kiukoostise vastavalt EL otsekohalduvas määruses nr märgistamisele kohalduvad EL 1007/2011 kehtestatud nõuetele. otsekohalduva määruse nõuded. 4.TTJA teeb ettepaneku lisada eelnõu §-i 4 Arvestatud. uus lõige, mis käsitleks hooldusjuhiste Määruse §-i 4 on täiendatud lõikega 5 ja esitamist. kehtestatud, et rõiva ja tekstiiltoote hooldamise juhised märgitakse vahetult tootele, toote külge püsikinnitatud tekstiillindile, toote külge kinnitatud etiketile või toote müügipakendile. 5.TTJA teeb ettepaneku lisada määrusesse Arvestatud. säte, mis teeks erandi toodetele, mille puhul Määruse §-i 4 on täiendatud lõikega 3 ja hooldustähistus ei ole nõutav, võttes aluseks kehtestatud, et teabe esitamine toote suuruse EL määruse nr 1007/2011 lisas V nimetatud ja hooldamise kohta ei ole nõutav EL tooted. määruse nr 1007/2011 lisas V loetletud tekstiiltoodete puhul.  ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri …a määrus nr „Jalatsi ning rõiva ja tekstiiltoote märgistamise nõuded“ seletuskirja lisa Jalatsite märgistamise direktiivi 94/11/EÜ ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Jalatsi ning rõiva ja tekstiiltoote märgistamise nõuded“ vastavustabel Direktiivi Sätte Sätte sisuliseks Kommentaarid 94/11/EÜ säte ülevõtmise rakendamiseks eelnõus kohustus kavandatav norm JAH Määruse § 1 ja § 2 Art 1(1) JAH Määruse § 3, lisad 1 ja 2 Art 1(2) EI Nõuetele Art 2 mittevastavuse korral rakendatakse meetmeid vastavalt tarbijakaitseseadusele EI Art 3 JAH Määruse § 3 lg 2 Art 4(1) JAH Määruse § 3 lg 5 Art 4(2) JAH Määruse § 3 lg 5 Art 4(3) JAH TKS § 5 kauba Art 4(4) märgistuse üldnõuded JAH Toote nõuetele Art 4(5) vastavuse seaduse §- d 11 ja 12, tootja ja levitaja kohustused JAH TKS § 4 tarbija õigus Art 5 saada teavet. Lisaks nõutavale teabele täiendava teabe esitamine ei ole keelatud EI Art 6 JAH Määruse lisad 1 ja 2 I LISA  EI Näitlik loetelu II LISA jalatsitest esitatud seletuskirjas.  MÄÄRUS 13.05.2021 nr 23 Jalatsi ning rõiva ja tekstiiltoote märgistamise nõuded1 Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 5 lõike 71 alusel. § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse tarbijale pakutava või müüdava jalatsi ning rõiva ja tekstiiltoote märgistamise täpsemad nõuded. (2) Määrust ei kohaldata: 1) kaitsejalatsile, millele kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51—98); 2) mänguasjajalatsile ja -rõivale ning -tekstiiltootele; 3) kantud jalatsile ja rõivale ning muule kasutatud tekstiiltootele, kui pakkuja või müüja neid sellistena määratleb. § 2. Jalats Käesoleva määruse tähenduses loetakse jalatsiks iga tallaga toode ja selle toote määruse lisas 1 nimetatud eraldi turustatavaid peamised osised, mis on mõeldud jala katmiseks või kaitsmiseks. § 3. Nõuded jalatsi märgistusele (1) Jalatsi peamiste osiste määratlused ja nende märgistamiseks kasutatavad piktogrammid ning kirjalikud märked on esitatud määruse lisas 1. (2) Jalatsi märgistus peab sisaldama teavet piktogrammide või kirjalike märgetena jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide kohta, mis moodustavad vähemalt 80 protsenti jalatsi pealse, voodri ning sisetalla välispinnast ja vähemalt 80 protsenti välistalla mahust. Jalatsis kasutatavate materjalide määratlused, vastavad piktogrammid ja kirjalikud märked on esitatud määruse lisas 2. (3) Jalatsi pealses kasutatud materjali märgistamisel ei arvestata selles kasutatud aksessuaare ja tugevdusi nagu pahkluu toestused, randid, ornamendid, pandlad, ehispaelad, paelaaugu toestused ja muud samalaadsed lisandid. 1 (4) Kui jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide puhul on nende osatähtsus alla 80 protsendi, peab märgistus sisaldama teavet jalatsi valmistamisel kasutatud kahe põhilise materjali kohta. (5) Teave jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide kohta esitatakse iga jalatsipaari vähemalt ühel jalatsil või ühe jalatsi juures piktogrammina või eestikeelse kirjaliku märkena. Nimetatud teave võib olla jalatsile trükitud, kleebitud või pressitud või esitatud jalatsi külge kinnitatud etiketil. Määruse lisa 2 kohased piktogramm või kirjalik märge kasutatud materjalide kohta peab asetsema kõrvuti määruse lisa 1 kohase jalatsi vastavaid peamisi osiseid kujutava piktogrammi või kirjaliku märkega. § 4. Nõuded rõiva ja tekstiiltoote märgistusele (1) Käesolevas määruses kasutatakse mõistet tekstiiltoode vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1007/2011 tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ (ELT L 272, 18.10.2011, lk 1—64) artikli 3 punkti 1 alapunktides a ja b sätestatule. (2) Rõiva ja tekstiiltoote märgistusel esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) tootenimetus, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada; 2) teave toote suuruse kohta; 3) juhised toote hooldamiseks. (3) Lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud teavet ei pea esitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1007/2011 lisas V nimetatud tekstiiltoote kohta. (4) Karusnahast ja nahast rõiva märgistamisel esitatakse lisaks lõikes 2 nimetatule vähemalt järgmine teave: 1) materjali liik; 2) naturaalse karusnaha puhul looma liik. (5) Rõiva ja tekstiiltoote hooldamise juhised märgitakse vahetult tootele, toote külge püsikinnitatud tekstiillindile, toote külge kinnitatud etiketile või toote müügipakendile. (6) Teabe andmisel toote suuruse kohta on soovitatav lähtuda Eesti standardist EVS-EN 13402 või muust samaväärsest standardist ning hooldusjuhiste andmisel on soovitatav lähtuda Eesti standardist EVS-EN ISO 3758 või muust samaväärsest standardist. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 2 Lisa 1 Jalatsi peamiste osiste määratlused ja piktogrammid ning kirjalikud märked nende kohta Lisa 2 Jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide määratlused ja piktogrammid ning kirjeldavad märked nende kohta 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/11/EÜ tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.04.1994, lk 37–41), muudetud nõukogu direktiividega 2006/96 (ELT L 363, 20.12.2006) ja 2013/15/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 172– 183). 3  ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13.05.2021 määrus nr 23 „Jalatsi ning rõiva ja tekstiiltoote märgistamise nõuded“ Lisa 1 Jalatsi peamiste osiste määratlused ja piktogrammid ning kirjalikud märked nende kohta 1. Pealne – välistalla külge kinnitatud strukturaalelemendi välimine osa. F – Tige; D – Obermaterial; IT – Tomaia; NL – Bovendeel; EN – Upper; DK – Overdel; GR – ΕΠΑΝΩ ΜΕΡΟΣ; ES – Empeine; P – Parte Superior; FI – Päällinen; IS – Efri hluti; N – Overdel; S – Ovandel; CZ – Vrch; EST – Pealne; LV – Virsa; LT – Viršus; HU – Felsöresz; M – Wiċċ; PL – Wierzch; SI – Zgornji del; SK – Vrch; BG – лицeва чacт; RO – faţă; HR – Gornjište. 2. Vooder ja sisetald – pealse ja sisetalla vooderdus, mis moodustab jalatsi sisepoole. F – Doublure et semelle de propretè; D – Futter und Decksohle; IT – Fodera e Sottopiede; NL – Voering en inlegzool; EN – Lining and sock; DK – Foring og bindsàl; GR – ΦΟΔΡΕΣ; ES – Forro y plantilla; P – Forro e Palmilha; FI – Vuori ja sisäpohja; IS – Fóður og bindsóli; N – Fór og bindsàle; S – Foder och bindsula; CZ – Podšivka a stèlka; EST – Vooder ja sisetald; LV – Odere un ieliekamā saistzole; LT – Pamušalas ir įklotė; HU – Bèlès ès fedötalpbèlès; M – Inforra u suletta; PL – Podszewka z wyściółką; SI – Podloga in vložek (steljka); SK – Podšivka a stielka; BG – подплата и стелка; RO – căptuşeală şi acoperiş de branţ; HR – Podstava i uložna tabanica. 3. Välistald – jalatsi alumine osa, mis on kinnitatud pealse külge ja peab taluma tugevat kulumist. F – Semelle extėrieure; D – Laufsohle; IT – Suola esterna; NL – Buitenzool; EN – Outer sole; DK – Ydersàl; GR – ΣΟΛΑ; ES – Suela; P – Sola; FI – Ulkopohja; IS – Slitsóli; N – Yttersále; S – Slitsula; CZ – Podešev; EST – Välistald; LV – Ārējā zole; LT – Padas; HU – Jàrótalp; M – Pett ta' barra; PL – Spód; SI – Podplat; SK – Podošva; BG – външно ходило; RO – talpă exterioară; HR – Potplat (donjište). 4  ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13.05.2021 määrus nr 23 „Jalatsi ning rõiva ja tekstiiltoote märgistamise nõuded“ Lisa 2 Jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide määratlused ja piktogrammid ning kirjeldavad märked nende kohta 1. Nahk (pargitud nahk) – üldine termin naha kohta, mille algupärane kiudjas struktuur on peaaegu rikkumata ja mis on parkimisega muudetud kõdunemiskindlaks. Karv või vill võib olla või mitte olla eemaldatud. Pargitud nahk võib olla valmistatud ka sellisest nahast, mis on enne või pärast parkimist lõhestatud kihtideks. Pargitud nahaks ei loeta sellist materjali, mille puhul nahk kas mehaaniliselt või keemiliselt või üheaegselt mõlemal viisil on lahutatud kiulisteks osakesteks, väikesteks tükkideks või pulbriks ja seejärel koos siduva ainega või ilma selleta pressitud lehtedeks või antud talle muu vorm. Kui nahale on ükskõik millisel kujul kantud pinnakate või viimistlus, ei tohi selle pealispinna kiht olla paksem kui 0,15 mm. Täiendavas tekstilises informatsioonis võib kasutada väljendit „täistoimnahk“ naha kohta, millel on marrasnaha eemaldamisel saadud algupärane toimne pind ja mida ei ole täiendavalt lihvitud, poleeritud või muul viisil töödeldud. F – Cuir; D – Leder; IT – Cuoio; NL – Leder; EN – Leather; DK – Læder; GR – ΔΕΡΜΑ; ES – Cuero; P – Couros e peles curtidas; FI – Nahka; IS – Leður; N – Lær; S – Läder; CZ – Useň; EST – Nahk; LV – Āda; LT – Oda; HU – Bör; M – Ġilda; PL – Skóra; SI – Usnje; SK – Useň; BG – кoжа; RO – piei cu faţă naturală; HR – Koža. 2. Kaetud nahk – nahk, mille pealispinnale kantud kate ei ületa üht kolmandikku selle kogupaksusest, kuid mille pealispinna kiht on paksem kui 0,15 mm. 5 F – Cuir enduit; D – Beschichtetes Leder; IT – Cuoio rivestito; NL – Gecoat leder; EN – Coated leather; DK – Overtrukket læder; GR – ΕΠΕΝΔΕΔΥΜΕΝΟ ΔΕΡΜΑ; ES – Cuero untado; P – Couro revestido; FI – Pinnoitettu nahka; IS – Húðað leður; N – Belagt lær; S – Överdraget läder; CZ – Povrstvenà useň; EST – Kaetud nahk; LV – Pārklāta āda; LT – Padengta oda; HU – Bevonatos bör; M – Ġilda miksija; PL – Skóra pokryta; SI – Krito usnje; SK – Povrstvenà useň; BG – кожа c покритие; RO – piei cu faţă corectată; HR – Koža korigiranog lica. 3. Naturaalsed tekstiilmaterjalid ja sünteetilised või mittekootud tekstiilmaterjalid –tekstiilkiudude nimetusi ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamist ja tähistamist reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1007/2011 hõlmatud toodetele kohaselt. F – Textile; D – Textil; IT – Tessili; NL – Textiel; EN – Textile; DK – Tekstil-materialer; GR – ΥΦΑΣΜΑ; ES – Textil; P – Téxteis; FI – Tekstiilit; IS – Textilefni; N – Tekstil-materialer; S – Textil-material; CZ – Textilie; EST – Tekstiil; LV – Tekstilmateriāls; LT – Tekstilė; HU – Textil; M – Tessut; PL – Materiał włókienniczy; SI – Tekstil; SK – Textil; BG – текстил; RO – textile; HR – Tekstil. 4. Kõik teised materjalid – jalatsite peamistes osistes kasutatud materjalid, mis ei ole loetletud punktides 1–3 F – Autres matériaux; D – Sonstiges Material; IT – Altre materie; NL – Overige materialen; EN – Other materials; DK – Andre materialer; GR – ΑΛΛΑ ΥΛΙΚΑ; ES – Otros materiales; P – Outros materiais; FI – Muut materiaalit; IS – Öll önnur efni; N – Andre materialer; S – Övriga material; CZ – Ostatni materiály; EST – Teised materjalid; LV – Citi materiāli; LT – Kitos medžiagos; HU – Egyéb anyag; M – Materjal iehor; PL – Inny materiał; SI – Drugi materiali; SK – In`y materiál; BG – всички други материали; RO – alte materiale; HR – Drugi materjali. 6